Vaba eestlane , February 22, 1979

              •' EDMONTON, Alberta oltool
feulutab 179.000 dollarit sell<sks,.
tet ehitada eluruume 6.000 rotile,
hnveh ja kodi^jäš^^ ;'fea*
autatakse igal aästäl üurl^
iööks. Br/I>avid Secord üitles, et
Jsürmne efcstra ruumi loomadele
pn vajalikud, et toetada 2,5 snll-joni
dollarilist vMiShaiguse uiirl-
:imse
BRÜSSEL — Belgia saadab
•U:oma üksusi Zairesse, oma en­disel
© asumaale; ikuna kardetak­se,
et rahutused nälgiva rahva
iiulgas võivad riigi pealiraias
Kinshasas ähvardada^^^^^^^^ 30.000 eu-mofplast.
Ameerika ühendriikide,
lF*rantsusirnaa ja Belgia esindajad
©n uurijiüd kbiiiiSiisId, snida tu-
Isks kasutusele võtta mitte-aafrik-lasist
elanikkönina suundamisel
^iiBkönda, kust neid võfe
ti ©vakueerida Brazaavülesse,
tongossör'
öiam süiidistatafe inimröövimi-
^ lavastamises ja 3300 dollari
šminu^ summa vyäljapressjmises
toa emalt. Ta arreteeriti, ikuiük^
% kaaslasi oli lüles võtmas 750
M a r i suurust summat, kogu ra^
M imid^ ta emal säästuarvel oli!
J M t M C H ^ linna­pea
keelustas uus-natside
feavatsstava
Mxmi koiraldai^^
ässitatud ,iHoilocaustT^puhul,^k^
kirjeldati juutide tagakiusamist,
linnajiea Erldh Kieiä ütl^,; et
<Dhitlik avalikule koi:s^Ie, ^ t i teis­te
liviaaMde plptestiaktisioonlde-
V üž^dakse,: et^ ,4aiil teeb sirniÄ, rõõmsaks** JaVet Jaiial et lahuta, ' i Ä ' 'ap 1ÄeI
dobvastiapidlštM. Eestlane oiii laulnud ürgajast saati ja muidugi mitte ;äln1dt:s5pmsest/:i^^
/MMies f epauludes osati hoobelda ja tüll norida. Kord olid need
kes erid kütsM, teine kord jälle „!äisad neliid^ , Joodikud mehed" Ja
: mõisasaksad'S keda. sSiniati. Siin aga jätame sedasorta: võitltasIaiilMd kõnrale ja pürdume
^ n e ük^kii laulu ja
«tavad Vlök» Sootswöbd, M^^^
isatbösteses Newoastle-upon-Tyne
|]|nielises liniha^ ^saä^ k u^
%t nende ftöösfctis suletakse eelole-
W suvel, osi Hiina huvist Harrier
lennukite Ja edti Inglise itanikide
jrastu, saatnud Bjiha saaüconšiale
ifettepa2ieku> et PÄbgi vältos
Äaks üle nmde tcxistuse.
: -msmNGTCM w ^ f e š ^ c te
tatud Iraani üliproduktsiooni ita-gasimineMäifc
|a i^inföltest ta­kistustest
i sealt õli saasnisel^ pre-Ä
n t iinmiy Ö ä i^
imldiise, et kõigis valitsuse hoone-ias
madaldaAakse s i i i ^
luur 18 kraadile Celciiis tööaega-samas
reisijatele ning
^ . föioosekantidele, et sakslased on
^Kstoene ^ i m ^ ^ p ^ ^ hakkto saanud eesti la^u ala.
tüll laiulu alal algaföJE^ti^ ^, vaegusega...
Januseni artikliga
mehes" 1857>;:fcus
Posti-
Lurich, nagu tuhanded eesti
muusika harrastadad enne ja pä- ü ^ 7 * ^ t f a e h « i '"
on
š-vastaitud tunidimat|^ müstiline
taM, mfe tihe aasfe «on
nõudnud 41 surmaöhvrit. Peetakse
itoenäoliseifcs, et> tegeftiisft on täies­ti
uue ja tundmatu vimisegai Tea*
daolevait pole uiue viirud ohv­reid
välja^pooü Naa-poli esinenud.
