1981-01-29-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'Nr. 8 Nr. ^mk EESTLAME neljapäeval, 29. jaanuaril 1931 - Thursday.January 29, 1981
laremaal
imias
Vancoaaveris
lütrega
M A A
LNA
I G S E P F
perekondadega
m
Ipten
P A A L ' B
IKUD
ELK JAKOBI
UDUS
er Luteri kiri^,
Indian Rd.)
k, 501 DavlsviUe
M4S 1J2. Tel
0410.
veebruaril, kell 4
ENISTUS jä püha-imnid:
igal nelja-
)—19.30 omas ko-ille
Am> Toronto
" eval kell 18:00—
kiriklas, 3 Mapie-ton,
tel:'527-0410.
Danfõrth Ave.
onto, Ont.
V 1N8
dmnseks.
lahktõöd,
ii
esti
S42 liigef
Evangeeliumi Lu-
Hamilt^is; Onta-oma
IjSsO. aasta
ohaselt kogudusel
2 liiget. Kogudust
5 liiget. Liikme-ud
50 dollarit aas-asunud
234 liiget,
sa liikmeid teinud
ja andnud eritoe-ige
suurem oli ük-
_abielupaarilt 785
duse tulud oli
't, kulud 26,459,33
seega 447(62 dpl-
KRISTI ELLEN VARANGU
Sündis Torontos 1959. Peale keskkooli
„Sir Oliver Mowat Colle-giate"
lõpetamist õppis Toronto
ülikoolis (Victoria Gollege), lõpetades
majandusteaduse fakulteedi
nelja aastase kursuse 1980 a. kevadel.
Kuulus ülikooli võrkpalli naiskonda.
Töötab „Ca4nlian Energy
Research Instit^ute's" Calgarys uurimistööl,
samaaegselt edasi õppides
magistrikraadi saavutamiseks.
Radio Free Eyrope Eeste osakoBin^ jyhatcijca Aleksander Terrcsi
jyfustab
Vähemalt 14 mijoiiit kiiiiila|at päevas ja 35 miljonit nädalas on neil nädalail N . Liidu^ samuti kogu
Ida-Euroopas ja Balti aladel püüdnud oma raadioaparaatide kaudu jälgida ärevaid Poola sündmusi, samuti
MadriidI konverentsi käiku ja vaidlusi. Huvi Madrüdi konverentsi vastu on olnud ikestatud aladel palju
suurem kui läänes: mi ilai avalikkus kui ka eriti vastupanuliikumiste ja dissidentide grupi palju
oma lootusi ja aktiivsust sidunud Helsingi kokkuleppe eeskirjade täitmisega, mainib Stokliolmls «Teatajale"
antud jutuajamisel RadIo Free Europe eesti osakonna jufeataja Aleksander Terras,
Nõukogude segamisjaamad on sev USA föderaalvalitsuse asutus, seid ja uudiseid Ida-Euroopast. Sel-
Poola sündmustest alates püüdnud BIB administreerib nüüd saateid nii Ilsena rneie oleme oma kuulajatele
seda vaba eetriinformatsioöni üha Vene aladele kui ka Ida-Euroopas- rohkem nende endi „home servi-rohkem
takistada. Kolm aastaküm- se ja vastutab raadiojaamade fi- ee" kui v^lissaated.
met tagasi Münchenis oma tege- nantseerimise eest, mis toimub N. Liidu segamisjaamad tegutse-vust
alustanud raadiokeskus on aga USA kongressi poolt määratud sid erakordse intensiivsusega, et
just aastavahetusel oma saatejaa-. summadest. Kokku saadetaks^ Madrüdi konverentsi kohta antud
niade Võimsust pidevalt tõstnud ja praegu päevas 150 tundi ja 21 eri informatsiooni segada. Ida sega-loodab
need ,1981. a.kahekordista- keeles. R^isjaamade varustust hinnatakse
da. , , „ „ . , vähemalt 250 milj. dollarini. Et
Tööjõudude umbes 5000 inimest vähemalt 100
aastal 1730, sjlest tomas I^" miljoni dollari kuludega ä^^^^^
grammde ^stem^^^^ produtseerib vaid müil, näitab
na nait 710 nsikut tegeles teSmi- ^j^^.^^^ ^^^^^^^^^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^
esimene sade toimus Tshehhoslo- VeSser mdete alal töötab ^"^ ° " ^^^^^^^ «^^^^^^
vakkiasse 4. juulil 1950, seega^O. M^^^^^^ 'C^:^'''^''' ^"^'^
a tagasi. Radio Liberty (RL) saa- koosseisud '""^^^^^^
ted algasid 1. martsü 1953, mi sus Tshehhoslovakkia, Poola ja Unga-r.^
lde?l'^^Jt ^i- Balti saadete alal töötab kokku
tl saade ega almtati 1975. a. leedu. 20 jsikut, eesti osakonnas Münche-keeles,
lati keeles apnlhs ja eesti ^^^^ i^j^m ja New Yorgis
keeles juunis, seega sus vms aastat ^
. nn "~ ^^'^^ America (Ameerika ^aluT saatejä^ade tugevisr tõsta
Aleksander Terrasel möödus 1. Hääl), inglaste. BBC ja sakslaste sün on praegu toimumas otse teh-aug.
VIIS aastat Münchenisse tööle Deutsche Welle üleandeks on pea- hiline revolutsioon Kui RFE esi-asumisest.
