Vaba eestlane , June 26, 1984

              Nr. 48 VABA -EESTLANE teisipäeval, 26. j
••rt.,mi|i| I II III wii iiumutagopi-^
Tuesday, June 26,
Nr. 48
KD
itaar
•tarnata
jst:
Jialide uue parteiju-lUlatavalt
palju noo»
lageli jäid tv*ekraa-
Jd, oina kandidaadi*
luhüvad noormehed
mulje, et nii tähtis
Kanada ühele suu-juhi
valimine, kes
ka Kanada uueks
usaldatud noorte
Iküll juhtuda, et tv-
|is kinni" nooremaid
üldpildis oli nende
[kas. See näitab, et
on küllaltki ambit-itiüse
partei kaudu,
liigi valitsemisega
1 ja ehk koguni' ka
5 tele on poliitilise
nagu midagi eema»
|a mõned „parteid"
ijaloo kümnendikul
'ad. kogemused ja
Äilises parteis on
Iidset. Demokraatli-on
poliitiline partei
Isemise vorm, miUe
Wmaailm funktsio-kuidas
saada osa-iös
on liitumine Ka-parteidega.
M5nel
I ka seni katsetatud/
idideeritud Kanad a
listel, kuid siis öp
unarusse jäänud.
Ite probleemide vii-
1 valitsuse teadmisse
lyaim, sest sellega
parteilisele pinna-
|eie senisele tavale,
aud ainult/raliva
liairien^aukmetega,
aastate jooksul lei-lä
sõpru, kes meie
lõistnud ja mõnel
lud omakorda neid
äuluihisega parteis-.
selliste kontaktide
i kergem.
Istav, et grupp eesti
Irisid Eesti Konser-ja
hakkasid kohe
|le, korraldades kõ-laalsete
probleemi­ks
ja võtsid osa as-
5t seminarist ning
feed noored on hea
led, ke^ valitsevad
leadmised konserva-avaatest
on osaliselt
vanemailt, kes on
lea' kvalifikatsiooni
iste kanada partei-imile
viimaseks. .
iral vajaksime sa-
)pi ka liberaalide
sest vaevalt meie
(gruppi arvestades
sionaalselt, kui kÕik
Eaardile asetaksime,
rahvuspoliitilise ees-sel
sõpru mõlemast
senised kontaktid oii
^is ka samasuguseid
le partei ridadesse,
ksie parteilise vormi
iiieie' vajadused ja
H.
|a. Mõned usuvad, et
oma tõusu sellega,
bdaäli oma eelkäija
[konhaeius. 1983. a.,
^ i s N. liidu al-
Jteid, et üks kõrgem •
(ik, kel oli sõbralik:
la Brezbnevigai juhi
|eteeritud altkäemak-
Itõttu. Tsirkuseartist :
lustlane Boris" niine
öeldi olevat olnud
arreteeriti ka ja
^tikogu; konfiskeeriti
[nagu seekord teata-oma
allikaist.
la:'esmdajad arva-
|ntud '< informatsioon,
5eit oleks peetud sa-lavatsüsjikult
avalda-
[i halva maine jätmi-
30vi' edutamiseks, kes
ilem> kes pidi tead­istest.
Mõned Juhtide'
|i angenud soosing^ušt
Hrushtshovi väi-l^
alitsusC' ajalehe „Iz-jetaja,
viidi vähema-islikule
kohale kui
ja kohalt 1964. aas-
MLVEARST
i^ÄDALALõPUL
^. Juunil ja 1, ning 2. JL
dr. R. PahapiU, teL 921-7777
7. ja 8. juulil
dr. T. Maimets, tel 469-1322
wwwwwwyy
i d l t i r a h u i©
vabaduse leievareis
TORONTO (EKN Informatsi-oon)
— Ülemaailmne Balti Noorte
Kongress kavatseb 1985. a. suvel
korraldada Balti merel „Rahu ja
Vabaduse" laevareisi. Reis toimuks
samaaegselt Kopenhaagenis toimu­va
„Balti tribunal'iga". Tribunal
• korraldatakse ülemaailmse Balti
Konverentsi poolt ja peetakse Taa­ni
pariamendis. Siht bn avalikkuse
ette tuua N. Liidu kuriteod balti
rahvaste vastu. Üheks kohtutiikuks
on nõusoleku andnud, j USA suur­saadik
Max M. Kampelman.
