1985-06-04-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 4. juunil 1985 — Tuesday, June 4^^
VABABE EESTLASTE
VMJAmmA: o/ü Vaba. Eestlane, 1955. LeslielSt,.
• • • Ont.'M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOSMETUiSE lOLLEEGIlM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev'
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (telUmised, kuulutused,
dcspsditsioön)
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas
ja veerandaastas
TELUMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas
aastas $37.
Aads'@ssi muudatus c. Üksiknumbri hiid^O
KUULUTUSTE • HINNAD:
m mm&l wrul: $5.00, esilcmj©l $5.5©
Ei iSTONIÄt^
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LcsUe St. Don Mills, Ont M3B 2M3
Kommunistliku süsteemi kõige
tähtsamaks eluaUikakspn sihilik ja
lakkamatu propaganda, mis lääne,
maailmas on tmitud ajudepesemi-se
nimetuse all. kuid see propaganda
kaotaks suure osa oma
väärtusest, kui kõrvuti selle levita,
misega ei pidurdata Läänest saabu-va
informatsiooni levimist, mis annab
tõetruu pildi vabast maailmast
ning paljastab kommunistide vale-sid
oma süsteemi Mtmisel ja läänemaailma
mahategemisel. .;
Neid lihtsaid põhialuseid silmas
pidades ongi arusaadav, et N. Liidus
ja teistes raudeesriidetagustes
riikides pannakse erilist rõhku ja
kulutatakse tohutuid summasid pai-judes
keeltes üle kogu maailma
läkitatavale Kremli poliika ho-sianna-
saadetele, kuid rakendatakse
samal ajal tugevajõuüsi segajaid,
millede ülesandeks on elimineerida
ja tappa demokraatlikest
TESKeskkodi lõpuaktusel asetati igdekö raadiosaateid
annetatud sõrmus. Pildil vasakult kooHjulitajaE. Marten, õp: U. Petersoo/
mi asetamas somust lõpetaja Kadri Nõmmiku sõ^^ Kui suurel määral tõe Imuiutami-ne
häirib punaseid, selgub Ha van-na
juhtivate, ringkondade raevust
ja sõimuvalmgntest Ühendriikides
äsja rajatud raadio saatejaama
Radio Marti vastu, mis hakkas
Kuubale saatma hispaaniakeelseid
, ^ raadiosaateid. Saatejaam töötab
Sääraste elamuste valguses on üs-imeksakümmend^ ainult 130 kilo-ÜfeendriiEdde
presidendi Reagani pahempoolsed grupid kuuluvad vü. Väga lugupeetud senaatorid ja na arusaadav, et-nende maad^^^ ^^1^^ ^^^^^^^^^
NSkara^-poliitika tagajärjed on de erisektsiooni, kelledel kõip parlamendiliikmed, mu daamid ja nikel puudus igasugune tahe koos- enam kui kusagil mujal N. Liidus, tunnise päevakava raamides an-kõige
selgemal kujul näha Salva- olid oma esindused Nikaraagua härrad. tööks N. Liiduga II maaümasõjas. Protestide arv suurenes 1980. aas- ^^j^^^ kuubalastele päevauudiseid
doris, kusTpimased revolutsioonite- pealinnas Managuas, aSus võiüus- Seda peetakse nüüd meie süüks, tal tänu Poola kardinaU Woytyla intervjuusid, muusikat nin^ mit-
Jijad on^uratud nüüd ofensüviSt tegevust koordineeriv ülemjuhatus Nagu me kõik mäletame, toimus Winston ChurcWU ütks juba 10 paavstiks valimisele Ja Solidaarsu- jj^^^^g^^^.^ lüMpro«jramme, mlfe
defensiivi ning hakkavad kasutama Salvadori mägedes. Nikaraagua mõni nädal tagasi XIII Balti õhtu aastat pärast sõda: lõhe kõmmu- seUMmisek Poolas. koostajateks on seUe ala eksp^^rdi^^
desperaateeidvõttdd oma marksist- suurt osa Salvadori
ika liikumise eluS ' hoidmiseks. Hamisel peaksid eriti silmas pidama ne sündmus, kus eesti, läti ja leedu siooni vahel ön kõige hädaohtli-
Mässumeeste edu igandiks seni oli Üliendriikide Esindajatekoja liik- päritoluga kanadalased võõrustas kurn, mida inimkond on tundnud.
