1987-02-19-10 |
Previous | 10 of 13 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
¥ Ä B Ä ; P S T L A N E , n e y a p ä e v a l • 1987 -'Thürrfay,: Febmaty^^1^ • 1987
'•^TTWnt"WT'-!-f1w,'^'^-¥'iT>-''T'1
^aastastest noormeestest
)hale hispaanlane Javier
kuna 16-aastaste finaali
teriklane Jim Gburier. -
astat kestnud valiktumii-
|{ia meistri nimele näikse
16 osavõtva maaga on
ning selgitanud Oslos
toimuvates poolfinaa-ncivai
neli naiskonda.
a Rwtsi kohtub Inglis-
!\orra liaaliaiia.
õitude rida
kümne aasta jcx^ksul on
oaiimaks niitmevõistle-
.1 tumedanahaline ins-.
:\,ThoniPšnn tema m^-
Aafrika necser). Ta
1 dmeda 11 d k unine \'õ i sx-iipiamängudel
1980 ja
nine MM-\õistlustel
•)78. aastasi saadik pole
anud esikohta ühel ci.
Kuid jaanuari keske
Teetud sise VÕI st] ustel
nd viievõistluses esma-'
rljandal kohal. Temast
>aiemateks prantslased
Blonde! ning vana
välisradadelt sakslane
mas kohas sumti ta ka
vist esmakordselt
i omapärasel . paaris-i'l.
kus. paari moodus- •
nees- ja üks naii^tleet
e saavutamd punktid
aladel -liideti kokku taunimaks. Võistlus
rgmistest aladest: 600
0 m tõkkejooks, kuuli-
|gus- j a kõrgushüppec.
võitjaks Plaziat oma
jBois-ga. Thompson, ja
Kinp Haggar pidid •
kolmanda kohasa:
Plaziat ja Blonde! olic
imnevõistluse maailma
8. ja 19. koha
nt z, kolmandal.
aane-
IHllllilHIHIllllHiillililiniiliniii
inimene. Kõik on
ühte.. Seda enam>
hed,. kuigi eriväe-mängukaardid
ja
1. ju lõpmata igav
muidu.
^ •voodites •olles,
pole kellelgi. Ja:
jti, tõepoolest ime-žna
asjad. Kom-sid
magada, kuid,
da kas või ööd la
cl jälle sa ei taha;
äev^st: siiski just
eilati kirjutamata
mees. kohustatud
la igal õhtuL Kes
^5ei on selle üles-oksul
on külj ja
mida õhtul rää-amgi
kohal viibi-otsal
tuleb lugu-kergesti
juhtuda.
:n, esimestel pae-;
1 muidugi seda
ast ikkagi leidub .
järgmiseks päe-
Nimelt . peavad:
a igaks söögi-":
unõud ära viima.,
ne asi, kes seda
iga päev selles
;r voodite järje^
^
i
Turistidele on Kanaaria tutvustamiseks
muuseumi õuel
rahvatantsude ja laulude ettekanded
kitarride orkestri saatel.
Kuulsime laule talurahva tööst,
noorte romantikast ja ka
hällilaule. Kuna kanaarialased oo
väea perekondlikud, si s avaldub
see ka nende hällilauludes, mis on
leIlad j a sentimentaalsed.
Rahxapärane muusikariist on
,.iimple'\ mida mängivad nii
naised kui ka mehed. Tantsijad
olid rütmiliste liigutustega. Ikka
aeglaselt üks jalg ette ja kõrvale ja
siis samm ette, käed ^graatsilised.
Nad kandsid
ilusaid rahvariidei(J, rnida nimetatakse
,.mago" ehk talupoja riietus.
Naiste riiete põhitoon oo
valge. Seelik on pikk j a puusade!
kõreeks kroogitud ninc kaunista-tud
kõige ilusama pitskäsitööga.
Mehed on samuti valges; värviliste
\estidega. Nad kandsid lühikesi
puksseclikuid ja seljal rippus neil
laiaaarne kübar. Kõike seda toredust
kantakse ainult pidustuste
ajal..
