Vaba Eestlane, July 20, 1968

              ifQjSomPA►
MTUURIELU
NIPERNAADI TEELAHKMEL
UWO l IPEOA 3 VAATUSES 5 PILDI: hLT lfl sT
GULITI r'OMS IPEIiXUl MNEIL 1LM1IMIIKIEII
VABA EESTLANE laupäeva! M Juulil — July 20 1968
ProD-""- 1 SbM a avaldab ltra aata
S " ftud elUe bibliograafia
uuri-n- tehnilistele ümberkorralduste- - tStee!lk a kumtl u — tundutalt parem
Näitlejate osas j Lepik Ja II saanud 'köide
kokku laiaulatusliku ja toimeka! üliko
Fohja- - ra-fr- ika neljandatest Suure osa publiku hiiuks ja rõõ-- ansambli Eriti toredaks nii män- - jti Paadest on möödunud Juba muXs aga kunsti kahjuks Miki- - Sult ku kujult oli Guido Mõhlmati
tjkk ep nns selle raames toimu- - ter ilmselt kõrgelt kunsti- - kaIur Jaanus Koo osas ja sama
c:d üritused kuulutad nüüd mi- - täärtusliku teatrielamuse pakku- - hi näitles lühemas etteastes
ustele ameerika mandri eest- - misest ja andis oma dramatiseerin- - Aleksander Soosaar patust palte--
(jskonna ajaloole Aga siiski mitte guga küla- - ja rahtatükl mis latas-- tennaks pöördunud Jairust Sa
tõik sest tuletikus elab kindlasti tüse läbitiimisel kujunes kohati mut! Ilmnes et Rudolf Himar on
teel edasi New Yorgi Eesti Teat- - teel üpris operetlikuks Ta hülzas ia"nud omale taie elukutse — la- - I n poolt päetade kestel kaks korda Gailiti teoses peitutad poeetilised a' 0 la Pras pastor aca miks
eitatod Ilmar MiMteri loomas Ja müütilised elemendid eelistades on Päriselt börsimaakler?
Nipemaad)' dramatiseering koos aga neile groteskselt realist- - Soonaist Anne-Ma-ri Jairust esi- -
ellele loodud Jüri Mandri laulu- - likku tausta Latastuses ei olnud """ses taatuses mängis Liisu Mi- -
it& On põhjust artata et see aga ka see karikeeritud realism kier üdeletalt ja bratuurselt
tuuakse eelolet ai uuel hooajal ja läbi tiidud vaid näite- - eidi ehk liigagi karmenliku" tem- -
kaIIi p1isnidiri uuesti latale män? kilrin iihnltn™i t:ii Deramendif-ini- i omi imii
väliseestlaste keskustes ja napealsesse romantikasse ja tei- - Kati kandja Tabur tun-- muslik luuletaja ekspressionismi
eda tmeeriKa mannri osas poinu- - senpooii loousasse Janti Eesti "us paiju ronkem tagamaade eesti
eit samade latastajate ja näitle-- Täetade publik jäi neile pakutud kulatudruku moodi Aga nii see
jäte poolt Etendustele New Yorgis muheda ja lõbusa meelelahutusega Ju Pidigi olema I-i- da Paomehe
osakssaanud suur rahtuslik menu täiesti rahule karakterikuju seitsmekümneaas
tast) kindlasti New Yorgi Eesti Kuna dramatiseering oli mäng ta ürgnaise Kadri Panina ta-Teat- ri külalisetendused selle tü- - lauludega" siis peaosa kandjaks l'ls tervet teist taatust nii nagu
kiga teivtes linnades artatatasti oli laulumees Heinz Riitald Üle KiM talitses tertet Terikeste kü-la
näiteks Torontos ootuste tuli ta aga toime ka näit- - a- - Ning kolmandas vaatuses oli
Gailiti poolt loodud Xl-- eja rolliga õieti peaks „0le oo-- Valli Martin nooruslikult tõluv ja
pemaadi kuju on neljakümne aas- - tuste" maha tõmbama ja selle ase-- ?a Hu kaluriplika Maret Vaa
U jooksul (täpselt niipalju aega on meie panema tastatalt ootustele" Jcllc osasse oli dramatiseeringus
möödunud samanimelise romaani est on ju Riitald suure arusaamiv põimitud ka Seeba kuninganna mo-ilmumise-st)
