Vaba eestlane , June 26, 1984

              1
I
/
Nr..4S
f^dljudsel küüditatute
jomax.
Foto: Vaba Eestlane
aabunud teateil on
vinenud koerte ma-
,aal. Kuna tõvest on
is pärast Nõukogu-
-ii massiliselt sisse-rikkoerad,
kes ka
anud, siis on Pär­mist
bulgaiiste juh-tmadest
hammusta-
Isineerida.
(nytereutes procyo-
Ida- ja Kagu-Aa-tõid
selle a. 1934
>ma Euroopa-alade-ioomad
farmidest
lisadesse läksid ja
levinema,' hakkasid,
simesi kährikkperi
ährikkoer on kisk-sugukonnast,
kuni
|keha ja 25 cm pik-juneb
aastas 6—11
fulevad
Ontario autojuh-mis
antakse välja
11986 peavad kand-
Imaniku värvifotot.
rad maksma umbes
luuendamise korral
võrreldes varem
Värvifotod olevat
sõitjate teedelt ära-blt
sõiduload on ara
|iiii]i!iiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiii;ii!Si
lüüA
TAC 42.000 miili
tel.421r440I
liiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniHiii
EORONTO
tESE KOGUDUS
St.» Toronto,
IItI5B 2C7
ydo Petersoo
jchollow Cr,
Ont. L4Y 3T2
^« yõi 625-5930
•'^ 923-5172
/ksta Mitt
Asta Ballstadt
liii pika nädalalõpu
nistust ei ole.
Lil kelllO hommikul
[OPLIK AVAJUMA-ja
SINI-MUST-Õnnistamise
100.
|jüiul. Teenivad pea-
Veem, püskop Karl
:ELK vaimulikud,
londkoorina Cantate
[a Andrese koguduse
tid:kontra-alt Irene
\mi Kiivaid. Orelil
li­sateenistust
bussid
Ko Place'! sõiduks. „
[i5. juulil kell.2 p.l.
ME JUMALATEE-.
Iili.kirikus (Bloori ja
[.Vana Andrese kiri-listust
ei ole.
\2: juulil keU 7 õ. pü-pMALATEENISTUS.
'
ort Roost.
29.. juulil kell 7 õ.
JUMALATEENIS-
|sed kõnetunnid nel-
-8 õ.'kiriku kantse-teisij^
äsyai, 26. j Tuesday, June 26,1984
ILMUS
Istonla mässust, sSi(^st, BerHiBiisf
• •:272jfc'(köites; raamat). /
Saadaval ,„VÄBAEES1I^MF/« M
•HIND $25.— pluss saatekulu $1.50.
Evaleen Jääger lõpetas Uiiko^
„This Woman Means Business"
— nii kirjutas Simon Fraseri
kooli (SFU) ajaleht oma 7. juuni
numbris poole-leheküljelises artiklis
eestlasest Evaleen Jäägefist, kes ^^^ps?^
lõpetas ülikooli Honours Bachelor
of Business Administration kraadi­ga.
Evaleen sai suure tähelepanu .^^p
osaliseks \ nii ülikooli administratsi- ^'^^^^^^^^^^^^
ooni kui ka fakulteedi õppejõudu­de
poolt, sest ta ei olnud tavaline
ülikooli lõpetaja. Ta kuulus üliõpi­laskonna
esindajana Ülikooli Valit­suse
(Board of Govemors)'koossei­su
nn. Student-Governor'ina jä ai-
Omaette Esto-84 muusikaliseks situisündmuseks kahtlematult kujia tas sellisena juhtida 80 milj. dollari
aeb Toronto Symphonjr kontsert
10. juulil algusega kell 20JB0.
mis toimub Ontario Place Forumis suuruse aasta-eelarvega õppeasu­tust.
Evaleen Jääger on ka esimene
SFU lõpetaja kellel on kahe eesti­ainelise
kursuse krediidid. Tä on
vastu võetud Harvardi ülikooli,
kus ta jätkab õpmguid magistri­kraadi
taotlemiseks. -
Evaleen on vancouveriane, kes
ENE RÄMMELB
, ESTO^kolmapäeval; esineb «iseseisva eeskavaga
Koidulast tänapäevani — näitleja Ene Rämmeld, kes elab nüüd juba
kolm aastat Prantsusmaa pealinnas ja esineb ühes prantsuse näitetra-g>
is. Ta on tutvustanud eesti luulet Pariisi publikule, nüüd on meil või­malus
teda näha ja kuulda ka Torontos (InnisCollege, kolmap., keU 4).
