Vaba Eestlane, July 20, 1968

              : i
S(
Lk 2 VABA EESTLANE laupäeval 20 juulil — Saturday July 20 1963
IKESTATUTE NÄDAL
Kui Ameerika Ühendriikide
kuulutati 19 juulil 1959 president
Kisenhoweri proklamatsiooniga'
esmakordselt välja Ikestatud
Rahvaste Nädal lootsid raudse
eesriide tagant põgenenud tõsi
elt et see juhib laiade ameerika
masside tähelepanu kommunismi
ohule ja kujuneh mõjutaks ko-putuseks
avalikkus? südametun-nistusele
1'heksa aasta jooksul
ongi sell rrinädala raames teh-tud
palju selgitustööd mitmetes
suuremates Ameerika keskustes
Sel puhul on kõnelenud mõju-võimsad
l'S riigitegelased aja-kirjandus
on omistanud sellele
kord suuremat fcord väiksemat
tähelepanu ja alles möödunud
aastal tõid Clevrlandis sel puhul
korraldatud demonstratsioonid
kokku umhes 25 000 nealttaita-ja- t
kui esitada said ühte välja-paistvamat
näidet
'ellest hoolimata peame aga
nentima et proklamatsioonid sel
puhul on viimastel aastatel muu-tunud
üha üldsõnalisemateks ja
ehamääraemateks President Ei-senhow-eri
sellekohastes prokla-matsioonides
1939 ja 19fi0 nime-tat- i
kommunismi üldiselt ja N
Uitu eriliselt veel agressoriks
ning ikestajaks kuid järgmise
presidendi John I' Kennedy
proklamatsioonis ei märgita üld-se
enam kommunismi rääkimata
V Liidu asetamisest ikestaia hä-biposti
kuhu see tegelikult kuu-lub
Samasugune tagasihoidlik-ku- s
on jätkunud ka Lvndon 11
Johnsoni proklamatsiooni
Olenevalt sellest tekib tahtma
tult tunne et Ikestatud Rahvaste
Nädalad ei oma US valitsuse
seisukohast enam kulg! palju
suuremat eesmärki kui taid sil-maikirjateeni-mist
kartes seejuu
res tihastada N Liitu kellega
koostöötamise võimalusse ikka
teel usutakse hoolimata kordu-tate- st fiaskodest minetikus Bal-ti
raht astel täitus tänavu teata-tas- tl
poolsada aastat nende Ise-selstu- ste sünnist ja selle tähtsa
teetulha juures lootsime suure-mat
tähelepanu ka liäneriikidelt
millised meie Iseselstust ikka
teel juriidiliselt tunnustavad
Kahjuks on see aga talmistanud
pettumuse Kanadas on meie rah- -
tushkel kokkutulekutel tänavu
käinud meiega solidaarsust kinni
„Nad loodavad vabadusele
va-badusele"
Balti
autor
iseseistaks
inimestest iseseisvalt
Balti riiki olid
said
ühenduses
oli 101
kes
püsivalt rõhumise alt cn
11
autor just
nüüd on
meenutada riike tvs-t- i
oli
populaarsete
turistitamiskohtadega rootslas-tele
ligikaudu sama neile
on nüüd
Eestis ka rootsi
kõnelevaid
Balti ütleb I
H edasi
mida kommunistlik imperialism
— surma Jälitamist
on
ei loobunud et nen
de kodumaad
Aga nad ei
tuge Ja
nad mõistavad et see oleks
näit
rootslased demonstreeriksid N
Liidu saatkonna idas
on või Lõu- -
ehk arvab et on
olla vait küll N Uit
laseb elada
ei tea on ühe diktatuur-riig- i
ekspansiooniplaanld
tarnas riigitegelasi
kui suurjuubelile
ja fca ajakirjandus ei ole selle
küsimuse vastu Ilmutanud kuigi
suurt hutl uus peaminis
ter ja oposltsioonijuht on
sõnaselgelt et nad
