1987-02-19-05 |
Previous | 5 of 13 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 14 VABA EESTLANE neljapäeval, 19! veebruaril Thursday, Februaiy 19, 1987 Lk. S
;:;RÄND-LiNNUD lendavad
veks lõunasse, kus on soojem.
PAIGA-LINNUD jäävad paigale.
Nemad oo meie TALVE-LIN-NUD.
^. .
Lindude elu talvel ei ole kerge.
Palju toitu on jäänud lume alla.
Talve-linnud söövad puu-koore
pragudesse peitunud putukaid,
umbrQhu-seemneid ja puude ning
põõsaste otsa jäänud marju.
Head inimesed panevad tal veli
ndude jaoks välja linnu-sööklaid
ja rasva
Triibuline kuub
ja triibulised püksid,
triibulist kostüümi
•sebra kannab üksL
See on sest, et sebra
hästi tunneb moodi
ja et triiburiie
• e
n n
Ahvilapsed puudel '
naerukrambid saavad:
päise päeva ajal '
kannab see pidzhaamat!
Olivia Saar
Väike Andi oli huvitatMd kõigist iiiMtest masinatest ja
aparaatidest. Ta nägi, et need muudavad inimeste elu kergeks
ja mugavaks. Andi. soovis omale masinat, mis ka-tema
elu kergemaks teeks.
e • • •• • •
Väike musta !agi-pea ja musta
põllega lind on TIHANE. Tema
laulab; ,,Tii-tii-tü!'', sellepärast,
on tema nimi inglise keeles:
CHICKAD^E. Tihane armastab
päeva-lille seemneid ja rasva. Kui
tihane saab linnu-sööklast päevalille
seemne,(siis ta lendab minema.
Ta istub oksale, võtab seemne
varvaste vahele ja nokib koore
pealt ära. ,
Andi isal oli palju töö-riistu.
Suur osa neist olid käsi-tööriis-tad:
haamrid, saed, tangid, peitlid
kruvi-keerajad ja viilid. Nende
abil sai tööd teha, aga riistad ise
tööd ei teinud. Isal olid aga ka
mõned lööriistad, mis töötasid
elektriga. Need vajasid ainult juhtimist:
ja töötasid ise: elektri-puur,
ketas-saag ja kõige suurem neist
— muruniitja.
/f^ flAAHKR
Andi emal oli keldris kaks suurt
masinat — pesu-masin ja pesu-kuivataja.
Ema õmblus-toa kapis
oli tolmuimeja, laual aga õmblusmasin
ja triik-masin. Köögis oli
emal mitu väiksemat masinat:
hakk-masin, juur-vilja purustaja,
toidu-segaj a, 1 e iva- röst ij a
kohvi-veski. v-.-
VARBLASE isa ja ema on erineva
sulestikuga. Isal on hall pealagi
ja must põll, emal need puuduvad
ja suled on heledamad.
Varblased on linna linnud ja liiguvad
sageli parvedes. Sööma tulevad
alati koos ja kui keegi midagi
kahtlast märkab, siis lendavad
kõik koos ära. Varblase ingliskeelne
nimi on^SPARROW.
mille küljel oli võrguga kaetud
auk — sealt pidi tarkus sisse
minema ja vastused välja tulema!
Masina peal oli nupp, mida sai
kahele poole pöörata ,,on" ja
, , o f f N u p u kõrval oli klaasist
silm. Kui masin töötas, siis oli
silm roheline, kui masin õpetaja
jutust aru ei saanud, siis hakkas
silm vilkuma ja kui midagi korrast
ära oli siis muutus silm punaseks.
Sel juhul tuli kutsuda parandaja.
Masina põhja alla sai panna paberi
või kooli-vihiku, kui oli vaja teha
kirjalikke töid.
"Soo"'
^\ ELElim. KETAS-SMG
,aste lau
Tii-tii-tihane,
vaa-vaa-varblane!
Lendas üle oa-aia,
kargas üle kapsaraia,
üle metsa — vurr-rr-rrl
Küsi isalt või emalt, mis on
uba. Oad kasvavad oa-aias.
indude-loomade
Eesti nimed
Xui pildil olevate loomade ja
lindude eesti.nimed õiges järjekorras
ruutudesse kirjutada, siis
saame tugeva joonega ruutudesse
ülalt alla selle eluka, kes
idab mõistatuse taha.