juurdunud sügatale tõime ning tunneteskaalaga süga- - Mv millega Valli Martinil atanes
eesti rahta teadtusse üpris sinna talt inimene kellele sis-- tõimalus näidata mänguliste tõi-süda-me
lähedale Kui meil oleks Ueelamine Xlpernaadl suurde ossa mete kõrt ai oma tantsijanna
põhjalikke eesti keele sönaraama-V- i olnud raskeks ega tooraks üles--
tuid siis esineks neis ka ehk sõna andeks eriti kui arvestame tema Olgu sn kirja pandud ka tel-jiipernaadita-ma"
sest kõnekeeles suuri lavalisi kogemusi ning enese- - sed osalised kes kõik tagasid oma
teib seda täljendit kuulda Gailiti kindlust Lisaks hästi mängitud mänguga latatusele tänutäheks
h teos on eesti kirjanduses surematu [Xipernaadile saime laval ka annetatud rohkeartulise taatajas--
a?a ka teistel põhjustel kui ainult täinamõiseliku Xipernaadi ja sel- - konna aplausi: Maarla panemees
hästi antud ja karakteriseeritud ies osas oli algkuju mitmekord-- 1 Taat et Joona ning Xipernaadi seik-peategela- se
kuju Põhiliselt on teiselt üle löödud sest Gailiti Xiper- - luskaaslane Terikeste pulmaski —
remist tenikliku romaaniga ja mit-- naadi oli viga tilets laulumees kui- - Johannes Mosin Maarla kõrtsi- -
te kimbu omat seotud notelli- - d ta laulmit sageli üritas Tslimees Küüp — Ralf Sams Hansu- -
dega nagu nagu me kirjanduslood j teerin siin Gailiti kirjeldust Xi oja peremees Jaak Uoke — Ed
ja kirjanduskriitika on millegipi- - pemaadi laulmist õimest: Väsides Kott velsker Madis Jarski —
rasttatakohaselt seda teost kutsu- - Jstus teeäirele mängides kannelt Viktor Kuriks ärpletad Terikeste
nud — seda osalt Gailiti järgi 'ja laulis kuid ta hiäl oli kriiskat küla talumehed Martin Meos ja
sest raamatu zhanriliseks müra-'t- a inetu" Kes saaks nüüd la- - Tõnis Tikuta — Ott Valter ja Leo
jaks oli autori enda poolt pandud tal nähtud Xipernaadi kohta sedasi Anto Väike Andres — Jürg Miki-- J
romaan notellides" ütelda Kui Riit aldi poolt esitatud ter kalurid — Elmar Koppel hros
Terviklikuks teeb aga selle teo-- Nipernaadi juures midagi soovida Lüdig ja teistkordselt Ralf Sams
se looduse ja inimelu rütm keva- - jsttis siis vast see et põhitüübilt ning lõpeks Velli Kerjan oma
dest sügisesse noorusest keskikka 0li latastuse Xipernaadi rohkem meest kojut iita Inriin Nipernaadi-jääminekus- t
uue lumekatteni ulju- - eks uljas talupoeg kui boheem- - na
est nukrusesse Teose struktuur ias]ik linnamees kelleks Gailiti Üsaks mängis latastuses kaasa
põhiliselt lähedane inimsoo Nipernaadi ju Kõige päris-ni- - teel paarkümmend isikut enamus
trgmüütidele Xing kindlasti on pernaadilikum oli Riitald tiimases neist esimest korda latal olnud
midagi ürgtüupilist Nipernaadi ku-Uaatus- es heideldes oma keerdu- - noored piduliste korrapidajate
jus endas Elame temas läbi Ise-'läin- ud hinge ning tujuka kaluri-- ja külanoorte osades Karl Pehme
w'
aineile
peaks
ja tui- - tüdruku Maret oli kandis
vav sai tihjatud ringu rahva sUma ini- -
oli ja põhitooniga Janiku pc-ituy-a
eriüselt ja mu!dugi toonitagem
tunnetatud lauludega" Teatri oIi valetav on
ja soode ja '?ri on: Patrason ja eesotsas esime-- te tunntteMalk
rabade jõgede keskel ald Nende he ja tas-- kogu slaavi
