Vaba eestlane , February 22, 1979

              Nr. 15
intaarid
ises** Ott mitmel pie»
mtatQd> et mete pea«
igä vahe aimu Ees-baloost
» tuleks Õpeta-
|]9Õhjalikama]t Eesti
ajalugu ning tutvus-ide
vägivaHategüiüe-ts
langes eesti rafr^
laaOmasjõja eelõhtnÜ^
rast sõda vene ök«-
Ue uuesti Eestisse 13-
jlti ajaloo Jä Eestis
Iva olukorra tutvusta-brnsele
on seda häda>
viimasele ajal on
las tegutsev pro-rakendatud
kälkii
|tnuridega imig Ees-smaale
nii eestt-
[keelset propaggnäa-les-
on eriti rõhku
ajaloo võltsimiselfi
leretegemisele kom-iduste
koheselt,
ei ole nieil peiBtoi
le küsimusele väja-ui
omistada ning o i
mööda mindud. Se-lon
nüüd lugeda ühe
leratsiooni esindaja
iJüksi kirja StoMioI-
(eatajas, kus kirjuta-
, et ta on osa võt-
, Saksamaa, toimin-seminarist,
kus
... ^ . , •
mud vastavas semi-ivusgrappide
noorte
Jö vajadust.
[a-Jnks, kes on ak-jnud
New Yorgis,
ib et Läti noortele
[organiseeritud juba
Idala-ajalisi semina-
[ad ainult polütiliste
Fa mainib, et läti
laailmselt organi-
|lgas pagulaskesku-
»rte organisatsioon
lelise kontakti loo-lende
instrueerimi-ises
korraldatak-nocrte
kongresse
rika koi k a maaU-Imülede
eesmärgiks
se ^ s t välja jõud-
Idndlaid võimalasi
lisek^ noortega teis-ja^
Jaks kurdab, et
ihjuks kullEldane
kontakt erinevate
[noorte vahel. Meie
^gas käib seEine te-
It isiklikul pinnal —
W päevadele või
jest sõbrad lähevad,
itiesüe; seminari
sentreenida ainnlt
isimustele. Sellega
lõneski noores huvi
ise vastu. Noortel
ihmane ettekiijutns
läte organisatstooni-
Pa ka' poliitilistest
Jestis... Noortele
okup. Eesti kültuu-sest
koid esitatakse
fundlikku Ja päeva­st
informatsiooni
lp. Eestis Ja N.
i-Juksi väidetele ei
|am Jnnrde lisada
tabavalt ja asjali-l^
mnab vajaliku ta-knulamine
noore­lt
esindajate hnlka.
lea sageli püütnd
Jpolütika on ,,mnst
l a e i ole meie noor-jeleda.
Meie teeksi-sa
kni meie InKtak-
|ja meie polütÜisest
(Järg M . 3)
X940 ja on tead-lid.
Luga arreteerits
Ins Ailfcnal Ralfcve-
|. a. sügisel TJKTO
laip leiti 1941. a.
Soheeli krundil.
1 ülema kohus-
Neps arreteeriti
10, a. siügi^l oma
liia lähedal ja
idunud.
I lahingutes 1919.
t kapten Anton Irt^
>ld Saholofcnõi ja
Soamusrongidfi
tiülem Johanna
j; märtsia 1929. '
(T)
I
I i
Nr. iS
«sea BXQB ma
V A L V E A R S T
t. Jä 4. mafffei di*; R, Pahapifl,
mi südalinnas asuva teulläsepaäri
• ^Üveraskesn^* <OTIW ArkswÜ
Ijõpp sai 'kaelast haa.vata, teui te^
ma SöTgeltorgetil asuvasse
lüsse tungis röövimlsö eesmärgü
üles 18-aastaiie i M ^ ^
Niooffuk «nne M a 10.