ei omalt samme
Balti küsimuse üles-tõstmiseks
rahtustahelisel fooru-mil
USAs ei ole seni asja
ka Balti postmargi väljaandmi-sest
kirjatalitusest sel-gu- b
et see on postiminis-teerium- i
19C8 a markideprog-rammi- s
Takistuseks on vä-lisministeeriumi
tastuseis kuna
kardetakse N Uitu Siin
tõekspidamine —
kel jõud Ml õigus — ja
paratamatult pro-testeerides
Just nagu kapriisina on
juhtunud et balti rahtaste juu
Univer
Inimõiguste Deklaratsi
ooni kahekümnenda aastapäeva
ga ja vastavalt sellele on Lhenda-tu- d
Rahvaste Nõukogu kuuluta-nud
19G8 a Raht ust aheliseks
Inimõiguste Selle dekla-ratsiooni
21 paragrahvis on
määritletud iga rahvas
ühiskondliku korra
ja valitsusvõimu salajas-t- e
ja teel mis
toimuvad perioodiliselt
aiavahentike järele On loomuli
kult paradoksaalne ja irooniline
et samal ajal kui Ühendatud
Organisatsioon ametlikult
tegutseb seda põhiõigust
aasta
selles domineerivat rolli
selle kõige julmem vägis-taja
— N Liit
ameeriklane Leo Cher- -
ne kirjutab selle kohta väga ise
loomustavalt sissejuhatuses
„Guerilla on the
Vastavalt sellele
N Liidu ja kommunistli
ku Hiina lakkamatud manöövrid
õõnestavad vaba maailma perifee
riat on et
läänemaailmal ei ole piiramatul
väikeriike mille ohverda-mise
läbi saab nagu eba-realistlikult
art avad lõpmatuseni
edasi kokkupõrget Vaba
ja ebainimliku totali--
vahel
"
Rootsi ajalehe juhtkiri balti rahvaste õiguste
kaitseks
Stokholmis ilmunud ajaleht nrressextra" avaldas oma juhtkir-jakülj- el toimetaja lngemar llenrikssoni kolmeveerulise artikli
ri demonstreeri nende heaiks aga nad loodavad siiski
Artikkel pudutah suure arusaamisega riikide
küsimust Selle ütleb algul et kõikjal on rahva-kild- e
kes pühitsesid oma maa kuulutamise
50-nd-at aastapäeta N Uit oli selle maa lähim naaber Veel elab
palju kes said elada ja rõ-humise
all Nende lapsi "kohtate iga päev meie maal
kes mäletavad kuidas neid oma kedudest põgenema
Nad on elanud üle selle et kommunism on
Kolm nende 13
maa hulgas mllled oma va-baduse
Esimese maa-ilmasõjaga
miljo-nit
inimest lootsid vabaneda
nendest raudeesriide taga"
Artikli tähendab et
südasute-päevade- l põh-just
Balti
näiteks 1930-nda- il aastail
oma ujumis-- ja
mis
Mallorca
võis kohata keelt
elanikke
riikide rahvad"
„on kogeda seda
tahendab
küüditamist Neid palju kes
ole lootusest
saavad tagasi vaba-duse
ole saanud sel-leks
mingit suuremat
ka
seotud teatava riskiga kui
ees Naaber
lähemal kui Vietnam
na-Aafrik- a Mõni
parem siis
Rootsit rahus Keegi
millised
tulevi
tähem
eelnenud aasta-tel
Kanada
mõle-mad
täitnud
katatse poolt as-tuda
riikide
saanud
ehkki
endiselt
olnud
selliste markide väljaandmisega
solvata
kehtib Jällegi
sellega
peame ehkki
leppima
ajaloo
beliaasta langes kcikku
saalsete
Aastaks
sel-gelt
et
määrab oma
vabade
üldiste valimiste
kindlate
Kan-vast- e
eriliselt
rõhutava tahe all manglo
vägagi
õiguse
Tuntud
oma
teosele Warfare
Ämber Coast":
ikuidas
tarvilik silmas pidada