Laevareis algaks kopenhaagenis,
kus toimuksid vastavad aktsioonid
tribunali toetamiseks! Siis laev sõi­daks
Baltimaade piiride läheduses
Helsingisse.: Sealt läheks reis edasi
Stokholmi. Stokholmis on kavas
massdemonstratsioon ja rahvuskul­tuuri
ettekanne: kuulsas Skanseni
vabaõhumuuseumis. . ,
Reisi sihtideks on: a) vabale
maailmale ja N. Liidu valitsusele
meelde tuletada, et Balti riigid
nõuavad endale järjekilndlalt vaba-tiust
ja iseseisvust; b) arendada
suhteid baiti noorte vahelfc) meel­de
tuletada „rahu aktivistidele", et.
rahu Euroopas tuleb ainult koos,
vabadusega, inimõigustega ja Baltr
riikide iseseisvusega; d) nõuda
tuumarelvade kõrvaldamist Balti
:Vriikidesit. ;:
Korraldajad on veendunud, et
selline reis ärataks meedias üle­maailmselt
tähelepanu. ^ Balti noo­red
on ülemaailmselt palutud rei­sist
osavõtma. Täpsed kuupäevad
ja reišikülud pole. veel selgunud,
kuid loodetavasti need tehakse
teatavaks lähemas tulevikus.
Vaatamata mitu päeva kestnud ebatavaliselt tugevale kuumuslal-nene
kogunes New Yorgi ümbruskonna eestlaskond arvukalt Lexingto-ui
avenüü kirikusse 10. juunil tähistama sini-must-valge lipu 100. õnnis­tamise
juubelit. Sündmus koosnes kolmest osast; jumalateenistus, kont-sertaktus
ja seltskondlik osa kiriku saalis.
Jumalateenistuse alguses kanti ti Korporatsioonide Ludu esimees
orelihelide saatel altari ette lipud, Viktor Nigol ja kava üldkoordinee-eesotsas
Eesti üliõpilaste Seltsi rijaks Richard Espenbaum.
tlSA koonduse liikmed oma lipuga,
mille järel riigilipp, saadetuna võit- Nii jumalateenistust kui ka ak°
lejate organisatonide liikmete ^^^^^l^^^B^^ rist, naiskoorist ja koguduse enda
segakoorist n^o<^dustatud ühend­koor
Erik Veski jaatusel ning te­nor
Heinz Rüvald. Ühendatud koot
poolt ja lõpuks kohalike gaid- ja
skautlipkondade lipud. Eriti majes­teetlikult
mõjus kiriku suure võlvi
aU teistest j>alju suurem Eesti üli- kordusega Eesti
õpiljste Seltsi üpp, mis oü just mõ- '^.^^ i , - W r 5 " Z ^ »
ne päeva eest vSminud sinise vär- >MsJ^ him ja vaqu-vviitot(
oämn ii]aa ssuuuurruussee pnoooolieesstr ttääpossee ^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^„^^E^^e stimaa, mu isJaummaaal",
koopiana origmaalsest siidhpust, p4it" Veel kaitse kaneelel
mis 100 aastat tagasi Otepääl õn- ^^'^'^ ' "^^^ ^^""^^
nistati ja asub praegu peidukohas
Eestis. Aktuse avasõna järele Eesti
üliõpilaste Seltsi USA • koonduse
esimees dr. Ants Pallop palus
praost Rudolf Kivirannat lipu õn-lev"
ja Enn Võrgu „Isamaale", H.
