1977-03-22-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 22 -22 VABA EESTLANE teisipäm^, ^ . (mäHteS - "ruea^y, M a r d i 22, l O T
m i i > i i i i i i » M i w i i i i i l i i i i i i « i i i ' f T 1 " T * " " ™ ° * ^ l i l | III lill l i l l
lk."!
feALE
745r058f
ja slaidi-
Eestist,
Mem ja
iaupäava
^-isamaiksu
peaüinina
ly Cesn-
Isait ÄIDB-lust.
E t
tuleb aga
|iub ilisaiks-laupäeva
piihapäe-fimismise-liteeaiistus/
üks&as-li
suhtes
pöördu-
Upton
20008-
ehk
(elaiuis-le-
Bygd
alla 62°
i.>ma hiil-talüst
ja
)! asus
miili
i^gdis, kus
Jardar ja
kirikut,
hingeni,
seaduse
kaugele
Gröö-samirti
kuna
Oli kirjus
oma
irihobuse
paavsti
fipm^elt
^st soud.
ja vabaaja
asust
Surm,
)plast,
^•3id fjor-ibutasid
^inakute-t^
ks vae-laastas
Ja lõ-
[mässud,
peaife
surma,
li mahs:
iks. Vü-tagasi
skimode
le kui
skandi-tulid.
r •
5b)
J
fdimefysele sci6d@fyc9
USURÄNDUR nr. 1 — 1977.
Eesti Baptistide ajaikiri aMdab
oma uue aasta esimeses numbris
R. Kaupsi, ,Uusks aastafcs Ja Eesti
Vabariigi aastapäevalks", O. T.
„üue aasta llee", Lagle Eüüdi
luuletuse ,,Elada", E. Toompuu
„TÕ6teri sõnas-aivest", K. Raidi
„Pisut mett", E; Tõkike „Tulera-.
hu", „Sinu ihu on Jumajla tempel",
^Maailiii ori Jumalast praegu
maha jäetud', „üksiies. päe-vafcj'-,
M. Lääneoni luuletus „Ju-mala
airanastus ei iõ-pe", V. H.
„Noa laev Jutnaila armumaja". H .
PaJkOvi „Truu saatja", R. Kaupsi
Andres Tetermaim", mätmeid
lühemaid kirjutusi ja iteateid baig-tisti
ikoguduste tegevusest.
VALGED PÕLLUD 1 nr. 59 —
Veebru'ar 1977. Toronto Eesti
• Baptisti koguduse Misjonitoim-konna
väljaanne, toob oma, uues
numbris hiljuti surnud anisljomr
Marie. Evardi eluloolisi andmeid
ja kirjaldab ta elutegevust Lõuna-
Aairiliaisv Selle juurde väljavõit-teid
ta kirjadest ja järeslhüüe.
Kirjutusi misjonitööst, k i r ju misjonitöö
tegijailt mitmest maailma
osast Uus-Gineast, L.-Äafrikast,
Argentünast, Brasiiliast, , Tshii-liöt,
Jaapanist j a mujalt, Misjoni-kirjade
kõrval mitmesuguseid teisi
lühemaid kirjutusi
VARRAKnr. 2'— 1977-. Ajakirja
E. V. aastapäevanumber toc^b
prof. M. Puhveli atirjufuse ,;E€is-tae",
A. Paomehe „Eesti lipu
lugu*', lugeja j u h t e j a , H. K u u siku
kogutud mäiHaneid „Põrgu-rämiakult",
L. Koobase ,,Ilja
Muromets", Th. Talviku ,;Inimese
väärtus Kanadas'S lugejate kommentaare,
palju mitrriesuguseid
lühemaid kirjutusi, mc^aiik, nai-ju
ja lugejakirju.
BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE
BÜLLETÄÄN nr.
113 — .1977. Sisus „tJhe inimese
elurõõm töös ja vabaduses", A. J .
Leinjärve luuletus „Kodumaine
talvehommik", L. M . „Vaimulikke
köc»viibimisi Balto Eesti Majas",
paar lehe&ülge kohalikke teateid,
K. Lepiku „Aigus ja lõpp", L. M .
„Eesti iseseisvuse 59. aastapäev
B. E , Majas", K. Ristikivi |„Uu(!i-seid
eesti kultuur^kaamierast",
, .Kultuuripäevad Washingtonis'',
ieheikülg noortele, ,.üurimispro-jekit
etniliste gruppide vanemaist
liikmeist", lõpuks veel teateid ja
lühiuudiseid. ^
Leho Lumiste, EESTI AJAKIRJANDUSE
AJALUGU. Välis-Eesti
& EMP. Stokliolm 1976. 269 lk.
Ivar Ivask, VERIKIVI. Nedjas
kogu luuletusi. E K K , Lund 1976.
86.-lik. , - A
Karin Saarsen, ÜKSILDUSE
AASTAAJAD. Neljas kogu 'luule-ttisi.
E K K , Lund 1977. 79^^.
Urve K t o i k s , KODAKOOTUR.
Teine kogu luuletusi. Mana 1976.
•63 l k . , ' ' • • ^ • .
Karl Ristikivi, ROOMA PÄEVIK.