Pühapäeval varase! hommikutunnil
lahkume Las
Palmasest ja sõidame saare lõunaosa
\aatama. Maantee kulgeb ran-najoont
pidi. L a Luzi sadam särab
lommikupäikeses ja linna müra
on vaibunud, .siin on pühapäev
loesii puhkepäe\. Reisijuht Aldi-do
teatab, et autojuht Victor on
maailma parim j a et meil tema
hirmsa kihutamise pärast ei ole
vaja muretseda. Möödume
mereveest soola väljavõtifiise vabrikust.
Maastik on pruunikat värv
i , kõikjal laavakivised mäed,-
mille orgudes kasvatatakse papay-at.
tomateid ja kapsast. Viimane
on mõeldud toiduks nii kitsedele
kui ka inimestele. Kohalik
põllutöökool õpietab maa-arendust.
Mägede küljed on
astmeliseks raiutud, kuhu
viinamarja istandus tuleb. Prob-eemiks
siin jääb vee irrigatsioo^
ni-.süsteem, . m is ' väga
tagasihoidlikult töötab, sest vihma
on vähe j a maa-alustes reservuaarides
vee tagavara napp.
Aldido jutustab, et Kanaaria on
kosmopoliitiline maa. Siin võib
kohata kõiki Euroopa rahvaid,
peamiselt skandinaavlasi.
S õ i d a m e mööda tuliuuest
rootslaste külast, kus bn moodsad
suiiikad ,,bungalow''d. Majade
ümbrus on lage, sest palmipuud
pole jõudnud veel kasvada. Peatume
Tildes, mis on üks vanemaid
linnu Gran Canarial. See oli guan-chede
kuningriigi pealinn. Vanad
vaigeksvärvitud majad elegant.sete
rodudega annavad - tunnistusi
vanadest aegadest. Siin on Ri.stija
johan^vjse kirik. m|s on vanim
saarel la väike kuid väga väärikas
muuseum ..Museo de Pietra",
kus on pihe guanchede koopaist ja
pill Neitsi Maarja uuestisünni.st.
Öeldakse, ct Neitsi Maarjal on
Mary Stuarti nägu. Oeh!
Muuseumis on ka palju Kanaaria
naisic käsitöid, sajad meetrid
heegeldatud ja pilutatud pitsi,
laudlinu ja muud käsitööd. Pit-skasltöö
on Kanaaria naiste eriline
oskus, mis nõuab Isuurt kannatlikkust
ja o.savusl.
Jõudes lõunasse ookeani juurde
sõidame läbi , ,Playa del Inglesi",
mille elanikkond on 7 5 % sakslased.
Siin on ehitustehnika küll
imet teinud. Liivaluidetest on kerkinud
hästiplaoeeritud lino,' mis
Reiskaaslane dragoni puu
kõige nõudlikumatki turisti mee- nudiste, s.t. peaaegu-litab.
Linnast läbi jõudes saabume
Palmito parki, mis kui paradiisi-aed
laavamägede vahel orus asub.
Rõõmustame palmide vilus kõndimisest
ja imetleme troopilisi l i l l i.
Pargis on sadat sorti linde, peamiselt
papagoid ja kanaaria-linnud,
kuid kahjuks on nad puuri pistetud.
Põõsaste all jalutab imepisike
kukk, see ongi .see kangelane
J(ukevõitleja".
Istume pingile et jalgu puhata.
Pargi teel jalutab palju rahvast.
Äkki märkame, et imelik sosin
käib rahvahulgast läbi ja siis on
nad kõik kadunud, ainult meie
Õiega veel pingil istumas. Ja siis
— oh Allah! Palmipuude vahelt
puistub just meie ette trobikond
mehi, kes käivad kui mesilaspere
koos ja üks mees on ilusam ja väärikam
kui teine. Seisavad ja räägivad
ja just kui poseerivad meile.