kandja 50 ust mingi kokkuvõtlik tulemuse
rakun Ttpnita sündis iu„ uus
keskkonnaks on iseseisva
aastate
Eesti Pirlipüüdja sind? oli
öhis-- kunstiliseks
kõnd mis moodustab raamatu rea-- Toredad ArVO
kuigi üpris groteskse Riitaldi esituses Ma olen Tnnlri
la realistlikele ja mas ja UUS romoon „l
seikadele ning konkreetsele sutelõppu kiiret ning Ell mäng
miljööle ole Taburi esituses „Kui täijal õitseb Ar
Nipernaadi" realistlik (ammugi mit-- ristikhein" Nende ning teiste lau- - mud on tr romantiline) poeetiline ro-- Umeloodiate nagu peolaul oma
nuan Mitil
Toomas täname
= iravas Arvu iwot1 u""~" Nipernaadi" lataletoomise juures
Mikiteril On arvata
JVüüd tõstkem kannud"
heliloojat JOriMandret poolt Mmän
joodud tärsked tisid ikheri augustl
ter nadele Z
36 aasUt „:
iMtns edukalt minginud Niper- - laialdasemat letikut
Minul riisides heliplaadi eplsoodide kaupa
kahiiks tamlne ole sugugi ja kusjuures esi-uks
teada matute raskustega tamiseks on valitud saatuslikud
Mikher ülikooli- - juba Kommentaarid"
hriduse vähem teada juttu siis mainimata Jätta 3taudu ka sündmuste
Ulendikas luuletaja Fredenke kultuuriline imt mic hõlmas
tublideks Yorgi loonud
Teatris tundis ta kasutada Tanner kohandas olat näitlejate kaadrit ja tundis äikesele seitsmeplllüisele orkest- -
P?uluse piiratud klater
Seega tuleb akerdeonl Pealegi oli
oletada too seatud
peale ette saali ja haita
reedesel esi-"te- ka tegelikest poolt st
pidas tõenäoliselt ! etendusel surnud
üaa$ ka hüti maitset kohad kuuldavus oli
Slutsioon ja oUd see-- või moonutatud Naga hiljem
tõsises mõttes selgus oli kuuldavuskontakt
kõnelt ja orkestri ja rahel sageli
nriindustaevast langevaid tihti piris võimatu oli valmistanud
be istu ajal ja at mirjal mltUI vipinget Tuleb lisada
Saturday
W
latastajadrnun
Piitaid
loobus
Toomas
inimlik
talenti
Hellar Grabbl
Ilmub ka
lõpuks Ro--
dramatiseeringut
sai
On Mi- - kerklb
t:u ka
ja
Lundis
Tulimuld"
kirjandusloolisi artik-leid
M Rannitilt
Kangrolt Ja Ivaskilt Mae-l-o
on kirjutanud
Helmi Baudelaire luuletõl-keid
Oras Proosapa-lana
ajakirjas Uibopuu
grotesk „Muutunud ajad"
Vallak esitab dr
kirju rikka-likult
ülevaateid Ja arvustusi
Ants Orase ja Aleksls
USA
bibliograafias
teiste ameerika üli-kooli
: t väljaantav
j Aesthetics and
Critic- - käsitab
esteetilisi ja muid
1 4 f
'
nine
:
ka
küll
oli
"
I kirjand aial Ajakirja vastil
berluv
teadliv
liogria
toian
'' numbris iXXVI 1968 Kalifornia
Hun-2- 5
ameerika ja euroopa
kaasabil) koostatud
märfitud Ants
"iünograaf liine essee „Es- -
rature Alek
sls Ranriti essee
Nöukoj jde üheksa
aastat tiiDmud Ja sealt
tiisikusse surnud tähelepanda
vast poeedist Nikolai Zabo-lotski- st 2abolotski - vislo
nary at a crossroad of
and classicism" Some
flOttlIMc AH jjÄuaiii —poeiry I %
ana Zabolotskl üks näge- - J
osa F1I
kunsti
kkkkkkkkkH
klassitsismi ristteel Mõtisk- - _CL--
nar11iwlirlo Kuisuik :'lar' li't'ls lllj"ll Stokliolmis aasta siin-Daculaskirlandus-Ants
ülevaade eesti nl""a- est - ihil" tliitciit
ilmunud Kirjanike Koo-- i
peratllvi väljaandena Lundis Ja
Aleksls Ranniti oma Lan-guag- e
Literary Associates kirjas
tuse väljaandena
Oma eessõnas ütleb
prof Hungerland selles
aLLl
Kui
i I 17"'
aT:r
i am
" -ui "s
?