Ene Rämmeld astus laiema pub- Lundver, Aarne "Üksküla jt. Fibn
liku ette Eestis fihni „Libahunt" sai valmis, „ ü k s väga tugev film,"
Kontserdi kvaliteedi tagab Nee- Eelseisva kontserdi teine osa
me Järvi, kes sellele õhtul jidiatab pühendub vennasrahva, soomlaste
Toronto ^ymphony orkestrit. Kui- suurmeistri Jean Sibeliuse muusi-gi
sündmus toimub Toronto Symp- kale. Siin kuuleme eelkõige Sibeliu-hony
regulaarses; suvises süstee- se viiulikontserti. Sibeliüs kirjutas
mis, on Neeme Järvi kujundanud selle kontserdi 1903. aastal. Eriti
kava, mis teembkäunüt ja sisukalt aa
Esto 84 ümet ja eesmärke. selle Sibeliuse kontserdi paigutas . sündis 2. ökt. 1960. a. Irja ja Wal-
E s t i ^ ilmet ja eesmäri^e teenib <>«ia kavadesse, on SibeHuse e-moU ter Jäämeri eshnesp tiit^^
see suur sümfooniakontsert kahes viiulikontsert muutmiud ikka ja jäi- ohud aktuvne paljudel aladel nagu
suunas: eelkõige seisab kontserdi le esitatavaks heütööks. 10. juuHl on VancouveriEest^ Taienduskoolr
kavas valk esniaklassüisi eesti he- Nseme Järvüe siin sobivaks pari- lõpetaja, rahvatantsugrupi luge,
, , litöid ja teiseks:: -eelmüügü Esto .^^^^
Luiralepomiik ^^^^ kaudu hangitud- püetitelt kunstnik Ida Haendel. ven Eesti Seltsi juhatuseluge, Ees-peaosalise
Tiina tõlgeiidäjana. See arvab-^ Ene Rämmeld, kuid ta kee-film
vändati aastal 1968 Leida Lai- lati Moskva poolt ära, sest selles
use lavastusel, kusjuures meespea- valgustati liiga põhjalikult Eesti foonilisest loomingust toob Järvi
osaliseks (Margus) oli Evald Her- Vabariigi aega." seekord oma kavva EUerisüdam-niaküla,
keda oleme näinud ka 1976. a. saadeti Rämmeldi fil- liku ja armastatud süidi^,¥iis pala
Torontos. Tuletagem meelde^ et sa- mimehest mees Cannesi festivalile; keelpülidele". ; - >
mai ainel tehti ka,meil, Ameerika seal kasutas ta juhust poliitilise See teos on Torontos juba varein
mandrü, film• ,,Tiina", aga aastat,asüüli palumiseks, mille ka sai. omale sõpru loonud. Mäletatavasti
kaheksa hiljem. > ' Naisele-lapsele algasid Eestis hai- leidusid need „Vüs pala . . Ro-
Veelgi laiemale publikule sai vad aastad, kuna näitlejana enam
Ene Rämmeld tuttavaks telefilmis töötada ei lubatud.'
5,Armastus, armastus", mille lavas- • ..
Tanu oma abikaasa erakordsete­le
|õupingutustele (Prantsusmaa
suhtub idapõgenikesse suorema
arusaamilsegä kui Kanada) pää­ses
Ene Rämmeld lapsega 1981*
a^Paiiisi abikaasa juurde.
saab' mõnesugust sissetulekut ka Kontserdi lõpetab Neeme Järvi ti Kultuuri
Esto organisatsioon. vägeva Sibeüuše muusikalise vaba- kontakt SFU üliõpilaskonnaga ja
; duseapelliga ,,Finlandia'\ ,,F mitmeis oma erialalistes ülikooli
Eesti helitööd katavad kontserdi dia" sündis aastal 1899 jä alustan organisatsioonides. Akadeemiliselt
1. osa. Heliloojateks, keda kuule- oma populaarsuse võiduteed sajan- kuulub ta korp! Filiae Patriae liik­me
on Heino Eller, Arvo Part Ja di vahetusel, kui Soome Filhar- meskonda.
moonia seda mängis Pariisi maaü-manäitüsel.
. ' •
Eduard Tubm.
Heino Elleri paijukülgsest süm-
Aga kodus, Soomes, keelasid ve­nelased
ära.
tas Hermaküla, , kusjuures kaasa
mängisid Jaan Tooming ja Tõnu
tepandi.
Telefilmi alalt siirdus Rämmeld
T a r t u , , Vanemuise" juurde, kus
mängis külaUsena nimiosa Paul-
Evaleen Jääger'ile on antud
kümme stipendiumit ja auhinda.