Oh jeerum, kas võtan pildi. Õie
oigab-ära võta, võõrad! Kiusatus
^ n suur, käsi läheb vägisi kotti, et
fotoaparaati võtta. Pidi' see
aparaat just kotis olema! Samas
märkan ärksat pilku julgeoleku-mehe
näos. Oli see pilk ähvardav
või tähelepanelik? Käsi jäi seisma
koui ja seltskond möödlus meist,
kõige ees Abduliah ibn Abdul-al-
Aziz, Saudi-Araabia Kroonprints
— First D e p u t y P r i me
Minister". Säälläks see moment,
mis juhtub ainult kord elus. Minu
fotograafi veri kees. Miks oleme
meie, eestlased, nii tagasihoidlikud
ja arad!
Kuna ilm oli väga palav, siis
sõitsime lähedalolevasse
Laspalomase randa, et end jahutada.
Siin on jällegi liivaluidetest
kerkinud suvituskoht. Ilusamatest
ilusamad villad, hotellid, ten-nisplatsid
ja basseinid on uppumas
värvirikastesse aedadesse. Rand
on avar ja valge puhta liivaga.
naisi;
ainult meessugu katab end veel.
Pääle päevast puhkust sõidame
Gruz de Tejedasse, kus 1470 m
kõrgusel mäel naudime ilusat
vaadet Gran Canariast. Sõit üles
mäkke on sakilist teed pidi. Kitsal
mägiteel kaljunurgal mööda
vuhisev auto pani meid kõiki
ohkama. Mäe tipus on hotell, mis
on kanaarialaste uhkuseks. See on
Parador de Tejeda, luksushotell,
mis on mõeldud riigi
diplomaatlikuks esinduseks.
Hotelli kaunistavad Nestor de la
Torre maalid. Kauguses on näha
mäetippe, neist tuntuim Roque
Bentayga.
Gruz de Tejeda läheduses on
suurim laava-kraater, Galdera de
Bandama, mille diameeter on üks
kilomeeter ja sügavus 200
meetrit. Dejardo teatab rõõmuga
üksikutele daamidele, et kraatris
on ainult üks maja ja sääl elab
üksik 40-aastane miljonär.
Peatume endises veinitööstuses.
See on tegelikult vana rõdudega
maja ilusal mäenõlvakul .Huviobjektiks
majas on hiigelsuur veini-press
puust tõrres. Majtseme
kohalikku veini ja meile lauldakse
kanaaria rahvalaule ,,timple'Vsaatel.
Veinivabriku ees on dragon-puu.
Pildistan Dejardot dragon-puuall.
Vastutasuks seletab ta, et
see puu on tuhandeid aastaid vana
ja et selle mahla kasutasid guan-ched
arstirohuks.
Peagi läheneme Terorile. Teror
on idülliline vana linn, mis on kui
peidus laava-mägede vahel orus.
Temas on kõige enam leida
kanaarialikkust. Siin oli vanadel
aegadel saare aristokraatide
asukoht, mille tunnistajaks on
nende vapid majade uste kohal.
Linna keskel on vana tornidega
kirik ,,Virgen del Pino" basiilika
— Männipuu NeitsiKirik. See pühak
olevat ilmutanud end 18. sa-
Rannahoone on moodne. Lillad jandil männipuu okste vahel,
laudlinad ja päikesevarjud siller- Seisan võlutult särava altarikuju
davad merega võidu. Kehvemale
rahvale on lõbustuseks
rannahoone-tagune tänav lahtiste
katusealuste all olevate
restoranide ja poodidega. Kaugel
silmapiiril on näha kolmas ilus
moodne linn San Augustin ja
edasi liivaluidete vahel nudistide
ees. Sääl ta on, Virgen del Pino,
suurte pruunide "silmadega ja
emaliku vaatega. Väärtuslikud
k a l l i s k i v i d säravad tema
filigraaniga kaunistatud mantlil.
Kuju ümbritseb kiirgav valgus.
Turistid-katol^iklased seisatavad
harduses. Ilus Virgen del Pino,
paradiis. Oh ajad, oh kombeä Kanaari saarte kaitsepühak,
Kuid sel pole enam tähtsust, sest hoolitse hästi nende ilusate saarte
kõik t a s Palmäse::, rannad-on läis: ja 'nende elanikkude eest!.
