Vaba Eestlane, June 09, 1965

              Vanadekodu Austraa-lio-s
laiendamisele
SYDNEY tEPL) — Thirlmeres
jd eesti vanade puhkekodu
2£dmiseks alustas Eesti Abis-T- L
skomitee eeltöödega mõni
"tagasi Toetuse saamiseks
riar Austraalia sotslaalminis-Se-us- u
poole Nüüd saabus sealt
's kus märgitakse et esita--
♦ d Paanid on kinnitatud ning
(ttust oode läbiviimiseks on mää-tu- d
aetust 8200 naela (umbes
-- usplaanid valmistas arhi-u- i
E- -
"H ns Mitt Ehitamisele tuleb
nnnpt — neist on üks ühis- -
" ju nelja magamistoaga ja
£_-"- -- jumidega teine maja ka-he
k reriga on mõeldud abielu-ga:
'ele Korterid sisaldavad
£& t uruuml köögi vannitoa
tai kuigukoha ja pesukoja Tööd
n h i välja antud ühele austraa-li
thusflrmale kes peab need
l pa" v "ma nelja kuuga
Surm tabas sõbra
matusel
VOLLONGONG EPL) — Syd-r- e
lagedal Wollongongis suri 16 ri lühikese raske haiguse järele
kohalik aktiivne seltskonnategela-ne
Aleksander Tiltsen 50 aastat
vana
Tema matusetalitus toimus
ühes neist kolmest kirikust mis
clid tema plaanide ja järelvalve
all kohapeal ehitatud Hiljem kre-matooriumis
ütles temale sooja-sõnalis- e
järelhüüde EÜS Põhjala
rumel Elmar Jonasse Asetades
sõbra kirstule hüvastijätuks kim-bu
valgete lilledega varises ta
kokku ja langes maha Kohale
kutsutud arst konstateeris süda-merabandu- st
Elmar Jonasse oli
51 aastat vana
Andekas eesti noor
SaultSte Maries
SAULT STE MARIE (VE) —
Sault Ste Marie eestlaste Arthur
ja Aliide Rauki poeg Arvi lõpetas
tänavu Queen's Universtiy Kings-toni- s
loodusteaduste bakelaureu-seBSc- t
teadusliku kraadiga
aim laude Arvi Rauk spetsiali-seerub
keemiale ja kavatseb edasi
õppida
Arvi Rauk on olnud silmapaist-vate
õppetulemustega kogu oma
keskkooli ja ülikooliaastate kes-tel
Ta oli üks neist õpilastest kes
võitis Algoma Steel Corporation!
stipendiumi iga Ulikooliaasta
jaoks Peale selle on ta võitnud
teisi toetusi
Arvi on sündinud Saaremaal
Tema ema on Saaremaal tuntud
kalatoostur Tamme tütar Töös-tur
Tamm tapeti kommunistide
poolt metsikult Kuressaare lossis
Teise Maailmasõja algpäevadel
Vanemad põgenesid koos sülelap-se"'
Arviga paadis üle Läänemere
Rootsi kus elasid neli aastat et
hiljem Kanadasse ümber asuda
Aru Rauk käis Sault Ste Marie
Eesti Täienduskoolis Ja oli Uks ak-'uvsema- id
liikmeid Tasuja"
-- kaudillpkonnas
T-is- e Sault Ste Marie eestlase-na
lõpetas tänavu kõrgema kooli
Ma" Manniste Margit õppis To-- '
General Hospitali halastaja- -
M nr koolis Ta kavatseb prakti--"- -
da Sault Ste Maries ühe aas-- i
a mis McGiin ülikoolis edasi
wp da
- evaheaega kodulinnas moo
- uitma on tulnud veel Alfred
- ra kes õpib Hamiltoni Mc
" ° r'i ülikoolis maateadust i " i Mäeots kes õppis Kingstr
eneriteaduskonnas Sm
- sel on ka kirikuõpetaja E'
Pttersoo poeg Udo kes lõpi
Waterloo ülikooli juba mo
vi aastal ja õpib nüüd usute
- -- nkursustel
ki:lli:l ov
"s-ukoRu-de
Eestis ilmunud raa-ma
ajakiri või mõni muu trükk