Jõulu tel ütles Andi vanematele:
,,Teil on mõlemil palju masinaid.
Minul pole ühtegi. Kas
jõulumees ei võiks mulle tuua ka
ühe masina."
• ,^Miš masinat sa soovid," küsis
isa. _ •• • •:
Andi mõtles ja vastas: ,,Mul
oleks vaja õppimise masinat. Siis
ma ei tarvitseks õppida ja koolitöid
teha. Masin teeb minu eest."
Masin töötas väga hästi ja kõik
lapsed kadestasid Andit, kes
muud ei teinud kui laiskles. Tundides
oli igav, sest teised kõik töötasid
ja üksi ei olnud kellegagi
mürada.
Kui tunnistused anti, siis olid
Andi tunnistusel kõik ,,väga
head". Ainus viga oli, et tunnistuse
peal ei olnud Andi nime. Sinna
oli kirjutatud ,,Andi Õppimise
Masin". See oli väga kahdane.
Andi küsis õpetajalt: ,,Miks minule
tunnistust ei antud?"
Õpetaja ivastas: ,,Sa pole ju
midagi teinud. Tunnistuse saab
see, kes' töötab. Masin-on. väga
tubli ja läheb tuleval aastal järgmisse
klassi." . •: • . •
Hellakeste restoran
HELLAKESED OTSUSTASID
KOTKAJÄRVELE RESTORANI
ASUTADA JA TELLISID
SELLELE SILDI KOLMELT
KUNSTNIKULT. NENDE
NIMED OLID: KARU,
ORAV JA REBANE.
ARVA ÄRA, KES TEGI MIL-LISE
SILDI?
Jõulumees tõigi Andile õppimise
masina. Küll on väike — imestas
Andi masinat vaadates. See oli
tõesti väike hõbedane kastikene.
EESTI
^0,
ÕIGESTI ARVAJA VÕIB
MINNA EMALT VÕI ISALT
AUHINDA KÜSIMA.
Seda lugu ei tohi lugeda enne
kui i,Lindude-loomade eesti nimed"
ülesanne on lahendatud.
Mr. Kivrasanin on tüüpiline
halb iseloom. Kui ta oma nina topib
teiste asjadesse, siis teeb see
alati valu. Ta ei pea kunagi oma
lubadusi. Öösel kui kõik magavad,
kolab ta ringi ja röögib jubeda
häälega. Kõik ehmatavad ja
kargavad üles. Teisel päeval käitub
ta, nagu poleks midagi juhtunud/
Ta näitab sõbralikkust ainult
siis kui see on talle kasulik. Niisugune
on mister Kivrasanin.
Ta nina võib talle kord saatuslikuks
saada. . •
Kodus kurtis Andi oma
vanematele. Neil ei olnud ka head
nõu. Isa ütles koguni: ,,Ma arvasin
kohe, et see nii ei lähe. Kui
mina oma töökohale saadaksin enda
eest masina või kellegi teise
mehe, siis makstakse minu palk
masinale või sellele teisele
mehele. Masinad on' töö
kergendamiseks, aga õppima .ja
töötama peab ikka inimene ise."
Andi palus, et isa viib õppimise
masina ärisse tagasi ja võtab selle
asemel arvutamise masina. Seda
lubatakse õpilastel nende koolis
Koerad polnud
kirjamehed i
Kord said rebane ja hunt kokku
ja hakkasid aru pidama, kuidas
paremini süüa saaks.
Rebane ütles:,,Ma tean, kuidas
saab. Sul tuleb minna külasse —
sa oled tugevam, sa jõuad rohkem
ära tuua. Ma annan sulle kirjakese
kaasa. Sellele on kirjutatud,
et keegi sind puutuda ei tohi.
Kui sa külla lähed, siss muudkui
näit paberit ja keegi ei puutu.*-
Hunt läks küla poole, paber näpu
vahel. Sai vaevalt külasse, kui
koerad tulid, hambad irevil, mehed
tulid kaigaste ja püssidega,
naised luudadega ja hakkasid hunti
peksma. Hädavaevalt sai hunt
põgenema ja tuli rebase juurde.
Rebane küsis: Noh sõber, kuir
das asjad on?"
