Vaba eestlane , July 15, 1980

              VABA EESTLANE .teisii^val,: 15.^ My 15,1980
VABADE EESTLASTE HMLEKANBJÄ
YHJAAKDJA: O/Ü Vaba Eesüan©, las Tecmnseth St. Tcroato.
PEATOiMEtAJA: Karl Amj
TOIMETAJA: HaMfö Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn.C, Toronto . OEt. M6J 3M7
TELEFONID: toin^^ talitus (tellimised,
äiOOfl) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, ptM)laast8a 019.a)
v^raadaastas $10.50, Mripostiga aastas $56.--,
• javeej:andaastas,il6r-
TEIXIMISHIOTAp välj
tas |21.^ ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s:
|61.—, poolaastas $32.50 Ja ?esräadaa
i^NNUPOSTIGA aastas
ja veerandaastas $19.—.
50 c — Üksiknumbri feiad
PiibMed by Free Estonian Publish^ Ltd.p 135
TöToato • Ont.
Nr." 53
Vaatamata sellele, et Ühendrii- aastad*S mis on t r i i ^ eesti, ve-gid
alustasid Moskva oliimpiamän-ne,i^^^ soome ja rootsi keeles,
gude boikoteermist ja et terve rida Samasse rubriiki kuuluvad ka albu-silmapaistvaid
spordirahvaid mäh- mid ,,Nõukogude Eesti", ,jToom-gusid
ignoreerivad, saabub Mosk- pea*' Ja ,,taHimi'* ning ilmumas on
vasse Ja okupeeritud Eestis toimu- veel Eesti asevalitseja partei pea-väle
olümpiaregatile siiski arvu- sekrtäri Kärt Vaino teos „N5uko-kält
osavõtvaid rahvaid, keda näh- giide Eesti — eile, täna Ja
tavasti ei lüguta ega häiri Äfga- me", mis samuti antakse
nistani okupeerimine Ja allašuru- mitmes keeles,
mine N. • Liidu, punaarmee. poolt. •,Kuid \vähe .,-sellest! Seda> • propa-
Sellega seoses võib oletada, et need gandäkirjanduse laviini täiendavad
võistlejad Ja olümpiaturistM on igasugused teatmeteosed, millede
vene kommunistlikuie propagan- kohta' Parashin mainib, et need
dale ka tänulikumaks ajudepesemi- seostuvad sisu poolest eelmise
se materjaliks kui nende riikide rubmgiga — tähendab siüi on nÖu-esindajatl
Ja elanikud, kes Jäid kogude korra kiitmise huvides te- 28. aprillil Kalinin'is (endise hime-olümpiamängudest
eemale. gemist võltsitud ändm^etega. Nii ga Tver). Djadkin koostas oma 47
Kui meie siin läänemaailmas ole- ori ilmunud üheköiteline entsüklo- leheküljelise uurimuse inimohv-me
sageli avaldanud kartust, et peedia ,,Nõukogude Eesti" eestt reist N. Liidus; esialgsel kujul juba
Eesti Skautide Malev Kanadas Ja Eesti Gaidide Malev Kanadas eHlmluHiJk5iUH, kes viibib praegu Rootsis
• \ ^Foto: Ervin'Aleve;
Aleksander SOlzhenitsÕn tegi New Yorgis inimõiguste alal tegutseva organisatsiooni nimega
' i " kaudu kõkkuvõtlikiüt teatavaks ühe äärmiselt tähtsa uurimuse tulemused, mis on
viimaste aastate jooksul tehtud eraviisUiselt N. Liidus ja tegeleb inimohvrite arvude arvestustega
seal ajavahemikul 1928 kuni 1954. Samal ajal Soizhenitsõn apelleeris demograafia spetsialistidele, et
need nõuaks kõnesoleva uurimuse autori, geofüüsik Josif Djadkin'! vabastamist
sest.'-'.