Nikaraagua^ kaudu saabuva keS seniajani aru ei ole saa- Kanada parlamendiliikmeid. Meenutagem ainult tragöödiaid
ja N. Lüdtt abi, kuid niipea kui nud^ millist: osa mängih Ni- "Wordne kokkutulek tähistas ka Ungaris 1956, Tshehhoslovakkias
Reagan Nikaraagua põolkommu- karaagua pbolkommunistlik irfio ühtlasi Leedu vabariigi 67-ndat 1962 ja Podas 1980.
nisflikiii valitsuse tangWe vahde Kesk-Ameerika bolshevisee- aastapäeva 16. veebruaril ja Eesti Tänapäeval on Balti riikides iga-võttis
ning seUe rezhiimi vastu rimlse plaanide teostamiseL^-^^^ aastapäeva 24^: veebrua- sugused rahvuslikud manifestat-
, on muutnud
löökšalkade
võitlevaid pmrempoolseid partisaEe
l}|akkas ipetamä> muutus pilt
Salvadori relvastatud revolutsio-määrid
ja maal elavate inimeste ter-priseerijäd
on saanud ühe kaofti^
se teise järel ning on tõmbunud _ . .
täugemale mägedele, kust nad^^^J^^ . .
veel hariikordadel julgevad s^ure-^f-^^^-^
Matesse asulatesse tungida,^^^^^
valitsuse poolt ametisse mmetatud
Salvadoris viuhaste kuude jook- kõrgemaid ametnikke, linnapeäsid
ril. M^e naabrid, lätl^^^ , .„ . .
^Tagasilöögid polütilisel pinnal ja yad oma vabariigi aastapäeva 18. nelased vüvad läbi jõhkrat ja süs- inimõiguste nimel. Iga samm N. Kuuba ahistanud Radio Marti saa
Iga tmramua havib varem voi^^^^ Castro teatas vastulööMde raa-
]em. Immlymd er lakka voWe- ^^^j^^^^ ^ Kmiba katkestab kuni
mast vabaduse eest, ent aeg too- ^^^gpj^^^ ühendriüddega 1984.
tabmeievastu^jameeitahauut ^^^^^^^^^^^^^^^ ^
soda, migratsiooni kokkuleppe ning lõpe-et
kaitsta vabadust. Mäaritlegem tab silmapilkselt ka kõik Ameerika
julgelt inimkonna Orjastajad ja kuubalaste külastnsreisid oma ko-tõuskem
üles tõe, vabaduse ja dusaarele. Kõigele sellele lisaks on
so
listide
raatseikš ning U
sid Salvadori
kõmmu
despe-sem
hävita-sildade
ja
siis nüüd
novembril.
Nagu vanasõna ütleb: ükski aasta
pole teise vend, iiii peab nentima,
et võrreldes möödunud pasta-ori
eesti,läti ja leedu üMskoimad
murelikud ja rahutud eelseisva
inimõigüstiB konverentsi valguses.
Seisukohad läbirääkimisteks ön
temaatilist venestamise program- Liidu lagunemise suunas tähendab dete segamist.
mi. Nad teevad katset suretada tuumasõja võimaluste vähenemist.
Balti rahvaste kultuuri ja asendada
seda vene kultuuri propageeriva
propagandaga kunstis, kirjanduses
ja muusikas. '
Vene keel on ametlik keel ja sel-
Balti õhtute seeriat pariämendi-mäel
võib tõlgitseda kui vaba maailma
Balti probleemi ja traagika
mõistmist.
Ühendriikide saatejaama tegevusse
rakendanüne tuli Kuubale
väga ebasobival ajal, kuna Kuuba
kommunistlikul vaUtsusel on õnnestunud
viimaste kuude jooksul Lõu-
, , X ^ ^ X •, • . X . On arusaadav, et need õhtud põna-
Ameerika riikides märgatavalt
iele ön antud eehstatud positsioon leks saamid toimuda ümä kaenda- oma senist halba nime paremasse
seaduse ees. 4-^^:1^ i.„„i,.iu valgusesse seada ning katkenud
diplomaatilisi kontakte uuendada.