— Astronoomid üt­levad,
nad oti ieidnud tõendeid
lihest fenomeenistK et Linnutees
võib olla nn/must auk. Asitronoo-mid
California Institute of Iteoh-ncüogy
Hale observaatoriumis üt­lesid,
et neü on snitteötäesed
tõendid niuštäšt Itlüi^
võivad teikitada intensiivsed raa­dio
lained linnutee südamikus.
DüRBAJ^ — Ühe mõrvaloo M i -
tuprotsess katkestati, kui v,sur-maohver''
kohtusaali sisse j alutas.
JH^htunik nimetas selle omapära­semaks
juhfeumöss^^^^^^p
ajaloos. Lugu a i g ^ 2S). jaan. liö77,
•kui l^aastane iKeitil AUgus&e
pussitas üht musta meest, kes
viidi ambuiatsiga minema ja ko^
hus sai hiljem kuidda, et üks pus­sitatud
müst on siimufe tunnis­tatud.
Äga Petrüs van Loggereh-berg,
kes on kohtu juures tööl
majavalvurina, leidis, et haavatud
mees ei pinud siiski surnud. Ta
/feaitas;.sellest poižtseiie,'::te otslr
sid Amios Ngeme üles ja tõid (nie-he
mõni minut enne kohtusse, kui
- ta süüaluse iMe oleks otsus teh-nördinult
nendib, et eestlastet poi© veel koo­rilaulu
ja alavääristab Sfesti rahr
valaulu (,4tdp-raido höUed vm-nad",
, ^ a neiud noõKjkesed'',
,,Ifere hdlaämma^^Ä^ nimetakse
ka lauluks, aga eiisõna pitkust, ei
õiget viit, ei aro ega otsa . . . na-go
paigatud toropill, ja se peab
laM olema,... sedasugušt laur
io^ võib kõrtsi ukse ees ja küla
küge peäl kuulda; aga ta paneb
korvad Uugania ja ajab nago
suitso ving.pea valutama,...).
innukasti
kooride reper-ta
suureks Imns- poneerinudlidetšehibrE^^^^^^
tiks.pidas ja trükkis aastal öle siis veekteadnudy et säksä
õpetaja AddlfKiäuWell (1818-
1879) oli juba vgiremini loonud
samase viisi.
Oma saksakeelsed; Eesti• muusi­ka
ajaloos kõrvutab Elmar Arr
ro mclemi viiside algused noo­dikirjas
ja näitab selgesti ära,
et samasus'pole ainult juhiaslik.
n m " . S # l e künnist imööduš^
muide hiljuti 60 aastat, sest ešma-kordselt
avaldatakse ta Vabadus-sõja
päevil, ' 17^dal jaanuaril
laiS, kolm päeva pärast Tartu
iast teda, pole aga iial teada saa­nud,
kuidas see, laul^^^to
tud.:©ai. ; ;
A. 1873 külastab J y ^ ^ Veske
l^artus Karl August Hermaiini,
pakkudeä talle viisitamisekš saks-jase
B, Sigismundi luuletuse ^ u f
die Höhen lasst uns steigen" tõl­ke
,^inge üles niägedele". Varsti
ilmubki uus laul trükist ja saab
populaarseks. Kui aastaid hiljem
^Sakala" ja „Valgiis" Hermanni
plagieerimises süüdistavad, §üs
Viimane väidab, et on laulu kom-
1862 „Eešti laumm" nime
üle saja saksa .laulu eestinduse
koos mootldega. •
TOKIO — Hüna on palunud
jaapanlasi, et - nad ehitaksid Hii­nale
itinahoidjate tööstuse, 'kuna
Hiinas <ki kasvanud nõudmine
läänenuaaltamle omase naisteipesu
Kuna ta ei vaevund
eesti kooriloomingu organiseeri-niiš(^
ga, siis: Carl Robert Jakobi
son paneb I Eesti Laulupeo eel
muusikamehe A/^^^!^^ tohe
vühemalt soom0^ r^jertuaari ees^
tipäj-SKStanlisega. Käiks sel kombel
Koidula sõnadele valminud laulii
(„Sind sumkli*v ja ,yMu iiSam^
on minu arm-') pääševädiki iaulu-peo
kavva 1869, ehkki Jakobsoil
pärastpoole oma sammu kaheta
seb. Heameelega oleks ta eona po*
liltilise vastase ettevõttes tahtnudi
näha'ainlt 100% 'saksapärast muu*
aga jõua­vad
enne laulupidu ilmuda ka K
niieidi esimesed eesti rahvaviis^
de koorilauluseaded Koidula sõ^
nadele: ,vMeil aiaäärne tänavas*'
ja Miks sa nutad lillekene". Nen*
de laulucte^aak^tsto eesti
Idoril põhifie!^ müusjka oma või-
Ka Januseni poolt maha lalcl^
nmovüs© hakatakse juba möö-sajantoiiles
kirjutama
sel sajandi! ee^^
. ti rahvusliku kunstouusika i©-
hielementideks.
