Vaba eestlane , December 15, 1987

              Lk. 6
VABA EESTLANE teisipäeval, 15. detsembril 1987 - Tuesday, December 15, 1987 Nr. 93 Nr. 93
• A H E
Toronto Eesti
Maleklubi aasta
19. novembril toimus Toronto
Eesti Maleklubi liikmetevaheline
turniiri X 15. min. viies voorus.
Osa võtsid 14 võistlejat ja paar
vaatlejat. Maletajate hulgast puu­dus
kauaaegne maletaja ja organi­seerija
Valdeko Pikkand, kes 29.
oktoobril oli surma läbi lahkunud.
V. Pikkand kes tihti kirjutas
eesti ajalehtedes male üle 1979—
1986, sooritas malekohtuniku ek­sami
Kanada maleliidu juures
1986. Paar viimast aastat oli ta
Etobicoke'! Maleklubi esimees,
mängides samal ajal kaasa ka
T.E. Maleklubi võistlustel.
Seekordsel võistlusel tuli esiko­hale
Peter Smeelen 4,5 punktiga,
teiseks tuli Andrus Kõresaar 4 p.,
MaxPentrev Endel Talve ja Leo
Tamberg jagasid 3.—5. kohti 5,5
punktiga. Järgnes Tarvo Toomes
3 p, Enno Tumer/ Alfred Kuus,
Walter Puna, Ott Naelapea, Ar­nold
Arumäe ja Elmar Pajo 2
punktiga. Mängisid veel Adolf
Juurma ja Helniut Aavik, väljas­pool
võistlust Helmi Aun ja Ed.
Kekki, Voldemar Jaanberg ja
Eero Ylänkö jagasid 5.—7. kohti
kahe punktiga, järgnes Tarvo
Toomes 1,5 p. ja Max Pentre 1 p,
ning Peter Smeelen.
B-klassisv oli esimene Leo
Tamberg 3,5 punktiga, 2.-5.
kohti jagasid Vilho Palla, Walter
Puna, Walter Leis, Martin Teder,
kuues Enno Türner 2,5 p.,
järgnesid Karl Lindström, Matt
Raasu, . Arnold Arumäe/Lya
Alang 2. p. Edasi Bertil Kuhl-berg,
sen., Adolf Juurma, Mike
Salusoo ja Elmar Pajo l p . ning
Colin Järve-Bowler.
Noorte klassis tuli esikohale
Paul Sambla 4 p., teiseks Daniel
Schaer 2 p, kolmas Mihkel
Schaer. Mängisid veel Ilmar
Sambla ja Mihkel Schaer oma isa
Jaaniga.
Kaunid jõulukingutused T.E.
Maleklubile saatsid male,meister
Nikolai Küttis ja malesõber
Aleksander Praks^ kellele klubi
juhatus on ülimalt tänulifc
Järgmine suurturniir toimub^^^^^
pühapäeval, 10. jaanuaril ise
L30p.l. Eesti Majas 2 X 30 min.
neyas vponis i^v B ja
29. novembril peeti Eesti Majas
ESTO MALE märgi all male-võistlus
Toronto soome mäleta­jatega.
Mängiti kolmes^ M
X 30 min. neljas voorus. Osavõt­jaid
öji kokku 32.
A-klassis tuli esikohale Jaak
Järve 4 punktiga, 2,-^v^k^^^
jagasid Alfred Kuüs^^ Hans Jüf-man
ja Toivo Kõhelik. Klaus
« oa
marekordiga 9,83 sek. 100 meet­ris
. Johnson muide muudab uuel -
aastal oma autode numbriplaate.
Enne oli seal ,,Ben 88", nüüd
tuleb neile 9,^3". Suur Ben"
on pärast 5-nädalast puhkust juba
intensiivses treeningus suurte si-sevõistlüste
jaoks Hamiltonis 15.
jaanuaril, samuti olümpiamängu­deks.