Lääne-Saksamaa loobus Ühend-ariiMde
survel Moskva olümpia­mängudele
oma sportlaste saatmi­sest
kuid seda usinamalt on te­gutsenud
saksa ärimehed enne
olümpiamängusid N. Luduga ärit­semisel.
Kaubanduslike sidemete
eksperdid kinnitavad, et Lääne-
Saksamaa on teinud venelastega
enne olümpiat kahtlemata kõige
suuremaid ärisid ning saksa töös­turid
ja kaupmehed on nõukogu­de
rezhiimi päästmise ja hädast
välja aitamise eest pannud kasu­mitena
tasku mUjonid dollarid.
Kõige suurema äri venelastega
emie ölümpiamängiisid tecfi kaht­lemata
firma Salzgitter-Tochter
Rüterbau, kes aitas ehitada Vene­maa
pealinnale enne olümpiamän- .
gusid uut lennujaama, millega
venelased ise oma jõududega hak­kama
ei saanud. Kalkuleeritakse,
et N. Luduga olid etme oliimpia-mängusid
ärilistes tehingutes ja
vahekofdades umbes 40 Lääne-
Saksamaa firmat ja ettevõtet, mil­lede
juhtkonnad külmalt väidavad,
et neil ei ole midagi sellega tege­mist
kui Lääne-Saksamaa sportla­sed
mängusid boikoteerivad;
Kui nõukogude võimud ja Mosk­va
elanikud uhkelt oma pealin­nas
enne olümpiat teostatud uuen­dustega
hooplevad, süs „unüsta•
vad" nad tavaliselt mainimata, et
suur osa neist uuendustest langeb
Lääne-Saksamaa fü-made arvele.
Nü näiteks kui reisija Moskva len­nujaamas
oma pakke ootab, siis
saabuvad need talle saksa auto­maatsete
seadeldiste kaudu, kui ta
ametimehena lennujaamas sõidu­kit
ootab, siis viiakse ta Daimler
Benž autol oma hotelli Ja kui ta
Josif Djadkin nimelt arreteeriti Kolmas periood, 1939—40: 1,8 on ta avaldanud umbes 50 teadus^ j^^^gjjjj^gjj-g^^^
mUjonit (pluss või münus 0,2 likku tööd; foni käsutab, siis on siin tegemist
miljonit) isikut surid nõukogude Eelpool nimetatud inimõiguste standard Electric Lorenz löömin-kontsentratsioonilaagrites.
organisatsioon^„Freedoni House" gyga,
sai Solzhenitsõni avalduse njadM
venelased-Ja nende propaganda Ja vene keeles Jä praegu on valmi- 1976. ä., kuid see jõudis alles hü- f ™^ vahistamse kohta telefoni teeL j^g^^jg oma autosid,
teenistuses olevad eestlased pane- misjärgus veel Ingliskeelne välja- juti läände. Noüd on oodata terve ^^^^t!^ ^ekst on järgmine: vaid rajas Moskvasse ka terve au-vad
olümpiamängude ajal Tallin- anne ,,Soviet Estonia". Lisaks ni- uurimuse teksti avaldamist eriväl^ g"de poolel, kuid terves uurimuses Avaldus ajakirjandusele:
mas oma propagandamasinate rat- metatuüe annab kirjastus „Peri- janade näol, esialgselt vene keeles, ,aryude ^suuruse kohuta-. Q^ofüüsik Josif Djadkin arretee-tad
eriti väledalt veerema valis- oodika" turistidele mõeldud teat-axvatavasti selle sama YMCA ni- ^-^^^r ^^^f snnjuures tunnistust 28= aprillü; Kalinini ehk Tveri
võistlejate Ja turistide mõJutami-meteteoseidvM^^ vene, inglise, melise kirjastuse poolt. Pariisis, -^^"^'^^^^^ hiljuti
seks, süs okupeeritud Eesti aJaMr- saksa, soome, prantsuse |a rootsi mis on mänginud aastate j o o r f ^ . ^ ^ " ^ . f ^ ^^
janduses avaldatud artiklitest võib keeltes. väga tähtsat rolli SolzhenJtsõni ^^aaisea. M d i ^ i a i ^ u on soaaaja-^^j^i^dat uurimuse nende ebaloo-