Algul oli vaid tunniaja-miselt edasi anda ja kajastada nen- i^ene saade 1950. a edasi anti 7 5
line saade igal laupäeval. 1975. a. de maade valitsuste poliitikat ja jfjiovatilise kantava saatejaamagä
septembrist alates saadeti iga päev seisukohti, samuti informeerida sün nüüd on nende saatjate Võim-pool
tundi. 1979. a. pikendati lau- nende maade ühiskonnast ja insti- sus kuni 100 kilovatti Aästavahe-ja
pühapäevased saated tunnisteks tutsioonidest. tusel rakendatakse aga käiku terve-
Lääne eetirlofensiiv on seega pi-
>devalt kasvamas.
Vaba Euroopa Raadio-RFE
N. Liit rikub sün ka teisi raadio'
konventsioone, kulniB ta on
sd.
Kui segamisjaamadest kokkulepetega
ei pääse, siis on ainuke Võija
1980. a. alguses reedene saade
ja oktoobrist alates ka kolmapäevane
saade.
RFE/RL ülesandeks on aga; ^^^^ W uut 250 Mlovatüist saatjat,
peamiselt kajastada oma kuula- Sun saab USA maksma panna oma
läte huvisid Ida-Eüroopas jä Ve- ^^^"^''se üleoleku, mis tähendab ka
ne aladel. tohutult suuremaid kulusid Ida^blc^^^
kile kui nad nende saadete sega-
Meie {saadete ülesandeks on vahen- mist soovivad jätkata,
dada oluliselt just seda informatsi- Lõpuks avaldas Aleksander Ter-
. — Radio Free Europe ja Rädio eoni, mida kuulajad oma maades ras arvamist, et USA uus presi-
Liberty ühendati 1975. a., kui ellu tsenseeritud ajakirjanduses ja raa- dent- Ronald Reagan ei muuda
kutsuti Board for International diojaamade/TV kaudu ei saa nagu Münchenis tegutsevate raadiosaä-
Broadcasting (BIB), mis on isesei- objektiivseid rahvusvaheliseid uudi- dete tegevust ja arengut.
Praeguste koosseisude JniDires
oleks ka raske pikemat saateaega
enam: sisustada. .
MARIANNE EKBERG '
Sündis Torontos 1957. a. Lõpetas
keskkooli „Viktoria Park Secom-.
dary School". Jätkas õpinguid Toronto
ülikoolis (Victoria College)
Ja lõpetas B.A. Honoiu^s kraadiga
kevadel 1980 prantfeuse keele Ja
psühholoogia alal. Kuulus ülikooli
võrkpalli naiskonda. Ajutiselt töötab
lennulünile „Air Canada*', kavatsedes
edasi õppida Toronto üü-kooMs
(Faculty of Education).
Toimuvad Melbourne'is 26o detsembrls^t
19 S
Dl
icouged ranncsd""
eeKy^gb' esituses
Toronto ,,Kungla" liikmete salk
seikles Euroopas möödunud suvel.
Oldi Soomes, korras, Taanis, Saksamaal,
Itaalias, , Hispaanias,
Prantsusmaal, Shveitsis ^ ja Hollandis.
Nauditi vastava riigi vaatamis-.
väärsusi, rahvast, sööke ja jooke.
Nagu rahvatantsijad alati, näitasid
nad oma oskusi: tantsude• alal teistele
ja õppisid ka teiste maade
tantse.- ' i
Laupäeval, 7. märtsil kell 7 õhtul
on Seneca College'iMinkler Auditooriumis
võimalik näha, mida Eu-roopas
õpiti, mi^ on varem õpitud
ja mida õpitakse pingeliselt praegu.
Kava on 4-osaline, millest ainult
üks osa hõlmab tantse Euroopa
reisUt. Sellele lisanduvad lühikavad:
„„Karjanali, iriarjanali*',
„Vanapiiga õnn" ja ,,Kõrr, kõrr
kõrtsitütar".
Piletid on saadaval „Kungla"
liikmeilt, Abistamiskomiteest, Po-ko
— Mt. Pleasant Rd., Eesti Kodust
pr. ja hr, Lepismaalt. Nagu
varematpl aastatel nii korraldatakse
ka tänavu bussitransport Eesti
Kodust Seneca CoUege'isse, kuid
sellest teatatakse hiljem Eesti Kodu
rahvale.
Eeskava peaks tulema väga huvitav
ja uudnel Saal on avar ja
nähtavus igalt poolt väga hea. Rah-vatafitsijäd
loodavad, et huvi selle
etenduse vastu on elav nagu alati
ja kõik noorte sobijad ja toetajad
reserveerivad selle õhtu ..Kodumetsa
ja kaugete randade" etendu-sele
kaasaelamiseks, sest kahju
oleks neist, kes sellest ilma jäävad.
„Kungla"
Tehnoloogia, doktor Ivar Paljak
jääb kuni tuleva aasta novembrini
eriteadlasena Sierra Leonesse, Aafrikasse,
standardiseerimise alal.