„Sul hea küsida. Vaevalt sain
elugatulema," kaebas hunt.
,,Miks sa siis paberit ei näidanud?"
küsis rebane.
„Näitasin küll, aga need koerad
ei mõistnud lugeda,'' ütles hunt.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 19, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870219 |
Description
| Title | 1987-02-19-05 |
| OCR text | Nr. 14 VABA EESTLANE neljapäeval, 19! veebruaril Thursday, Februaiy 19, 1987 Lk. S ;:;RÄND-LiNNUD lendavad veks lõunasse, kus on soojem. PAIGA-LINNUD jäävad paigale. Nemad oo meie TALVE-LIN-NUD. ^. . Lindude elu talvel ei ole kerge. Palju toitu on jäänud lume alla. Talve-linnud söövad puu-koore pragudesse peitunud putukaid, umbrQhu-seemneid ja puude ning põõsaste otsa jäänud marju. Head inimesed panevad tal veli ndude jaoks välja linnu-sööklaid ja rasva Triibuline kuub ja triibulised püksid, triibulist kostüümi •sebra kannab üksL See on sest, et sebra hästi tunneb moodi ja et triiburiie • e n n Ahvilapsed puudel ' naerukrambid saavad: päise päeva ajal ' kannab see pidzhaamat! Olivia Saar Väike Andi oli huvitatMd kõigist iiiMtest masinatest ja aparaatidest. Ta nägi, et need muudavad inimeste elu kergeks ja mugavaks. Andi. soovis omale masinat, mis ka-tema elu kergemaks teeks. e • • •• • • Väike musta !agi-pea ja musta põllega lind on TIHANE. Tema laulab; ,,Tii-tii-tü!'', sellepärast, on tema nimi inglise keeles: CHICKAD^E. Tihane armastab päeva-lille seemneid ja rasva. Kui tihane saab linnu-sööklast päevalille seemne,(siis ta lendab minema. Ta istub oksale, võtab seemne varvaste vahele ja nokib koore pealt ära. , Andi isal oli palju töö-riistu. Suur osa neist olid käsi-tööriis-tad: haamrid, saed, tangid, peitlid kruvi-keerajad ja viilid. Nende abil sai tööd teha, aga riistad ise tööd ei teinud. Isal olid aga ka mõned lööriistad, mis töötasid elektriga. Need vajasid ainult juhtimist: ja töötasid ise: elektri-puur, ketas-saag ja kõige suurem neist — muruniitja. /f^ flAAHKR Andi emal oli keldris kaks suurt masinat — pesu-masin ja pesu-kuivataja. Ema õmblus-toa kapis oli tolmuimeja, laual aga õmblusmasin ja triik-masin. Köögis oli emal mitu väiksemat masinat: hakk-masin, juur-vilja purustaja, toidu-segaj a, 1 e iva- röst ij a kohvi-veski. v-.- VARBLASE isa ja ema on erineva sulestikuga. Isal on hall pealagi ja must põll, emal need puuduvad ja suled on heledamad. Varblased on linna linnud ja liiguvad sageli parvedes. Sööma tulevad alati koos ja kui keegi midagi kahtlast märkab, siis lendavad kõik koos ära. Varblase ingliskeelne nimi on^SPARROW. mille küljel oli võrguga kaetud auk — sealt pidi tarkus sisse minema ja vastused välja tulema! Masina peal oli nupp, mida sai kahele poole pöörata ,,on" ja , , o f f N u p u kõrval oli klaasist silm. Kui masin töötas, siis oli silm roheline, kui masin õpetaja jutust aru ei saanud, siis hakkas silm vilkuma ja kui midagi korrast ära oli siis muutus silm punaseks. Sel juhul tuli kutsuda parandaja. Masina põhja alla sai panna paberi või kooli-vihiku, kui oli vaja teha kirjalikke töid. "Soo"' ^\ ELElim. KETAS-SMG ,aste lau Tii-tii-tihane, vaa-vaa-varblane! Lendas üle oa-aia, kargas üle kapsaraia, üle metsa — vurr-rr-rrl Küsi isalt või emalt, mis on uba. Oad kasvavad oa-aias. indude-loomade Eesti nimed Xui pildil olevate loomade ja lindude