E K K 1976. 231 !]k.
tas
. ÄDVOKAAT-NOTAR
Room 1912, Royal Trust'Tower,
Toronto Dominion Centre ,
Postiaadress: P^O. 326, Toronto
Ont. (Bay & king) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tuadi telefoni valveteenistus
RAAMATUPIDAJAD
JOHN i . SOOSAAR.
CA.
CUtrtered Äcconntaut ,
725 Don IVIills Rd. Snlte m
DöD RüUs, Ontario
483-6308, 429-4944
Ontarios on rakendatud seadus, mis võimaldab igale abielus Või
vaHaBsele rasedale naisele võtta töökohalt 17 nädalase paigata
puhkuse topse sünnitamiseks. See seadus hõhnabnü osalise kui ka
iäis tööajaga töötajad, kusjuures tingimuseks on, et nad on
töötanud sama tööandja juures vähemalf 63 nädalat enne
l a ^ sündi.
Kui ema siirdub pärast sünnitamist tööle tagasi, siis
garanteeritakse talle töökohal endine või sellega võrdne positsicoEi
sama palgaga ning ta ei kaota teenistusvanust ning teisi soodustusi.
Lwmulikult ei takista rasedus teenistujat kaaluvatel
vallandamise eest, mis ei ole seotud rasedusega. Kudd rasedus
üksi ei ole vallandamise |iõhjuseks kui teenistuja on õigustatud
puhkust võtma.
Last ootav ema peab kaks nädalad enne oma töölt lahkumast
sisse andma vastava kirjaliku teadaande. Ta on õigustatud töölt
lahkuma igal ajal 11 hädalase perioodi kestel enne lapse sündi
ta peab pärast sündi olema vähejnak kuus nädalat puhkusel.
Kui tööandja tahab, et teenistuja alustaks oma puhkust enne kui
ta ise selleks soovi avaldab, siis peab tööandja tõestama, et
teenistuja ei suuda läita korralikult oma ülesandeid.
pärast (ma puhkuse lõppemist tööle tagasi mimsa) kui ta on
sünnile eehienud aasta kestel olnud vähemalt 20 nädalat ^töökohal,
kuis ta on maksnud töötaoleku kindlustuse maksu. Whemalt kümm©
nädalat seHest 20-nest nädalast peavad langema perioodile 30-nest
kuni 50-ne nädalani eaBesiindi^
Kui teie soovite rohkem informatsiooni raseduse puhkuse või
teiste töötalfMd naisi hõhnavate seaduste ksohta, s i ^
Employment StaMards Bi*anch
Ministry oi Labour
400 Uhiversity Avenue
Toronto, Ontario M7A1T7 ^
ning teile saadetaks© vastav broshütir.
rx-Ävx-Ü
i»
i i l i l
wm: •
Mm '
i i i -
i i i
Bette
Ministerof
Teenistuja on õigustatud saama raseduse puhkuse kestel
töötaoleku ländlustuse toetusi (isegi sel Juhul kui ta ei kavatse
Provinceof
Premieor
mmmm
i i l ;
^^!:W:v:•:j•^:•x•^^:•;:::::::¥::^^Ä^
Väljaspool kodumaad tehtud teatritööd on uurinud prof. M. Valgemäe peamiselt jiast Ame<^
rika Ühendriüdde osas. Et seda juba möödunud sajandil tehti ka Peterburis, kus oli 10.000 eestlast,
see on seni unustusse jäänud. Kuid sealseil /«lavalaudade!" liikujad olid mehed ja naised, kes
on väga tugevaid jäl0 jätnud eesti kiÜtuuriajalukkiiii. Selleaegset olukoräa ja esimest teatdetendi^^
on kodumaal uurinud V. En|i.
Esimene easti -üldlaulupidu eestvedamisel Ofitjsersikaja uulit-
1869. a. Tartus j a Koidula näidendite
ettekanded „Vanemuise"
seltsimaja laval 1870.—1871. a.
olid kaugeleulaituva järelmõjuga
sündmused. RaJivusIiku liikumise
tõusulaines • virgutasid need inimesi
isetegevuslmnsti viloelemi-söle
nii linnas kui maal.; Esimeste
eesti teatrietenduste suur menu
äratas soovi kasutada i^itemängtji
eestlaste iseteadvuse tõstmiseks
ning nende Izoondamiseiks isegi
tsaarirügi peaHinnas Peterburis.
Esimeselt Eesti laulupeolt Tartus
sai rahvuslikku äratust
noor Põltsamaa kihelkonriakoo-liõpefaja
K. Ä. Hermann, kes
siitpeale jälgis erksa huviga
kõiki eesti kultuuriüritusi, nem-de
hulgas ka Koidula teatrietendusi.
- .
Heimannil avanes võimalus 1871.
a. asuda Peterburi, 'kus leidis õpetajakoha
inglise koolis. Tema
igatsuseiks oli saada muusikameheks,
aga 20-*aastasena o l i ta koii-servatxioriumi
Äveriklassi astumisega
hiljalis jäänud. Edasipüüdlik
noonnoes hailskas nüüd
end ette valmistama gümnaasiumi
lõpueksami sooritamiseiks
eksternina. .