Rüvald laulis USA hümni, Meie
Isa Palve ja laulu „Kord tõuseb
päike" Sibeliuse „Finlandiast".
Kontsertaktuse osa lõppes Eesti
hümniga.
ESTO-84 peakomitee esimees Toomas Metsala.
nistada uueks koonduse lipuks, mi-
^ da see tegi, korrates 100 a. tagasi Airfiicpip iärmiPc Tcnftwiibimine ki»
Juuni alul toimunud progressüvsete konservatüvide mitmekultuurikonverentsil, vasakult Ruho Paluoja, kes kasutatud sõnu^Rügmpu valve,võt-oU
konverentsi organiseerimistoimkonnas, Kanada ^öderaalpariamendi opõsitsioomjuht Brian Mulroney Ja^^^g
ajaks üle rahvariideis noored New ^^^^1^^^. • poolt Eesti Üliõpilaste
„ Yorgi rahvatantsuriihmalükmed. seltsi USA koondusele juubeü pu-
Jutluses praost Kiviranna kõneles püheridatud laulu „Eleegia
seHest olukorrast ja nendest mee^ sini-must-valgele" helüooja enda
leoludest, mis valitsesid esimese ^ ^ ^ ^ gaates. Järgnevalt esitas
sini-must-valge õnnistamistaHtusel, j^^-^jyj^ omaloomingimä „Leelo
rõhutades selle sündmuse üldrah-jipyjgc<^ Mõlemad muusikapalad
vuslikku tähtsust. said publiku sooja vastuvõtu osa-
Huvitavas aktusekõnes „Sini-must-
valge: võitluslipp sajandi
tuulis" mag. Jyri Kork rääkis lipu
Usteks.
Eesti üliõpUaste Seltsi ja Lexiiig=
toni avenüü kiriku initsiatiivil kor­raldatud
sündmuse läbiviimisest
võtsid veel osa Eesti Korporatsioo­nide
Lüt, New Yorgi Eesti Hari­dusselts,
New Yorgi Eesti Vaba­dussõjalaste
Ühing, Long Islandi
Võitlejate ühing, Lakewöodi Va-
' Long Islandil, N. Y. olevas
Country Art Gallery's toimus 15.
aprillist alates „Four who are
going places" nimeline kunstinäi­tus.
Näitusel esinesid oma töödega
neli kunstnikku, Wendy Chazip,
kes elab praegu Prantsusmaal ja
on leidnud seal;tähelepanu, prants­lane
Gaudin ja Dinah Maxwell
• Smilh^ Neljas on Jürg Matjus Mi­kiver,
1954. a. Stokholmis Ä d i r
nud eesti Icunstnik, kes pn õppi­nud
kunsti oma onu Olev Mikive­ri
juhendamisel ja kelle töid on
olnud näitustel Baitimpres,- Mm-heapolises,
New ; Yorgis - j a Stok­holmis.-
„Vaba Eestlase" 24. aprilli numbris on EELK Kanada praostkonna smodi kirjeldamises puudntatui
ka kahe Kanada Luteri kiriku — The EyangeUcalLutheran Church tn Gahada ja The Lutheran G^^^
of America — Canadä Sectioni ühinemist ühetes kirikuks Ja eesti koguduste osa teelles ühinemises. Väide- ^
taksei, et enamus eesti kogudusi lähevad automaatselt kaasa, ainult Toronto Peetri ja St, Catharinesi ko- ajSoost üldisžkd^
güdüised kuuluvad Missouri s^^^ nende osas tuleb teha muudatusi, et kõik eesti kogudused kuu- huvitavate ajalooliste südmustega
luksid ühte eesti k i r i ^ seda protsessi, millega see lipp ja
• ühenduses seHe väitega olgu tä-:^^^K^ toetust 29 see värvikombinatsiooii meie rah-helepamjühitud
tõsiasjale, et usulist teeni- aastat, Toronto Kohnainu kogudus vusüku võiüuse sümboleiks kujune-rohto