^.Kuldmedal Soulis on
15. jaanuaril tpim^ Kanada kõige olulisem, kõik muu on
Spordiföderatsiooni bankett, kus teisejärgu tähtsusega" on ta
tulevad A^äljäandniisele auhinnad öelnud,
eelmise aasta parimatele sportlas-^^^^^^^^^^^ T^
tele. On kindel, et meeste poolel ma atleedi ttitfile bii' meeste ilu-see
kaalukas tunnustus saab koi- uisutamise maailmameister
Grupp eesti noori ujujaid Pohja-Ameerika Balti ujumisvõistlustel Torontos Pape Recreatiow
Centres 21. nov, 1987. Taga vasakult: C. Laukkanen, C. Kivi, T. Remmel, D. Schaer, E. Holm-bergs
Ken Ahlberg — parim eesü meesujuja, A o Kivi,.Lo Veskimets, L Laai^, K. Hogg. Ees:
noori
Orser j a ratsasportlane lan Miller.
Rahvusvaheline Ratsaspordi li jt
peab Millerit maailma parimaks
ratsahüpetes.
Naiste poolel on kolm favoriiti::
laskumissuusataja Laurie *
Graham, sünkroniseeritud ujumi­se
meister CarolynWalde (kol­mandat
korda) ja iluuisutaja Eliza-beth
Manley. •
Kui Johnson tuleb võitjaks kol­mandat
korda järjest (milles ei
tohiks olla kahtlust), siis on see
esmakordne juhtum Kanada spor­di
a
mix.
au VABA
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
Varem kuldreketi, nüüd
Euroopa Majandusühenduse
(EEC) tenniseturniiriks nimetatud
võistlusel Belgias ei saanud mul­lune
võitja John McEnroe (USA)
veerandfinaalist kaugemale, sest
kaotas Miloslav Mecirile (Tshl.).
Poolfinaalis alistas M. Mecir
(nr. 3) teisena tabelisse asetatud
Mats Wilanderi (Rootsi) ning nr. .
1, Ivari Lendl (Tshl) nagu kaks
nädalat varem Sydneyks jälle
Wimbledõni meistri austraallase.
Patrick Cashi (hr. 4).
Esikohamäng kahe Tshehhoslo-vakkia
tennisisti ivaheVioppesl.
Lendli kasuks 5:7, 6:1, 6:4. 6:3.
peremees oma esiisade maal.
Meie rahva võidus oma olemise eest on uuemas ajaloos
alati vastukaja leidnud skandinaavia ja Lääne-Euroopa
rahvaste hulgas. Kui 1944. a. meie kodumaa pinnale kan­dunud
rindeil kerkisid esile skandinaavia jt. vabatahtliku
peab asjaolu vaatlema sümpaatiana meile ja nende meelte
õiget tunnetust hädaohust, mis ähvardava mõõgana ripub
praegu nende rahvaste peade kohal. Aastast 1950 on Hol-
Kulgu kohal suundus rinne ida poole Närväjõge/min-nes
Lina-ja Kalevivabrikute eest üle KeldrimäevLilien;
bachi ja Popovka.
Need on tuntud kohad Vabadussõjast. Nüüd võitlesid
siin skandinaavia ja Lääne-Europpa rähvusist koosnevad
üksused ,.,Norge", ,,Danmark", ,,Nordland", ja
,,Niederland".
Popovka küla kohal pöördus rinne jälle lääne poole
land, Taani ja Norra ise aktiivsed võitlejad kommunismi- jõge, moodustades siin sillapea, mis ulatus Narva eeslinnast
võttes enda alla
.I.. Kes oli see ,,keegi"? .;
See oli mees, kes enese teadmata mängis osa,
nägematuid hiite tõmbas kaugelt punaste hordide
See x>H naiivne kahtleja, kes uskus rahusse veer^
5ga
rindel
vastases rindes, nähes nüüd sedax)htu otseselt oma väravate
1945. a. oli aga valus näha vankumatult Narvaeelseil
positsioonidel seisnud meeste kohtlemist nende oma
kodumaadel. Narva all kandsid need mehed suuri kaotusi,
aga nad püsisid ja linna langemist punavägede kätte tuli
N.-Liidu ülemjuhatusel veel kaua oodata.