ärisse, tõmbas välja noa ja nõudis
äsaooaan^ kassa ja juveelide
väijaandmist. Kui omanik k
düs, iKK)rabes fed^
m ü t ^ püssi korüe a s^^«5. õn-mefes
ttdi omaniku poolt nähtama­tult
aJlšü^minupule vajfiÄtamise pea­le
küresi M a i e j \ ^ ^
dii2S8s c^iud p d l t s e ^ p ^^
tis püssimohe 'kinnL Arkadi
pul tull arstial)! otsida
(D RalivusvaheSisdt
lastest variets^trtistid vennad JÕ^
ginarid, Arry ja BoHy/ missiigus-te
nimede all nsid l Ä i e s tim-Ä
s e , esinesid ShveitsiSv Bemis,
uue-aasta vastuvõtu ballü. Enne
SBda esinesid nad Bnü^lis sdu-
M galal, kus viibis ka vaMtsuse
sa, diploaxmatlta korpus liik*
Eesti Kunstid^ Kestoe poolt ülestõstetud, küšSpus, keiclas ko
duvaidlaialipiHütud kultuurivarasid ning ^^n^ säilitada, ftuBi
möödunud reede õhtul Tarto korraldatud nn. aju-raju
uriibes 3© eSuäIatot. Koosolekul Beiti
alusftama oma kuStuuilvaracir registreerimist ja kogumist ning
päev-päeva kõrsmai, kuö
; seld ku!tuurfvarasM,> irnSš
N'õupidamise avas Eesti Kims-i
tide Keskuse abipresident Vello'
Muitoa niiig nõupidamist juha­tas
Fe^er Sepp. Koosolekul sea^
tl seos^ kavatsetava aktsiooniga
üles terve rida küsimust ja püüti
neüe vastuseid anda/
meie üMskomias lei-
' arutusele E K K poolt
et
takse vajalikuks mde mitmesu^
güsi^e kodumaalt kaasa toodud
Ja siin loodud kultuüriv&rade
säilStamist, vastasid kõik koos-»
olejad iiksmeelselit nõusolevalt
Jäji
EOIKIDEES
KINDLUSTUSTEKS
n. L Ä T i R & co
Ltd.
."INSURANCE"
1482 Bathursft St, 4
(Bathurst-Št. Claff)
Telefon kontoris 653-781S
Koosolekul püüti ka mäaritleda,
milliseid.esemeid j a varasid tu^
leks säüitada ning leiti, et sneil
tuleks .talletada mitmesuguseid
tarbekunsti esemeid, arhiivlma^
teirjale, käsitöid, kirjavast loto­sid
jne., mis on /praegu paljud©
perakondad© valduses j a imvad
kaotsi minna.
Nende materjalide s^eglstreer!.
mine j a kogumine on Omaette
suureks probleemiks ning i k o ^
olekul väideti, et selleks tuleks
moodustada eriline kogujat©
võrk. Samal ajal tuleks i ^
ajalehtede ja meie _orga(nisatsioo-mde
kaudu selgitada, müliseid
esemeid ja materjale kavatsetak-se
koguda, et inirnesed n^id äia^^^
'ei viskaks. ^
•Sageli vÕ^^^ et kui ya-
. memad ' i M ^ surevad, siis
liiende j M ^ ^ või sugula^
šed ei| oska hinnata lahkunu
pocilt jäejtud estoet®
• ' ja^tähtsu4v/•V• - ' • ^ :
Omaette küsimuseks on
vale spetsiafetide^^^^ Ja
neaide rakendamine. Selle prob­leemi
lahendaimiseks tuleks võib­olla
korraldada mõne 'muuseumi
juums vastavad kursused, kus
kogujad saaksid juhised oma
iilesasiiiete isooritanäseks. Loode-ta^
rasti on võimalik kasutada ka
mõningaid
, mülest võttis osa
peame kiiremas korras
aktsiooni pidevalt
^ manamisesse p 4 ju seil-.
N»sele kavatsetakse välja pan-na
naitela sellistest esemetest ja
maberjaiidest. mida kavatsetakse
hakata eesti pesÄmda^t kogu
!, et koos-
<5savotjad on vahiiis sel­lele
suurele- aktsioonäe i l M ^ a^
tdm (ja oitia panust ändina. Sa­mal
adal aga peeitivaijalik^ et
aktsiooni popõdariseerimiseks tu-lefes
teha laiaulatuslikku propa­gandat
ja tõmmata sellega kaasa
võimalikult rohkearvuliselt inim®.