Järeldada, et see propaganda toi-^^^^^^^^^
muh paljti suuremas skaalas ja pagandaga seotud Mrjastustege-les; ........... . , , . . juhtumite kohta mis leidsid aset
palju mõjuyamate vahenditega vust, kuid selle kõrval ei saa unus-kui
meie siin oskame ette kujuta- tadapropagandafUn^e, regati puhul
da Ja Oletada. Selle kommunistliku korraldatavaid vene okupatsiooni
töteeninduste võrgu, mis hõlmab
12 Jaama, kust on võimalik hanki­da
tagavaraosi ning teostada vaja-likke
parandusi. Moskva tänavate­le
saadetakse turiste abistama 21
saksa teenindusautotj kus loomuli­kult
istuvad saksa mehaanikute
just rõhutanud nõukogude kaotuste N : aastail 1928--1954. Need ''"'^fl,'''^^*""'?^^^^^^ ametnikud. Daimleri kõrval on ve­nelastele
appi tulnud veel teiie
„selgitustöö" ja epesemise ülistavaid näitusi, mitmesuguseid
Töötades läbi üleUidulise Statis- üllatavat suurust selles sõjalises on hävimisarvud mida kõmmu-tika
Keskvalitsuse poolt kogutud konfliktis.: / ;ni^tiik rezhüih liooükält varjab. , . , , . .
ja avaldatud rahvaloenduste Ja
dis Djadkin uldjareldusem, .^^^^^ Teise maailmasõja sõ- olgugi, et tema teadusüktö^
va Määles" Ilmunud Eesü I^SV dele Potjomkim külade püstitajad et ajavahemikul 1928-1954 suri N. jasündmuste tõttu (20 müjonit) ja ha igasugustest poliitilistest aspek- o^^pj^j^^^ iludussaiongidesse.
' M a " pöördun lääne iseseisvate ^ ^ ^ ^ Darmstadt raja-tehnikast
|a ulatusest saame tea- väljapanekiüd ajalooliste faktide
^ud määral pUdi kui loeme ,,Rah- võltsimiseks Ja palju muud, müle-ÄJastuskomitee
esimehe asetäit- on suured meistrid. Sellest Jääb Ludus 43,3 .miljonit kuni 52,1 mil- Gulag-arhipelaag^ (11 müjonit).
Ja L. Parashiril artikHt ,jTrüMsõna mulje, et olümpiavõistlejad Ja vä-'jonit inimest kolhoseerimise, nalja, viies periood, 1950—54:' 500.000
e
mis "-.on
listttristid uputatakse. TaÜimias.üle^^m teacüaSte eriti sotsioto^^^^
nii nähtava kui ka nägematu pro-nagu hukk^ . , ^^^^^^^^^^^ ^^^^^^ "^^^^^
Nagu sellest artiklist mähtub on pagandaga, mis seniste kogemuste rite,ni#Teise^^m analüüsib oma uurimu- vahele oma kolleegi kaitseks. Sar- . vene juuKsmiieie laaneniaau-puht
sportliku sisuga trükiste kõr- pghjal Jätab läänerükidest saabu^ muste tõttu. Ilmselt on siin tegu ses ka nende suurte kaotuste mõju naste repressioommeetmete tõttu ^oenguie tegemise kunsti ope-val
olümpiaregatiks ümunud suu- öiid süütute sinisilmadega ringi^ taiaKse. ^ i , ,
st kif- vaatavatek turistidele Ja spörtlas- Djadkin on saanud väija arvestada sünd^^^ Enn^ vahistamist teada ajaiooUsttõde.^' . V ^^mln i -
eriti mõeldud tele kindlasti ka oiiia Jäljed. ainMt kaudselt, kuna teadagi ei ole töötas Djadkin teadlasenaKalinln^^ Gavendishis, Vermontis, 14. mail, ^ ^ ^ " " « / a ^ ^ » " » . Pa^fi
- r,„„i:.:.i_>i:_L- ^i^. ^ . ^ spordikiugr olumpiavomude juur-de,
keraamilist ehitusmaterjali
nnjulate Iseinte katmiseks, valgus-tusseadmeid,
televisiooni- ja raa­dioaparaate,
500 külmutuskappi
olümpiakülas j a haiglates kasuta­miseks
jne. jne. Lühidalt: saksla­sed
on andnud suure panuse Moskr
va olümpia, organiseerimiseks ja
korraldamiseks.