E E A L ESTATE SERVICES LTD., BROKEE
325 MOORE AVENÜE, TORONTO
Tel. kontons 424-4900
kodus 7514296
(1 plokk lääsaepool Jane'!, Bloorl läMd)
769-953S
DAAMIDELE
TE
1
Udäri
Aadresss AECADE BUILDING — Tel 368-5011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idapool ja 1 tän.
Queen*ist lõunapool) Postiaadress: 137 Yonge Št.^ ,^§lBoppliBg
Mall", Toronto M5C 2A5
Mkkaükns vMikiis imporditud lõngi Igaks otstarbeks, Haapss-li8
rätiku lõng. Linaseid mater|ak« Kanvas ja paljnd muud.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA. Tasuta õpetamine ja nõuanne. Külastage
meid. Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4.
191 EglintOBS Ave. E., ruum
Tel. 488-1801
Töötanud 1973. a. alates
DARRELL KENT
REAL ESTATE LTQ REALTDR
268 Jane St., Toronto, Ont. M6S 3Z2
OlerMeie teenistuses
kinnisvarade ostu või
müügi puhul Metro Toronto
ja Ontario ulatuses.
hindamine
® Hüpoteek-laenunude
Esindaja
kodus 233-6482
kontoris 7664088
Väävlisaast tuleb
Norra meteoroloogiline instituut
on rehkendanud välja rahvusvaheliselt
väävlisadestuse üksikutes
maades. Seejuures selgub, et
sadestus Rootsis on märksa
vähem kui varem arvati j ä see ei
tule peamiselt Inglismaalt, vaid
idariikidest.
Kui varem arvestati 500 000
tonni väävlisadestusega aastas,
siis' raporti järgi on see tegelikult
vaid 300 000 tonni.
Rootsit tabab enim sadestus,
mis tuleb Ida-Saksamaalt, Poolast
ja N. Liidust (vastavalt
34 000, 30 000 ja 21 000 tonni).
Järgnevad Tshehhoslovakkia ja
Suur-Britannia kumbki 16 (Ä)
tonniga. Rootsi tööstused ise lasevad
atmosfääri 53 000 tonni väävl
i t ; .^-vv- •c.:-..,:;
(iärgiseb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 19, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870219 |
Description
| Title | 1987-02-19-10 |
| OCR text | ¥ Ä B Ä ; P S T L A N E , n e y a p ä e v a l • 1987 -'Thürrfay,: Febmaty^^1^ • 1987 '•^TTWnt"WT'-!-f1w,'^'^-¥'iT>-''T'1 ^aastastest noormeestest )hale hispaanlane Javier kuna 16-aastaste finaali teriklane Jim Gburier. - astat kestnud valiktumii- |{ia meistri nimele näikse 16 osavõtva maaga on ning selgitanud Oslos toimuvates poolfinaa-ncivai neli naiskonda. a Rwtsi kohtub Inglis- !\orra liaaliaiia. õitude rida kümne aasta jcx^ksul on oaiimaks niitmevõistle- .1 tumedanahaline ins-. :\,ThoniPšnn tema m^- Aafrika necser). Ta 1 dmeda 11 d k unine \'õ i sx-iipiamängudel 1980 ja nine MM-\õistlustel •)78. aastasi saadik pole anud esikohta ühel ci. Kuid jaanuari keske Teetud sise VÕI st] ustel nd viievõistluses esma-' rljandal kohal. Temast >aiemateks prantslased Blonde! ning vana välisradadelt sakslane mas kohas sumti ta ka vist esmakordselt i omapärasel . paaris-i'l. kus. paari moodus- • nees- ja üks naii^tleet e saavutamd punktid aladel -liideti kokku taunimaks. Võistlus rgmistest aladest: 600 0 m tõkkejooks, kuuli- |gus- j a kõrgushüppec. võitjaks Plaziat oma jBois-ga. Thompson, ja Kinp Haggar pidid • kolmanda kohasa: Plaziat ja Blonde! olic imnevõistluse maailma 8. ja 19. koha nt z, kolmandal. aane- IHllllilHIHIllllHiillililiniiliniii inimene. Kõik