MitmekultuuriW
tedfripidustuse
parimad
Sügisel Torontos toimunud
Ontario Mitmekultuurüisel teatri-
: MELBOURNE — XI Eesti .Päevad ÄHastiraaliaš toimuvad Mefi- pidustusel esinenud teatrilavastusi
boume'is käesoleva aasta lõpul 26. detsembrist kuni 31. detsembrini, auhinnati. Ukraina teater „Zahra-
Kavas on laulupidu, rahvatantsu ja võimlemise ettekanded, sõprusõhtu, wa" oma kolme ühevaatuselise uk-lastepidu,
üllateste õüjtu, spordivõistlused, teater ja aastavahetuse ball. . raina-kanadalasest näitekirjaniku
Sofroniv Levytsky näidenditega
Eesti Päevi Austraahas on pee- rontos on ette nähtud Ülemaailm- võitis suurema osa auhindadel
tud vaheldumisi Sydneys, Melbour- sed Eesti Päevad. Ukraina lavastaja George Belsky
ne'is, ja Adelaides. Austraalia Eesti Päevade kava sai parima lavastaja auhinna, Wal-
Pidustuste ajavahemik on. kolm ^ l ^ ^ t ä l f l i wl^^^^^^ Dowhaniuk jagas parima näit-aastat
ning \ee^^ neaksid iäm- "^^^^ kujunenud. Kavalises lej^ auhinna soomlase Esko Laak-aastat
^ng se^a peaksid jarg- osas on tähtsamaks ürituseks laulu- ' Parimaks naisnäitleiak^; oli
mised Eesti Päevad toimuma ^ni^,^ ^r.r.A^rAr.^ ono l o n i t^arimaKs naisnamejaKs oa
aa^rtal Adelaide^ P'^"' ^^^^^^ loodetakse 200 laul- j^iariella Bertilli ja parima näitleja
ja osavõttu. Esinevad nais-, mees-, auhind Celestino de luliile, mõle-see
tähendab samal aastal kui To- sega-, noorte ja ühiskoorid.
Ameerika tähelepanuväärseim suurteos Euroopa moodsa Mrjandi-se
üle „Columbia Dictionary of Moderii EuropeanLiterature** teine
täiendatud Ja suurendatud väljaanne ümus möödunud aasta lõpul Co- õhtusöögil
lumbia ülikooU kirjastusel New Yorgis. Ligi tuiiandeleheküljelises raa
matus on väga kokkuvõÜMt antud p l i i kaasaegse Euroopa kirjandus
mad itaalia teatrigrupfst, kes sai ka
parima visuaalse esituse auhinna.
Parima toetaja näitlejatari auhinna
sai R. Havlova tshehhi teatrist.
Kolmele anti hindaja poolt spetsiaalse
nimetuse auhind, üks neist oU
hispaania, teised kaks serbia teatrist.
Kõik hinded oli teinudy prof. Ed.
Procunier ja üleandjaks, oli Ontario
provintsi vahtsuse minister Robert
Welch 18. jaanuaril peetud
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
Eesti kirjanduse ja üksücautorite Paguluses nimetab ta vanemat
osa on kirjutanud Oklahoma ülücoo- kirjanike generatsiooni,: kes juba
li moodsa kirjanduse ja „World Li- kodumaalt lahkumisel olid tuntud
terature Tbday" peatoimetaja prof. kirjanikud. Ta tõstab esile K. Risti-
Ivar Ivask, kellelt on ka märkmed kivi ja tema kafkalikku tööd „Hm-soome
kirjanduse üle. Eesti kirjan- gede öö", B. Kangro kuue-köitelist
dus on surutud kahele, küll üsnagi Tartu romaani, V. Uibopuupsühho-mahukale
veerule, kus I. Ivask loogilisi romaane. Nooremaist I.
vaatleb eesti kirjandust neljaks ala- Jaksi, Helga Nõud, luuletajaist A.
järguks jagatuna. Esimeseks ärka- Vihalemma, A. Rännitit, K. Lepi-misaeg
ja realism, siis Noor-Eesti, kut, I. Laabani ja I. GrünthaM. 1
„Siuru" ja iseseisvuse ajajärk ja Artiklile järgneb pikk loetelu ing-^
neljandaks järelsõjaaastad, kus ta - liskeelset kirjandust, kus on roh-vaatleb
eesti kirjandust kahe p'ä- kem materlali eesti kirjanduse L,»"FI©ridaS
ralleelse nähtena.
farsti ilmub piiratud anry!
ÄLEVALA
eesti keeles
Elias Lönnrofi koostatud Soome rahva eepos endise Tartu Ülikooli
õppejõu dr. fü. August Annisfi tõlkes. Originaaltekst
ilmus esmakordselt Eestis 1939. a.
Raamatul uustrükk ilmub suures formaadis (8x10 tolIi)koll!a3^
värvi trükis, happe-vaba pärgament paberil koos vastavate oir-namentaal-
joonistegsQ.
Hind $45. USA Kõvas köites.
• ••••• J-Proovilehekülje
ja teMmis-informatsiooni saamiseks :
Kiijutage: SYMPOSIA PRESS P.O. BOX 418
MOORESTOWN, NEW JERSEY 08057 USA.
EsmajärguMsed tükpua-möõbE kavandajad ja valmistajad
OTSE VABRIKUST 25XE PAGE COURT
A. J f nsen & Son Limited telefon eae-ssn
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
"JBHBHHI'
Chev OIds Limited
SOOOSheppardAv«:E..Scarborough,Onl. M1Š4L9 291'50S4
Müük ja rentimine
Tel. 291-5054, kodus 423-5716
Chevette
Monza
Citation
C^imaro
Malibu -
Impala
Monte Cario
Gaprice
Gorvette
Omega
Cutlas
Oldsmobile
Delta Eighty Eight v \
Ninety Eight ^
Toronodo
Ghevy Trucks and Van&
ELSlEi
FANIAST
äri likvideerimise puliii'1 on afanud.