"ide mis sisaldab okupatsiooni--
uubcli laulupeo kavva võetud
i 'upaeandalaulu lluchenvvaldi
'uirtkell" eestikeelsed sõnad Pa- -
ime seda toimetusele kasutami-k- -
mõneks päevaks
Toimetus
KIRIK
K INDLUSTUS ED
TeL 211-513- 0 323 Culford Rd
Toronto 15 Ont
2000 kuulajat Rootsi eestlaste laulupeol
Külalisi oli Saksamaalt Taanist Soomest ja isegi USA-s- t
STOKHOLM Roots! eestlaste laulupidu toimus 29 mail Stokholnüs Kontsert-hoone
suures saalis millele järgnes samal õhtul lõpp-pid- u „Gilleti-- ' pidusaalides Laulupidu võib
õnnestunuks nimetada see oli küll lauljate arult väiksem eelmistest kuid seda kontsentreeritum
Üldkontsert oli muusikaliselt silmapaistev saavutus Pidulisrd-kuulaja- d täitsid suu-re
saali kuhu mahub üle 20W inimese See oli koosiibünine kaasmaalaste kokku-saamine
kes olid tulnud peole Rootsi kõigist eestlaste keskustest Nende künal külalised kaasmaa-lased
kausemaU peamiselt Saksamaa eestlaste 50-liikmeli- ne Krupp peale nende eestlasi Soomest
USA-s- t Taanist J3 ka sugirvendi soomlasi Oli cel rõõmustav rt piduliste hulgas oli palju noori
Segakooride naislauljad kandsid eranditult raiu äriideid ja ka piduliste hulgas oli silmapaistvalt rahariides daame Segakoor kus esiridades nähti kodumaa kõigi kihelkondade andis
oma värvirikkuselt ja kostüümide ehtsuselt erakordselt maalilise pildi jättes kõigisse unustamatu
mulje
Saksamaa külalised saabusid
bussiga Sokholml reede õhtul
kella 9 paigu Osa viidi tuttavate
juurde öömajale teistele olid va-rutud
korterid hotellides Saksa-maa
külaliste hulgas oli kümne-liikmeline
lastelaulukoor oma ju-hi
pr Viima Brinkmanniga Kaa-'s- a oli sõitnud ka seitse eesti sõja-invaliidi
Leitnant Hugo Hukk —
soomusronglane Vabadussõjast
saabus USAst Rootsi laulupeole
Hugo Hakk sai kontserdil kokku
oma paljude sõjakaaslastega
Soome eestlastest nähti kont-serdil
lektor Leho Võrku Jvväs-kläs- t
Taanist oli saabunud hr
Aarelaid
Kella neljaks pärast lõunat ko-gun-is
suur kontsertsaal pidulisi
täis Peapiiskop J O Lauri kes
äsja pikalt Lõuna Ameerika reisilt
tagasi saabus oli üks esimesi sil-mapaistvate
külaliste ridades
Veel nägime tuntud isikuist
prof A Lüüsi kirjanikke Karl
Ristikivi Bemard Kangrot kunst-nik
Ed Olet Endel Kõksi ning
rohkesti teisi tuntud kesk ja va-nemapõl- ve
inimesi kõnelemata
noortest keda oli rohkesti kuigi
samal päeval toimusid igal pool
keskkoolide lõpetajate pidustu-sed
Mõni minut üle nelja sammus
ühendatud segakoor lavale esi-mestena
rahvariides naislauljad
keda saalitäis rahvast vaimusta-tult
tervitas Nüüd astus kateed
risse Eesti Lauljaskond Rootsis
auesimees prof Juhan Aavik kes
ütles avasõna
Pärast avasõna algas laulupeo
kontsert Esimesena kõlas püha--
j Ukult orelisaatel Rudolf Tobiase
l„Eks teie tea " Ühendatud sega-koori
juhatas Harri Kiisk orelil
'saatis Toomas Tuulse Kuulajate
'esimene mulje oli et segakoor on
tublisti noorenenud eriti pääse-sid