KUI LÜRICH^VMASTÄ
DetSembns 1012 sõidab^^^^ta
Eesti jõumees Georg Lurich Saik^
sa ookeaniauriku pardal Ne%
Yorki. Järsku kuuleb ta orkest­rilt
„Minge üles mägedelele" rei­bast
viisi, õnnelikuna läheb maa­ilmameister
dirigendilt 'küsiina,
kes talle selle ilusa eesti laulu on
õpetanud. Nootidest saab ta äga
näha, et^on tegemist saksa laulu­de
popurüga. Luracsh vihastab ja
Harvad aga teavad, et luuletu
sele on loonud mõjuva muusika j
helilooja ;iK<JÄištantln ^ m p u;
Neis ringkondades, kus it>oldUd
rahul Jannseni-Paciuse htMiniga,
tervitati uut laulu ja peötl seda
sobivaks Eesti rügihüniniks.
. kuhu,
lüliliselt kuuSus, paistabki tekst
liitne, oiötimistlik ja mis
tähtsam
deklareeiPlv.
aga ei arvatud Eestis veel
änno 1022: Võib isegi oletada, et
Visnapuu värssi ,.tööli9te, mere­meeste
vaba maa" tiolgendati mõ­nelt
poolt lausa kommnistlikuks
ja selle laulu levikut hakati sihi-
|/[is ime siis, kui Lurioh üksinim-õlv
pärast laulu eesti versiooni
tegemist võib pidada sakslasi
Kui 12. septembril 1ÖŽ2 on ette;
nähtul tooinpea lossi hoovil uue
Riigikogu hoone pidulik avamine
jä Tallinna Meestelaulu Selts;
Konstantin Tümpu juhatusel ka­vatseb
seda laulda, sünnib mida-
.. ,> . gi. Koori auliikmelt, värsisepalt
Ajalugu ei jutusta vastavaist Peeter Grünfeldtilt on tulnud
vahejuhtumeistpie teise, saks^a- ims t^at, tet pooled Visnapuu
|e v ~ Kai Zolhieri il800-iö60)' värsiread on asendet ärkamisaeg-iaiduga,
mülele oktoobris 1869 sete fraasidega. AUes on jäetud
^esti^elsed sõnad loob Friedrich ^^^r^ sa, jää eeis^
Kuhlbars. Ilmselt pole aga Zöll- ha sa!" ning kogu kolmas salm.
neri viis Saksamaal nü tuttavaks viinapuu uurija Paul Rummo
^aaMjkui KlauweUioma, misp^ okup. Eestis, et tegemist S?!^^?^^^^- v^°^"^^^^ , võib dta olnud kompromissiga.
Saksa lauluvarast Keegi tolleaegne võimumees (näi-dund
või liingitseb edasi ainul
fcusikil maakoor repertuaaris If a-tahes
Zöllneri viisüe Eestis teh-m
Kuhibarsi^^etais; kaimab
nime ,,VaÄÄfate^!;ja st''* • • ""^
tuntud esivärss Cli': j-föii
ixahvas kuldsel äal".
: ja avalda*^ oirtsä hfaie all,
Permanni verisioonis ori iKim Jin
liselt
eiislaülüna, tea et eestilik-kust
tamtseks^^^ 1^
naali ftiÄ gQjj^
ri loomingust aga on muide täna­se
päevani tuntud Saksamaal
.,Das Wandem ist des Müllers
Lust". . 1
tWI VlSNAFUULT VHS y^^r^^i
Kõigile peaks olema tuntud
Henrik Visnapuu luuletus esivär-ssija
oegade^va-toks
Bäuer) võis olla keelanud
Visnaipuu laulu selles pidulikus
seoses; ära. Tümpu päästab aga
oiria vüsi koori aii seeläbi, et
et laseb GrinÄdttt^l^
gemad väldid välja vaihetada.