Ja
kunstniku austusõhtul
~A SA'
üle) I'il "" onu
esi- - August Jumalaga
tõstetud 20
tihti
P-- i
Mälk tunne nagu naas
EKK
uurimused Aastaid August Mälgu loo-mingulist
teemavalikut peetud
võõral pinnal asumiseks Oma- - Benita Vomm-Möd- er
60-aasta- ne
kkkkkkkkkkkkkHHkBhWi LLLLLLLV#Qafl
kkkkkkkkkkkkkkkkkkkHr'
lJaBBBBBBBBBBBBMBBBK~'S
HkkkkHHkH-- ' r%
kkkkkkkHHaHHBj
öeldud eesti
Kamtshatkast
aegsete mereaineliste teostega
kaasus talle eesti kirjanduse me--
reklrjaniku maine vaatama-ta
„kuivamaalisileM
määral
maksvusele Jiänud Nüüdne taga-situlek
maalima
kannab tähenduslikku nimetust
Jumalaga meri!" Selles aga
enam elava
Ja võitlust nõudva mere
taandumist kui teo-seist
tuttaval uliiukusltlust Mingi
leplik ja elatanud vaatleja rahu-ll- k
Tcaemuslikkus annab kõigile
töödele isikupärase tämbri kus
alluda paratamatusena ku-jundatud
Ja eluga lõplike
vahekordade selgitamisele
Seda lahkumise
selgitust niminovell
Jumalaga meri!" Vana kaluri
rannast sisemaal
tütre juurde kus kalade surn-bas- t
vabanemine Ja maha-põlemin- e
osutavad lõplikku
ua uus on
M
--- U
'--
ei
et
et
on
ka _!j OP
et
f na
le
on
nr 2
H
%
ise
on
in ja
re--
vv"w
art w
puhkedes kunstnikud
portretis--
fiHi --w —~
AWWWInkkkkkkkkBkkCL jkkkkkkkkkkfl
kkkkkH
fwkH AjBfliikikkkkkkH
CtmfVjŠuz'r J&
'Q
I
ti
on
iä
TAASKOHTUMINE MEREGA
le lk
Jfc
T !- -♦
on
on
resignatsloonipdrast
ta
nud
paljudest
viimased
psühholoogilisi
peami-selt
inimest
Zhanriliselt draama-pingsusel- e
täitumatud elusoo-vi- d
sisendavad
karmidena
on jutustaja
looduse
lil
tegelased suutnud
kooskõlas dramatlsre- - i „! 11 _I_UII_ I_l-- """ -- endi fantaasia lavapilt sce minevikus :" lu"n"7 ' 8uuua" KruscgB
ta pihustumise tõelisuse Eespool latastuse latastuse mustemate aega- - f situatsiooni tõsidust
tu Kõik universaalsed eatatale operetlikkusele See külamiljõõlise K6i'de siis - olen - kunagi vf1llvo'ks11?a8V enese esiletoo- -
raamatus tahtlikult teostatud ge lõpuks Nett teldtkse sünnipäevalase dad wlleskl polo Kamthatka" 0n„n0Vel sügavalt eesti looduse ja nii Eesti terviku tood t uks
tema põldude niitude I pakkuda Ite saatutust teatri dest kes lahkumlsmoment üllatavalt
jairin Riit mis organisaatori askonda labl kodumaa variatsioonidega vald sas stiilU eksootika kirjel- -
Valfried Sü- - e antakse duae kuni subutad he Pnlrasoni suurepäraselt tuse omapärase
m t„L„o „?" k ln Vomm-Mölde- r
ülevaade Sama analoogilisus kor- - näi- -
"-- r -- - — -- - --- - ~ t-Nii-jiuu
lv tlll- - „
kahekümnendate
usaldada
latastuse
kõrgpunktiks olid JqIqiq Mägi
taus- - va Too- -
humorist- - Nipernaadi" Kas
märkas
taatamata Joomas
jäänudM
vald — Klrlanike Kooperatiivil
-- ~~-- #
----- —-- -- —-
ja ko-- ja
ja
k Ja
seo de
K
ja a
„„- - b_amai Kanadasse -- - —
oü Ilmar
mJ„lne
I
- 1 „
Mandre
puudub alus võrdlemi-- mitte ületa- - Jnlmesl atusl
Kui
Wver Võib
muusika
klarinet
tõimalus! muusika
suurte raskuste
mil takistuste
akustika Eriti
olid
£? vaata
mis
7
teel
Ran-nltil-t
Leppiku
ajakiri
Orase
professori
bib--'
exile"
teistes
lUSi limlo
™1
Inter
Jm
ainult 197
kriitilised
mis
senini teataval
just