Selle poliitUta raamides mängib
M toimunud silmatorkavaid nmtir jne. Viimase kohne nädala jooksul ociäurMuau iauiia<miiuiaic^ö uii scauujsc c«cs. jateta ja neile kuulub meie sügav
^atuši kirjeldas äsja Washmgtoni on punased küüditanud 14 liima- kristalliseenmüd. Ajakirjandus ja Pingutused riikliku iseseisvuse tänu. Eriline tänu aga senaator dr.
.külastanud Salvadori president pead Jä sõltumatuse taastamiseks on
Ä e Napoleon Duarte, kelle-juhti- andniete põhjal maha IaStud.;M^^ sele oma mitmesuguseid tõlgitsus- mu^ intensüvsemaks nii va- Wilsönile ja hr. Tupperile,^ mõõdukate Vaadetega här-
Misel tegutsev kris«-dem^ seisukohti, mis puutub inim-hasmaaümas kui Balti riikides, abiga XHI Balti õhtu nii- edukalt '^f^^*^ ^^^^^^
partei saavutas mõned kuud tagasi küüditm ajamisest ja katsub kõigi vahendi-
^ - ' tega varjata üldtuntud fakti, et
Kuuba on puhtakujuHne Moskva
satelliit nmg eksisteerib ainult N.
Liidu tõhusal majanduslikul toetu-sel,
. . . . . . i... ......... ... ...
korraldatud valimistel parlamendis Valitsuse mõ Samas aga võimude südametunnis
enamuse^ mis võimaldab presiden-tegeMkid^ rida raud-dil
oma mõõdikat poliit^ aktsioonidega «^«^^^^^
dada, vajalikke reforme teostada
ElingeidiäEalt äärmuslikke pahem-
; Ja parempoolseid .liihimtu
vEeerida.::''
Mässajate juWd maimvad, et
pUorras ielddnud muudatused
sunnivad neid muutnia oma võit^
lustaktikatsuuremate kontsent-
Konummlstlike reyolut^ teostatud fron-eesriide
taga üha pikeneb.
M. Lüdu kvasioon Afganistani
pole lõppehud, ent hetkel korda-säadetavad
sõjakuritööd on kadumas
läänemaaÜma teadvusest Ja
- meelest.'
Tundub, et Castrol ön viimasel
ajal õnnestunud oma aluspfaida
MOSKVA ---Kreiidt^ teatavaks plaani koduse J ^ « a ^ kf «hendrUlddM ja^K^
' ° r nadas, kus tal on palju sõpru, kes
vannse seniselt 194t 21^^^
suuremaks mureks on näiliiseiriien- taMoperatsioom^ — . . , , . , .1 ^ ^ . . . _ - _ .
äe populaarsuse pidev väheneKninei^ KeelUStmmsekS^ tOStmaks
i^estes nmapiirkondädesy kus^^^^^^^n^ 1—i^..v..
seni oli kõige fohSiLem poolehoid|a. suurendama sabotaazMaktsioone.
Sanmti häirib neid rahvusvahelise Loomulikult kaasuvad nendele
toetuse kahanemine, l^ul opemtsioonidele terroristlikud ak-ja
Prantsusmaa 1981. aastal aya^ tid elanikkonna vastu. Juhid väida^
sõjakuritööd kerkivad esile, olenevalt
railüst rahvast või rassi neis
süüdistatakse.