on ühte.. Seda enam> hed,. kuigi eriväe-mängukaardid ja 1. ju lõpmata igav muidu. ^ •voodites •olles, pole kellelgi. Ja: jti, tõepoolest ime-žna asjad. Kom-sid magada, kuid, da kas või ööd la cl jälle sa ei taha; äev^st: siiski just eilati kirjutamata mees. kohustatud la igal õhtuL Kes ^5ei on selle üles-oksul on külj ja mida õhtul rää-amgi kohal viibi-otsal tuleb lugu-kergesti juhtuda. :n, esimestel pae-; 1 muidugi seda ast ikkagi leidub . järgmiseks päe- Nimelt . peavad: a igaks söögi-": unõud ära viima., ne asi, kes seda iga päev selles ;r voodite järje^ ^ i Turistidele on Kanaaria tutvustamiseks muuseumi õuel rahvatantsude ja laulude ettekanded kitarride orkestri saatel. Kuulsime laule talurahva tööst, noorte romantikast ja ka hällilaule. Kuna kanaarialased oo väea perekondlikud, si s avaldub see ka nende hällilauludes, mis on leIlad j a sentimentaalsed. Rahxapärane muusikariist on ,.iimple'\ mida mängivad nii naised kui ka mehed. Tantsijad olid rütmiliste liigutustega. Ikka aeglaselt üks jalg ette ja kõrvale ja siis samm ette, käed ^graatsilised. Nad kandsid ilusaid rahvariidei(J, rnida nimetatakse ,.mago" ehk talupoja riietus. Naiste riiete põhitoon oo valge. Seelik on pikk j a puusade! kõreeks kroogitud ninc kaunista-tud kõige ilusama pitskäsitööga. Mehed on samuti valges; värviliste \estidega. Nad kandsid lühikesi puksseclikuid ja seljal rippus neil laiaaarne kübar. Kõike seda toredust kantakse ainult pidustuste ajal.. Pühapäeval varase! hommikutunnil lahkume Las Palmasest ja sõidame saare lõunaosa \aatama. Maantee kulgeb ran-najoont pidi. L a Luzi sadam särab lommikupäikeses ja linna müra on vaibunud, .siin on pühapäev loesii puhkepäe\. Reisijuht Aldi-do teatab, et autojuht Victor on maailma parim j a et meil tema hirmsa kihutamise pärast ei ole vaja muretseda. Möödume mereveest soola väljavõtifiise vabrikust. Maastik on pruunikat värv i , kõikjal laavakivised mäed,- mille orgudes kasvatatakse papay-at. tomateid ja kapsast. Viimane on mõeldud toiduks nii kitsedele kui ka inimestele. Kohalik põllutöökool õpietab maa-arendust. Mägede küljed on astmeliseks raiutud, kuhu viinamarja istandus tuleb. Prob-eemiks siin jääb vee irrigatsioo^ ni-.süsteem, . m is ' väga tagasihoidlikult töötab, sest vihma on vähe j a maa-alustes reservuaarides vee tagavara napp. Aldido jutustab, et Kanaaria on kosmopoliitiline maa. Siin võib kohata kõiki Euroopa rahvaid, peamiselt skandinaavlasi. S õ i d a m e mööda tuliuuest rootslaste külast, kus bn moodsad suiiikad ,,bungalow''d. Majade ümbrus on lage, sest palmipuud pole jõudnud veel kasvada. Peatume Tildes, mis on üks vanemaid linnu Gran Canarial. See oli guan-chede kuningriigi pealinn. Vanad vaigeksvärvitud majad elegant.sete rodudega annavad - tunnistusi vanadest aegadest. Siin on Ri.stija johan^vjse kirik. m|s on vanim saarel la väike kuid väga väärikas muuseum ..Museo de Pietra", kus on pihe guanchede koopaist ja pill Neitsi Maarja uuestisünni.st. Öeldakse, ct Neitsi Maarjal on Mary Stuarti nägu. Oeh! Muuseumis on ka palju Kanaaria