mõjule naiste selged hõbeda
sed hääled Tobiase surematu loo
mingu õnnestunud ettekandele ja-gati
palju kiitust Teise numbrina
esitati Artur Kappi Kuulsin lõo
laulu" 'Ed Wöhrmanni sõnad
See vanameistri teos kõlas sama
hästi Ja sai osaks rohkeid ovatsi-oone
Kolmandaks tuli A Vedro
Midrilinnu mäng" meie koori
loomingu klassikaliseks muutu
nud laul mis tuli kordamisele
Neljandana järgnes Mart Saare
Põhjavaim" Marie Heibergi luu
le on ka K Türnpu'd inspireeri
nud looma kaunist kompositsioo-ni
Priiuse hommik" mis jaab
meie koorilaulude varamusse
Lisapalana laulis segakoor Ju-han
Aaviku „()ma tee" mille
maestro on komponeerinud II
VABA EESTLANE kolmapäeval 9 juunil 1E65 — Wednesday June 9 1965
— laupäeval
Kontsertmaja
meeltülendav
rahvariideid
Visnapuu sõnadele siin pagulu-ses
Autorile ja ka segakoorile plak
sutati kaua Segakoor lahkus la
vait ovatsioonide saatel
Nüüd tuli laulupeokontserdi at
raktsioon: lavale marssisid kõige-pealt
päkapikkused poisid ja
tüdrukud neile järgnesid pisut
vanemad Ja suuremad lapsed Uhi
nenud segakoor oli 170-liikmeli- ne
lastekoor oli sama suur rivi kes
kel ees mõned heledavärvilised lal
gud — tütarlapsed toredates rah
variietes See oli haarav pilt
Järgnes kontsertosa Suur laste
koor esitas hõbeselgetel häältel
ja võimsalt Juhan Zeigeri „õitse
maa Ja müha meri!" Järgnesid
kolm eesti rahvaviisi — Kivika
sukas" Mart nüüd tuleb" ja „Pa-sunapoisi- d"
Viimasena lauldi
Porilaste marssi" eestipäraste
sõnadega
Ettekanne oli haruldaselt mõ-juv
Ja kiiduavaldused ei tahtnud
kaua vaikida Iga laulu lõppedes
ja ovatsioonide eest tänades tuli
rivist välja kas poiss või tüdruk
tehes kraapjalga või kniksu Kla
veril saatis lastekoori ettekandeid
Harri Kiisk
Lühida vaheaja järele tuli saa
dik II Laretei poolt pidukõne
Ta ütles oma ettekandes et
väljavaated meie taotlustel ko-dumaa
vabastamiseks on viima-se
aja rahvusvahelise olukorra
muutuse tõttu läinud heleda-maks
Seepärast kõlagu edasi ka eesti
laul kõikjal kus asub eestlasi Kõ-lagu
kuni Eesti on Jälle Eesti va
ba Eesti
ühendatud meeskoorid sammu
sid lavale piduliste plaksutuste
saatel Esimesena esitati Mihkel
Lüdigi „Koit" oreli saatel Laul
kõlas võimsalt Eero Tarjuse Juh-timisel
Ta dirigeeris ka K Türn-p- u
laulu „Mu armas isamaa" mil- -
IIvlU A MGI LÜHIKE
ii:i:sii KiRJAMiusiirL" i
Lühimonograafiate sarjas Meie
(Kirjanikke ilmus Eesti Kirjanike
Kooperatiivil 25 mail Arvo Magi
'Lühike eesti kirjanduslugu" I
Kuna vajadus lühikese populaa-rselt
kirjutatud eesti kirjandusloo
järele on olnud tungiv eriti võõr-sil
pealckasvanud noortele mõel-des
siis on Eesti Kirjanike Kool
peratiiv sellise teose avaldanud
oma lühimonograafiate kirjas
millises raamis teos teeni1) eesti
kirjanduse tervikpildi põnr-nis- e
ülesannet samal ehk veelm - ure
mai määral kui üksikud mno i
graafiad Teose esimese1-- --- m
le ettekanne oli sama vägev Aval
dati palju kiitust Järgnesid Tuu