Nende seas ka stipendiumid
seUe teose mängimise EKÜKlt ja Evi & Leo Saarnok'i
õppefondist SFU juures. Peale sel-
:^ le on ta omandanud mitmeid au-
Sellme keeld õhutas muidugi soom- hindu kõnevõisüustel jne.
lasi veelgi kiindunumalt Sibeliuse '
muusikat esitama. Tuttav olukord Erilist tähelepanu omistas SFU Filiae Patriae esindajana, L. Püt-m^
TTToi m^^^^ sellega, ef vaatamata pikale ülikoo^sepEKtTK esindajana, dr. Say^
lupidude juubeli sümfw^^^ okupatsioonist Eestis. U lõputseremooniale, mis toimus ja dr. Hoyt. Tänusõnad ütles Eva-kavas.
üksikud süidi osad 'vüvad
EVALEEN JÄÄGER
li juhtivamad tegelased veel samal
päeval aega, et osa võtta Evaleeni
a\iks korraldatud koosviibimisest.
Sellest Võtsid osa SFU president
dr. W.Saywell, fakulteedi dekaan
dr, Cal Hoyt, abi-dekaan dr. R.
Wyctham, ülikooli kantsler P. Co­te
ja mitmed ülikooli valitsuse liik- -
med. Sõnayõttudega esinesid Eva­leeni
vanemad, M . I. Pütsep Korp! i
„Finlandia" sisu ja mõte on non-kuulajatõsiümelisest
laulvast keel- da liagu kogu Esto-84 sümboliks ja
pülimuusikast hällüaUlude ja tant- parooliks. Finlandia esitamise juu-sudeni.
Erilise populaarsuse on resjon Soomes tekkinud traditsioon
võitnud selle süidi osa, miUe peal- rakendada ka segakoori. Neeme
kiri on „Kodumäine viis". Järvi ori oma kantserdile kaasa
EUeri süidüe järgneb Aryo Parti ^^utsüniid Estonia Koori. Estonia
laupäeval, 9. juunil, leidsid ülikob- leen Jääger.
Usuteadusliku
Eerik Rummo „Tihkatriinumän- Kuna ta, keelt ei osanud, võttis sis- ülitundlik ja: sügavamõtteline ja k o - ^ ^^
gus", se-elamine tülÜ aega, kuid nüüd loriiüie helind ,,Fratres''. See heü- P^^^^^^^^^
mida peatakse üheks parimatest ^^ötab ta juba prantsuse teatris. töö on saanud häid arvustusi üle fonto eesti kooride poole. J
pärastsõja-aegsetest eesti teatri­tükkidest;
Jiau la juuii piiiiiisuse icttuis. xoo on saanua naiu arvusiusi uie . . - ,. :
Ene Rämmeld on suur Doris maailma ning vümati,esitati seda leidub selles ^sajahingelip^ EELE Usuteadusliku Instituudi VII õppeaasta piiskoplik jumala-
Kareva austaja. See on noor eesti New Yorgis ---Arvo Parti heütöödef??^^^' ^^^^a teenistus peeti möödunud pühapäeval Vana Andrese kirikus. Osavõtjaid
\ luuletaja kodumaal, kes mängis kontserdil, j,Fratres" esineb õige
ka just seda lavastust (see oli jälle „Libahundis" Tiinat lapsena. Ene mitmes rakenduslikus variatsioo-
Hermaküla oma) on eriti kiidetud Rämmeld.loodab temast Underijä-. nis. Antud juhul rakendub ,,Fratre-arvustuse
poolt. reltulijat! si" ettekandmiseks kogu Toronto
Ene Rämmeld läks tagasi fihni- Ka meil on nüüd võimalik siin- Symphony keelpülide rühm.
XÕ'O\Q^ kus üheks suuremaks ette- samas Torontos veenduda niihästi
võtteks kujunes neljaosalise eesti Ene Rämmeldi esinemiskunstis (te-,
suurfilmina kavapdet „Lindpriid". gemist olevat uutlaadi liikumis-
See mängis 1920-ndatel aastatel deklamatsiooniga muusika taustal),
ning kaasa lõid osalistena praegu- kui ka võrrelda eesti luule klassi-ses
Eestis lugupeetud nimed nagu kat viimaste aastakümnete paremi-
Veljo Tormis, Mikk Mikiver, Ada kuga.