Rahvuslikust vaimustusest nakatatud
nooruli jälgis täheiepa-nelikult
.peailinna eestlane eluavaldusi,
aga midagi; rõõmustavat
ta ei näinud. Ta kirjutab:
„Täis ärmastiiist ja, ihjmu eesti
rahva vastu kõndisin siis Peterburi
linna uhketel tänavatel, kuna
Eesti i^vaš ise veel sugugi oma
rahvusest ei teadnud,, vaid viibis
Yaimulises unss..." (Mäilestus
prof. KÖlerist. ,\Hüü4ja" 1907, nr.
23).' '
Aegade jooksul oli Baterburi
asunud u m b ^ 10.000 eestlast, kes
aga suuiilinnas elasid hajali ning
nende ühistest eneseavaildustest
oli vähe kuulda. 1860. aastal oii
agara pastori J . F r . C. LaaÜandi
sas nr. 54 valminud'' eesti Jaani
kirik, kus pühapäeviti eestikeelseid
jumaüateenistusi peeti. Seal
töötas ika kirikukool eraldi eesti-j
a saifcsalkeelse õpetusega.
Need olid ainukesed eestlaste
üMskondlilmd asutused, kus
tarbe korral käidi koos mõmd
pakilist asja arutamas.
Ent eesti koguduseski andis end
tunda salksa vaim. Kuigi rohlke-arvulisel
saksa ikoloanial Peterburis
oli neli kogudust, oli hulk
sakslasi ikkagi tunginud k a Jaani
kogudusse, et.siingi haarata ohjad
oma ilcätte.
Peailinnas 'tegutses küll aktiivselt
väike eesti rahvasõprade —
„Peterburi patriootide" — ring
J. Köleriga eesotsas, (kes igati
püüdis ikodumaa rahvusilikke üritusi
toetada ning Peterburi ilmunud
eesti talupoegade delegatsioone
abistada või üiksikisjkuidki
järele laidata, kuid sealsete eestlaste
organiseerimiseks polnud
t a suutnud olulisi samme astud®.
Eestlaste laiemate hulkade peamine
koosiliäimise ikoht oli Jaani
kiriku esine plats.
Seal peeti pühgipäeviti pärast
Jumalateenistust nn. kirikulaa-ta,
kus „ülcsteisega kokku saadi
ja endid „ühekülä** meestena
tunti, uusi sõprusi .sõlmiti ning
vahekordi Mnniftati".
(L. Piirwadd-Paap. Eestlased vanas
Peetrilinnas, ..Rahvaleht"
1939, nr. 103.) Nende rahvakogu-nemiste
vaoshoioinisega olnud
isegi politseil maadlemdst' ning
laialiajamise .katsed jäänud tagajärjeta.
Asisemad eestlased 'käisid koos
ka saiksa ,^Pa]me"seltsis, mille
üks asutajaid oli 1862. a. ohiud
eesti koguduse pastor Laaiaid.
See o l i põhiliselt saik^ aaitväi^ki-de
selts, mis paikkus oma liikmetele
meelepärast ajaviidet j a ka
lugemis-lauast
leidis J . V. Jannsen 1868. a.
Peterburis käies oma rõõmuks k a
„Eesti Postimehe",mis tõendab,
et eestlased polnud seal haruldased
külaiised. Niisamuti suheldi
soomlastega ning käidi soome
selitsis.. kus Jaimsen taas leidis
eest „Eesti Postimehe", K a lätlastel
olid pealinnas oma selts ja
lugemislaud. kus käis eestlasigi.
; Selles vähelohutavas miljöös
. haub^ iioor K. A. Hermann
oma raJivusÜku äratetöö plaane.
•
Ta kirjutab eelnimetatud artiklis:
MMinul aga liikus üks mõte pääs
ja südames. See mõte oli: .Kuidas
ol€?ks võimalik Eesti elust väikestki
märki suures vene-pääJin-nas
anda? Enam ei ma mäleta,
kuda see mõte muie paha tuli
Eesti imitemänsu Peterburis te-sa
osa täitjaücs tema õde. Pärni
osa võttis endale muusikamees
Fr. Saebelmam, kes tollal töötas
õpotajama Peterburi Anna kirikukoolis.
Perenaist Mari halkkas
mängima C. R. Jaikobsoini õde
Ida, kes peatselt sai tuntuiks lauljana
j a näitlejana. Kõige raskem
oli leida inamssi Triina kehastajat,
sest vanatüdrulcut ei tahtnud
keegi mängida. Lõpuks võttis selle
rolli endale neiu Waarmann.
Hinnatav on, et Peterburis mängisid
naiste osi ikkagi naised, kuna
Koidula teatris Taiitus tegid
seda veöl noormehed. Etteütlejaks
haikkas Jaani kiriku organist
ja kooliõpetaja J . Nachmann, p i -
letimüülki j a majandusasju korraldas
köstertkooliõpetaja J . See-landt.
Hermann sai näidendile „|jiE-nas
ja niaal" etendamisloä
tsensorilt mõningate raskustega,
oma radikaalsemaid väljendusi,
muutes.