Tervifiisi £@§fi Vcifccifiigi oostapoevoksi
• 1
CHE)/R0LET,^,DLq5MÖBJLE
;'^^R0B|RT30N-M0P ' : ^
.'i555 ^DAiv|FORTrf< AVENljE, -
^ 'TORÖNTb.|ONT. M4d 1^7-- ^
! • : E 1 . E F 0 | J 4 6 6 - 1 1 3 5- '
rahvus
andmisel oleks tõenäoliselt
reks abiks ka näldishäitus,
^' EKK abipresident: V. Muüona
Ja ešmete. registratsSoonsji koor-
•,.:dihaator. Laine Panjt. •
koosolekul tegi Maria Veitoja
tsatav^, et ta ikorraldab 1k>ron.
to Kesti Maja kohvikusse eesti
rahvaiTÕivaste vitriini rajömfeeks
loterii, mille pieteid ostsid ka
koosoldmst osavö^ad.
äsetakse üles i^ü^^^d^
lav suinma on kokku kogutud.
v a i m y f i k u k ^ i i t s e r d i k o r r a l da
27, mail ja koosneb
In loimnb TorontDs 2$.« W..
tegeliku laulapeo veel sümfooniakontsert
vaimnlilništ kontserdist Vai-mulik
kontsert tolmab pühapäeval, 2^. inall kell 3 pi; Metropolitan
Usüted-Clinrcbis, kus: i^^^ IŽHM^' nüs: on
(Algus lk. 2)1
dust ja poMitilistest
Mc^ on kodumaal viibiva eesti
rahva vastu täita suured kohustu­sed
ning neid kohustusi saame täi­ta
ainult meie kultuurilise ja poiü-täiste
püüdluste tihedas kooptöös
Mõtleme sellele Eesti Va'
aastapäeva tähistamisel!
, • • . .10. .
Küsimusele, kuidas vaimuliku
kontserdi eeltööd laabuvad, vastab
korraldava toimkonna esimees ja
Lauljata Ludu juhatuse luge Kä^y
Kaur, et
Lütunud
on viimaste aastate jooksul muuti-nüd
täielikult N. Liidu ja tema mõr
ju all olevate riikide hüpiknukuks,
mida tantsitatakse Kremlist saa­detud
juhtnööride ja iiäpunäidete
järele. MaaUmaorganisatsiooni
peasekretär austerlane dr. Kurt
Waldheim teab väga hästi, et ta
püsib oma kõrgepalgalisel posit­sioonil
ainnlt N. Lüdn toetusel ning
nüpea kni ta mõne sellise sammu
astub, mis Brezhnevile ja tema
sõpradele ei meeldi — siis juma­laga
New York ja rasked rahad!
Dr. Kart Waldheim on näidanud
eriti stiUrt vastumeelsust Balti rii­kide
küsimnseLütnnud Rahvaste
Organisatsioonis päevakorrale tõst­mise
vastu. Ta ei võtnud enne Jõu-lopühl
vastu eesti, läti, leedu, uk­raina
ja valge-vene rahvusgruppi-
• de delegatsiooni, kes tahtis maail-maorganisatsioonUe
üle anda ette­panekut
N. Liidu koloniaaMgi lik­videerimiseks.
Ja nüüd kuuleme,
et peasekretär keeldus ka leedu
laoorte märgukirja vastuvõtmisest,
mfllsle olid aMa kirjutanud 155.oeo
lääneriikides elavat leedu noort.
Selline käitumisviis näitab Liitu­nud
Rahvaste Organisatsiooni ja
selle juhte kõige halvemas valgu­ses
ja erapoolikuses, millega
maailmaorganisatsaoon on nihku­nud
väga kaugele kõrvale oma põ­hialustest.
.7ääb ainult Mišida,
miks mängivadl lääneriigid veel
kaasa seda naeniväärset mängu ja
toetavad suurte summadega ortfa-
Msatsiooni. mis ei pea enam kinni
«>ma põhikirjast ja deMaratsioont-
«5est vald on muutunud kommunist­like
riikide poliitilises orkestris
osa
on esialgne noodimaterjal kätte
saadetud jä noodiraamatud lähe-
1 vad lähemaU päevil trükM.