Peetri ja St. Catharinesi Pau-, ^m^^ 26 aastat, nende kõrval veel Otta- ^^^v
luše kogudused Qa teised Missouri Siilaku läbi Albertas, kelle algatu- v/a^ Londoni Ja Montreali Pauluse Tervituse ütles E. V. peakonsul badusvõitlejate ühing, Lakewöodi
sinodis olevad eesti kogudused>- sel eliitati sinna ka kirik. . kogudused. Selle inajanduslikü abi ^^^^ Jaakson ja lõppsõna Lexmg- Eesti Selts, New Yorgi Pauluse ko-
TorontoKohnainu, Londoni ja Ot- II maaihnasõja järele jätkus tõttu oli kogudustel võimalik pü- toni aveniiü koguduse esimees ja gudus, -New Yorgi gaidlipkond
tawa Pauluse kogudused) kuuluvad Luteri Kirik -^Missouri Sinodi hendada täit tähelepanu usulisele üj^^yge peakorraldaja Aleksander „Linnutee" ja New Yorgi sl
juba Eesti Ev. Luteri-usu lärikusse käeulatus siia saabunud eestlasile. tööle. Eriti oli toetuse saammetäh- Teadustajaks aktusel oli Ees- kond „Vüking".
ning seepärast puudub neil vajadus Siin ^b^^^^
astuda liikmeks kirikusšCj kus nad Sinodi osa: Kanadasse saabusid ^ takümnel. Seda abi need kogudu- "~ " ' • . : • -., ; ••;..; .
juba liikmed on. Kui nad ühihek- esimesena Torontosse õp. 0. sed ei unusta. Kui nad unustaksid
siduUe asutatava kirikuga, siis lii- Puhm, hiljem Õp. E.Lootsma, õp. ühinedes mõne teise sinodiga, siis
guksid nad vaid ühest sinodist tei- J. Teras ja õp. O. Gnadenteich. oleksid nad üagü sõbrad, keda sõ-se
ja mitte eesti kirikusse. Siiiöd hoolitses nende õpetajate'bfct on raskel ajal aidanud ja kui
Olgu märkida, et Kanada kolm käekäigu eest lühemat või" pikemat aidatu on heale järjele jõudnud,
luteri kirikut on kõik iseseisvad ja< aega. Olgu vaid märkida, et sinodi siis pöörab talle selja. Kas ei oleks
üksteisest sõltumatud, niikaua kuni abil oli peavari õp. O. Puhmil ja see ebamoraahie ja ebakristlik te-nad
omavahel ei ole tihinenud Läti õpetajd Lüs gu?
üheks kirikuks: Samuti ka Eesti Läti peapiiskop, Mledeleo^^ „ , ~. .' , .
Ev. Luteri-usu kink. Need kirikud ühine pa^^^^ kogudusele ,. f ^^^S? juures^u^eb ka usu-,
peale Missouri sinodi kuühivad anti kiriku ehitamiseks erakorrali- ^ .^"ige sumas pidada^^ Lutheri
Luteriikku Maailmaliitu. NeU; on selt. suur laen arvestades tollekordse ^ ~ f^^^^^^j ^ 1 ! W M ° ^ , "
ühine nimetaja, et nad oii hitermsu majanduseluga. Ka hoolitseti õpe- piibdlikul-hiter-kirikud,
kes on liidus omavahel, taja peavarju eest Londonis Ühise d^^seL seisva kurikuna. Ta ei
kuid igaüks neist iseseisva kiriku- pastoraadi ostmisega eesti ja läti " " ' " ^ ^ T 'M
na. Nad ei moodusta mitte ühte ki- õpetajaile. Toronto Kolmainu ko- koldcutiilekuil pemiselt
rikut, vaid liidu, kes üldistes kirik- gudusele^ostetim
likes asjades on omavahelises läbi- ajal, Wljem äidati pastoraadi ost- dega ja.kahjuks i n i t ^ n ^^
käimises. misele kaasa ka St. Catharinesis.