Esinemispaigailss valiti saksa
„Pailme" seltsi väike saaH, sest
polnud aimu, kas rahvasit üidse
pidul© tuteb. ReiMaami tehti tuttavate
kaudu suust suhu ning
Hkirifculaadal'V etenduse ajast ja
kcihsast teatades. Ja ennäe, 1873.
a. 9. veebruari õhtnl oli „PaiIme"
Ta ise tuli juba ISIS. a. sügise!
Tartu, et 1874 a. õiendada eksternina
siinse gümnaasiumi lõpueksam
ja astuda Tartu üll-ha.
Tartus cäi seda juha. siis oi- ^
nud." Ta tahalks meelsasti p r o f g ^ t s i väilfö saal-rahvast ' ^ ^^
Koleriga nõu pidada, käib kordu-' ^ ^täis, suur osa tulyäid jäi veel
vait.tema korteri ukse taga, aga ,ukse taha, nii et 16. veebruaril
tuli ainda kordušetendus. Kohal
olid ika ikõik nim^öteianad Peterbur
i e^tilased, nagu prof. Köler,
keisri ihuarst dr. Ph. Kareli, Peterburi
Teaduste Ä k a d e g a antropoloogia^
j a etnograafiamuuseumi
-könsesTvaaiior Pr. Russow,
mereministeeriumi ametnik A.
Jurjev, Jaani kirMd pastor Laa-land
ja -palju (teisi- Etendus lälcs
M u s a s t i , , mida publik kviteeris
elava aplausiga. ,,Parast lõppu ei
tahtnud tkiiduplagin lõppedagi ja
nagu näha olid kõMdel hää meel,
et esimene Eesti piduõhtu korda
oli läinud,'' märgib Hermann.
Mis olnuks loomulikum kui
K. A. Hermanni õnnestunud algatusele
järgnenuikg ärlssamate Peterburi
eestlaste koondumine
oma or^anisaitsiooni? Aga seda ei
juhtunud, sest eestlaste ilaiä mas.
s i rahvuslik en^eteadvus o l i wel
liiga nõiik. Seetõttu jäid Hermanni
• näitemängiiohtud vaid üksiku
ei j^ilge suure suguvenna uksele
koputada.
Oniapead valib t a saksa dramaturgi
la t^tribegelase A. W. Iff-landi
näidendi „pie Hagestplzen"
ning mugandab sölle vabalt eesti
oludele pealkirja all .„Linnas ja
maäfl" Arvestades näitlejate puudust,
/'ahendab .-ta tegelaste arvu
kaheteistkümnelt kuueni. Aga ikkagi
oli raske osatäitjaid leida,
sest „ei tunnistanud ju ©lid keegi
tollal hää meelega eestlaseks, ja
kui mõni oleks mänginud, odi
Eesti keele puudulik mõistmine
takistuseks." (K. A. Hermann.,
Eesti näitemäng jä,piduõhtud Peterburis.
„R9jhva LõbuJleht" 1898,"
nr-d 3-4.)
Seetõttu võttis Hermanu peategelase
RefiHilioldi osa enda
kamda.
Teener Peetri osa täitjaiks nõustus
hakkama ko51eeg inglise koolist,
Taillirmast pärit eestlane
Cordts (—Korts), peretütar L i i - Entusiasti ettevõtmiseks.
Peterburist on teateid vald eesti-.
keeÜSQte vaknulifee kootsesrtide
korraldamisest.
Aüles 1876. a: .teiklõs"Peterburis
Aileksandrikooli komitee.
Peterburi eestlaste oi^aniseeri-misele
andis tõhusa tõuike 1879.
a. teine üildlauiupidu Tartus. Sellest
tubli annuse rahvusliitovai^
mustust saaixud muüsiifeariistade
j a noodikaupmess €. Leopas
pöördus Peterburi tagasi jõudnult
pastorite Laälandi ja Prei-feddti
poole nõuifcüsimusega, kuidas'
sealsetele eesitlasteile oma
seltsi asutada. Kiritomi^edj olles;.
C. R. Jaikobsoni ppoddajaite kasvavast
mõljiist heidutatud, soovitavad
l u u a saiksa „PalIm©" seltsi
^ s t i osaikomia, mis sama aasta
lõpul toimubki (juhatuse esimees
C. Leopas, kirjatoimetaja J . See-landt.
koorijuht J . Kappel). Kuid
juba 1880. a. asutasid teised ringkonnad
Eesti Heategeva Seltsi
(aupresidendiks J. Kölör, presidendiks
ülemlcooaiõpetaja
Luiok), mis esimese peavarju
leidis Peterburi läti seltsi ruumides.
Algas kibe vägikaikavedamine
„PaiIme" seltsi eesti osaikonna-ga
ning juba 1881. a. suudeti üle
võtta laulukoor jä näitetrupp.
Viimane oli 1879. a. detisembris
etendanud L. Koidula Saaremaa
onupoega*', y
Edukale tegevusele aga panid p i duri
peale tsaar Aleksander II
mõrvamisele (13. märtsil 1881)
jäi^enud leinaaeg j a poliitiline
reolkitsioon.