hulgal
paljud
lükata
Maailma
taarjou
Keegi
maailmas
hiljuti
nendest hiljem
tõib-oll- a
sunniti
võrdne
Kokku
Praegu
saanud
koguni
kuks Kuid on ka selge et pinge
ei vähene maailmast enne kui
kõik suurvõimud nõrgenevad
Balti riikide vabastamine ja
iseseisvuse väljakuulutamine
oleks loomulikult väike osa suu-res
Jahendamisprotsessis" aga
võib-oll- a siiski ka sobiv disku-teerimise- ks mõteldes seejuu-res
ohtlikule" olukorrale meie
maa suhtes
Baltimaade rahvastel on sama-sugune
põhjus võidelda oma maade vabaduse ja sõltumatuse
eest nagu rahvastel Vietnamis
Lõuna-Aafrika- s või Rodeesias"
Artiklis näidatakse ka arve mis
iseloomustavad N Liidu apart-heidpoliitik- ar Eestis mõrvati Ja deporteeriti 1940 41 ligikaudu
6s0id0e0n0t iKniomnesstatntnine'ndPeätshuJlaga8s tperies-t
enaisi rugivanemat ametiühingu--
v iwaju it-seia-si
KiriKUöpeta-jäi- d Ja sõjaväelasi ja üle 100 rii- -
giKoguiiiKme Saksa okupatsiooni
ajal likvideeriti umbes 15000 ela- nikku Enne kui kommunistid
1944 taastasid oma rezhilmi põ-genes
maalt 80000 eestlast Uute
küüditamistega nJavnhm!Vi1
1944—49 viidi ära 150000 eestlast
M-ueae-si
pooled surid Kuudita
mised tabasid 1r_i elukuttVafA
gooriald - töölisi põllupidajaid
Ja teenistujaid Samaaegselt algas
T miwti _'r fT -- !W
Lau? ttwBHnSiHV' wWm
l_i Tuh vK "WYKWCBEflEMrer V r KlVwI&MBmSEJfHNHSiBpl £ Hw HVBHLXbXflKVtTjAft1 äHraKHüK h
Efe4MflHHHs@iHDIi
HEukStNKf -- ttKSm skauti
m —nii awwA hjm k w s
MKP -- -' itfLd_lMMMri
Mälestuspilt suviselt kodumaalt
kohtades
ettevõtteks
mõt-tekad
laiemates
kui
Jon Kimche tembeldab „The Unfought
Prantsusmaa süüdlaseks armee tegevuseta läänerin-del
siis Poolat Oma uurimuses et Saksamaal oli
läänerindel kolmeks päevaks Relvastus ja muu
vana ja ainult paar
Nii nõrk oli Jle siis tõusevad juuksed siis Hitler
1939 Seal oli Saksamaal peas toimumata lahingu vaatamata
siis ainult 800000 meest neist jätsid olu-- 1 olid
enamik vanemad korra kasutamata ja seisid
noored sei-- valli ees passiivselt võimal-si- d
500 km rindel Baseli ja daski Hitlenl ründamise
Aacheni 33 saksa Inglise Jon Kim- -
milledest ainult iga kolmas omas che ütleb „See oli sakslas- -
lahlnguvalmiduse See oli küllal- - te poolt suunatava
dane põhjus et ka Ilse sõja mõju mis halvas nU
diviisiülem kindralmajor kui Inglismaa aktüvsu- -
Siegfried Westphal võis ütelda ise See tähendab: Hitler blokee- -
tri
otsivamad
Jõudusid
seisis
seisid
Saksa läänerinne
üldse
Poola
vahel
viibiv
ris Ka võimaldas
läänerindel on ainult sümboolne olek" „Meie
tähendus" Hitler selle on roo- - Prantsusmaal seisis 1938 aasta ussikesed" Ning see
täisditiisi koos 33000 ta de „põrmus roomavate ussikeste"
maad see po--
vastu u liltIine sõduriga Euroopa hävitamise
Ka on prantslaste kasutada 11000 2000 saksa len-lahinguvalm- ls rasket kahurit nukit Naib( et
korda enam kui sakslas- - „h „)™oCtaM Prantei icn