TERE TULEMAST! |
723 Mt. Pleasant Rd. Tel. 489-4083
622 QueenSt.W. Tel. 363-4488
on
Jaanus Tihti aktuaalne lühiromaan -{^ ajalehelõige: USSR
Claims Emigrants' WiUs (brosh.) VARRAKU JUTULEHT —
Sügis 1980. Hind $5.—.SAADAVAL Eesti Abistamiskomitees^
Eesti Majas Torontos ja KIRJASTUS VARRAK, RR4, Waric-worth,
Ont. KOK 3K0 (705) 924-2549 ja VABA EESTLASE
TALITUSES, + postikulu 50 c. '
Kui Teil on käsUdri (novell, mälestused jm.), kuid pole trükkimise
võimalusi, kui Teid huvitab ajutine töõ — masinkirjuta-mine
või tõlkimine inglise keelde — võtke ühendus VARRAK-
«ga.
Ltd.
"INSURANCE"
1482 Bathorst Sti, 4
(Bathurst-St. aairV
Telefon kontoris 653-7815 Ja
S53-781S
Vabariigi aastapäeva
iumalateenistus
iisraeli asundused
Begin fatkab oma põikpäiset poliitikat
JERUUSALEMM — Iisraeli kontroversiaafaie peaminister Menac-hem
Begin jätkab Jordani jõe läänekalda seadusevastast asustamist^ saades
nüüd ka parlamendi vastavalt komisjonilt nõusoleku uute asunduste
rajamiseks. Begin kavatseb startida kolme uue asulaga enne suvel to!-^
muvaid parlamendivalimisi, mis võivad ta kõigi eelduste kohaselt VÕS-mult
kukutada. ^
Begin andis lubaduse kümne alustest ning on jätkanud põikpäi-uue
asula ehitamiseks läänekaldale, selt oma plaanide rakendamist.
Seitse nejd on juba valminud ning
kes elavad ajutiselt lähedal asuvas
sõjaväelaagris ja ootavad
oma eluhoonete valmimist.
Beginüe avaldas oma hoiatuse
ka Reagani uus vaUtsus ning
Washingtonis arvatakse, et president
Reagani seisukohad Be-gini
saja protsendiliseks toetamiseks
on viimasel aja] tunduvalt
nüüd alustab ta oma lubaduse viluks
okupeeritud kodumaal, mis üksikkirjanikest on I. Ivask kirju- EELK Lõuna-Florida koguduses mase osa täitmisega. Iisraelist on
kuni Stalini surmani oli lämma- tanud kokkuvõtte A.H. Tammsaa- Peetakse Eesti Vabariigi 63. aasta- saabunud juba enne asulate valmi-tatud,
teine .paguluses, mida rest ja Marie ünderist. Ka neile Päeva tähistamise jumalateenistus j^j^^ j^^jj^ig ^gy^^^
kandsid 70.000 pagulast. on lisatud vastav ingliskeelne kir- Pühap., l. märtsil kell 3 päeval,
Luule oli juhtiv zhanr Eestis; kodu- jandus- ^ Ghrist Lutheran Kirikus — 1955 E.
maal on ka praegu i-Mveril samane Kogu raamat on jagatud viide Oakland Park Blvd. Ft. Lauder-moraalnejuhikoht
kui oli Underiljsektsiöoni, eesti ja soome kirjandur dales. Teenib õ{). RudoH Reinaru
paguluses. sed on mitmesuguste Mr j andüste Lake woodist. Orelil E. A^^
1958. a. murdis kodumaal J. all. . ^id. Laululehed.
Kross sotsialistliku realismi mono- L Ivask kurdab oma ülesandega ^—. . • . • '.
toonsuse uute katsetustega, kujune- seotud raskusi, kuna väljaandja vead just nimedes. Kuigi Ivask pi- halike araablaste hulgas suure vas- ta läpul kirjandusvõistluse Sõjä^^
Uute iisraeli asulate rajamine
palestiinlastelt vallutatud ja okupeeritud
aladele on tekitanud ko- Sydney eesti täienduskooli õppeaas-
® Kolmandat korda korraldab
des prominentseks eesti proosakir- poolt antud ruum oli nii napp ja das ülesannet raskeks, on ta süski tuseisu ja mee|lekibeduse. Ühendrii- teranide Liidu poolt mäaralitd au-janikuks.
Edasi ta märgib A. Allik- tuli nagu üht kirjandust joonistada väga kitsasse ruumi mahutanud gid ja Egiptus on mitmel puhul ^ij^^o^inio Osavõtiaid oli sd kor
saart, Paul-Eerik Rummot, Jaan postmargile;, Ka ei võimaldatud tal küllaltki hea ülevaate eesti kirjan- kritiseerinud üute iisraeli asunduste ^'^r^ - ' • . ^ ^; '
Kaplinskit, Jüri üdi, Arvo Valtoni, korrektuuri lugeda, mistõttu on duse osast moodsas Euroopa kir- rajamist okupeeritud aladele, kuid-^^^ ^^""^^ ^^^^ Peipman,
Enn Vetemaad ja Mait Unti. jäänud teksti mõned segavad trüki- janduses. " Begin ei ole hoolinud nendest hoi- Sven Joasoo ja Edda Kesküla.