dor Vettiku „Kuu" Ja Juhan Sim
ml Mulgimale" Lembit Leetmaa
juhatusel Siis tuli esitamisele
Enn Võrgu Meestelaul' jälle Ee-ro
Tarjuse juhtimisel ja kuucn
daks Miina Härma „Vecl kaitse
kange Kalev" Lembit Leetmaa
juhtimisel orelisaatel
Kõik need klassikalisteks saa
nud laulupidude koorilaulud kj
lasid kaunilt ja meeleolukolt
Publik nõudis lisapalu ühenda
Jtud meeskoor esitas L Leetmaa
juhatusel Evald Aava kauni „Hu
maia" ja teist lisapala — G Erne-saks- a
Hakkame mehed minema"
i juhatas Eero Tarjus Orelil saatis
Harri Kiisk
I Ühendatud segakoor tull uuesti
lavale ja laulis Juhan Aaviku „Pü
ha põline ja üllas" autor kutsuti
välja ja talle plaksutati vaimus-tatult
Järgmiseks numbriks oli
A Vedro Lõoke" kolmandaks
numbriks Cyrillus Kreeki suure
pärane „Ma kõndisin vainul" ja
neljandaks numbriks Tuudor Vet
tiku Siidilipp Ja hõbepuried" to
re ja hoogne laul mida vist kõik
kuulsid esmakordselt T Vettlk
on selle komponeerinud ikestatud
kodumaal pärast Siberist tagasi
tulekut See laul tull kordamisele
Publiku tungival nõudel esitati
Aluna Härma Tuljak" ja tei-seks
lisapalaks anti laulupidude
traditsiooniliseks lõpplauluks
saanud Lahkumise laul' (Meil
ajaratas ringi käib)
K Türnpu tegi selle omal ajal
meeskoorile T Vettik on seadnud
selle segakoorile ka sõnad on T
Vettikult See oli programmi ilus
lõpp ühendatud segakoori Juha
tas Harri Kiisk
Lõppsõnad ütles Eesti Lauljas
kõnd Rootsis juhatuse esimees
Daniel Treufeldt
takse ülevaade eesti kirjanduse
algaegadest selle kronoloogilises
arengujärjestuses See on ühtlasi
ettevalmistavaks osaks järgmise
le mis käsitleb kaasaegset kirjan
dust Teos on illustreeritud trüki
pildilt maitsekas ja formaadilt
käepärane olles kokkuvõtlikuks
käsiraamatuks igale eesti kirjan
duse sõbrale
Soovitage
„VABA EESTLAST"
oma sõpradele ja tuttavatele
Kii j%Q$lfLl# jA-tjr- i - 7 1 j r-orf-i"
JW
1 mT" --"H KgKKKKaggM i PKKKKk KKKKK JKKKKKE- - iH
New YorH Festi Majas toimus hiljuti tlemaailmse Keti K nõukosu taiskoju koosolek kus arutati
meie rahvuspoliitilise ja välisvõitluse küsimusi Pildil koo kust osavõtjad Fsirida vasakult lfred
J ndcrson (Rootsi) Marca Takk (Hollandi Olev M Piirsalu (Saksamaa) Eesti abariigi esindaja
neakonsul Johannes Käiv Harrj Pärkma (Kanada) IonharJ % ahter (Kanada) Julius Kangur (IS)
kisavad vasakult- - Paul saar (ISV) Rudolf Kiviranna (Ro-ts- I) Harid Raudsepp (Kanada) Fxluard
Vallaste (aksamaa) Karl Leik (Rootsi) Jaan Tüvel (li Karl E Viilu (InIismaa) rnold Raag
( utraalia) Aleksander Hinno (Austraalia) Anton Minnik (Rootsi) Pildilt puuduvad: Manivald Loite
j (Inglismaa) Roman Toi (Kanada) ja Heikki A Leesment (LS)
TÕSINE TÖÖ TÄIENDUSKOOLIS
12 õpilast lõpetas Toronto Eesti Seltsi
Täienduskooli kiitusega
3
illSlÜmBiiBiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiBiaMB V ÜfiBiKBJfKt IU%v JW-M
Parimad lõpetajad õpetajatega Istuvad vasakult: Tiina Kiigas