TÜlSÜ. ANTSU Ä O T
Aastal 1932 saab Paul Tamime-
^ k i teüimus^ „ ä » b Muusika*'
omanikult Mihkel
kelmiste aastate eeskujul ulatuses, tormasid Just slima
Arukeste-omad sõitnud soojale kohta nõnda tihedasti kokku, et
maale puhkusele,, ikka sellesa- tampisid jalgadel ja surusid An-ma
pärast^ et kõik ieisedl... ni Jjj Aü^§ti päris lapikuks
Teate Ju isegi. kõigi t ^^
Muidugi te mõtlete, et see ju vahele kmni, nii et MngatagI M
puha lusti asi ja napterate ,
kadeduštki tifaib südamesse, <õ|ineks saihädaolm õnne-aga
selle peale teie
^itte ei tule, et see võib
ohUik olla, Ha^:terv<
mese elu on.
Haikala, maaväriseniiile,
tuSe põhjus kõigile varsti sel-geks:
plika ja poiss olid veidi
sügaVdBtal^ velje läüiiid, tüd­ruk
oli lauietega vist suu soo­last
vett täis tõmmanud ja käte-vel,
kõrghoteUi lift, autoõiane- ga vehkima hakanud. Viga poi-tus,
suured lamed ja tuhat ja hud tal enahi midagi j ^ pikka-iiks
muud asja on amult mõ- misivcimš ta koos poisiga veest
ningad ülesloetud koledaist õn- välja kalda poole,
netusist, mis auväärseid suvida- Rahvas aga vahtis suud-sil-
Jäid ähvardada võivad. mad ammuli ja häü-ekelläd pan-
Vaat, see rapi^äinišoht öKgi di sellejärele seisma. Tüdruk
nüüd see, milles Arukeste Anni tuli kõhklevalt kalda poole, häbi
tunnistajaks Oli. Mitte et Anni- näis suur o ^ ^ ise nägupidi
kesel enesej toidagl Juhtttiälä algul käliVätu^ jä siis lausa pu-võiksr
ei, seda mitte, istub siis netav istus ta kaldavet^e maha-suure
küjatusega äkitselt vette, ja peitfs Ö M Ikät^tÄl^: Pdiss
puristab vähe aega kui Jõehobu katsus kärmest^ kaduda rahva-ja
tuleb süs suure Jooksuga murdu. See oli aga kogu k^lda
miesti välja. tilätüses tihe kui müür, vaata-
August teab* et tema Anmike- jäid kohe mitte sadu, vaid tu-see
vees olemine OIE üks handeld^ seiesavad ringis üm-asi.
I)er õnheiutö või häbistatute ja
Ometi olid nad tol päe#2 ühe ^ahivöja,
teise hiimese uppumisohia tõtlu Olid Arukeste-omadki selles
kohe ise lausa hädaohus. Kõik müüris kui tihedalt topitult sees
see Juhtus Eoüdavoki: ja ^äld lahti dleš siis, kui sen-
Kõndisid August Ja Annike satsiobnihimulised laiali valgu-mereranda
pidi> paljajalu j r
käsikäes nagu noorpaar kunagi. ,,Heldus küll, ära pidid nad
Rannas elupäästjaid toriii otsas, meid tapma! Kujuta nüüd etter
mustavärvilised ja tumedad kui kui sa sellise trügimise sees
öo. Muidu vükad mehed jä uju- õnnetult otsa oleks saanud!
vad kui pelikanid lame pe^S, Lihtsalt piütlik kohe! ^< ohkas
all ja vahel kui aga vaja. Annike ja mõtles tasapisi veel
Kus süs äMtselt paÄ^ edasigi:
hullgiäihä/Aäi|JiädMu4iäi mk sõhrad-tntta^ Sel
see mõjus kõig^eält tsõnjlayp- Juhul öelnud oleksid?^ Piinlik,
si, et veešolijad hakkasid suure tõejutt^ kole piinlik! Lahed võõ-ja
merest välja fornlär raie Maale mereranda ja nutte
Lapsed mainmadek^ ega haikala ega
isegi mitte kõrge
ole seal ohtlikud, vaid jääd
lihtlabaselt suure trügimise sis­se
ja lased enda puruks tampi-sas,
teišäielise(i poisikeselt
gasid vanuinimesi pikali, u
jä linilgäMtšt i ^^
Eõik randa torma
Annike pööritas silmi ja kat-
Arukešt^- sus ihuliilmseiiir k ( « ^ kõik
omad aru, ega olnud ka kellelgi korras, liiguvad nagu enne^,
aega vastata ega Seletada. ainult et varbad vähe porised^
^iis aga toriaasM kalda ypööH teistdpMjasjäigsete poolt ära
mörre vetelpäästjad, köieci, tambitud; Ä^ä see ei tälnenda ja
päästerõngad, aerud ning roi- sellest sai üle paari vängema
kad käes' ja sellast VästujsSdi Vandesõnaga, mii — Sa Heldus
jooksust tekkis vees veel iSkfe Jdül! Aligustü kogematakom-üleüldine
Ja hullem märul Ja bei sel kaunu päikesepäeva! üle
segadus, huulte libisesid.