,,Mitu kirikukoori kontserdist osa
võtab?"'
„Kaheksa. .Neü;toori
neli Kanadast. USAst Laifcewoodi
Pühavaimu Koguduse segakoar,
Füadelphia Eesti s^akoor, Con­necticuti
koguduse segakoor ja
New Yorgi Pauluse Koguduse se-gatooor.
I t o ^ Mkukooridest
Peetri Koguduse segäcoor Cantate
Dominö ja sama koguduse noorte­koor
„Lootus", Vana Andrese ko­guduse
segakoor ja Apostliku õige­usu
koguduse segakoor, ütleb. Kal­ju
Kaur, lehitseb siis oma märk­meid
ja lisab: , , K t e 220 l a u fe
„Kmdas tekkis idee vaimuliku
kontserdi kprraldamisekš?'*
„Idee kasvas välja nagu iseene­sest,
koorid võtavad laulupeost
osa, nad on siin jä miks mitte se­da
juhust kasutada ühise kiriku
kooride kontserdi korraldamiseks?
See on esmakordne, kus toimub
niisugune suur' kirikukooride ühine
kontsert, sellest on MM varemini
juttu olnud,, kuid 2Ä^^
tegelikkus. Seülel on aga ka veel
pisut šiigavam mõte,
' Nimelt OE meii;; mitmeid moor
heliloojaid peale, kasvanud, mit­med
neist sooviksid kirjutada
vaimulMu muusikat, näiteks
ESTO JTOTÜAL FUNÖ,:LtlD).;
Aktsia hind 16. veebr. $8:19
145 King St. W., Room
noor on
selle vaimuliku kontserdi üld-juht
Charles Kipper./
üikski helüooja äga ei^oovi „saht
ise kirjutada" ja uus vaimulik
koorimuusika võib tekkida ainult
süs kui selle järgi oa vajadus, kui
seda laiEldakse. Laidupeo vaimulik
kontsert aga püüab näidata, et ki-rükumuusika
on elav» see annab
esiteks uut hoogu meie kirikukool
ridele ja teiseks tiivustab meie
noori h^üoojaid vaimulikku muu^
sika!t kirjutama."
„Kas vairnuliku
sub ka jukalateenistus?'
„Ei. Kontserdi sisse on põimisid
vaimulik osa, müle peavad ühiselt
kõik laulupeo ajal Torontos vübh
vad eesti vaimuükudj nende koor­dineerijaks
on praest Oskar Puhm
&)ntšert koos vainuüik^^^^ osaga
kestab ik)olteisttumdi."
„Missuguste helüoojaite lauhJd
tulevad ettekandele?"
„Eepertuaar on teadlikult vali­tud
peamiselt tuntud lauhide hul­gast.
Uute laulude puhul võib tek­kida
laulude õppimisega raskusi.
Piiskoplik
„Be^ti Kodus" toSmus pühap., 11.
veebruarü. Teenistusele oli kogu­nenud
tublisti üle saja .rahvus­kaaslase,
kes püstisejstes teirvita^
sid piiskoppi lauluga: „NiüÜd Isa
tervitame Sind, ülemkar-
]m, kõik siüdemest..Teenis­tust
kaunistes iilesti Kodu*- se-
^gliikoor '•JS. - K a i r id
K ^ ^ e v oli õp. E . Pähn. Orga­nistini
toiniis Aino Pähn.