tuleb
käsitlebki
lahkumist
kodu
wl
kohta
xnlt- -
juulil 1UkU'
kajastub Selles jutustaja
Rakvere Linna
võimalik sest lugema
1926 kodunematusc Hannes
1927
ülikooli filosoofia
duskonda Dellas
Pallase lõpetas
nroosateosena 1953
Dnhilim Pohl -e- est "~"_'""' Torontosse piüe- -
kohasell
aastal abiellus August osa võtnud
miga ning näitustest Torontos Mont
ei tohiks &] pere}:onna SUgu 1931 sügisest peale Yorgis Kuulub rr'r„ „ 7' 'r" ""„ na 1925 Tallinna Draama-- dusetenduste uw in areneut Hei '7 1 1 XuTTl„ V 1
oma
"I
tene
cor3c
JUH ja umu- - Mrue üsuittiiijac-- M nerioodl esitades ninj uiiiuu
""di mitmesuguseid
selle
nüüdnähtuga On
teatrialalise muusikalisest ®at sõlmpunktid
I tõi
lavastuse muusikajuhi
-- niu
kaasalõõjana Xew Kiatenir(
umorr
teatritöö riie: harf
Praktüisi
dramatlseerl- - lata
slika
halb
mõneski asjaosalistele
Number
Underi
Ranniti teosed
valitud
Ha
humani-taartCw-- e
™iUn'
napttotfJmatat
järjekindlalt
ära
vangilaagrites
expressio-nis-m
Künnapaselt
Washingtonis
bibliograafia
nai- -
SkkkkkHL
esmaklassilise
väärtusega
vahepealseile
rannajuttude
Juurest
eelmisist
tunt!e(Ka
väsimatu
omandas maapagulase rahvapä-lõpetade- s taltumlsmomendt'rane väljendus
ühisgümnaasiumi {katkestamata nautima
haridushuvilisena
aastanäitus-Amlcitass- e
perekonnaga
kujur kunstielust
gumnaasiumioptlase- -
hõi V_tl jooksul siuuiis
Ants
asu-va
joo--
nagi New
Isegi
ses eragümnaasiumis Kunstnike- - EKKT presidendiks 1959— 1961
võttis elatalt osa tolleaeg-!- a pidevalt
Rakvere seltskonnaelust asu- - hatusliikmena
tades Rakvere Klubi ku-- ' Vomm olnud
hu kuulusid kujutavkunst- - mitte ainult huvitav ja edukas
nike veel hell- - Ja kunstnik vaid ka hea ema ja
läheb edasi ja 1936 naema Läbi mitme vln- -
oma TtiKfwuM" 7 on kunstnikepaar Vommid Juba ta lapsed kasva ma too juurde pikaajalise kestriseade sut Mandre imu$ luitita Tallinnas kus 1938 tütar tanud eestlasteks ja
romaani ja
ta kirjan- -
kujutluse
ning saalis nn
publiku
orientiirid
~ olnud
samal murel
siLski et
Leida
Jaanipäevaks ilmus kul-tuuriajakiri
sisaldab A
Magilt Vmalem-mai- t
ning
kohta A
B 1
kirjanikuteest
esitas
V
Juhan
Peale
a
4ndas
Helmut
is
monograafiline
a
i_ A jx ~-- — VB'
JÄ
ia
Orase
Eesti
M
paratamatuse
organiseerudes
nistamisõpetaja Kutsega
hiljem tegutsenud
näitekunstnikud
mandri
MaiReet sünnib seltsiks 1931 mai ajal suutnud neid innus-Rakver-es
sündinud vennale tada tõrvikukandjaiks
Eerikule saanud tunnustatud
Sõja töötas Benita Kuid Juba vä-Vom- m Tallinnas peamiselt simatu püüdleja leidnud omale
retistina ning esines 1942—1944 ülesande Tihti
Tallinna Sihtkapitali näitustel Vommi pingelise töönädala
teda lastega võõrsile vähestel jõudetundidel lastelaste-vii- s
Saksamaal töötas käekõrval neid neli
tina ning joonistamiseõpetajana ruttamas Majja koonduse-Augsburg- i
Gümnaasiumis muusikatundi Usun
1948 Venetsueelasse asudes Juubilari sugulased
töötas edasi kunstnikuna avades sõbrad ühinevad minu sooviga
Caracas'is joonistamisateljee aastaid rohket
1650 1951 esines Caracas'1 Mu--
Llc7
mrm
3
r-3- fy w i
ajufys
i
nn %iiah
et
et
meri!