tel) 3286 tanki 463 pommi- - nuväe ülemjuhataja Vuil-nin- g 634 sel- - kes Daladie-si-s sakslaste vastas vähemalt viie-- rile kinnitas et vallandub
kordne ülekaal Pole siis ime et sõd3i el ole mell kahe
Hitleri küidralid arvestasid fias- - enam mltte ühtkl
itoga kui prantslased peaksid jt" siis laaSneedraindseeisuükleomhtjauhaJtaagjaas ]kes endIesldläaSnaeksamaal ütleskohta Hit-kindral-kolo-nel
Ritteriler oma me-vo- n Leeb kes ütles et „kul selle- - hed sõda Ja on
et kannavad kuulipildujaid
kahureid tagumikul"
ka vaimne Umberkoolitus Siin sP nn näidi- - iäänM rtphin
artikli autor raamatutel
hävitamist nende hulgas
piiblid ja lauluraamatud koole
kus hakati õpetama bolshevike- -
seati sisse puna- -
sed KremH-hihMH- o tMIM- -
pioneeride üksused Maini-mist
leiavad
piinamiskapid tortuurid
sõjalist jõudu ala-hinna- ti
et Hitler ähvardas välkrün-nak- u
tuhahunnikuks
aicvw Kimche nüüd et see äh--
Jm
ka rahva vaenla
sed" Ja
üksinda Näiteks
olid lõpuks Saksamaa i: süü lakkamatult
juriidilise tun-fak- s
USA aateenistus
nistajateta mõisteti kohut kol-'k- " teataS Inglise ""tsusele
memehekolleegiumi läändel
uste taga korda P°nwiHennukeid
Inglismaa Tõeliselt lõpul üteldakse JCui vahe-Artik- li
neid kÜsünusL Need oa Juba
25 aastat vanad Aga
need sündmused siiski
mõtlemist nendel võ--
Saksa
oma ning eriti selle tõt-tu
korras Inglis- - ja
v„e
vardus nii et vältida
igat ja Jäeti Poola
Briti
kuni et võib
endale Iklga lvw14 Li- - ja eksls ka
et
sule- - ? amaa 0mab
tud enam kui
N n-- s oli see
ta siis oli ainult 147
milennuklt enam kui Inglis- - ja
Saksa ajaloolane KarlHpin
tavad suhu Anart i-i- i—
v°lk klnnltao nüüd et kõik va- - u Vprftaium" 1 UnM eksperdid hindasid Saksa
on seesugust tuevaroana
mida el leidu meie oU' Et tehti
Mõf ftvofitfuit fcorrai
EESTI PÄEVAD TORONTOS 19]]
r-i™r- iwH T"t! Päevad ha maailma Mfi tKUUlUlH- U-
(Stokholmis ja New Yorgis suve-- remate
Däevad Hobuseraua Orus Seedrl- -
H orul ja paljudes teistes
üle on möoaas ja tege
laskonnad läinud teenitud
puhkusjle Ntoetatud üritused
olid E V 50-d- a juubeliaasta Kõrg-punktiks
kuid võibolla tähistasi-me
nendega vaikselt ka eestlaste
teorendisest vabanemise 100-da-t
juubelit kuigi sellest pole juttu
tehtud
Nüüd on aeg puhkusteks ja
puhkamiseks Kuid mõtted ei saa
ometi seisatada Puh-kuste
ajal on nad isegi rohkem
Ja kaugemalennulise-ma- d
Sellepärast Just
nüüd juttu Järgmistest Eesti Päe-Jvade- st
Kuna Päevad ei ole
teatud grupi Ja eten--
iduseks vaid rahva enese
sihipärase koondava ja
kasvatava tegevuse ühiseks nime
tajaks siis on teretulnud et
sellest tegutsemi
sest rahvaringkondades
ise areneks ja kindlamateks ette-panekuteks
Al-ljärgnevad
read on vaid uute
tete väljakutsumiseks
1 Järgmised Eesti Päevad peak
sid nelja aas-ta
pärast o a 1972 Küsimu-seks
on kas ei peaks need nüüd
ka teistelt
Muljed Euroopast ja
kidest lasevad et selleks
näib psühholoogiline kõlapind
olevat Torontot kui va- -
Kas Prantsusmaa oli süüdlane Teises maailmasõjas?