Viirlaid koolijuhataja () Karrn llrlrnurm Helle Viirlaid
Seisavad vasakult õpetajad pr II V Mirteii ja pr I' Kahro
Toronto Eesti Seltsi Täiendus-kooli
lõpuaktusel toodud
andmetest selgus et õppetulemu
sed möödunud õppeaastal on ol-nud
erakorraliselt head Nii on
430 st õpilasest Jäetud aastat kor
dama ainult 5 õpilast mis on alla
1 protsendi kogu õpilaste arvust
Võrdluseks võiks märkida et eel
misel aastal oli arv 2r' Ja
aasta varem 31
45 st kooli lõpetajast lõpetas
taimi
asub
väiksem
mede
osakond Kee-mia
tänavas
tai-mede
$15- -
Lhk
koos
Ants Paas
1-iv- at
esile
sama
rida
kütusega 12 õpilast
umbes veerand
annab kinnituse et
I
I lased õpetajad võtnud
vaga tõsiselt
Ants Vii-rlaid
Tiina Kaigas Helle Viirlaid
'Karen Helenurm Piret Truuvert
Ene Katrin Turu Tiiu Ho-me- t
William Indrek
Kahro Madis Kreem Ja Hilja
Pirn
Tallinna botaanikaaed
Kloostrimetsa maa-al- al
Tartu ülikooli botaanikaaia kõrval esineb nüüd ka Tallinnas
botaanikaaed rajati Kloostrimetsa 1%1 aastal Aed kuulub
Kesti 'leaduste Akadeemiale on 12 ha suur Ajalehes „Sirp Ja
Vasar" (nr 19 — 1%) öeldakse et Tallinna llotaanikaaia välja-ehitamine
kulges üldplaani jirgi Sinna rajatud rosaariiimis kas-salt
püstkiiliku ja kuusnurksed I peenardel ligi 300 roo-sisor- ti alates kõige vanematest kuni tänapäevaste sortideni
Mullu on rajatud ka dendaariiiui kuhu istutati I1X ja põõ-saliik!
Potaanikaaia vinemaedniktma töötab Katrin Krainer
Botaanikaaias on ka kasvuhoo
ne kus kasvatakse üle 1000c liigi
troopilisi Ja subtroopilist
Sellele lisatakse et botaanikaaia
territooriumil Kloostrimetsas
veel külmkasvuhooneid
Ja Uks kasvumaja kus te
haksc uurimistöid dekoratiivtai
seemnekasvatuse alal
llotaauiakaaiil on
nr II kus labora-tooriumi
baasil uuritakse
immuniteedi ja ökoloogia
küsimusi
Kasvuhooneis tehakse muuhulgas
uurimistöid dekoratiivtaimede
irrub
r Jrab
$5- -
see tähendab
lõpetajate tlldar
vust mis õpi
Ja on oma
õppetöikl
Kiitusega lõpetasid
Varik
Müllerbeck
mis
ja
kujulistel
puu- -
alal avamaal
töötatakse aga
Ja kasvatusvõtete täiui
tamisel Botaanikaaia kõigis tai
!
peaks 1965 a
Jooksul liikide vormide Ja sorti
de arv ulatuma ligi 9000 le
Tallinna botaanikaaia kirjeldu
ses üteldakse et ta asukoht on
Balti riikides Ja üldse N Liidu
oma looduslikelt
eeldusilt kõige ilusam — lookleva
Jõe ürgorg männimetsad tamme-salu
väiksed lepatukad Juba sl
sesõidutee on meeldiv — läbi
männimetsade kulgev asfaltlint
Kiriposti lisarrwki ÜHES KUUS
Toronto 10 c mujal Kanadas
' USA- - Ja Incliwnaal 76 c täistes
1 maades $1—
VABA £ESTLANE
KAKS KORDA NÄDALAS
Aastas
Poolaastas $8-Veerandaa-stas
hüdrokultuuridc
dekoratiivtaimede
[aretamisel
mekollektsioonidos
loodepiirkonnas
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Tun mulle saata VABA EESTLANE aasUkspoolaastaka
rojidaaataka — UvalteekirrposUga alates „ "
Jm —- TelMmtee katteks Hsan J sftnjauree
rahastsheWfarahakaardisa (Raha saata ainult tähtkirjas)
Nimi