Vaba eestlane , June 4, 1985

              Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 4. j^^^j ^sS - Tuesday, June 4, 1985 Nr.42
i i i i m u iBBaam
irjdiidys
Tallinna veteranide ujumisvõit, üWanga uudised XXIX (1985).
iustel Pirita siseujulas võisteldi j^g, rn^ronto Eesti ühispanga väljaan-
' heksas vanuseklassis, Võjs^^^^ on avaldatud; K. Randlaid
viiekordsed N . Liidu meistrid An- tJMspangad käesoleval aastaküm­ne
Rmtam J3L Eve Uüsmees, 34-jjel" „Toronto Eesti ühispanga
kordne Eesti meister: Nora Kutti/ iuhatus"; A. Kütt „Torontö Eesti
Rooma olümpiamängude finalist, Wspank Linnu Pe-
N. Liidu meister Veiko^ümaj. ,,Uusi soodustusi panga liik-
Liidu meister Viktor Indrikson, metelfi", Toronto Eesti ühispanga
mitmekordsed Eesti meistrid Kj-ist- äriseisud 1982, 1983 ja 1984, TEÜ
lailiS » - Jan Vainomäe, Tõnu IVieijel, ^ tuM-kulud, E. Runge „ühispank
Haljand jt. noorte teenis^^ K. Arro„Eesti
..jupsL^^^^^^ V Vanimad ujujad olid Üle 60-^^^
pagu varemgi k o l m e ^ ^ joSiatllSega, KW- ^^Q^. 25 m vabaujumises büd ,Panga õhtused teenindusajad",
aaiie.
Agu remadNora Kutti 20,0 ja Guido 0. Trass'„Eestiaianfiline; õppetool
. Muttikas 16,2. Teistes vanusekhs-W Laar „Pä-sides
olid edukaimad naistest Anne randid, pärandustombud ja päri-muremaid
muudM^
^varises USA Idarannikult esindaja ,jäandmisel(õn tarvidus sportlike prand (50 m^vabalt 31^^^ 200 m — ^ . ' ^
Alfred E. Saar, malealal on tulnud mäterjaUde osas). Ringküsimusi ja kpmpleksujumine ^ 2.49 5> ning . -
ametisse Lembit te^^^ teistlmmnendaks, kes aga Tn^^^
Otseste kaastÖQlistenä E.S.P.Lkomialt. On saabumid materjale bd^^^ (50 m meeskoni^lnkmena saavutas kol-
„SportbüIletääni"^ sisukamaks eesti spordi Ininev^^ ja vabalt 31,0) ; ^ m o t o ^ ^Teatesuusatamises
inuutmiselon^^t^^^^ km> k u u l i | v m - ;
mid: y.Pikkand Kanadast ja Ants ^ . 7 r^
V W l o p ning Raimoiid P^^^^^ :
Organisatsioonidest on uutena saadetud 681 ühikut posti: Sisse 3 m ^ ^
asunud E.Š.P.L tööd ja tegevust oh tulnud 174 postisaadefe Kirja- vabalt 1.01,3), Toomas Hagg (50
toetahia:ESA---Austraaliast, Ees- m vabalt 26,4). ttoer Viljandi jäjre jooks sai
ti Gaidid ja Skaudid ning Vahcou-veri
Eesti Selts Kanadast,: Eesti
Gaidid ja Skaudid XJSA-s. Arvuli­selt
on praegu E.S.P.L tegevusega
seotud 21 esindajat, 8 kaastöölist
ja 11 abistavat V organisatsiooni.
Hea vahekord on lÖodud vabas
maailmas ihnuvate eestikeelsete
ajalehtedega, mis ön oluline sidepi­damisel.