Vajal&ud noodid teUis Toronto
Symphony Viinist -- helitöö on
Mmunud UniversalT kirjastusel, ajgab jjg^
Sealt saabunud nootide partituu-rü
ütleb Pärt: In memoriam
Eduard-tubin.; .V . ^
Kontserdi ;esimene osa lõpebki
Eduard Tubma värvi- ja rütmiroh-ke
teosega „Süit Eesti tantsudest".
See süit on loodud 1938, ja levis ku­lutulena
kõigi eesti sümfooniaor­kestrite
kavva. Ruttas kiiresti üle
hõiskavad, lauljaid pea kõikidest ^jj Austraaliast, Rootsist, Ameerika ühendriikidest ja Kanadast,
Toronto eesti kooridest.
Koori ülesandeks on kaasa laulda Jumalateenistuse Htürgilises osas SeUes on ka kristliku elu müutumi-
„Finlandia" palvelises episoodis. rakendatud mstituudi üliõpila- ne läbipaistvaks, et jumalUc valgus
&)omest hangitud originaalne sega- sed Ja õp. A. Roost, kõne Üsutea-- saaks meie kaudu nähtavaks maa-koori
seade lauldakse Esto-34 pu susliku Instituudi eesmärkidest pi- ilma valguses. Meü on kõrgem kut-hul
eesti keeles püskop K. Raudsepp ja jutlus- se, sest me oleme maailma valgus.
kontsert,"teisipäeval 10. juulil, t^.?^^
Voobus. kelle südames on ohiud tunnetatud,
Püskop K. Raudsepp ütles, et ins- et nad on kutsutud teenima erilise
tituudi õpilaste eesmärk on: kutsega ja saanud osa tõelisest val-
_ • gusest. See on vastus kõige süga-iheie
tahame jumalariiki tundma varnale ootusele,
õppida, selle riigi sõnumit Ja tõ­de
levitada. Jumalateenistusele järgnes oma­vaheline
kohvi, müle pakkus Vana-
Ta soovis, et Jumal õnnistaks ins- Andrese koguduse naisring. Es-tituudi
õpüasi ja pühitseks kõiki maspäeval algasid loengud Wyclif-seUe
tegevuses, et võiksime kanda fe CoUege'is, Toronto ülikoolüe
2D.30 ja kontserdi pääs-.
med on saadaval Eesto püetite bü­r
o o s . ' -
nende ülemääihnne Eesti majanduste-
Enne ESTO pidustusi toimub Torontos 18. korda GHIN Intemat-sionaalne
Piknik 29. juunist 2. Juulini. See avatakse reedel, 29. juünü lahe Soome ning paigutati ka
Toronto raekoja väIjakul(Nathafi Philips Square) |a JätknlB 30^Juunist^®li*ööde hulka, mida jäädvustas gelastekoikkutuldc ESTO-84 raa- Prof. dr. Võõbüs märkis oma jut-
Canadian National Exhibition väljakul. His Masters Voice. .mes toimub koos daamidega ja luses, et seitsmendat korda koguneb
^ Muu-hulgas rakendab Tubm siin ühise einega kolmapäevd^^^^^
CHIN pikniku organiseerija on Itaaliast, Portugalist ja Laäne-Sak-. armastatud rahvatantsude vüse na- lil kell 12.00—15:00 Royal York töö ava jumalateenistusele Ta ise-raadiojaamaCHIN
omanik Johnny samaalt, "~ . . . . . . . „ , . . ..
Lombardi, kelle jaama' ikaudu toi- ., • , , ^
muvad saated 30 keeles, vastates f " ? . ^ j f ^ ^ f^
sellega mitmekultuurüise ühiskon- to^nd ja ettevõtted, kes on pam-na
vajadustele. ' Aastaid on see ^ ^^^'^ ««'^ö"-
suurt tähelepanu leidnud Intemat- Nii on Molšon toonud kohale
sibnaalne Piknik toimunud Toron- kuulsa itaalia laulja Pino Daniele
saarel, kuid nüüd, võimalda- otse Itaaliast.
kuuluvas hoones.