naisic käsitöid, sajad meetrid heegeldatud ja pilutatud pitsi, laudlinu ja muud käsitööd. Pit-skasltöö on Kanaaria naiste eriline oskus, mis nõuab Isuurt kannatlikkust ja o.savusl. Jõudes lõunasse ookeani juurde sõidame läbi , ,Playa del Inglesi", mille elanikkond on 7 5 % sakslased. Siin on ehitustehnika küll imet teinud. Liivaluidetest on kerkinud hästiplaoeeritud lino,' mis Reiskaaslane dragoni puu kõige nõudlikumatki turisti mee- nudiste, s.t. peaaegu-litab. Linnast läbi jõudes saabume Palmito parki, mis kui paradiisi-aed laavamägede vahel orus asub. Rõõmustame palmide vilus kõndimisest ja imetleme troopilisi l i l l i. Pargis on sadat sorti linde, peamiselt papagoid ja kanaaria-linnud, kuid kahjuks on nad puuri pistetud. Põõsaste all jalutab imepisike kukk, see ongi .see kangelane J(ukevõitleja". Istume pingile et jalgu puhata. Pargi teel jalutab palju rahvast. Äkki märkame, et imelik sosin käib rahvahulgast läbi ja siis on nad kõik kadunud, ainult meie Õiega veel pingil istumas. Ja siis — oh Allah! Palmipuude vahelt puistub just meie ette trobikond mehi, kes käivad kui mesilaspere koos ja üks mees on ilusam ja väärikam kui teine. Seisavad ja räägivad ja just kui poseerivad meile. Oh jeerum, kas võtan pildi. Õie oigab-ära võta, võõrad! Kiusatus ^ n suur, käsi läheb vägisi kotti, et fotoaparaati võtta. Pidi' see aparaat just kotis olema! Samas märkan ärksat pilku julgeoleku-mehe näos. Oli see pilk ähvardav või tähelepanelik? Käsi jäi seisma koui ja seltskond möödlus meist, kõige ees Abduliah ibn Abdul-al- Aziz, Saudi-Araabia Kroonprints — First D e p u t y P r i me Minister". Säälläks see moment, mis juhtub ainult kord elus. Minu fotograafi veri kees. Miks oleme meie, eestlased, nii tagasihoidlikud ja arad! Kuna ilm oli väga palav, siis sõitsime lähedalolevasse Laspalomase randa, et end jahutada. Siin on jällegi liivaluidetest kerkinud suvituskoht. Ilusamatest ilusamad villad, hotellid, ten-nisplatsid ja basseinid on uppumas värvirikastesse aedadesse. Rand on avar ja valge puhta liivaga. naisi; ainult meessugu katab end veel. Pääle päevast puhkust sõidame Gruz de Tejedasse, kus 1470 m kõrgusel mäel naudime ilusat vaadet Gran Canariast. Sõit üles mäkke on sakilist teed pidi. Kitsal mägiteel kaljunurgal mööda vuhisev auto pani meid kõiki ohkama. Mäe tipus on hotell, mis on kanaarialaste uhkuseks. See on Parador de Tejeda, luksushotell, mis on mõeldud riigi diplomaatlikuks esinduseks. Hotelli kaunistavad Nestor de la Torre maalid. Kauguses on näha mäetippe, neist tuntuim Roque Bentayga. Gruz de Tejeda läheduses on suurim laava-kraater, Galdera de Bandama, mille diameeter on üks kilomeeter ja sügavus 200 meetrit. Dejardo teatab rõõmuga üksikutele daamidele, et kraatris on ainult üks maja ja sääl elab üksik 40-aastane miljonär. Peatume endises veinitööstuses. See on tegelikult vana rõdudega maja ilusal mäenõlvakul .Huviobjektiks majas on hiigelsuur veini-press puust tõrres. Majtseme kohalikku veini ja meile lauldakse kanaaria rahvalaule ,,timple'Vsaatel. Veinivabriku ees on