Kuid äri on äri j a polütika on po­liitika.
Paljudele saksa sportlastele
on see kmdlasti arusaamatu, miks
ainult nemad peavad kandma
Moskva olümpiaboikoti pearas­kust^
kuna säinal ajal ärimehed
kasutavad ära igasuguse võimalu­se
„kiire dollari" teenimiseks.
rite Nõukogu esimelie Valter Klau-soni
K.Ä.
võistlejate Ja väUsküIaMste hulgas; kahjuks Jääb ainult nentida et N. Liit ametiikult kunagi avaldakd Oma 27 1980.
levitamiseks. W mainib Paras- g^j^^i^j^jj^^ji^g^^^ riiklik^ repressioonide ^^štas^ teadlasekarjääri jooksul Aleksander §oM^
liin, kes mme otsustades on j^^g^j^ij ^j^^j^pj-j.gg^^. ^^^^ TPal-; ohvrite arvude kohta; Küll aga on '
venelane, et „eiinekõike väärivad lin^as ära kõik abinõud Ja vahen- üldiselt kasutusel olnud — ametli-.-: • / - • " ' . • ; • • • - •'• . • . ' •_ • -' ^
esüe tõstmist teosed, mis nü meie ^.^ nõukogude korra üMstamiseks^^
suurev kodumaa teiste rahvuste -^g^jj^ j^^j^^^i^^^ V
esindajatele kui ka väliskülalistele ole meie ise sün välismaailmas Ja sõjategevusega. Kui see 20 mil-tutvustavad
neljakümneaastaseks güski kõiki meie käepärast olevaid Jonit Djadkin'! hinnangust maha
saavat Nõukogude Eestit, tema M - võimalusi ära kasutanud. Meie arvestada, süs jõuab ta tulemuseni,
mesi j a elukorraldust, maJa^^ praegu oleks mõtelda et-N. Liidu võimude repressioonide
Ja kultuuri". Nende raamatute vabadusvõitlusele Ja seMe Ja šuüraktsi^^^
M g a s t p e a ™
maks 3a väljapaistvamaks ^^^p^^^^^^^ meeiutamiselev^^^^^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^^^ ^ ^^^^^^^^^^^
sul 23,3 kuni 32,1 müjonit meest,
. naist Ja,last :.