Peterburi eesti seltside tööd ja
saavutusi On s m i veel vähe uuritud
'ja valgustatud. Kuid Peterburi
seltsielu ei piirdunud ainult
isetegevusliku ^lavaikunsti viljelemisega,
veel paremaid tulemusi
saavutati \ muusika alal,; kus tegutsesid
mitrried konservaltooriu-n
i i iõpejžanud .professionaalsed
muusikud — organistid, dirigendid,
j a interpreedid. Peterburi
essti kultuurielu 'timdmaõppimi-ne
irikastal? ikahtlemata palju
meie teadmisi oma kultuuri šüh^
liist, levikust ja rahvusvahelistest
s u h e t e .
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 22, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-03-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770322 |
Description
| Title | 1977-03-22-07 |
| OCR text | Nr. 22 -22 VABA EESTLANE teisipäm^, ^ . (mäHteS - "ruea^y, M a r d i 22, l O T m i i > i i i i i i » M i w i i i i i l i i i i i i « i i i ' f T 1 " T * " " ™ ° * ^ l i l | III lill l i l l lk."! feALE 745r058f ja slaidi- Eestist, Mem ja iaupäava ^-isamaiksu peaüinina ly Cesn- Isait ÄIDB-lust. E t tuleb aga |iub ilisaiks-laupäeva piihapäe-fimismise-liteeaiistus/ üks&as-li suhtes pöördu- Upton 20008- ehk (elaiuis-le- Bygd alla 62° i.>ma hiil-talüst ja )! asus miili i^gdis, kus Jardar ja kirikut, hingeni, seaduse kaugele Gröö-samirti kuna Oli kirjus oma irihobuse paavsti fipm^elt ^st soud. ja vabaaja asust Surm, )plast, ^•3id fjor-ibutasid ^inakute-t^ ks vae-laastas Ja lõ- [mässud, peaife surma, li mahs: iks. Vü-tagasi skimode le kui skandi-tulid. r • 5b) J fdimefysele sci6d@fyc9 USURÄNDUR nr. 1 — 1977. Eesti Baptistide ajaikiri aMdab oma uue aasta esimeses numbris R. Kaupsi, ,Uusks aastafcs Ja Eesti Vabariigi aastapäevalks", O. T. „üue aasta llee", Lagle Eüüdi luuletuse ,,Elada", E. Toompuu „TÕ6teri sõnas-aivest", K. Raidi „Pisut mett", E; Tõkike „Tulera-. hu", „Sinu ihu on Jumajla tempel", ^Maailiii ori Jumalast praegu maha jäetud', „üksiies. päe-vafcj'-, M. Lääneoni luuletus „Ju-mala airanastus ei iõ-pe", V. H. „Noa laev Jutnaila armumaja". H . PaJkOvi „Truu saatja", R. Kaupsi Andres Tetermaim", mätmeid lühemaid kirjutusi ja iteateid baig-tisti ikoguduste tegevusest. VALGED PÕLLUD 1 nr. 59 — Veebru'ar 1977. Toronto Eesti • Baptisti koguduse Misjonitoim-konna väljaanne, toob oma, uues numbris hiljuti surnud anisljomr Marie. Evardi eluloolisi andmeid ja kirjaldab ta elutegevust Lõuna- Aairiliaisv Selle juurde väljavõit-teid ta kirjadest ja järeslhüüe. Kirjutusi misjonitööst, k i r ju misjonitöö tegijailt mitmest maailma osast Uus-Gineast, L.-Äafrikast, Argentünast, Brasiiliast, , Tshii-liöt, Jaapanist j a mujalt, Misjoni-kirjade kõrval mitmesuguseid teisi lühemaid kirjutusi VARRAKnr. 2'— 1977-. Ajakirja E. V. aastapäevanumber toc^b prof. M. Puhveli atirjufuse ,;E€is-tae", A. Paomehe „Eesti lipu lugu*', lugeja j u h t e j a , H. K u u siku kogutud mäiHaneid „Põrgu-rämiakult", L. Koobase ,,Ilja Muromets", Th. Talviku ,;Inimese väärtus Kanadas'S lugejate kommentaare, palju mitrriesuguseid lühemaid kirjutusi, mc^aiik, nai-ju ja lugejakirju. BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE BÜLLETÄÄN nr. 113 — .1977. Sisus „tJhe inimese elurõõm töös ja vabaduses", A. J . Leinjärve luuletus „Kodumaine talvehommik", L. M . „Vaimulikke köc»viibimisi Balto Eesti Majas", paar lehe&ülge kohalikke teateid, K. Lepiku „Aigus ja lõpp", L. M . „Eesti iseseisvuse 59. aastapäev B. E , Majas", K. Ristikivi |„Uu(!i-seid eesti kultuur^kaamierast", , .Kultuuripäevad Washingtonis'', ieheikülg noortele, ,.üurimispro-jekit etniliste gruppide vanemaist liikmeist", lõpuks veel teateid ja lühiuudiseid. ^ Leho Lumiste, EESTI AJAKIRJANDUSE AJALUGU. Välis-Eesti & EMP. Stokliolm 1976. 269 lk. Ivar Ivask, VERIKIVI. Nedjas kogu luuletusi. E K K , Lund 1976. 86.-lik. , - A Karin Saarsen, ÜKSILDUSE AASTAAJAD. Neljas kogu 'luule-ttisi. E K K , Lund 1977. 