Püžioip Raudsepp o l i oma jut­l
u s ahseks valinud Johasinese
evangeeliumist 21. peatükist 18^
19 salmid, Hiskcpl jutlus oli- vä­ga
jõuline ja kõiki köitev. T a jut­lus
haaras inimese elukäiku, läbi
pikkaile aastiate, sead^ Jeesuse
^^^^^ • te^^
iyteftfeid fs tekkide fc^
õpeige eeskujuks. Pühakiri õpe­tab
austama vanadust ja ütleb,
et yaaiaduš on tarkus. Austa halli
peäd,lciimmärda ikulupead. Vahar
dus n ainult süs väärt, kui seda
leitaiks8 õigelt õiguse teelt. Püha-kiri
ppetab lapki oma vanemaid
peaks mõtlema, millega
ta elu tahab lõpetada. II Kirjuta
o«na [ehraamatusse Üusad lehe=>
i Jiimal kirjutab viimase
I, teeb büahsi. Ta ei
vaja sneid omale nõuandjaks, lõ­petas
piiskop. :
, Ä t i Kodu'^ Kirikliku Korni-tee
esiniees Aleksander L e p i s i^
avaldas tänu piiskopüe .,Best
nimel.: Ä teenistust
toimunud vestlusel andis piikop
väga huvitava ülevaalte üle-ameer
rikalisest -kirikute konvermtslst
mis toiniais Texase. •
m-mu
(1^2 miili põhjapool Steeles*i)
sao
g!WJIUVi:iftlt»HHMHI
$19.—
muidugi saavad
kokku harjutada, aga ÜSA loori-
;a saame koos teha aiiaiiilt ühe
Esitusele tulevad kaheksa läuhi
kaheksalt helilOQJält — R. Tobiss,
Härma> K. A. Hermann, Udö
Kasemets, Charles. Kipper, A, Top-man,
L. van Beefchovepa ja P. Lare-dei
Peale šelfe üheksanda laulu­na.
,,Äfeie; Isa" 'paOv^
,,Kes pn organistüss?"
,,Saime k o k M ^ ^ ; Lešbit
Avessoniga. Peale organisti on
meü aga veel solist, meie hoor ba­riton
Avo Kittäšk." J
„Kes koore juhatab?*^
,,Igal koorilon kaasas oma
kaheksa koori ja kaheto. laulu,
eks nad kordamööda juhata", ü^
leb: Kalju Kaur\ oma, teakaalufeal
ja vaiksel: viisi.
Jüri Lossman, üks esimest
ä suur^ortlasi maailma n i n ^
ga, olümpiamängude legendaarne
märatonimees ja ,^üle Ameerika
mandri jooksu" kaasategijaid, sa!
StoHiolmis 5. 'Veebruaril 88-aasta-seks.
Tema kohta võiks ütelda
sõnaga „stül going sitrong
veel tugevasti käigus, sest
„jooksu-jürir on endiselt hea
tervis ja ta sooritab igapäev oma
elukohast lEieymershoIi^ (mit­metunnise
jalutuskäigu Stokhol-mi
südalinna ja tagasi.
Jüri Ijossmaim bii teatavasti
elukutselt hõbe- ja kullasepp, va­na
tsunltimeister koguni, kellele
siin Kootsiski usaldati sellise
kmiistitöö kujundamine nagu seda
oli hõbepokaal eelmisele kunin­gale
rooitsi eestlaskonna kingitu­sena.
Hõbesepaametit on Jün
Telefon päeval 364-1131
õhtul 925-6812 Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
noo
Ix>s9ma(mi ise eriti kõrgelt hinna­nud,
kuna see on tugeva kunsti^
loomingu toimega. Selle head nä­gemist
nõudva tegevuse pani ta
mahB 3iiitte eriti kaua' tagasi ^
f eer€iiid@i€is#€is $ 9.!
1I11P08TI©
$53.
$28w
$15.
fOOldCiSfCiS
$ 5 8 . ~
$ 3 0 ^
116.50
LENNUPOSTIGA
A£ist&s$69,-<--, poolaastas $34.59. veerib
Aadressi muudatus 40 c ^ t l dhindlö
Samia aadressidele palume mlrMäa .JPOSTAL CODB
USA&adr^^
või posti rahakaart kirjutada^
0*re8 Estoüiaa Pebltshers oliiidd.
^^^^^^^^^^^^^^ ¥^
^^^^^^^^^ , ^^^^^^^^^^^^^^^
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
l^rahdaastaks — tavalise / k u i ^ ^ alat^ „—
_ ___ sünjuures
rahas / tsheMga / Fabakaardiga. (Eaka-saata utalt tähtkirjas).
lHUIBfilUW,nf