Juhan Helmi Aeg
läinud loonud min-gid
Mälk tööd ongi
probUeme laha
nud näeb novellides
elukäigu neis ast-me- is
etappides üksikud
punktid Joone moodustavadki
asuvad need
mida vanane-nud
inimeste
nagu iseenesest
Sageli need nagu teed
katnud leiavad elumõtte ankru- -
vanatüdruku hoolitse-h- % karmilt siduvas pesas Ust
ootavas tütarlapses
muus traagilises situatsioonis
mida võt-ma
mitte autori optimistlik-ku- s
põhilalnetuses suun-duks
paremuse
hea suudab
inimese tervi-kuks
teineteisest olenevaks
Oma ta
luua elavaiks inimesiks mu-redele
eluraskusile teatava
fJ_ l_l kaastundevarjundi annab Tihti
illusioonide Vaaga ne ol
kalju ning romantilise'
motii- - kindel meses
vidarendatad Yorgi
pakuti suurt lcma nclst 'Tee S aitas kanda eestl pagu saavu anud hooB- -
ln
metsade duett tumeda
lõpuks tutuskoorma väga
jumalaga meri!"
iaiiiriiiviic i„i„b
muiduel
laulud
listliku
Kuid keegi
Hkele
ei mmanni
kelle
et
taust
tshello
kaks
jahi
nipernaadi- -
palju
maal
luulet
Liisu
kimbu
i-J- our
saadud
on
on
elule
28 a Kantores Alg- - — - - — -- --keskhariduse samas ladus
1926 a Juigatsusliku sunnib teost Ilma
Innuka kunsti-- traagüca eks oota 1
sürdus kõlkl ws ™™ Oja
k Pallasesse Tartus a
astus Tartu
Artes
k
inromlsp 1929 a kesk- - kutsekoolide Asudes _ Kõiee — a Fsald --i Vom-- ' eesti
jaoa lb ühe a töötas """' v jm
a latale sada ' T__
Neist ' ? 1 ujgnuuiu ms
taimiv
seotud
'
esile
l t
ju-ses- t
Kunsti
peale
ann" asudes: oli suluste on oma
vald
seiie
Uhtus
või- -
kus
!
Arvo
leidub
selle
Art
mis
nnBAlll1 i -- "
A
0r
korp!
Benita
va-Kui- d
a
'
a sa--
a ka
uuteks —
on noo- -
on
uue võime Benita
a
ga — on —
le või et
a ja rohked
—
palju ja värvisära!
Ja E P
i- -
u
' —
on mööda
ja
eluüksiklased
neis
ta
ja
elu
lähedal
on tühja
ja
palga kas
Ja
või mõnes
kui
ei
poole
Ja üheks
Ja
ta on
Ja ta
kej t _ Kergen- -
Ja
eluusu
ema- - üle
irn- - ja
küll on
umiiiAn - „ n:i -
r
_
aga
vaga
nr-- nii
vali- -
-
olid
ahel
kõll
f ei
1
" - " __ _
lah- -
- - -
_
_- -
abl
kui
oma
- _ i
1
-
r
1908 W — ä
Ja
tea
tel
' 1
vait
J " "
Lmiia
~
paar
Kuid pole
elu
nr neile
Arno
Eller
Ants- -
neist
red
port- -
näha
kuni sõda
Eesti
Eetl
r w
——
kelle
mille
nagu
selle
Malk
kelle
need
eestl
Kalju Lepiku „Mor-morpagulan- e"
on autori kaheksas kogu luuletu-si
mis ilmus Juuni keskel Lundis
Eesti Kirjanike Kooperatiivi kir-jastusel
Kaarnat lastakse müü-gile
augusti keskel kujunedes sel-lega
kirjastuse esimeseks sügis-hooaja
raamatuks Luuletuskogu
avalauluks on Stokholmi Eesti
Päevade puhuks kirjutatud Prol-oog
hoiatusega" üldse sisaldab
kogu CC luuletust mis Jagatud
peamiselt nelja suuremasse tsük-lisse
Marmorpagulane Vaasa-lae- v Eeslid Ja trummid Pää ko-hal
surnud linnud Kogu on eriti
moodsalt kujundatud selle eest
vastutab kunstnik Ott Paju
Aidake kaasa
VAIA EESTLASE"
levikule kellega aitate kaasa eesti
keele ja meele püsimisele
n
tt