79^^. Urve K t o i k s , KODAKOOTUR. Teine kogu luuletusi. Mana 1976. •63 l k . , ' ' • • ^ • . Karl Ristikivi, ROOMA PÄEVIK. E K K 1976. 231 !]k. tas . ÄDVOKAAT-NOTAR Room 1912, Royal Trust'Tower, Toronto Dominion Centre , Postiaadress: P^O. 326, Toronto Ont. (Bay & king) M5K 1K7 Telefon: 869-1777 24-tuadi telefoni valveteenistus RAAMATUPIDAJAD JOHN i . SOOSAAR. CA. CUtrtered Äcconntaut , 725 Don IVIills Rd. Snlte m DöD RüUs, Ontario 483-6308, 429-4944 Ontarios on rakendatud seadus, mis võimaldab igale abielus Või vaHaBsele rasedale naisele võtta töökohalt 17 nädalase paigata puhkuse topse sünnitamiseks. See seadus hõhnabnü osalise kui ka iäis tööajaga töötajad, kusjuures tingimuseks on, et nad on töötanud sama tööandja juures vähemalf 63 nädalat enne l a ^ sündi. Kui ema siirdub pärast sünnitamist tööle tagasi, siis garanteeritakse talle töökohal endine või sellega võrdne positsicoEi sama palgaga ning ta ei kaota teenistusvanust ning teisi soodustusi. Lwmulikult ei takista rasedus teenistujat kaaluvatel vallandamise eest, mis ei ole seotud rasedusega. Kudd rasedus üksi ei ole vallandamise |iõhjuseks kui teenistuja on õigustatud puhkust võtma. Last ootav ema peab kaks nädalad enne oma töölt lahkumast sisse andma vastava kirjaliku teadaande. Ta on õigustatud töölt lahkuma igal ajal 11 hädalase perioodi kestel enne lapse sündi ta peab pärast sündi olema vähejnak kuus nädalat puhkusel. Kui tööandja tahab, et teenistuja alustaks oma puhkust enne kui ta ise selleks soovi avaldab, siis peab tööandja tõestama, et teenistuja ei suuda läita korralikult oma ülesandeid. pärast (ma puhkuse lõppemist tööle tagasi mimsa) kui ta on sünnile eehienud aasta kestel olnud vähemalt 20 nädalat ^töökohal, kuis ta on maksnud töötaoleku kindlustuse maksu. Whemalt kümm© nädalat seHest 20-nest nädalast peavad langema perioodile 30-nest kuni 50-ne nädalani eaBesiindi^ Kui teie soovite rohkem informatsiooni raseduse puhkuse või teiste töötalfMd naisi hõhnavate seaduste ksohta, s i ^ Employment StaMards Bi*anch Ministry oi Labour 400 Uhiversity Avenue Toronto, Ontario M7A1T7 ^ ning teile saadetaks© vastav broshütir. rx-Ävx-Ü i» i i l i l wm: • Mm ' i i i - i i i Bette Ministerof Teenistuja on õigustatud saama raseduse puhkuse kestel töötaoleku ländlustuse toetusi (isegi sel Juhul kui ta ei kavatse Provinceof Premieor mmmm i i l ; ^^!:W:v:•:j•^:•x•^^:•;:::::::¥::^^Ä^ Väljaspool kodumaad tehtud teatritööd on uurinud prof. M. Valgemäe peamiselt jiast Ame<^ rika Ühendriüdde osas. Et seda juba möödunud sajandil tehti ka Peterburis, kus oli 10.000 eestlast, see on seni unustusse jäänud. Kuid sealseil /«lavalaudade!" liikujad olid mehed ja naised, kes on väga tugevaid jäl0 jätnud eesti kiÜtuuriajalukkiiii. Selleaegset olukoräa ja esimest teatdetendi^^ on kodumaal uurinud V. En|i. Esimene easti -üldlaulupidu eestvedamisel Ofitjsersikaja uulit- 1869. a. Tartus j a Koidula näidendite ettekanded „Vanemuise" seltsimaja laval 1870.—1871. a. olid kaugeleulaituva järelmõjuga sündmused. RaJivusIiku liikumise tõusulaines • virgutasid need inimesi isetegevuslmnsti viloelemi-söle nii linnas kui maal.; Esimeste eesti teatrietenduste suur menu äratas soovi kasutada i^itemängtji eestlaste iseteadvuse tõstmiseks ning nende Izoondamiseiks isegi tsaarirügi peaHinnas Peterburis. Esimeselt Eesti laulupeolt Tartus sai rahvuslikku äratust noor Põltsamaa kihelkonriakoo-liõpefaja K. Ä. Hermann, kes siitpeale jälgis erksa huviga kõiki eesti kultuuriüritusi, nem-de hulgas ka Koidula teatrietendusi. - . Heimannil avanes võimalus 1871. a. asuda Peterburi, 'kus leidis õpetajakoha inglise koolis. Tema igatsuseiks oli saada muusikameheks, aga 20-*aastasena o l i ta koii-servatxioriumi Äveriklassi astumisega hiljalis jäänud. Edasipüüdlik noonnoes hailskas nüüd end ette valmistama gümnaasiumi lõpueksami sooritamiseiks eksternina. . Rahvuslikust vaimustusest nakatatud nooruli jälgis täheiepa-nelikult .peailinna eestlane eluavaldusi, aga midagi; rõõmustavat ta ei näinud. Ta kirjutab: „Täis ärmastiiist ja, ihjmu eesti rahva vastu kõndisin siis Peterburi linna uhketel tänavatel, kuna Eesti i^vaš ise veel sugugi oma rahvusest ei teadnud,, vaid viibis Yaimulises unss..." (Mäilestus prof. KÖlerist. ,\Hüü4ja" 1907, nr. 23).' ' Aegade jooksul oli Baterburi asunud u m b ^ 10.000 eestlast, kes aga suuiilinnas elasid hajali ning nende ühistest eneseavaildustest oli vähe kuulda. 1860. aastal oii agara pastori J . F r . C. LaaÜandi sas nr. 54 valminud'' eesti Jaani kirik, kus pühapäeviti eestikeelseid jumaüateenistusi peeti. Seal töötas ika kirikukool eraldi eesti-j a saifcsalkeelse õpetusega. Need olid ainukesed eestlaste üMskondlilmd asutused, kus tarbe korral käidi koos mõmd pakilist asja arutamas. Ent eesti koguduseski andis end tunda salksa vaim. Kuigi rohlke-arvulisel saksa ikoloanial Peterburis oli neli kogudust, oli hulk sakslasi ikkagi tunginud k a Jaani kogudusse, et.siingi haarata ohjad oma ilcätte. Peailinnas 'tegutses küll aktiivselt väike eesti rahvasõprade — „Peterburi patriootide" — ring J. Köleriga eesotsas, (kes igati püüdis ikodumaa rahvusilikke üritusi toetada ning Peterburi ilmunud eesti talupoegade delegatsioone abistada või üiksikisjkuidki järele laidata, kuid sealsete eestlaste organiseerimiseks polnud t a suutnud olulisi samme astud®. Eestlaste laiemate hulkade peamine koosiliäimise ikoht oli Jaani kiriku esine plats. Seal peeti pühgipäeviti pärast Jumalateenistust nn. kirikulaa-ta, kus „ülcsteisega kokku saadi ja endid „ühekülä** meestena tunti, uusi sõprusi .sõlmiti ning vahekordi Mnniftati". (L. Piirwadd-Paap. Eestlased vanas Peetrilinnas, ..Rahvaleht" 1939, nr. 103.) Nende rahvakogu-nemiste vaoshoioinisega olnud isegi politseil maadlemdst' ning laialiajamise .katsed jäänud tagajärjeta. Asisemad eestlased 'käisid koos ka saiksa ,^Pa]me"seltsis, mille üks asutajaid oli 1862. a. ohiud eesti koguduse pastor Laaiaid. See o l i põhiliselt saik^ aaitväi^ki-de selts, mis paikkus oma liikmetele meelepärast ajaviidet j a ka lugemis-lauast leidis J . V. Jannsen 1868. a. Peterburis käies oma rõõmuks k a „Eesti Postimehe",mis tõendab, et eestlased polnud seal haruldased külaiised. Niisamuti suheldi soomlastega ning käidi soome selitsis.. kus Jaimsen taas leidis eest „Eesti Postimehe", K a lätlastel olid pealinnas oma selts ja lugemislaud. kus käis eestlasigi. ; Selles vähelohutavas miljöös . haub^ iioor K. A. Hermann oma raJivusÜku äratetöö plaane. • Ta kirjutab eelnimetatud artiklis: MMinul aga liikus üks mõte pääs ja südames. See mõte oli: .Kuidas ol€?ks võimalik Eesti elust väikestki märki suures vene-pääJin-nas anda? Enam ei ma mäleta, kuda see mõte muie paha tuli Eesti imitemänsu Peterburis te-sa osa täitjaücs tema õde. Pärni osa võttis endale muusikamees Fr. Saebelmam, kes tollal töötas õpotajama Peterburi Anna kirikukoolis. Perenaist Mari halkkas mängima C. R. Jaikobsoini õde Ida, kes peatselt sai tuntuiks lauljana j a näitlejana. Kõige raskem oli leida inamssi Triina kehastajat, sest vanatüdrulcut ei tahtnud keegi mängida. Lõpuks võttis selle rolli endale neiu Waarmann. Hinnatav on, et Peterburis mängisid naiste osi ikkagi naised, kuna Koidula teatris Taiitus tegid seda veöl noormehed. Etteütlejaks haikkas Jaani kiriku organist ja kooliõpetaja J . Nachmann, p i - letimüülki j a majandusasju korraldas köstertkooliõpetaja J . See-landt. Hermann sai näidendile „|jiE-nas ja niaal" etendamisloä tsensorilt mõningate raskustega, oma radikaalsemaid väljendusi, muutes. Esinemispaigailss valiti saksa „Pailme" seltsi väike saaH, sest polnud aimu, kas rahvasit üidse pidul© tuteb. ReiMaami tehti tuttavate kaudu suust suhu ning Hkirifculaadal'V etenduse ajast ja kcihsast teatades. Ja ennäe, 1873. a. 9. veebruari õhtnl oli „PaiIme" Ta ise tuli juba ISIS. a. sügise! Tartu, et 1874 a. õiendada eksternina siinse gümnaasiumi lõpueksam ja astuda Tartu üll-ha. Tartus cäi seda juha. siis oi- ^ nud." Ta tahalks meelsasti p r o f g ^ t s i väilfö saal-rahvast ' ^ ^^ Koleriga nõu pidada, käib kordu-' ^ ^täis, suur osa tulyäid jäi veel vait.tema korteri ukse taga, aga ,ukse taha, nii et 16. veebruaril tuli ainda kordušetendus. Kohal olid ika ikõik nim^öteianad Peterbur i e^tilased, nagu prof. Köler, keisri ihuarst dr. Ph. Kareli, Peterburi Teaduste Ä k a d e g a antropoloogia^ j a etnograafiamuuseumi -könsesTvaaiior Pr. Russow, mereministeeriumi ametnik A. Jurjev, Jaani kirMd pastor Laa-land ja -palju (teisi- Etendus lälcs M u s a s t i , , mida publik kviteeris elava aplausiga. ,,Parast lõppu ei tahtnud tkiiduplagin lõppedagi ja nagu näha olid kõMdel hää meel, et esimene Eesti piduõhtu korda oli läinud,'' märgib Hermann. Mis olnuks loomulikum kui K. A. Hermanni õnnestunud algatusele järgnenuikg ärlssamate Peterburi eestlaste koondumine oma or^anisaitsiooni? Aga seda ei juhtunud, sest eestlaste ilaiä mas. s i rahvuslik en^eteadvus o l i wel liiga nõiik. Seetõttu jäid Hermanni • näitemängiiohtud vaid üksiku ei j^ilge suure suguvenna uksele koputada. Oniapead valib t a saksa dramaturgi la t^tribegelase A. W. Iff-landi näidendi „pie Hagestplzen" ning mugandab sölle vabalt eesti oludele pealkirja all .„Linnas ja maäfl" Arvestades näitlejate puudust, /'ahendab .-ta tegelaste arvu kaheteistkümnelt kuueni. Aga ikkagi oli raske osatäitjaid leida, sest „ei tunnistanud ju ©lid keegi tollal hää meelega eestlaseks, ja kui mõni oleks mänginud, odi Eesti keele puudulik mõistmine takistuseks." (K. A. Hermann., Eesti näitemäng jä,piduõhtud Peterburis. „R9jhva LõbuJleht" 1898," nr-d 3-4.) Seetõttu võttis Hermanu peategelase RefiHilioldi osa enda kamda. Teener Peetri osa täitjaiks nõustus hakkama ko51eeg inglise koolist, Taillirmast pärit eestlane Cordts (—Korts), peretütar L i i - Entusiasti ettevõtmiseks. Peterburist on teateid vald eesti-. keeÜSQte vaknulifee kootsesrtide korraldamisest. Aüles 1876. a: .teiklõs"Peterburis Aileksandrikooli komitee. Peterburi eestlaste oi^aniseeri-misele andis tõhusa tõuike 1879. a. teine üildlauiupidu Tartus. Sellest tubli annuse rahvusliitovai^ mustust saaixud muüsiifeariistade j a noodikaupmess €. Leopas pöördus Peterburi tagasi jõudnult pastorite Laälandi ja Prei-feddti poole nõuifcüsimusega, kuidas' sealsetele eesitlasteile oma seltsi asutada. Kiritomi^edj olles;. C. R. Jaikobsoni ppoddajaite kasvavast mõljiist heidutatud, soovitavad l u u a saiksa „PalIm©" seltsi ^ s t i osaikomia, mis sama aasta lõpul toimubki (juhatuse esimees C. Leopas, kirjatoimetaja J . See-landt. koorijuht J . Kappel). Kuid juba 1880. a. asutasid teised ringkonnad Eesti Heategeva Seltsi (aupresidendiks J. Kölör, presidendiks ülemlcooaiõpetaja Luiok), mis esimese peavarju leidis Peterburi läti seltsi ruumides. Algas kibe vägikaikavedamine „PaiIme" seltsi eesti osaikonna-ga ning juba 1881. a. suudeti üle võtta laulukoor jä näitetrupp. Viimane oli 1879. a. detisembris etendanud L. Koidula Saaremaa onupoega*', y Edukale tegevusele aga panid p i duri peale tsaar Aleksander II mõrvamisele (13. märtsil 1881) jäi^enud leinaaeg j a poliitiline reolkitsioon. Peterburi eesti seltside tööd ja saavutusi On s m i veel vähe uuritud 'ja valgustatud. Kuid Peterburi seltsielu ei piirdunud ainult isetegevusliku ^lavaikunsti viljelemisega, veel paremaid tulemusi saavutati \ muusika alal,; kus tegutsesid mitrried konservaltooriu-n i i iõpejžanud .professionaalsed muusikud — organistid, dirigendid, j a interpreedid. Peterburi essti kultuurielu 'timdmaõppimi-ne irikastal? ikahtlemata palju meie teadmisi oma kultuuri šüh^ liist, levikust ja rahvusvahelistest s u h e t e . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-22-07