/ š
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 29, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-01-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810129 |
Description
| Title | 1981-01-29-05 |
| OCR text | 'Nr. 8 Nr. ^mk EESTLAME neljapäeval, 29. jaanuaril 1931 - Thursday.January 29, 1981 laremaal imias Vancoaaveris lütrega M A A LNA I G S E P F perekondadega m Ipten P A A L ' B IKUD ELK JAKOBI UDUS er Luteri kiri^, Indian Rd.) k, 501 DavlsviUe M4S 1J2. Tel 0410. veebruaril, kell 4 ENISTUS jä püha-imnid: igal nelja- )—19.30 omas ko-ille Am> Toronto " eval kell 18:00— kiriklas, 3 Mapie-ton, tel:'527-0410. Danfõrth Ave. onto, Ont. V 1N8 dmnseks. lahktõöd, ii esti S42 liigef Evangeeliumi Lu- Hamilt^is; Onta-oma IjSsO. aasta ohaselt kogudusel 2 liiget. Kogudust 5 liiget. Liikme-ud 50 dollarit aas-asunud 234 liiget, sa liikmeid teinud ja andnud eritoe-ige suurem oli ük- _abielupaarilt 785 duse tulud oli 't, kulud 26,459,33 seega 447(62 dpl- KRISTI ELLEN VARANGU Sündis Torontos 1959. Peale keskkooli „Sir Oliver Mowat Colle-giate" lõpetamist õppis Toronto ülikoolis (Victoria Gollege), lõpetades majandusteaduse fakulteedi nelja aastase kursuse 1980 a. kevadel. Kuulus ülikooli võrkpalli naiskonda. Töötab „Ca4nlian Energy Research Instit^ute's" Calgarys uurimistööl, samaaegselt edasi õppides magistrikraadi saavutamiseks. Radio Free Eyrope Eeste osakoBin^ jyhatcijca Aleksander Terrcsi jyfustab Vähemalt 14 mijoiiit kiiiiila|at päevas ja 35 miljonit nädalas on neil nädalail N . Liidu^ samuti kogu Ida-Euroopas ja Balti aladel püüdnud oma raadioaparaatide kaudu jälgida ärevaid Poola sündmusi, samuti MadriidI konverentsi käiku ja vaidlusi. Huvi Madrüdi konverentsi vastu on olnud ikestatud aladel palju suurem kui läänes: mi ilai avalikkus kui ka eriti vastupanuliikumiste ja dissidentide grupi palju oma lootusi ja aktiivsust sidunud Helsingi kokkuleppe eeskirjade täitmisega, mainib Stokliolmls «Teatajale" antud jutuajamisel RadIo Free Europe eesti osakonna jufeataja Aleksander Terras, Nõukogude segamisjaamad on sev USA föderaalvalitsuse asutus, seid ja uudiseid Ida-Euroopast. Sel- Poola sündmustest alates püüdnud BIB administreerib nüüd saateid nii Ilsena rneie oleme oma kuulajatele seda vaba eetriinformatsioöni üha Vene aladele kui ka Ida-Euroopas- rohkem nende endi „home servi-rohkem takistada. Kolm aastaküm- se ja vastutab raadiojaamade fi- ee" kui v^lissaated. met tagasi Münchenis oma tege- nantseerimise eest, mis toimub N. Liidu segamisjaamad tegutse-vust alustanud raadiokeskus on aga USA kongressi poolt määratud sid erakordse intensiivsusega, et just aastavahetusel oma saatejaa-. summadest. Kokku saadetaks^ Madrüdi konverentsi kohta antud niade Võimsust pidevalt tõstnud ja praegu päevas 150 tundi ja 21 eri informatsiooni segada. Ida sega-loodab need ,1981. a.kahekordista- keeles. R^isjaamade varustust hinnatakse da. , , „ „ . , vähemalt 250 milj. dollarini. Et Tööjõudude umbes 5000 inimest vähemalt 100 aastal 1730, sjlest tomas I^" miljoni dollari kuludega ä^^^^^ grammde ^stem^^^^ produtseerib vaid müil, näitab na nait 710 nsikut tegeles teSmi- ^j^^.^^^ ^^^^^^^^^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ ^ esimene sade toimus Tshehhoslo- VeSser mdete alal töötab ^"^ ° " ^^^^^^^ «^^^^^^ vakkiasse 4. juulil 1950, seega^O. M^^^^^^ 'C^:^'''^''' ^"^'^ a tagasi. Radio Liberty (RL) saa- koosseisud '""^^^^^^ ted algasid 1. martsü 1953, mi sus Tshehhoslovakkia, Poola ja Unga-r.^ lde?l'^^Jt ^i- Balti saadete alal töötab kokku tl saade ega almtati 1975. a. leedu. 20 jsikut, eesti osakonnas Münche-keeles, lati keeles apnlhs ja eesti ^^^^ i^j^m ja New Yorgis keeles juunis, seega sus vms aastat ^ . nn "~ ^^'^^ America (Ameerika ^aluT saatejä^ade tugevisr tõsta Aleksander Terrasel möödus 1. Hääl), inglaste. BBC ja sakslaste sün on praegu toimumas otse teh-aug. VIIS aastat Münchenisse tööle Deutsche Welle üleandeks on pea- hiline revolutsioon Kui RFE esi-asumisest. Algul oli vaid tunniaja-miselt edasi anda ja kajastada nen- i^ene saade 1950. a edasi anti 7 5 line saade igal laupäeval. 