Ja ühe haise kohta, kes on elus ja Djadkin'! uurimus o r esimene
terved. Kahe kohta on teada ainult; teadaolev N. Liidus tehtud sarnane
nimed, seega kokku 32 veterani, suurem ja põhjalik arvuline käsit-
• Kuid statistikal xpuudub täpsus lus seUel traagiliselt teemal. Uuri­ja
,,hmg'^ mis Mirgab paljudest mus jaguneb vude perioodi ning
Eesti Vabadus^ja veteraMd oh maabunud kirjadest Need kirjad esitab münimum- ja maksimum-
Jõudnud ao, ja vanematesse - elu- j^^^^^ j^^yij. arve, mis on tekstis avaldatud vas-aastatesse;
Arusaadavalt nende, arv 1^ jnaterjali^^^^^^m^^ Vabadussõja tavalt münus ja pluss märkidega,
pole suur. Oletame, et Vabädussö- kohta ja t^^^^ et tema metodo-jast
võtsid osa 60.000 meest ehk arhuvides Kanadas ja USA's. Koi-^^^^ madalamate ohvri-umbes
11 protsenti meessoost räh- gjjg vastajatele siinkohal suur ta- tearvude eelistamisel hinnangute
vastikust Xumbes pool müjonit); tegemisel. >
Kanad^sse^saabus^OOC) meest, see- : juttu veel teeme kogutud mater- p^^i^igeerimine, mis on kasutu^
ga neist oh Vabadussõja veterane jalist lähemal ajal. Ja kui mõni . e i Djadkin'! uurimuses on järgnü-
990 meest (11%).-Heidame uuriva tahab kuulda, kes oli noor sõdalar j^g. , J gmi
pilgu eesüaste vanuspüramiidileseštmarlaps,; ütleme ainult, et ta * '
koguteoses ,,-Eestlase4Kanadas*%iituM^^, periood 1928—36: Nõu-
Ihk. 4S8 ja loeme, et 1961. a. oli veterinaaarõena hoolitses šõ- kogude võimude likvideerimisakt-elavaid
75. eluaastast alates mõle- jaratsude eest. ^ sioonide läbi kulakute ja teiste nn.
mast soost umbes üks protsent ja Kui on veel veterane,Teda pole ^ebasoovitavate" ühiskonna klassi-
1971. a. rõõhiustavalt sama vanuse- jj|j,ja pandud, elavalt surnult, de vastu sai surma miiiimaalselt
Mass oli tõusnud 3.3 protsendile, palume teatada Kanadas R. Pür- 10 miljonit ja maksimaalselt 16
.Eeltoodud menetluse abil oletame, 130 Somerset St. W., Apt. mUjonit meest, naist ja last.
et praegu elab veel 33 vabadussõja- ^2^9. Qttawa, Önt. K2P 0H9 ja Teine periood, 1937—38: 1,4 mu­last.
Ameerika ühendriikides teatada joriit (pluss või 'münus 0,2 miljonit)
Senise registreerimise tulemuse- Endrik Tamm'ele, 120 Astor Brive, isikut hukati või surid nõukogude
na on togunenud andmeid 29 mehe Lakewood,^N^^^ : kontseütratsioonilaagrites.
d PiirisiW
+ $1^0
Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase" talitus,
Eaamatnd saadetakse välja Los Ängelešist.
TALITUSES mliigiB
Metsateel (A. Kapp), Ennemuiste (M. Saar), Üks suu (M. Saar),
Muremaa (R. Päts), Laul sõnajala õiest (T.Vettik), Sind tervi­tame
kuldapäike (A. Kaiindi) ja ftändaja tlhtulanl (J. Täil) ja
rahvalaule: K. Raidi seades ---Laula mõju, Kui ma hakkaa lati-
Iemaie,iÄra viies ja Kivikasukas, L . Virkhausi seades — Kus on
kus on ferarva kodu, V. Kappi seades — Linalatkuja ja J. Selged
seades— kanneldajast vend.
Rahvusvaheline Juristide Komis­jon
Genfis tegi äsja huvitava leiu­tise
: N. Ludu sõjaline invasioon
Afganistani on vastuolus Liitunud
Rahvaste Organisatsiooni põhikir­jaga
Ja kujutab endast agressioo­ni,
nagu see on ka fikseeritud
maaUmaorganisatsiooni üldkoos­olekul.
Nagu juristide kõmnaentaaridest
nähtub, on nad venelaste okupat-sioonijõudude
sissetungimist iga­külgselt
kaalunud ja võtnud ana­lüüsimisele
ka Moskva pooltissita-tud
argumendid. Pärast asja aru­tamist
leidsid juristid, et N. Lüdu
väited, nagu oleks vene väed Af­ganistani
saadetud sealsete võimu­de
tungival abipalvel või et siin
oleks tegemist N. Lüdu julgeoleku
kaitsmisega, ei ole küllalt selged
ja veenvad. Juristide komisjoni
(Järg: lk; 3)