Meie soovile on alati vas-tutuldud,
andes vaba leheruumi,
kui E.S.P.1-1 või sport ,,Bülletää^^^
toimetuse! sellejärefe tarvidust on.
iSport „Bülletääni" väljaandmine
jätkub, ainsa muutusena ön ihnu-mise
aeg nihkunud; ühe kuU Võrra
edasi. Endise aprilli- ja oktoobri­kuu
asemel, mai- jä novembri-kuu
le. Muutunud on E;
^Bülletääni" toimetuse ; aadress,
mis on 1. veebr., 1985. ä. alates:
96 Butler Boülevard, Bayville, N . J .
08721 USA. Tel. (201) 269-0291.
Mäjändushkult on olukord pa­ranenud,
kuna lugejaskond, pn hoo­likamalt
tasunud neile saadetud
„Bülletäämde" eest. Pärast meel­detuletusi
mittetasujaüe jäi ära 41
„tellijat".; Neid on asendanud mit­med
uued spordihuvilised lugejad.
Viimast numbrit (No. 10) Sügis
1984 sai välja: saadetud 316^senip-jari,
niülisest arvust 60 ön organi­satsioonidele,
arhiividele ja vaba-maailma
eestikeelsele äjakirjandu-
:sele. :-v . • ' /
.E.S.P.L kirjavahetus on olnud
endiselt tihe, mida tingib ühenduse
E.S.PJ.
¥ÄBA EESTLÄNi OB
nauUu ime tava: hakati rajama
^ võitjate parki. Enne iga järjekord-
Koola poolsaarel lõppesid N. set starti istutab eelmise aasta võit-
Liidü murdmaasuusatamise karika- ja tamme. Mullu võitis Toomas
võistlused. Viimasel individuaaldis- Turb. Tänavu tuli ta jälle esime-tantsil
meeste 15 km jäi eestlane seks, lõpetades jooksu 38.11,8-ga.
Jaanus Teppan ajaga 40.13 viie- 1200 startinust lõpetas 1123.
pidamine mitme mandri ja^P^ Toronto Eesti Ujumisklubi asutajädliikmed oma orgamsatsiooni 25. aastapäeval, v
maadevahel. 1984.a; on välja saa- ^^kult E. Aruvald, S. Laamste, J . Vajakas, J . Daniel, Üc Vastopä, Mad iCreem j
detud ringkiri aruannetega E.S.P.I. T » ^ ^ J „ ^ • Fotn* VjiVin FpQtlnriP
Juhatuse tegevuse Ä Roodus. tötO. Vab^tomd^
lilllHllllllililillillllilllllli
ILMUS KOGUTEOS.
METSAOLIKÕOL
suures formaadüs, 226 lk, paljn fotosid
Kaastöölised professorid:
E LEHISTE, I V A R IVASK, F E L I X OINAS
Artildeid eesti liultuurist j
Toimetanud HEINO SUSI
Saadaval Vaba Eeistlase talituses
p n d $25.— pluss saatekulu $1.50
TOETAGE PÕLIITVANGE
ba Eesflose talitiises on saadavai
Eesti vasfupanuliikumise kroonikad I ja II köide,
ükÄöite hind $20.00,
Mart Nikluse Ja Jüri Kuke mälestusteos
i^Xaks kes ei alistunud^ $3400, aaatekolii 01^^
Mart Nikluse ja Jüri Kuke mälestusmärgid
34 marki poosnas, poogna hind $3.00, eiatelRiIn $0.50
Mart Nilduse kirjaümbrikud
tema sunnitöövangla aadressiga Tamrfa
Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle Pardd, TÜS
Madissoni, Heiki Ahoneni ja Arvo Pesd
vabastamisenÕudega postkaardid saatmiseks
ENSV asehaldurile Karl Vainole Tallinnasse
NSVL ülemvaUtsejäle Konstantin Tshernenkole
Moskvasse
Tasuta tellimistele lisada $0.50 saatekiäu
OB
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
EESTi VABADUSRISTI KÄVÄtERrD"
Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal
1935 Vabadusristi Vendade tJlienduse Keskjuhatuse väljaandel.
Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites,
405 lehekülge. Eesti Vabadusristide originaalkujutused värvi­trükis.
Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige vapramatest
kangelastest ja poliitikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigi,
samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheli­selt
kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tege­likult
Eesti iseseisvuse sünnilugu, mille ošaamine ikestatud
EestisonpoliitUine kuritegu.
Kindstus Välis-Ee
tellimine saata V A B A EESTLASE talitusele h i m ^ $50.—
R A A M A T SAADETAKSE VÄUA ÕHUPOSTIGA ROOTSIST
RAHVAS VABAS MAAILMAS"
1944—1984
Toimetoud: Tauni Kents, Lembit Kolk, OSsVald Timmaas
Paljn fotosid, 259 lk. köites
Mind $ 1 4 . ^ pluss saatekulu $1,50
MOüga,,VABA EESTLASE" te^
ss S
SS3
lliinii!Si319IH!^l9ilS81l9SillliE9l3IIEHn!lli!!Si8SIS{Iie9!ini!eilSi!0lie{MIIMiSin
4
Et ilm oli väga palav pöördusid
paljud janused õuedesse vett palu­ma,
j a et meid naiste laagris ei tul­daks
tülitarna vee pärast, viisid
agaramad meie naised laagri nõu­dega
vett värava taha lauale ja ja­gasid
seda kõigile janustele, oli see
siis võitja või võidetu. Vahest oli
nii suur vee saba, et olime sunni­tud
seda mitmekesi jagama, või
juhtus veel, et nii venelaste kui ka
sakslaste kolonn, oli üheaegselt vee
juure peatama jäänud. E i tulnud
mingit vahejuhtumit, peale mõne,
kus venelane tõmbas sakslase uuri
ära, jõid ühest ja samast kopsikust
ja ootasid ilusasti järjekorda. J a
kõige tipp, nagu saatuse uroonia,
jagas eesti ema kusagil Böömimaa
mägiküla tänaval joogiVett v oma
mõlemale teetolmus marssivale
vaenlasele. (Mõnele kunstnikule
hea idee lõuendile . talletamiseks).
Oli mõte sees sellel vee jagamisel,
sest ootasime, ka oma mehi koos
sakslastega, ja ehk mõni eesti
mees. otsib ulualust ja süüa ning
vabadust kui ta ei olnud veel vang.
Seda teed kaudu tuli ainult üks
eestlasest sõdur, kelle nime ei tea.
JärgmiseF päeval oli rahulikum.
Siis läksime röövretkele. Saime
teada alles peale lõunat, et mõned
eestlased teisest laagrist olid juba
hommikust saati Elbe ääres saagi-jahil.
Olevat toodud initmesügust
kraami. Kes oli saanud koti riisi,
mannat, kes leiba:, konserve, mar^
melaadij mett, riiet. Kõike; kõike,
mida meie suud pole kaua aega
maitsta saanud. Isegi arstiriistu,
arstimeid, raadioapäraiate, kirjutus­masinaid,
magamisriideid võis sealt
saada ja võtta. Ja paljud võtsidki
igasugu aparaate,. mõteldes Eesti
tagasi minnes ehk saab asja eest
välja panna. Kas nad oma kraami­ga
Eestisse jõudsid, ei tea. Mu kir­jadele
vastust ei tulnud. Koht, kus
igasugust kraami oli saada oli Elbe
jõe ääres vastu Kleinbriseni, kuhu
jäid peatama kõik pogenikevoorl
koormad jä sõjaväe moonavoorid.