CBC /ühes hommikuses saates 7;
avaldas kellegi seisukoha,
valmistamist selleks, et võidelda riigis oleva tohutu alko- ühendriigid oleksid taUe õigel ajal
. V , ,. , , andnud oma majandusliku toetuse,
vastu/Plaams ei ole susla kahte sammu, mida
deklareerisid, et kommunistU- Vad^ et sellk^ taktikaga võitsid ^^^^^^ l)aiitoluga N.i4idii piiri- napsiveimad kõige enam — paima vodka kaardile
kud partispnid moodustarirad Salva-^^^^^^
doris ,,pomtiHse jõn esui^
«i^Hinaüd > sed/kuna Salvadori Olukord erineb vemid 3a konjak. Karmid trahv4 kaasaarvatud sunnitöölaa^isse tarna
mis ole^š ta ära võõrutanud Moskvast
ja teistest kommunistlikkudest
riikidest. Kogu seei hoolikalt
ülesehitatud propaganda kaadervärk
võib aga kiiresti kokku vari-kes
ergutavad seda, kui Castro hakkab Radio
n<K)ri jooma, maksavad eriti ras- Märti saadete pärast märatsema
keid karistusi, ' ja oma õiget bolsheviku nägu näi-märgatavalt
Vietnami olukorrast. Mobtovi mittekaUaletungipakt-ohmü
Isusiireks Vietnamis said/VietK^ Saksamaa ja N, Ludu vahel, avalikes kohtades^on maksma,^pan- muste eest.
dud. Parandusmajad on ettenähtud
See avas tee Saksa mvasiooniie joodikuüe. Järgmisest aastast on
Poolasse ja andis N. Ludule va- ettenähtud vodka valmistamise vabad
käed Balti riikide vallutamiseks.:
löögiks ka kahe onia parema väe- j^hmad^p^^^ uut varustust ja
juhi kaotamine, t)ks neist, Nida väljaõppe saanud (sõdureid kom-
,Diaz, langes tähtsate dokiementide- munisdikult Põhja-Vietnamilt nmg
ga valitsusvägede kätte, kuna tel- Lõuna-Vietnami korruptiivne va-ine,
Napoleon Romero, andis ^ ^ i ^ tundiivalt de-
Ise vangi. Romero andmed valit- mokraatlikust Duarte valitsusest. 1940. aasta juunis N.Liit, oma mää-susele
olid erJakordselt tähtsad ja ^^^(^^
dnlised, kuna tema informatsioo- jätkaksid oma survet Nikaraaguale, kolm vabariiki: Eesti, Läti ja Leenist
tselgus, et Salvadori maanoored mille t^^ mässa- du. ühe kuu jooksul inkorporeeriti
er lase endid enam puhaste pp^^^ hingasid
hendamine ja karastusjookide valmistamise
suurendamme. $117
suurune rahvatrahv või sõiduloa
kaotamin'e kuni kolmeks aastaks
võib olla tulemuseks esimesel vahele
jäämise korral.
siiski
indi kohtuprotsess
Paavsti moi^amiskdts^
Roomas algas kohtuprotsess kolme bulgaarlase ja
mobiliseeridajaing r^^^ Liitu. Meie ühiskondlik pale ja elu- kergendatuit,liuna nad did kartnud "'^^^ lUTKiase Vasm, Keda SUUOlStatakse OSavÕtUS
8r«««o*««o«i ^nfiScnU , , « ^ c < h . c ^ ^ prcsldeiit Örtega vüs muudeti mõne päeva jooksul veelgi rangemaid vastuabmõ^ Johanues ^Faüluse mõrvamiskatsest neli aastat tagasL
lärenil kuulutas sõja alkoholismi^
le kui N. Liidu raskemale so<> Protsessi jooksul jniütakse mää- ^"P^ad tema toetuse pärast Soii-slaalsele
probleemüe niipea kui ritella paavsti tulistanud Mehned ^f^"^® hikumisele Poolas.
€orbatshov juhikohale asus. AliAgca väidete tõepärasust et ta ajaks vangimõistetud mõr-
Alkohol on peamine põhjus emie-P^l^^^^ olnud ainus osavõtja:;^ ^ « ^ ^
aegses surmas, abielu<te pUnemi- Paavsti mõrvamise Plaanitsemises ^^^^^
sel ia enam kui 80 prots kurite- Ja et originaalsed atentaadi kavad f tungivalt, et ta 0 1 amus
selja enam imi 8ü pi^^^ töötati välja Bulgaarias, vfeušjuures ^^^^
üks türgi gangster olla pakkunud,"^""^^^ oma tunnistust,/ mis
1,2 miljonit dollarit kuritöö läbivii-ET"^^^^ ^eelpoolmainitud kobiie
iniseks. bulgaaria ja nelja türklase vangista-
•.•.•••••;•*•••.•' : ^' mise. ••
Kohtuprotsessi tulemused võivat Kohtuprotsess arvatakse kestvat
negatiivselt mõjutada ida-lääne üheksa jcuud ja itaalia võimud on
suhteid, kuna peetakse võimali-. rakendanud erakorraliselt rangeid
See tähendaks sama kiu veerand Kehtima pandud kuks, et Bulgaaria N. Liidu toetu- julgeoleku abinõusid vältimaks
müjonit kanadalast kaoks meie tased määrused oh suunatud noor- .sel ja võibolla isegi ülesandel plaa- ebameeldivaid ja ootamatuid ülla-
' nitses mõrvata poola päritoluga ki- tusi.