1975. a. de maade valitsuste poliitikat ja jfjiovatilise kantava saatejaamagä septembrist alates saadeti iga päev seisukohti, samuti informeerida sün nüüd on nende saatjate Võim-pool tundi. 1979. a. pikendati lau- nende maade ühiskonnast ja insti- sus kuni 100 kilovatti Aästavahe-ja pühapäevased saated tunnisteks tutsioonidest. tusel rakendatakse aga käiku terve- Lääne eetirlofensiiv on seega pi- >devalt kasvamas. Vaba Euroopa Raadio-RFE N. Liit rikub sün ka teisi raadio' konventsioone, kulniB ta on sd. Kui segamisjaamadest kokkulepetega ei pääse, siis on ainuke Võija 1980. a. alguses reedene saade ja oktoobrist alates ka kolmapäevane saade. RFE/RL ülesandeks on aga; ^^^^ W uut 250 Mlovatüist saatjat, peamiselt kajastada oma kuula- Sun saab USA maksma panna oma läte huvisid Ida-Eüroopas jä Ve- ^^^"^''se üleoleku, mis tähendab ka ne aladel. tohutult suuremaid kulusid Ida^blc^^^ kile kui nad nende saadete sega- Meie {saadete ülesandeks on vahen- mist soovivad jätkata, dada oluliselt just seda informatsi- Lõpuks avaldas Aleksander Ter- . — Radio Free Europe ja Rädio eoni, mida kuulajad oma maades ras arvamist, et USA uus presi- Liberty ühendati 1975. a., kui ellu tsenseeritud ajakirjanduses ja raa- dent- Ronald Reagan ei muuda kutsuti Board for International diojaamade/TV kaudu ei saa nagu Münchenis tegutsevate raadiosaä- Broadcasting (BIB), mis on isesei- objektiivseid rahvusvaheliseid uudi- dete tegevust ja arengut. Praeguste koosseisude JniDires oleks ka raske pikemat saateaega enam: sisustada. . MARIANNE EKBERG ' Sündis Torontos 1957. a. Lõpetas keskkooli „Viktoria Park Secom-. dary School". Jätkas õpinguid Toronto ülikoolis (Victoria College) Ja lõpetas B.A. Honoiu^s kraadiga kevadel 1980 prantfeuse keele Ja psühholoogia alal. Kuulus ülikooli võrkpalli naiskonda. Ajutiselt töötab lennulünile „Air Canada*', kavatsedes edasi õppida Toronto üü-kooMs (Faculty of Education). Toimuvad Melbourne'is 26o detsembrls^t 19 S Dl icouged ranncsd"" eeKy^gb' esituses Toronto ,,Kungla" liikmete salk seikles Euroopas möödunud suvel. Oldi Soomes, korras, Taanis, Saksamaal, Itaalias, , Hispaanias, Prantsusmaal, Shveitsis ^ ja Hollandis. Nauditi vastava riigi vaatamis-. väärsusi, rahvast, sööke ja jooke. Nagu rahvatantsijad alati, näitasid nad oma oskusi: tantsude• alal teistele ja õppisid ka teiste maade tantse.- ' i Laupäeval, 7. märtsil kell 7 õhtul on Seneca College'iMinkler Auditooriumis võimalik näha, mida Eu-roopas õpiti, mi^ on varem õpitud ja mida õpitakse pingeliselt praegu. Kava on 4-osaline, millest ainult üks osa hõlmab tantse Euroopa reisUt. Sellele lisanduvad lühikavad: „„Karjanali, iriarjanali*', „Vanapiiga õnn" ja ,,Kõrr, kõrr kõrtsitütar". Piletid on saadaval „Kungla" liikmeilt, Abistamiskomiteest, Po-ko — Mt. Pleasant Rd., Eesti Kodust pr. ja hr, Lepismaalt. Nagu varematpl aastatel nii korraldatakse ka tänavu bussitransport Eesti Kodust Seneca CoUege'isse, kuid sellest teatatakse hiljem Eesti Kodu rahvale. Eeskava peaks tulema väga huvitav ja uudnel Saal on avar ja nähtavus igalt poolt väga hea. Rah-vatafitsijäd loodavad, et huvi selle etenduse vastu on elav nagu alati ja kõik noorte sobijad ja toetajad reserveerivad selle õhtu ..Kodumetsa ja kaugete randade" etendu-sele kaasaelamiseks, sest kahju oleks neist, kes sellest ilma jäävad. „Kungla" Tehnoloogia, doktor Ivar Paljak jääb kuni tuleva aasta novembrini eriteadlasena Sierra Leonesse, Aafrikasse, standardiseerimise alal. MitmekultuuriW tedfripidustuse parimad Sügisel Torontos toimunud Ontario Mitmekultuurüisel teatri- : MELBOURNE — XI Eesti .Päevad ÄHastiraaliaš toimuvad Mefi- pidustusel esinenud teatrilavastusi boume'is