Inimesed ise kas ujusid üle jõe või
said veel paadiga, teisel pool pidi
veel olema vabadus. Suur osa läks
jala üle mägede oma eesn^ärgi
poole. See oli varandusehunnik,
mis sinna maha jäeti." Kohalik rah­vas,
kel polnud põgenemise kavat­sust,
vedas koju, mis jõudis, võeti
väärtuslikum j a mille järgi tuD^i
vajadust,:, jnaha jäi sellegipoolest
küllaltki kraami; .Mõiii oli ajanud
oma auto koormaga tee kõrvale ja
pistnud põlema. Mõni oli päästnud
hobuse vankri eest,; pannud vank­rile
tule otsa ja hobused jäeti oma
pead hulkuma. Jõgi oli- selle koha
peal võrdlemisi kitsas, kuid käreda
vooluga. Pidi olema hea ujuja kes
jaksas üle ujuda. •
Läksime niivõrd hilja, et enam
väärtuslikku ei olnud; saada. Sattu­sime
siiski hoogu ja Vahtisime "läbi
iga auto ja vankri. Puha sõjä-kraam.
ühest autost leidsin praadi-mata
kohviube, arstiriistu jä mõ­ned
käekellad. Midagi söödavat ei
leidnud, kuid siiski ahvatlevad
olid kohvioad. Ajasmiieid omale
kamaluga kotti ise kükitades mingi
presendiga kinnikaetud veerjate as­jade
hunniku otsas. Kergitasin pre-sendi
äärt — hanemuna suurused
maamiinid või käsigranaadid —
ei tea, pole kumbagi lähemalt näi­nud.
Mõte peas jäi seisma kui
see koorem plahvataks —- ja mul
on 5 last laagris, kes ei saaks iial
teada, kuhu võisin kaduda. Tööta­sin
edasi kuni kott kohviube täis.
Kui pole siiaüi plahvatanud, mõtle­sin
ehk peab veel vastu. Millegi­pärast
oli liiul tunne, et neid val­geid
kohviube läheb mulle tarvis,
ja nagu pärastises elus selgus, ela­sin
nende niüügist saadud rahaga
pea terve suve Poolamaal. Kohvi-uba
päästis sel suvel mind jä lap­sed
kindlast näljasurmast. Hmdan
kõrgelt seda; väikest halli uba.
Võtsin veel mõnda tühja-tähja
rumal nagu ma olen ikka nii­sugustel
juhtudel. Ja palju siis
jõuabki käeotsas kanda, kui on 2
km jalgsi koju minna. Kuid=olime
siiski niidagi saanud oma olukorra
parandamiseks. Kes oli toiduaineid
leidnud, andis sellele, kes ilma jää­nud
jne. õhtul olid mõlemad laag­rid
õnnelikud. Kõhud' olid täis
inimtoitu, oli leiba ja liha, mida
meil kahel viimasel kuul peale pu­nase
peedi ja nuikapsa muud süüa
ei:olnud. Nüüd me küpsetasime ja
keetsime mitmet moodi, et oleks
^ toidu vaheldust.
Olime sootuks unustanud häda­ohu,
mUles viibisime. Päev oli ra­hulik,
I venelane ei tülitanud keda­gi.
E i päritud, kes meie olenae ja
mispärast meid naisi siin niipalju
koos? Läksüne rahulikult magama.
Kaks laagritäit eesti rindemeeste
naisi ja lapsi magasid Leschtine
külas, venelaste, poolt vallutatud
maal, rahulikku und. Äkki olid ve­nelased
kohal ja nõudsid sisselask­mist
meie lukustatud uste taga. Lõ­huti
ukse taga, millel oli palkpuu
ees, nüet terve maja rappus. Lõ­huti
niikaua kuni uks andis järele
ja tulid sisse meie tuppa, nüs asus
alumisel korrusel. Neid oli ainult
kolm, revolvrid käes. Igaüks neist
valis omale ohvri välja ja asus sel­le
voodi servale juttu ajama. Olin
selles toas kõige vanem ja paljude
lastega, mind ei vaadatud. Oma
vanema tütre peitsin-~ voodi alla.