kannatavad tõsiselt _ ^
ipiise all. • , ^ . r käis: juba Moskvas^^a^^^ ärid —
V^elgub, et pimä inis aitas selgÜada nii mõnelegi isegi eramajad, müles elunes etam:
said 70 protsenti oma sõj^^ Sis-imistuselst.
kommunistlikest ÄäestPleväle:-^:^ Kongressi; sevoolavate vene massideVtottU;,
Nikaraagua kaudu,
tele varustuse miffetsemistsentnii-miks^\
Ehkki 'Salvadoris. võitlevad. . '.:• y . , • E . A.
korterikriis. Igale; elanikule
mä£u:ati 100 ruut j alga elamispinda.
Igast kodanikust tehti vaene proletaarlane.
NKVD valitses maad.
(NKVD on üks praeguse KGB eel- ^^^^ puhu N. Liidus vastavalt va
käijaist.) litsuse statistikale, mis tegelikult
ööl vastii 14-ndat juunit 13.OOO võivat olla veelgi tõsisem. Kesk-eestlast,
22.000 lätlast ja 31 000 lee- mine nõukogude kodanik tarvitab
duiast, vaatamata vanusole soole enam kui kaks gallonit puhast (96
ja ühiskondlikule tagaoõKjalp ar- P^^^s.) alkoholi aastas, suur osa
reteeriti ja küüditati Siberisse sellest vodka või konjakina.
te joomise vastu.
Nr. 42
Vi
NÄDI
8. ja 9. jum
dr. A. R|
15. ja 16. J
dr. R. P
Eestist
pidystui
mitmek
Ontario-
Multiculturi
ajalehes „ ^ |
avaldatud
Valve Andi
Ontario 191
reminder t(
gasivaade
meeldetuletil
Autor
eestlaste pi(
ja-aastaste
traditsiooni(
se Eesti laul
Autor ki
tused peetf
maad? Ja
selles on ,,1
Balti riikid(
kuigi oli
Rahvaste
Kuigi Ec
N. Liit sõlJ
N. Liit üt
igaveseks 11
territooriui
a. suvel sis
peeris Eestij
langesid sai
Pärast üle]
ajaloole ja
mase EST<
kuna eestlal
havad sellej
säiiitda.
iestlusi
Palju 01
konverentsi
tedes, kiril
hulgas eest]
peale juttu]
Eesti kcc
väga olulij
Keelt tulebi
last peale
dega, mänj
nelevate las
Toronto
(TES) on
kaua aega.!
teaeda on|
Lasteaed
täita, sest
ja täis kap|
tähtis käii
mis on pa]
vajadus.
Toronto I
juurde on
organiseeril
Mänguaed[
kord nädj
tele lastele
ga tänulil
See algati^j
le kogudi
. dele..
Tulemuj
näidanud,
mänguaia
vanemate
Mängui
'84 ajal j |
gudest, li
tööst ja
., tegevusestl
• MänguJ
. Hulda Eis|
lid,he^t
sed saava
tud soojal
populaarsj
klimbisüpl
mitu käu^
Aasta
laulu ja
ootavad,]
silmi. Lo(
tlk tegev]
teiste 'org
Baptisti
, näide, d
saab mic
• eestluse
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 4, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-06-04 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850604 |
Description
| Title | 1985-06-04-02 |
| OCR text |
Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 4. juunil 1985 — Tuesday, June 4^^
VABABE EESTLASTE
VMJAmmA: o/ü Vaba. Eestlane, 1955. LeslielSt,.
• • • Ont.'M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOSMETUiSE lOLLEEGIlM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev'
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (telUmised, kuulutused,
dcspsditsioön)
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas
ja veerandaastas
TELUMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas
aastas $37.
Aads'@ssi muudatus c. Üksiknumbri hiid^O
KUULUTUSTE • HINNAD:
m mm&l wrul: $5.00, esilcmj©l $5.5©
Ei iSTONIÄt^
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LcsUe St. Don Mills, Ont M3B 2M3
Kommunistliku süsteemi kõige
tähtsamaks eluaUikakspn sihilik ja
lakkamatu propaganda, mis lääne,
maailmas on tmitud ajudepesemi-se
nimetuse all. kuid see propaganda
kaotaks suure osa oma
väärtusest, kui kõrvuti selle levita,
misega ei pidurdata Läänest saabu-va
informatsiooni levimist, mis annab
tõetruu pildi vabast maailmast
ning paljastab kommunistide vale-sid
oma süsteemi Mtmisel ja läänemaailma
mahategemisel. .;
Neid lihtsaid põhialuseid silmas
pidades ongi arusaadav, et N. Liidus
ja teistes raudeesriidetagustes
riikides pannakse erilist rõhku ja
kulutatakse tohutuid summasid pai-judes
keeltes üle kogu maailma
läkitatavale Kremli poliika ho-sianna-
saadetele, kuid rakendatakse
samal ajal tugevajõuüsi segajaid,
millede ülesandeks on elimineerida
ja tappa demokraatlikest
TESKeskkodi lõpuaktusel asetati igdekö raadiosaateid
annetatud sõrmus. Pildil vasakult kooHjulitajaE. Marten, õp: U. Petersoo/
mi asetamas somust lõpetaja Kadri Nõmmiku sõ^^ Kui suurel määral tõe Imuiutami-ne
häirib punaseid, selgub Ha van-na
juhtivate, ringkondade raevust
ja sõimuvalmgntest Ühendriikides
äsja rajatud raadio saatejaama
Radio Marti vastu, mis hakkas
Kuubale saatma hispaaniakeelseid
, ^ raadiosaateid. Saatejaam töötab
Sääraste elamuste valguses on üs-imeksakümmend^ ainult 130 kilo-ÜfeendriiEdde
presidendi Reagani pahempoolsed grupid kuuluvad vü. Väga lugupeetud senaatorid ja na arusaadav, et-nende maad^^^ ^^1^^ ^^^^^^^^^
NSkara^-poliitika tagajärjed on de erisektsiooni, kelledel kõip parlamendiliikmed, mu daamid ja nikel puudus igasugune tahe koos- enam kui kusagil mujal N. Liidus, tunnise päevakava raamides an-kõige
selgemal kujul näha Salva- olid oma esindused Nikaraagua härrad. tööks N. Liiduga II maaümasõjas. Protestide arv suurenes 1980. aas- ^^j^^^ kuubalastele päevauudiseid
doris, kusTpimased revolutsioonite- pealinnas Managuas, aSus võiüus- Seda peetakse nüüd meie süüks, tal tänu Poola kardinaU Woytyla intervjuusid, muusikat nin^ mit-
Jijad on^uratud nüüd ofensüviSt tegevust koordineeriv ülemjuhatus Nagu me kõik mäletame, toimus Winston ChurcWU ütks juba 10 paavstiks valimisele Ja Solidaarsu- jj^^^^g^^^.^ lüMpro«jramme, mlfe
defensiivi ning hakkavad kasutama Salvadori mägedes. Nikaraagua mõni nädal tagasi XIII Balti õhtu aastat pärast sõda: lõhe kõmmu- seUMmisek Poolas. koostajateks on seUe ala eksp^^rdi^^
desperaateeidvõttdd oma marksist- suurt osa Salvadori
ika liikumise eluS ' hoidmiseks. Hamisel peaksid eriti silmas pidama ne sündmus, kus eesti, läti ja leedu siooni vahel ön kõige hädaohtli-
Mässumeeste edu igandiks seni oli Üliendriikide Esindajatekoja liik- päritoluga kanadalased võõrustas kurn, mida inimkond on tundnud.
Nikaraagua^ kaudu saabuva keS seniajani aru ei ole saa- Kanada parlamendiliikmeid. Meenutagem ainult tragöödiaid
ja N. Lüdtt abi, kuid niipea kui nud^ millist: osa mängih Ni- "Wordne kokkutulek tähistas ka Ungaris 1956, Tshehhoslovakkias
Reagan Nikaraagua põolkommu- karaagua pbolkommunistlik irfio ühtlasi Leedu vabariigi 67-ndat 1962 ja Podas 1980.
nisflikiii valitsuse tangWe vahde Kesk-Ameerika bolshevisee- aastapäeva 16. veebruaril ja Eesti Tänapäeval on Balti riikides iga-võttis
ning seUe rezhiimi vastu rimlse plaanide teostamiseL^-^^^ aastapäeva 24^: veebrua- sugused rahvuslikud manifestat-
, on muutnud
löökšalkade
võitlevaid pmrempoolseid partisaEe
l}|akkas ipetamä> muutus pilt
Salvadori relvastatud revolutsio-määrid
ja maal elavate inimeste ter-priseerijäd
on saanud ühe kaofti^
se teise järel ning on tõmbunud _ . .
täugemale mägedele, kust nad^^^J^^ . .
veel hariikordadel julgevad s^ure-^f-^^^-^
Matesse asulatesse tungida,^^^^^
valitsuse poolt ametisse mmetatud
Salvadoris viuhaste kuude jook- kõrgemaid ametnikke, linnapeäsid
ril. M^e naabrid, lätl^^^ , .„ . .
^Tagasilöögid polütilisel pinnal ja yad oma vabariigi aastapäeva 18. nelased vüvad läbi jõhkrat ja süs- inimõiguste nimel. Iga samm N. Kuuba ahistanud Radio Marti saa
Iga tmramua havib varem voi^^^^ Castro teatas vastulööMde raa-
]em. Immlymd er lakka voWe- ^^^j^^^^ ^ Kmiba katkestab kuni
mast vabaduse eest, ent aeg too- ^^^gpj^^^ ühendriüddega 1984.
tabmeievastu^jameeitahauut ^^^^^^^^^^^^^^^ ^
soda, migratsiooni kokkuleppe ning lõpe-et
kaitsta vabadust. Mäaritlegem tab silmapilkselt ka kõik Ameerika
julgelt inimkonna Orjastajad ja kuubalaste külastnsreisid oma ko-tõuskem
üles tõe, vabaduse ja dusaarele. Kõigele sellele lisaks on
so
listide
raatseikš ning U
sid Salvadori
kõmmu
despe-sem
hävita-sildade
ja
siis nüüd
novembril.
Nagu vanasõna ütleb: ükski aasta
pole teise vend, iiii peab nentima,
et võrreldes möödunud pasta-ori
eesti,läti ja leedu üMskoimad
murelikud ja rahutud eelseisva
inimõigüstiB konverentsi valguses.
Seisukohad läbirääkimisteks ön
temaatilist venestamise program- Liidu lagunemise suunas tähendab dete segamist.
mi. Nad teevad katset suretada tuumasõja võimaluste vähenemist.
Balti rahvaste kultuuri ja asendada
seda vene kultuuri propageeriva
propagandaga kunstis, kirjanduses
ja muusikas. '
Vene keel on ametlik keel ja sel-
Balti õhtute seeriat pariämendi-mäel
võib tõlgitseda kui vaba maailma
Balti probleemi ja traagika
mõistmist.
Ühendriikide saatejaama tegevusse
rakendanüne tuli Kuubale
väga ebasobival ajal, kuna Kuuba
kommunistlikul vaUtsusel on õnnestunud
viimaste kuude jooksul Lõu-
, , X ^ ^ X •, • . X . On arusaadav, et need õhtud põna-
Ameerika riikides märgatavalt
iele ön antud eehstatud positsioon leks saamid toimuda ümä kaenda- oma senist halba nime paremasse
seaduse ees. 4-^^:1^ i.„„i,.iu valgusesse seada ning katkenud
diplomaatilisi kontakte uuendada.
Selle poliitUta raamides mängib
M toimunud silmatorkavaid nmtir jne. Viimase kohne nädala jooksul ociäurMuau iauiia |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-04-02