käesoleva aasta lõpul 26. detsembrist kuni 31. detsembrini, auhinnati. Ukraina teater „Zahra- Kavas on laulupidu, rahvatantsu ja võimlemise ettekanded, sõprusõhtu, wa" oma kolme ühevaatuselise uk-lastepidu, üllateste õüjtu, spordivõistlused, teater ja aastavahetuse ball. . raina-kanadalasest näitekirjaniku Sofroniv Levytsky näidenditega Eesti Päevi Austraahas on pee- rontos on ette nähtud Ülemaailm- võitis suurema osa auhindadel tud vaheldumisi Sydneys, Melbour- sed Eesti Päevad. Ukraina lavastaja George Belsky ne'is, ja Adelaides. Austraalia Eesti Päevade kava sai parima lavastaja auhinna, Wal- Pidustuste ajavahemik on. kolm ^ l ^ ^ t ä l f l i wl^^^^^^ Dowhaniuk jagas parima näit-aastat ning \ee^^ neaksid iäm- "^^^^ kujunenud. Kavalises lej^ auhinna soomlase Esko Laak-aastat ^ng se^a peaksid jarg- osas on tähtsamaks ürituseks laulu- ' Parimaks naisnäitleiak^; oli mised Eesti Päevad toimuma ^ni^,^ ^r.r.A^rAr.^ ono l o n i t^arimaKs naisnamejaKs oa aa^rtal Adelaide^ P'^"' ^^^^^^ loodetakse 200 laul- j^iariella Bertilli ja parima näitleja ja osavõttu. Esinevad nais-, mees-, auhind Celestino de luliile, mõle-see tähendab samal aastal kui To- sega-, noorte ja ühiskoorid. Ameerika tähelepanuväärseim suurteos Euroopa moodsa Mrjandi-se üle „Columbia Dictionary of Moderii EuropeanLiterature** teine täiendatud Ja suurendatud väljaanne ümus möödunud aasta lõpul Co- õhtusöögil lumbia ülikooU kirjastusel New Yorgis. Ligi tuiiandeleheküljelises raa matus on väga kokkuvõÜMt antud p l i i kaasaegse Euroopa kirjandus mad itaalia teatrigrupfst, kes sai ka parima visuaalse esituse auhinna. Parima toetaja näitlejatari auhinna sai R. Havlova tshehhi teatrist. Kolmele anti hindaja poolt spetsiaalse nimetuse auhind, üks neist oU hispaania, teised kaks serbia teatrist. Kõik hinded oli teinudy prof. Ed. Procunier ja üleandjaks, oli Ontario provintsi vahtsuse minister Robert Welch 18. jaanuaril peetud KÕIKIDEKS KINDLUSTUSTEKS Eesti kirjanduse ja üksücautorite Paguluses nimetab ta vanemat osa on kirjutanud Oklahoma ülücoo- kirjanike generatsiooni,: kes juba li moodsa kirjanduse ja „World Li- kodumaalt lahkumisel olid tuntud terature Tbday" peatoimetaja prof. kirjanikud. Ta tõstab esile K. Risti- Ivar Ivask, kellelt on ka märkmed kivi ja tema kafkalikku tööd „Hm-soome kirjanduse üle. Eesti kirjan- gede öö", B. Kangro kuue-köitelist dus on surutud kahele, küll üsnagi Tartu romaani, V. Uibopuupsühho-mahukale veerule, kus I. Ivask loogilisi romaane. Nooremaist I. vaatleb eesti kirjandust neljaks ala- Jaksi, Helga Nõud, luuletajaist A. järguks jagatuna. Esimeseks ärka- Vihalemma, A. Rännitit, K. Lepi-misaeg ja realism, siis Noor-Eesti, kut, I. Laabani ja I. GrünthaM. 1 „Siuru" ja iseseisvuse ajajärk ja Artiklile järgneb pikk loetelu ing-^ neljandaks järelsõjaaastad, kus ta - liskeelset kirjandust, kus on roh-vaatleb eesti kirjandust kahe p'ä- kem materlali eesti kirjanduse L,»"FI©ridaS ralleelse nähtena. farsti ilmub piiratud anry! ÄLEVALA eesti keeles Elias Lönnrofi koostatud Soome rahva eepos endise Tartu Ülikooli õppejõu dr. fü. August Annisfi tõlkes. Originaaltekst ilmus esmakordselt Eestis 1939. a. Raamatul uustrükk ilmub suures formaadis (8x10 tolIi)koll!a3^ värvi trükis, happe-vaba pärgament paberil koos vastavate oir-namentaal- joonistegsQ. Hind $45. USA Kõvas köites. • ••••• J-Proovilehekülje ja teMmis-informatsiooni saamiseks : Kiijutage: SYMPOSIA PRESS P.O. BOX 418 MOORESTOWN, NEW JERSEY 08057 USA. EsmajärguMsed tükpua-möõbE kavandajad ja valmistajad OTSE VABRIKUST 25XE PAGE COURT A. J f nsen & Son Limited telefon eae-ssn OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE "JBHBHHI' Chev OIds Limited SOOOSheppardAv«:E..Scarborough,Onl. M1Š4L9 291'50S4 Müük ja rentimine Tel. 291-5054, kodus 423-5716 Chevette Monza Citation C^imaro Malibu - Impala Monte Cario Gaprice Gorvette Omega Cutlas Oldsmobile Delta Eighty Eight v \ Ninety Eight ^ Toronodo Ghevy Trucks and Van& ELSlEi FANIAST äri likvideerimise puliii'1 on afanud. TERE TULEMAST! | 723 Mt. Pleasant Rd. Tel. 489-4083 622 QueenSt.W. Tel. 363-4488 on Jaanus Tihti aktuaalne lühiromaan -{^ ajalehelõige: USSR Claims Emigrants' WiUs (brosh.) VARRAKU JUTULEHT — Sügis 1980. Hind $5.