dragon-puu. Pildistan Dejardot dragon-puuall. Vastutasuks seletab ta, et see puu on tuhandeid aastaid vana ja et selle mahla kasutasid guan-ched arstirohuks. Peagi läheneme Terorile. Teror on idülliline vana linn, mis on kui peidus laava-mägede vahel orus. Temas on kõige enam leida kanaarialikkust. Siin oli vanadel aegadel saare aristokraatide asukoht, mille tunnistajaks on nende vapid majade uste kohal. Linna keskel on vana tornidega kirik ,,Virgen del Pino" basiilika — Männipuu NeitsiKirik. See pühak olevat ilmutanud end 18. sa- Rannahoone on moodne. Lillad jandil männipuu okste vahel, laudlinad ja päikesevarjud siller- Seisan võlutult särava altarikuju davad merega võidu. Kehvemale rahvale on lõbustuseks rannahoone-tagune tänav lahtiste katusealuste all olevate restoranide ja poodidega. Kaugel silmapiiril on näha kolmas ilus moodne linn San Augustin ja edasi liivaluidete vahel nudistide ees. Sääl ta on, Virgen del Pino, suurte pruunide "silmadega ja emaliku vaatega. Väärtuslikud k a l l i s k i v i d säravad tema filigraaniga kaunistatud mantlil. Kuju ümbritseb kiirgav valgus. Turistid-katol^iklased seisatavad harduses. Ilus Virgen del Pino, paradiis. Oh ajad, oh kombeä Kanaari saarte kaitsepühak, Kuid sel pole enam tähtsust, sest hoolitse hästi nende ilusate saarte kõik t a s Palmäse::, rannad-on läis: ja 'nende elanikkude eest!. E E A L ESTATE SERVICES LTD., BROKEE 325 MOORE AVENÜE, TORONTO Tel. kontons 424-4900 kodus 7514296 (1 plokk lääsaepool Jane'!, Bloorl läMd) 769-953S DAAMIDELE TE 1 Udäri Aadresss AECADE BUILDING — Tel 368-5011 Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idapool ja 1 tän. Queen*ist lõunapool) Postiaadress: 137 Yonge Št.^ ,^§lBoppliBg Mall", Toronto M5C 2A5 Mkkaükns vMikiis imporditud lõngi Igaks otstarbeks, Haapss-li8 rätiku lõng. Linaseid mater|ak« Kanvas ja paljnd muud. SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õpetamine ja nõuanne. Külastage meid. Soodsad hinnad. Avatud: esmasp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4. 191 EglintOBS Ave. E., ruum Tel. 488-1801 Töötanud 1973. a. alates DARRELL KENT REAL ESTATE LTQ REALTDR 268 Jane St., Toronto, Ont. M6S 3Z2 OlerMeie teenistuses kinnisvarade ostu või müügi puhul Metro Toronto ja Ontario ulatuses. hindamine ® Hüpoteek-laenunude Esindaja kodus 233-6482 kontoris 7664088 Väävlisaast tuleb Norra meteoroloogiline instituut on rehkendanud välja rahvusvaheliselt väävlisadestuse üksikutes maades. Seejuures selgub, et sadestus Rootsis on märksa vähem kui varem arvati j ä see ei tule peamiselt Inglismaalt, vaid idariikidest. Kui varem arvestati 500 000 tonni väävlisadestusega aastas, siis' raporti järgi on see tegelikult vaid 300 000 tonni. Rootsit tabab enim sadestus, mis tuleb Ida-Saksamaalt, Poolast ja N. Liidust (vastavalt 34 000, 30 000 ja 21 000 tonni). Järgnevad Tshehhoslovakkia ja Suur-Britannia kumbki 16 (Ä) tonniga. Rootsi tööstused ise lasevad atmosfääri 53 000 tonni väävl i t ; .^-vv- •c.:-..,:; (iärgiseb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-19-10