eesti.nimed õiges järjekorras ruutudesse kirjutada, siis saame tugeva joonega ruutudesse ülalt alla selle eluka, kes idab mõistatuse taha. Jõulu tel ütles Andi vanematele: ,,Teil on mõlemil palju masinaid. Minul pole ühtegi. Kas jõulumees ei võiks mulle tuua ka ühe masina." • ,^Miš masinat sa soovid," küsis isa. _ •• • •: Andi mõtles ja vastas: ,,Mul oleks vaja õppimise masinat. Siis ma ei tarvitseks õppida ja koolitöid teha. Masin teeb minu eest." Masin töötas väga hästi ja kõik lapsed kadestasid Andit, kes muud ei teinud kui laiskles. Tundides oli igav, sest teised kõik töötasid ja üksi ei olnud kellegagi mürada. Kui tunnistused anti, siis olid Andi tunnistusel kõik ,,väga head". Ainus viga oli, et tunnistuse peal ei olnud Andi nime. Sinna oli kirjutatud ,,Andi Õppimise Masin". See oli väga kahdane. Andi küsis õpetajalt: ,,Miks minule tunnistust ei antud?" Õpetaja ivastas: ,,Sa pole ju midagi teinud. Tunnistuse saab see, kes' töötab. Masin-on. väga tubli ja läheb tuleval aastal järgmisse klassi." . •: • . • Hellakeste restoran HELLAKESED OTSUSTASID KOTKAJÄRVELE RESTORANI ASUTADA JA TELLISID SELLELE SILDI KOLMELT KUNSTNIKULT. NENDE NIMED OLID: KARU, ORAV JA REBANE. ARVA ÄRA, KES TEGI MIL-LISE SILDI? Jõulumees tõigi Andile õppimise masina. Küll on väike — imestas Andi masinat vaadates. See oli tõesti väike hõbedane kastikene. EESTI ^0, ÕIGESTI ARVAJA VÕIB MINNA EMALT VÕI ISALT AUHINDA KÜSIMA. Seda lugu ei tohi lugeda enne kui i,Lindude-loomade eesti nimed" ülesanne on lahendatud. Mr. Kivrasanin on tüüpiline halb iseloom. Kui ta oma nina topib teiste asjadesse, siis teeb see alati valu. Ta ei pea kunagi oma lubadusi. Öösel kui kõik magavad, kolab ta ringi ja röögib jubeda häälega. Kõik ehmatavad ja kargavad üles. Teisel päeval käitub ta, nagu poleks midagi juhtunud/ Ta näitab sõbralikkust ainult siis kui see on talle kasulik. Niisugune on mister Kivrasanin. Ta nina võib talle kord saatuslikuks saada. . • Kodus kurtis Andi oma vanematele. Neil ei olnud ka head nõu. Isa ütles koguni: ,,Ma arvasin kohe, et see nii ei lähe. Kui mina oma töökohale saadaksin enda eest masina või kellegi teise mehe, siis makstakse minu palk masinale või sellele teisele mehele. Masinad on' töö kergendamiseks, aga õppima .ja töötama peab ikka inimene ise." Andi palus, et isa viib õppimise masina ärisse tagasi ja võtab selle asemel arvutamise masina. Seda lubatakse õpilastel nende koolis Koerad polnud kirjamehed i Kord said rebane ja hunt kokku ja hakkasid aru pidama, kuidas paremini süüa saaks. Rebane ütles:,,Ma tean, kuidas saab. Sul tuleb minna külasse — sa oled tugevam, sa jõuad rohkem ära tuua. Ma annan sulle kirjakese kaasa. Sellele on kirjutatud, et keegi sind puutuda ei tohi. Kui sa külla lähed, siss muudkui näit paberit ja keegi ei puutu.*- Hunt läks küla poole, paber näpu vahel. Sai vaevalt külasse, kui koerad tulid, hambad irevil, mehed tulid kaigaste ja püssidega, naised luudadega ja hakkasid hunti peksma. Hädavaevalt sai hunt põgenema ja tuli rebase juurde. Rebane küsis: Noh sõber, kuir das asjad on?" „Sul hea küsida. Vaevalt sain elugatulema," kaebas hunt. ,,Miks sa siis paberit ei näidanud?" küsis rebane. „Näitasin küll, aga need koerad ei mõistnud lugeda,'' ütles hunt. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-19-05