—.SAADAVAL Eesti Abistamiskomitees^ Eesti Majas Torontos ja KIRJASTUS VARRAK, RR4, Waric-worth, Ont. KOK 3K0 (705) 924-2549 ja VABA EESTLASE TALITUSES, + postikulu 50 c. ' Kui Teil on käsUdri (novell, mälestused jm.), kuid pole trükkimise võimalusi, kui Teid huvitab ajutine töõ — masinkirjuta-mine või tõlkimine inglise keelde — võtke ühendus VARRAK- «ga. Ltd. "INSURANCE" 1482 Bathorst Sti, 4 (Bathurst-St. aairV Telefon kontoris 653-7815 Ja S53-781S Vabariigi aastapäeva iumalateenistus iisraeli asundused Begin fatkab oma põikpäiset poliitikat JERUUSALEMM — Iisraeli kontroversiaafaie peaminister Menac-hem Begin jätkab Jordani jõe läänekalda seadusevastast asustamist^ saades nüüd ka parlamendi vastavalt komisjonilt nõusoleku uute asunduste rajamiseks. Begin kavatseb startida kolme uue asulaga enne suvel to!-^ muvaid parlamendivalimisi, mis võivad ta kõigi eelduste kohaselt VÕS-mult kukutada. ^ Begin andis lubaduse kümne alustest ning on jätkanud põikpäi-uue asula ehitamiseks läänekaldale, selt oma plaanide rakendamist. Seitse nejd on juba valminud ning kes elavad ajutiselt lähedal asuvas sõjaväelaagris ja ootavad oma eluhoonete valmimist. Beginüe avaldas oma hoiatuse ka Reagani uus vaUtsus ning Washingtonis arvatakse, et president Reagani seisukohad Be-gini saja protsendiliseks toetamiseks on viimasel aja] tunduvalt nüüd alustab ta oma lubaduse viluks okupeeritud kodumaal, mis üksikkirjanikest on I. Ivask kirju- EELK Lõuna-Florida koguduses mase osa täitmisega. Iisraelist on kuni Stalini surmani oli lämma- tanud kokkuvõtte A.H. Tammsaa- Peetakse Eesti Vabariigi 63. aasta- saabunud juba enne asulate valmi-tatud, teine .paguluses, mida rest ja Marie ünderist. Ka neile Päeva tähistamise jumalateenistus j^j^^ j^^jj^ig ^gy^^^ kandsid 70.000 pagulast. on lisatud vastav ingliskeelne kir- Pühap., l. märtsil kell 3 päeval, Luule oli juhtiv zhanr Eestis; kodu- jandus- ^ Ghrist Lutheran Kirikus — 1955 E. maal on ka praegu i-Mveril samane Kogu raamat on jagatud viide Oakland Park Blvd. Ft. Lauder-moraalnejuhikoht kui oli Underiljsektsiöoni, eesti ja soome kirjandur dales. Teenib õ{). RudoH Reinaru paguluses. sed on mitmesuguste Mr j andüste Lake woodist. Orelil E. A^^ 1958. a. murdis kodumaal J. all. . ^id. Laululehed. Kross sotsialistliku realismi mono- L Ivask kurdab oma ülesandega ^—. . • . • '. toonsuse uute katsetustega, kujune- seotud raskusi, kuna väljaandja vead just nimedes. Kuigi Ivask pi- halike araablaste hulgas suure vas- ta läpul kirjandusvõistluse Sõjä^^ Uute iisraeli asulate rajamine palestiinlastelt vallutatud ja okupeeritud aladele on tekitanud ko- Sydney eesti täienduskooli õppeaas- ® Kolmandat korda korraldab des prominentseks eesti proosakir- poolt antud ruum oli nii napp ja das ülesannet raskeks, on ta süski tuseisu ja mee|lekibeduse. Ühendrii- teranide Liidu poolt mäaralitd au-janikuks. Edasi ta märgib A. Allik- tuli nagu üht kirjandust joonistada väga kitsasse ruumi mahutanud gid ja Egiptus on mitmel puhul ^ij^^o^inio Osavõtiaid oli sd kor saart, Paul-Eerik Rummot, Jaan postmargile;, Ka ei võimaldatud tal küllaltki hea ülevaate eesti kirjan- kritiseerinud üute iisraeli asunduste ^'^r^ - ' • . ^ ^; ' Kaplinskit, Jüri üdi, Arvo Valtoni, korrektuuri lugeda, mistõttu on duse osast moodsas Euroopa kir- rajamist okupeeritud aladele, kuid-^^^ ^^""^^ ^^^^ Peipman, Enn Vetemaad ja Mait Unti. jäänud teksti mõned segavad trüki- janduses. " Begin ei ole hoolinud nendest hoi- Sven Joasoo ja Edda Kesküla. / š |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-29-05