Armee ei teinud midagi Hitler ründas Poolat — Inglise
militaar-eksper- di süüdistused
Inglise ajaloolane ja militaar-eksper- t oma raamatus
Battle" II Maailmasõja sest Prantsuse
kui Hitler septembris 1939 ründas Kimche näitab
laskemoona ja ainult sõjavarustus oli
tankid kuurides jahilennukit olid stardivalmis"
mõtelda j võitiski läänes selle nn
sügisel I püsti" ja
j Et prantslased selle sellele tookord nagu Kimche
reservväelased laane-j- a
väljaõppeta see
pikal
diviisi militaar-eksper- t
nüüd:
psühholoogi- -
läänerindel
Prantsus--
kardavad
ütleb „Saksamaa kolm
lahti prantsuse
lennuväele" Kuid need
väravad" Jäeti kasuta-mata
Hitler avastas lääne kõhk-lemise
viivitamise õigeaeg-selt
ning ehitas sellele oma
strateegia
et kõigel mida võime kasutada j ja Inglismaa psüh- - lääne „peata
iholoogUiseit" Hitlerile hooplemise:
koges psühholoogi- - läänes põrmus
siis lääne--! ijse sõja mõju juba mavad nen-rind- el
102 kui nõudis
ohtitseriea Saksamaa] I passiivsus andestamatu
10000 ohvitseri ja kokku siis laskls kuuldust suU' võimaldaski Hitlerile
umbes i miljoni Lt ilmhlr Tshehhoslovakkia ™m
vad rUnnakukäsku
sarnased kuuluju-(kuu- s
ira
ja Joseph
jahilennukit Sellega leminl peaminister
Jcui
sils paeva
parast jennu
ründakmaa riigimeeste
Wilhelm ohvitseridele: eed
nad
— — larad
1
nimetab
kodudes
partel ajalugu
nurgad '
sageli
— — - — -- - ™ —
nati ja
muuta
' Prantsusmaa ri™ i näitab
mõjus püüti
kokkupõrget
oletati
süüdistatavad kindralstaabis
sunnitud vastava võt- - "f™3 pommuennu-m- a
päeva"
lima kaitseta
poolt viis
i
v - SS &TJJyrS
võib-oll-a väärivad
kes
—-- —' — - Saksamaal pom- -
Prantsusmaal
i v a -
apartheid midagi lenr"Tlltu?u"lt
kandis"
~~ c v
kokkut-Jek- e
'
maailma
puhkustega
teemegi
E
rahvale
ühisest
kristalliseeruks
mõ
toimuma Torontos
s
haarama eestlasi
ühendrii
oletada
tuntakse
bensiini
väravad
nädalat armeele
ja inglise
lahtised
selle
ja
Prantsus-- see
vastased
sügisel Sudeedi-- aktiitse
ievitada
Ja
VABA EESTLANE
TOIÄIKTUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree-deni
kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-75-21 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega:
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar Külvet 425-980- 5
Heino Jõe 766-510- 7 Talitu väljaspool töö-aega:
Helmi Liivandl 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tara? ajalehe liialdas
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutused tekstis $175
esiküljel $220
Korteikuulutused alam-määr
$120 Kirikute organi-satsioonide
Ja isikute teada-anded
$100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marley
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0
Torontos on rida "ifZT
nanlatmnne - "
fr - j
-- iwuuAc uuuntu r_edee jis a peans oiema v-- syj -- m akadeemilise pen? fc -
tn Pnlleeo o -- i 4"
Eesti Kodu Ka ca T a-- "
ise iaui icuiuu nzrr-- s
sessi Nelja aas'a (:
Toronto olema rs
ma külastajale
vaatamisväärsus
2 Kui nende
icäs oa inaaae a
lise koostöö are- -
peaks neid sus Kj
nitsema?