ESTLANE
$ korda nädalas
Maksab Kanadasg
$51.—
$28..
¥eerandaast«is $15.'
V81t8spool Kanadate
$65.—
• $35.—
$18.—
m::M:^^ need i^gudused on;SSSilSÄ
rik — Missouri Sinodi misjonia
netused lähevad üksnes jumalar
duse pidev majanduslik toetamine. laiendamiseks ja ehitamises.
KDOFOSTIGA SAATEKULU
kuuluvad eri sifioditease on. ti^^
olukordadest.. KeM. r . e i : , e a L p ^ ^^
tud siia asumise aja võimalustest ja
: Mailoiu alul tähistas Inglismaa
Eestlaste Selts „Tulevik" oma te­gevuse
kümnendat aastapäeva.
Hommikul ja õhtvil toimusid lauhi-harjutused,
õhtul esimene esimees
Jaan Andreller rääkis usulisel tee­mal
ja tema oma sügavast usust,
samuti tema ja ta perekonna hili­semast
käekäigust. Peeter Sheldon
näitas valguspilte,,Tuleviku" 1^
neaastašest tegevusest. Õhtu lõppes
diskp-tantsuga. •
Pühapäeva hommikul lauldi jäH^e^^^^
ja harjutati rahvatantse Juhan
;Eistrati juhatusel. Süs arutati grup­pides
mitmesuguseid teemasid na­gu
Tammsaare fond", Balti noor­te
nädalalõpp ja suviiie kontsert.
Pealelõunat mängiti tennist ja mur­ti
pead muusikaliste küsimuste kal-põhjust
olema nõuda, et kõik ees­ti
kogudused kuuluksid ühte, sino­disse.
Ühte sinodisse kuulumine ei
teeks neid Eesti Ev. Luteri-usu ki­rikusse
kuuluvaks.
Kõige suurema panuse eestlaste ;
usuliseks teenimiseks Ameerika
kontinendeil ön andnud üksnes
Lutheran Church Missouri Si-nod.
See luteri kirik on eestlaste
usuliste vajaduste eest hoolitsenud ^ ,^ . ^ , , ^., ,
alates 1896. See algas õp. Hans
Rebase tulekuga Anfeerikasse, kes:"°;™t^''^ rajas esimese eesti koguduse P õ h - * ' ' muusikat Nimdt m Root-
ja Dakotas .l1o090-77 .= a„ . A(Vv .aoaftoa -EDeosctfi; Sl firma, Grammofo, n ABBIS, mku ­$
42^ I
Näiteks sai St, Catharinesi Pauluse Teised luteri kirikud Ameerika
kogudus Missouri siiiodilt oma eel- kontinendil arvatavasti ei tundnud
: • vajadust eestlaste usulisele teeni-
* misele kaasa aitamiseks. Pärast II
maailmasõda, mil hulgaliselt saa­bus
eestlasi siia, on nad võtnud
. lahkesti vastu eesti luterlasi, neid
igati toetanud ja abistanud.
ESTO-84 raamides toimuvad-mit- AA
med muusikalised üritused. Lisaks ^' ™ :
$3o;- I
$16-
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-ds
$129.—, poolaastas $67.—
$10.50 1
Väljaspool
Kanadats
$47.—
$24.-^
$12.
aastas $35.
Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 cenü
Kirik nr. 1, 1984, lk. 49—51). Ju-
Laupäeva õhtusel pidulikul õhtu­söögil
Kristy Sheldon tervitas küla­lisi
ja toonitas, etÜlimalt heameel
on ;näha, et ,/Tulevik" on püsinud
kümme aastat,Asutajad liikmed,
olid Kristy Sheldon, Peter Sheldon
Ja pastor H.Laaneots;j Suvel 1973 ja
1974 olid suvelaagrid eriti edukad
jä rahvarohked. 1974. a. 5. maü loo­di
„Eesti Noorte Grupp*', et regu­laarselt
kohata aasta jooksul.