Pärast "seda, kui Narva ruumis
eraldati 18. armee koosseisust ja nimetati
Armeegrupiks, sai Narva kõikide sel rindel võitlevate
üksuste võitlussümboliks. Hermanni kindluse kujutis
maaliti veokeile ja relvile..
üle Pähklamäe mõisa kuni
Siivertsi surnuaiad ja Vepsküla,
Seda sillapead pidurdasid diviisi ,;Nordland" osad
Narva linna ja Pähklamäe mõisa ees: Sealt edasi kuni Veps­külani
Eesti Diviisi 45. rüg. ilma Meerapalus olevate
üksusita ja-1/46. rügement Vepsküla ees, minnes oma
vasaku tiiyaga piki Narvajoeläänekalläst kuni Riigi külani.
Riigil oli vastasel jälle õnnestunud moodustada umbes
800 m laiune, kuid väga väikese sügavusega sillapea. Siin
tõkestas tema edasitungi 11/46. rügement. Riigilt edasi oli
läänepoolne jõekallas juba täielikuh meie käes. N
ttili vastane korduvalt üle, kuid löödi alati kohe tagasi.
N.-Jõesuus võitlesid diviisi soomusgrenaderid ja üks
küsimust.
.Siin lõppes kultuurse Euroopa piir, ^i^inseisi^
alt liikuma tõugatud rinn^^^ soomusüksus.
alles Narva jõe joonel. Kuid mitte taanduvate saksa J*^^^^
õhukäitseväevälidiviiside, vaid üksuste airel.ked^ soos, Narvas, Siivertsis j a Riigil. veebruarini, võtsid sellise ebakindla rinde üle taanduvailt
kõlavalt ,,vabatahth
aitserügemendid, Eesti Diviis iataam ning nor Selleks olid valmis ka Narva rindele koondunud väe- heast, võrdlemisi noorest^ koosseisust, osutusid juhtimised
; osadArmeegrupim
Praegu veel, kuus aastat p^^^
nmapäid, et mõtestada vabatahtlikkuse^^ hoiab Narva rinnet või ta hukkub.^ V plaanitsetud õhuväe jaoks, kuid sõjaline tagasilöök paiskas
e-Lut algas sõda meie vastii tegelikult ju Sealt edasi oli vastasel õnnestunud luua formeeriti hiljem jalaväediviisideks. mis paigutati raskesse
1940. a., seda kuulutamata, vägivaldselt ökupe^^^ laialdane sillapea kuni Kulguni. See sillapea oli saavutanud Leni^^ rindelõiku. Selline talitus on saksa üleirijuhatuse
maaja seega kõige jõhkramalt murdes meie--ja N. L i su^re sügavuse, ulatades kuni Auvere jaa aga mängis
vahelisi ning meie poolt ausalt täid^^ külani. Auvere jaani ise oli meie^^
1940; ä. oli seega sqjaseisund meie ja Ei tea öelda, kui raskeid kaotusi need diviisid kandsid,
ühtegi rahvusvahelist seadust, ega ühte^^^^^ raudteele j a kuid et nad jooksid, selles võ^ veenduda,
mis keelaks ühele rahvale võitluse oma Narva" juurde, hakkasid neid
algas passiivse vastupanuga 1940. a.^ vastase kuulipilduja-jä püssitule al^ „wir laufen-^ üksusiks kutsuma. Tegelikult põhjustas seda
I võitluseks 1^1. a metsavendluse ja hiyem meie üksuste V^^ neli km '^^^^ nende masinate sõi tähed ,,W.L."
fornieerimise ja yõ^^
N.-Liidu- ja Saksamaa-vaheline sõda ei^^^^^m^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ V
seisundit, ei tee meid Saksarhaa liitlaseks^^^^^ kohe aktiivselt tegutseda. Esimese kallaletungi Narva
Meie rahva püsimine mäailmarahväste peres v^ kus meie poolel võidesid äsjaformeeritud J^^^^s Siivertsi sillapeale teostas 17/18 Veebruari vahelisel
hävitamine oleneb kodupinna vabadusest ja seega kestab piirikaits ööl 11/45 rügement. Lahing lõppes suurte kaotustega ning
.lahenduse'ailes siis,: kui;^^ rahvas jälle on:põhiseadüšlik
.Tiina" fil
Organiseeriti eesti n
toetamise
24. sept. organiseeriti I
tini nimeline Eesti Näit<
iteatriala edutamine,
andekale teatri järelkas
edasiõppijaite majandüslil
Tiina" filmietenduse pi
Torontos andis lavastaja Edml
Martin lähemaid andmeid ka|
susel olevast teatrialasest .-t(
märkides et julma kuriteo ohv|
langenud paljukannatanud anc
näitleja ja tantsitari Valli Ma|
mälestusfondi ülesandeks
teatriala igakülgne edutai
uue tegevusala organiseeri!
eesti teatrilavastuste videofili
viimine igasse eesti kod]
maailmas, kus seni pole o|
võimalusi eesti teatrit üldse
Uued tehnilised vahendid avi
laia tegevusvälja. • '
E. Martin ütles, et fondi ali
jääb helifilm ,,Tiina", kus
Martin andis oma viii
näitekunstilise elairiusipakl
osatõlgitsuse. Edaspidine kaj
kogumine sünnib film ,,Til
näitamisega ja Tiina-filmi vij
kasettide levitamisega, ml
saadud kogutulu läheb
käsutusse. Sellele lisandi
üksikisikute ja organisatsiocj
toetused nii eesti kui ka amej
ühiskonnalt.
Fondi juhtimine toiniub
Yorgi Eesti Haridussi
iseseisva allorganina, laekl
summad lähevad Eesti Kull
fondi hooldamisele. Fondi
ajajaks-juhatajaks on Valli
tini lesk Edmund J. Martin,
ülesandeks on kapitali k0|
seks ja fondi tegevuseks vai
toimingute ja üfiti
organiseerimine ja läbiviii
Teda abistavad New Yorgi
Haridusseltsi või Eesti Kui
fondi esindaja j a New Yorgi |
Teatri esimees.
New Yorgis peetud koos(
valiti fondi kolleegium,
kuuluvad Eesti Kultuuri
esimees Villi Kangro, näitel
duse professor Mardi Valg<|
näitleja-lavastaja-kirjandu!
lane Kadi Taniloo, New
Eesti Teatri esimees Ralf
lavastaja ja ürituse algataji
mund Martin. On võimalj
liikmete arvu suurendat
samuti kutsutakse fondi töö|
võtma teatri ja näitekui
isikuid kes n\öodustavad
dava kolleegiumi.
Valitud kolleegium lei(
eesti teatrite uuslavastuste
lindistamine on ainuke võ)
. . . . 1 • • . ' A
teatrite loovtööga tutvustan
Fond ergutab ka välj;
teatreid olevaid videolindil
katsetades looma 10—20-mi
se kestvusega lühipal
Esimese sammuna tehaksl
Eesti Teatriga kolm Oskar]
lühinäidendit videofilmiks,
on kaastegevad nii tuntu(
jõud kui ka noornäii
Videolindistämist sooriti
puhul insener Kalju Meri.
Fondi eesmärgiks on ai
ja tunnustuste andmine. Ai
summa määrab igal
vastavalt kogutud kapitalil
asjaajaja koostöös kolleegil