õhk muutus pinevaks ja jutud
kahtlasemaks. Miks oleme siia
tulnud kui oleme „Jeesti" maalt,
millest meie elame, kas oleme SS-meeste
naised jne. jne? tiks „Van-ja"
sundis . revolvri ähvardusel
oma ohvrit kingi jalga panema ja
temaga kaasa minema. Prl. L.,
nutt kurgus, täitis venelase käsu.
Teised vankad ei reageerinud üldse
„seltsimehe" revolvriga mängule,
vaatasid rahulikult pealt kui see
oleks kõige harilikum, asi. Prl. L-e
9-kuine Maie magas vankris ega
märganud midagi. Minut hiljem
jooksis üks meie kaaslastest teisest
toast meie juurde, et meie peame
L. aitama vägistamise eest. Mille­ga
me aitame kui 2 revolvrimeest
on veel meie toas!? Palusime siis
kooris seda, meie arvates, kõige
kõrgemat meest, kõigis mõeldava-liniiiiiiiiiiiiiiiiiiinHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiti
»
tes keeltes, et paästku tema prl. L .
ära selle hirmsa teo eest. Mehes
nagu tõusis uhkus, et ta võis mi­dagi
meie heaks teha, suurte sam­mudega
läks koridori ja ajas šeUe
metslase minema. Ja kas suurest
vüsakusest või millestki muust,
nad lahkusid kõik kolm seekord.
Paar tundi hiljem tuli see mets­lane
tagasi — üksipäini. Laagri
ust ei sfaanud enam sulgeda, hin­ged
on kõveraks taotud. Seekord
laks ta köögi kõrvale väiksesse
tuppa, kus elasid üks ema kahe tüt­rega
ja vana perekonna teenijaga.
Vanka sunnib pr. K-d omaga kaa­sa
minema. Kuulsime seda kõik
oma toast. Pr. K. palus appi, kuid
meie ei julgenud suure hirmu pä­rast
midagi ette võtta. Kõigil ihu
hirmust värisemas. Lõpuks pr. K .
tormab meie tuppa, istub mimi
voodisse ja haarab ühe minu l a s ­test
endale kaitseks kaenlasse. Ve­nelane
on revolvriga kannul — ei
hooli lapsest, vaid tirib pr. K . too­relt
endaga uksest välja, trepist
alla keldrisse. Kui oled SS-naine —
sii^ kohe maha. Appihüüe! Midagi
kui tuksatas mu hinges. Ah siis
niikaugele tuli meü tulla, et vene­lased
meid lõpuks ikkagi häbista­vad
ja tapavad!
Haarasin midagi rasket pihku ja
ütlesin. „Ma. lähen ja löön selle
maha", ja ma oleksin seda sel kor­ral
tõesti teinud. Minu.kannul tuli
pr. U . ja terve toatäis lapsi püsti
voodites, pistsid valju häältega k i ­sendama.
Kisendasid kõigest jõust,
nagu ise oleksid piinapingil. Vene­lane
ehmatas ja jooksis minema.
Lastel ei olnud venelasest kahju,
aga et emad lähevad tapma — see
oli hirmus!
I
Nr. 42
Vaa(
Urni
Mul
:Eg|
Vi
lalmni
meid
seegi
ritoli
ne. E l
ja rol]
kust
meUel
le
lenni
Kuil
olete
taha
misell
kella
Assuf
Jah,
sellise
parat|
me 1
lendi
datudj
seo
aegsai
na 1(
eda'si
,,Leni
„Igapl
Siis,
teatati
valmii
me sel
Tuleb i
kahel
meie )
saam(
seisabl
sõdur,!
olukoi
Oleme
vas Li
misedi
loiigi
Heal
lennul
selt h i
ei sai
egiptl?
tahtlil
Naine
hale ii
lendai
Egipl
tõttu
hmdai
järgrnij
vältel,
melt n
mis
le, ori
tab ICOl
arvuka
kohutai
ti, akr
dususel
seejärel
nii ees j
nimeks!
toloogiJ
nimi,
Luxori
gadel l i
säilete
- Niiliii^
lemata
šeta cil