^iiai&iaäni šee Äruke§t^
nü Väga ei seganuä ja kõrvalt ,,Shia, August, vaata ette, et
oli kop seda suurt saghiat pä» sä sedasi suure |trügimise sisse
ris vahva vaadata. ei tiku ega inimestele jalgu •ei
Aga süs Juhtus midagi; ttiiš^ j
Arukeste-omäd päris hädaohtli- di võid veel.. /*
kidt kohe asja
Rannarahvas
sisse pigistas* Ja õpetussõnu jatos Annike-sel
pikemaajaliseks vaheluge-külläp
Vist kogil pika plaazh! miSeks.
-J
m võiks olla väga hästi ka ;,Tui- Mõned aastad liÜJÄ, köi^
šu Antsu tuju'S mis- feonM^kfe kiõš- Hümhaad külastades, kuuleb
jaskähniesest ja naisevõtmisest
Hüumaai.
Lustakate sõnadega; „Tuisu
Paul Tammeveski tuttavailt, ^t
tema loomingul on pinud määra-^
tu vastukaja Tuisu talus ja e|
Antsul M i tuju, tahtis, tuua n^^ Magnus otsib koguni toättemaksil
koju" algab lugu seikluslikust võimalust„sõimulaulu" i^rasit.
kosjakäigust.
Nagu enamik
et Aleksander Arder võiks neist
helipiaadid Ä . ; ; "I^anmeveski
hakkab iraiukält .otsima sobivaid
ideid ja teemasid, 'kusjuures teda
aitab laulusõnade luuletamises
noor Paul Kuusik, paljude hilise-mate
menukate, shlaagenteikstide
autor (näiteks ^Kalevite kants").
Üheskoos laulude valiku, sisu ja
pikkuse 'üle am pidades tuleb
Tammeveskile poissmehe proto­tüübina
ette Tuisu Aritsu nimi.
ni-
Helilooja seletab sel puhul 1©^
. . X . js!^ hemeestele, kes temalt Hiiumai
saigast ja e r i U . ^ ^ muljeid pärivad, et ta lahkute
. gadVV ,,Mul vMutab süda** n « ^ pigemini üks päev varem Hüu.
,,l&dasimman'V saavutab Ä ^aalt, kui et jääb jagelema
. su^Ants' im^m^^^^ sealÄ vembütajat^^^^
Hiiumaale, Kama valda,
Siin on aga tõeliselt oleste Alles 40 aastat,hUjem tehak^
Tuisu talu, ^^^^^i^ selgeks, et Ants Lüvo on oi-remees
õli õlnud^ nimega Mts:nudkogunisti^^^^^ ta emapoolse-
(perekonnanimega Lüvo). Talus j te esivanemate lähemaid sugula^
ollakse muidugi hingepõhjani sol-vund,
kui kõikjal lauldakse ja,
mängitakse vallatut naljalaulu
kalli kadunud kulul. Eriti vihane
on üks kolmest poj ast, Magnus
Lüvo, kes leiab, et see on kohe
si! Seega oli Paul Tammeve^i
juba lapsena (kuulnud Tuisu Ant­su
nime, talletanud selfö alaitead'-
vuses ja välja kaevand seoses im"
tensiivse loomistööga, ilma ©i
oleks aimand selle tähendust
päris perekonna teotamine ja [ omaenese taustale ja ilma et kos-haudub
kanget kättemaksu laulu- i jalugu sinna üldse olöks kuulund,
^sepala Teised perekonnalükmed Aga siit kasvas välja toiilaaineline
sellest oletatavast pilkelt niimoo- lööklaul, mille populaarsust ibões-di
ei vihastu Ja laidavad Ssätte- tavad viimaste aastate kordus-iiksu
nlaani maha. i plaadid TalMmias ja Stokholmis.