Näitus ESTEX'
gu Mustjalast pärit „Iüstpu!kade hotelli Roof Gardenis (Upper Ca- loomustas õpilasperet, öeldes, et TorOIlt®
tants" ja Jõelähtmest pärinev vüsi- nada Room),
avar „Pikk
Klubi juhatus on kutse osavõ-
Selle süidiga avab Tubin täiesti tuks saatnud . Eesti Ettevõtjate
uue tee eesti rahvaviiside raken- ühingule Rootsis; küna teistes
damisel. Süt kõlab vastu hoopis maades organiseeritud ühingud
eestlMsema koega lähenemi^^ puuduvad, siis on vastavad teated
see on sügav osadus, mis on sidu­nud
üle aastate õpüasi, mitte aka­deemiliselt,
vaid südamete osadu­ses,
kes oh seotud südamega oma
kiriku juurde.
as
ESrO-84 ajal korraldab Vpllo
Huber Toronto Gity Häiris näituse
ESTEX '84. Väljapanekud hõhna-vad
16, suurt näituse paneeh, kuhu
mahutatakse 80 fotot. Näitus
Oma jutluses ta puudutas jaani- peaks andma pil(ii eestlaste aren-avamine
toimub kell •12 päeval To- näiteid eeloleva pidustuse kavast ja suursündmusi Kanadas; See oli
ronto raekoja väljakul, millega üht- tutvustati Miss Bikini tiitlile võist- 1969. aastal, kui Taavo Virkhaus
lasti tähistatakse Toronto 150. aas- levaid kandidaate. oma Hochesteri üükooU sümfoonia-tapäeva.
.Lombardi tutvustas ka oma raa- orkestriga selle süidi ette kandis
Laupäeval algab pidustus kell 11 diojaama laiendamise plaani,
homm. ja kestab keäkÖöni, lõppe­des
ilutulestikuga.
Esimene sümdmus
Mni '84 valimine,
Ecuna see a'ss3b varsti üle tänava
eMtatavasse: meedia hoonesse, •.
Miss Bfl-
Ameerika ökonoomiast
, , J Vennastekoguduse liikumises oli
VaiiastpooU Torontot saadad emieolematut rahva ehis, mü
mmuuaalne $30.00 isikult. Osavo- griiamine eestiaste hmges.
tuks registreerida hiljemah 3. juu­liks:
maks veelgi suuremat osavõttu ja Tutvustamaks CHIN pikniku ^^^"^^^^s^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^;^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^ s^^^^ päeva osa eesti rahva folklooris ja pst ürgajast "tänapäevani. Teksti
paremat ligipääsu, on see toodud kava, korraldas CfflN ja Molson Tubina Süit eesti tantsudest'v on
Toronto näituse väljakule, ainult koos meedia pikniku, kus esitati kord juba . sisustanud eestiaste ^'^^^^^ Näitus avatakse kohnapäeva, 4.
. . , , , 1 , . ^ , nn ^. ^'^"^^rg teemal ,,Ülevaade Põhja- valgus pn am^ '
^HVo « v « « ^ « „ i o D * « se kohta. „Mina pl^n eluvalgus".
Meerbeckltist®
kokkutulek
Palume kõigu meerbecklastelsko-guneda
esmaspäeval, 9. juulü kell
12.00 päeval Toronto Eesti Maja
kohvikusse ühisele kooSvübimisele,
et peale 35 aastat vanu sõpru ko­hata.
Õpetaja Elmar Päjm peab
palvuse ja sõnavõtud saavad ölenia
väga lühikesisd. Veedame 2 tundi
koos kaugelt saabunutega ja kinni­tame
rahalise aruande vastümu-nud„
Meerbeeki^ mälestused 1945--
1948** osas. Loodame rohket osa-
-:VÕttu.' • ; . • V : .
" Kokkukutsujate nimel
Valdek Raiend
mis võimaldab ka mitmekultuuri-liste
vajaduste laiendamist.
kus on juba selekteeritud 20 kan­didaati.
! iiiiiinniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
MÜÜA
suveknmt - Haliburtoni!s. Kavagama
Järgnev kava on väga tihe laul­jate,
tantsijate, sportlike sündmus- .... ,
tega ja mitmesuguste võistlustega. 3^"^^""^^'J/l^
Osavõtt on kõigile tasuta, sellepä- ™^ ^7.UüU.—
rast korraldajad CHIN ja Molson
reklameerivadki seda maailma suü^
[S. ••;
Euroopast,
fi. Hopp, tel. tööl 487-2147,
kodus 445-8955, H. Kasäk tel. tööl
421-0202, kodus 223-5899 ja H,
Later, tööl 653-7815.
Väljenduse„Mina olen eluväl-gus"
juurde tuli „Teie olete maa­ilma
valgus**, mis oli vapustav
oma tõsiduses.
rimaks tasuta piknikpks
Esinejaid tuuakse
L. Northey, 7 Wüson St
St. Catharmes, Ont. L2R 5Z9
Telefon 682-4828
K MSTMÄGI.td. 759-6424
IllIlllillllliilllllllilllllillllllllllillillllDllillllHIIIÜilHIIIIIIl
NEEME JÄRVI
Älan Teder tel. 465-5382 õhtuti