-- J
— es
f —-- - : "
liig
--- JJ- sji
gnuus rveegi ei -- j L 4 j mmeiaaa kui se„ 2 jst
nitsemist kaas j r vj~i
eelnenud Põh a Acsterii E raevaae Korraiau se &
imwiiuisi KlTiTi Kui pidustuseo -- jasJJ
Yorgis siis Trcntos
tarna Kanada hunuee
pöördud Oleks seega Läj
kui järgmised pliastöed:
rontos oleksid aieraaaJssed
rtoac mcaH
P
aia1 te'- -
m
on e
j -
et t ta rn0 vilEU R! UUUICC—H iwÄQ kõikides maades Kes seJe z'~
ga kaasa lahevaa
3 Mis oleks 5ieu seuiseni
kematele partneritele ral
suurpidustuse Kaugesaii :jl
teks?
Eesti ühiskond võors2 on sa
11 teoreetiline On olemas ta-j- a
konnad erimaades sest aii hutavad sageli vaga suured Ic
gused ja eriolukorrad S_
rast peaksime katsuna c
arvuliselt kokku saada mr jb
nes otseste kontaktide ja sdea
te arendamiseks vaid ka ca
teede otsimiseks kuidas 2ahi ei
des koos tegutseda MJuctk
siis toimuda I Valis EesaKzf
ress mitmesugused rxaadte
üritused jne?
4 Pidustuste kava?
Kui on tegemist laiezaia--
Ilse suurüritusega sss es pte
selge et selleks peaks cto h
rohkem aega Inimesed kes tu
vad kaugemalt ei saa ühe uiu
lõpuga absorbeerida sadj aiti
panekuid Nad kistakse
suunas küll erinevate asjade bl
vide kuid eelkõige sõprade Ji'--I
tavate poolt Oleks 8äraae2
le kui pidustuste fcavasu
mindaks mööda rerdc$! 2i
kontaktide tähtsusest Seegi rj
sime arvata et sellised puLnl
sed kestaks nädal aega
On mõeldav et peatati sl
leks anda uus ilme või kerrul
da selleks koguni kaks tr--s-:-
sisemiseks Ja väliseks oisxbal
üheks motütnks sun on 1000 s
võimleja väljapanemise '
kui eesti instruktont teJ!
rahvustest õpilasi lutada
teha Ka tuleks suureni r
tada noorsoo osavõtule
esinemine võiks sel korral 1
da staadionil On ju koi :
suurüritused ka Eesta f
õhus toimunud Staadicrii
seksid sellised esineased
aga defilee mõjuvasalt
Kuna vähemalt pealtvaa:a
kaitstud katusega siis es iil
ilma risk suhteliselt '
Deaüritus toimuks ta
oleks mei võimalus pi- -'
arvul välisxaiaiisl scrJ
Piu
See peaks 01 --na Ju ka se J
line eesmärk
5 Ajalised pi-jölee-n'
Senised PõhiaAmeeri
a
Päevad on toimunud cai Ef
On aga väga küsitav kai #
n s Cd õieks sobiv uiemaaui"—
läbivümlseks Tarvitseo
meenutada et noored d '
siit Stnltholml Eesti
sõita oma eksamite totra VS
Düha ümbrus naib oiet 1
sobivamaks ajaks seCö t
kutulekuks - ilmad os v
laosed koolidest lahti j F
te neriood iust aleab Setp5
sid inimesed nädala jxlts
nas toimunud ür-xu-i
ta Ja siis koos kohaprt- -
oa nnhVilst OaliudfS tTJ-- -
Lääneranniku EesÜ fJ
ajaliselt edukalt tois
gisepoole
Panrem oma OtSlvW
paberile! Iga raöte ca Ta
lumiseks!
Roberti