rustanud, välja andes Eduard Tu-ub
a j-äör gm^ -is1 el 1lo.8 n98o. a,.. pKa nii t*Ja al11,u - bsain,l vae sI,tX a t.u Sdü. mvfGo^öo..tn:e i,ba .o r-g H.i elSipülmaaf»to ono.i„na
se New Yorgi M ^ ^ ^ ^ ^ dirigent Neeme Järvi .Sunday Star"- avaldas oma 17.
kus praegu on ^petajaks K.^Kivi- juhatusel. • Salvestamine toimus juuni numbris-arükli- „Queen may
mina^^eek^gu^us t a t e ^ ^^"^J Rootsis maaümakuulsas Göteborgi see a royal mess" (Kuninganna
85-ndat aastapäeva. Nev7 Xprgr sümfoonia konsertsaalis ja lõplikult võib näha kuninglikku segadust).
|oguduse^ asutamiselt pam op. H, piaadistatudLääne-Saksamaalkõr- Selles räägitakse Toronto äll-linnas
Rebane aluse ka U ^ ^ ärajooksu
tud eesflaskomab. S ^ ^ ^ ^ .. , ,. ^ ^ ^ tunnelist, müle juures töötab inse-mus
Lutheri Kink —- Missouri Si- See ynmane lisand Neeme J^rvi ^Q^. g^..^ puUerits Ta ütles et uue
nodi toetusel. „Ta võitles usuvasta- juhatusel salvestatud heliplaatide .^nncli tõttu on tulevikus Torontos
suse ja poliitilise pahempoolsuse sarjale ilmub esmakordselt ESTO- vähem üleuiutatud tänavaid ja täis-vastü".
õpetaja H, Rebane suri 84 ajal Torontos. Eduard Tubina IX valguvaid keldrikorruseid "
ootamatult 49-aastasena 1911. a! Sümfoonia on komponeeritud 1969.
,,Kuna eesti luteriusuline kiriklik aastal, alapealkirjaga ,,Sinforiia Projekti juures pn töö käinud
töö oli algusest peale toimunud seihplice". See on kolmas esma-' juba 17 kuud ja Pullerits ütles, et
koostöös Lutheri Kirik -—Missoü- kordne heliplaadistamine Neeme rahva poolt on avaldatud palju
ri Sinodiga, siis New Yorgi kogu- Järvi j ^ Tubina kaebusi müra ja liiklusummistuste
dus pöördus pärast õp. H. -Rebase IV Sümfooniale jaStenhammari I tõttu. Maa-alused töötajad on töö-^
surma Missouri sinodi poole uue Sümfooniale, mis ilmusid 1983. aas- tanud kaevanduse põhimõttel, lõi-õpetaja
saamiseks, kelleks sai õp. tal. : gates läbi kalju umbes 12 m täna-
Conrad Klemmer. Ta oli Arizona Kõik dirigent. Neeme Järvi juha- vate all; Ameerikast toodud tunne-osariigis
soomla'ste õpetaja, kust tusel Umunud heliplaadid on müü- lipuurimise masin toodi Torontosse
tuli eestlasi teenima New Yorki ja gil ESTO-84 ajal Torontos. Infor- Shveitsist ja võttis kolm ja pool
temast sai USA-eestlaskoima õpe- m?.ts-ooniks pöörduda Man Tederi kuud, et teha 670 m piklaM tun-poole,
telefon 465-5382,. •. . nelit . ..
b i s ^ aadressidele palume mäfkida , ^ S T A L CODE" Ja
USA aadressidele ,;ZIP CODE"
Pangatshekk või raliakaart kirjutada
^^^^ F^^
VABA EESTLANE
Don Mills, Ont.M3B2M3
muUe saata VABA EESTLANE anastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
19 . . . . ; . . . o Tellimise katteks lisan $.....^^
rahas / Ishekiga / rahakaardiga. (Raha saata aimilt tähtkbjas).
Nimi ..: