1985-12-12-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
m
stusjumal, 32. Naise°
[esed, 35. Truu, 38.
ism, 40. Raske töö,
J. Tüdruk — ameeri-
L 45. Himuy 47. Lind,
(.Asesõna saksa kee-
| l . Väljak, 6. Varvas,
[. Saabas, 12. Verner,
14. Eger, 16. Prü. 18..
Irvaana, 22. Orel, 24.
rsiklid, 27. Emak, 29,
Eros, 35. ASEA, 36.
Isteet, 39. Topelt, 40.
[Rivis, 42. Saatan, 43»
.r Vestel, 2. Laager, 3.
^parov, 5. Villane, 7.
indra, 9. Sarnia, 12.
Lullima, 16. Pankrot,
). Uta, 21. Kikas, 23,
[letid, 28. Muutlik, 29.
|]Leepra, 31. Skat, 33.
Tunnel, 37. Pleä, 38.
[OEARAÄMATUST
iirisiid
Iga Can.
liiiiiiiiiiuiiiitiifliiiiiiiiiMiimu»]
laaegselt diskosse sõi-
I Roosna oli tegutsenud
llemata kogu ürituse
latki sõna.
kohale ilmus oli Roosid
kindluse mõttes nai-
[ie poole seina. See ei
>aika, sest tabamused
vasakul poolel olevas
sna ütleb, et ta tulista-
Tema mõte ei olnud
Justada. Padrunikestast
pP'i röövimise järel lei-
[t KRP tõdes kriminaal"
[mis, et need olid tulis-
Roosna autost leitud
»AGEMINE
)sna ütles, et pagemi-itud
auto pidi jäetama
rille all. mõeldi Leppär^
Edasi ta rääkis, et
ühte prügikasti, mida
litud. Ta muutis pidevalt
Ist. Lõpuks Roosna siis-
Ict auto sõideti Malmin-rkimisgaraazhi
ettenägc-raazhi
esimesel korrusel
lid riided. Selle järel Le-
] lahkunud, Roosna oli
to teisele korruseje ja
igi ning relva BMWst
l Samas ta oli peitnud
ihusüsteemi peale auto
limbriplaadid. Hiljem
has koha, kus nimeta-olidki.
fa, 16. aprilli õhtul
võtnud Meilahti parki-'
valgelt BMW autolt
^istreerimisplaadid ARS
gutanud need Kalevatiel
[ülge 17. aprilli hommi^
m Nr. 93 ^mAWmjüm neljapäev, 12. detsembril 1985—Uiursday, Decembör 12, 1985 LK.
m SIfty §t, SsiHe m. 3$3^§i
^tuti 782^5 m 447-2017
Kaete- ja kirjcinclus-teadlastele
pcigylyses
Raamat tuletab meelde neid kauneid
ja sisukaid p ä ^ 1984. aasta
juulikuus Torontos. Raamat aga
suurte siindmuste
niini-
TOOME & PEASi
mas T*
aktusest osa-vasakult
dr; BnMAr^ dr. Too-a
Elma Mfll^ ja dr. Alar Toomre.
Foto: Vaha Eestlane
T«off«9to, Oat M^A 3iül
E. SOOSAR
liitis
Hatling 762-9196
litaokti V . S 1044
KATUSiTÖÖP
Soogne ehttajad
Metro licenöe 2422
VAIPADE & M16&%U
PUHASTUS
, VERÄ POŠKÄ-Gnihthal,' ELU
JÄTKUB VÕÕRSIL.: ToMntö
1985. 179 lk.:, :^v,:^;;
Vera Poska-Grünthal on kirjutanud
oma rikkast elukäigust raamatud
„JaanPoskä tütar jutustab";
(1969) ja ,,See oli Eestis" (1975),
kus ta oma tegevuserohket elutööd
jagas kolme linna yähel, Tallinnas,
Tartus ja Kuressaares ajavahemikus
1919 — 1944. i'a on olnud juhtiv
jõud eesti naislükuniise arengu juures
ja selle kujundamisest ise osa
võtnud.
Põgenemisest ja Msemäst^^^^^^^^
käigust võõrsil jutustab ta äsjailmunud
kolmandas memuaarteoses
„Elu jätkub võõrsil". Liigutavad on
leheküljed kuidas enia oma ^p€re-konda
kogus ja põgeneniisele viis.
Suure põgenemise järel ei jäärind
ta tegevusetult seisma, eesti nais-lükumine
vajas veelgi laiemat juhtimist
maapaguluSes, kus ees^
kodud vajasid nõuannet/ et suudaksid
täita eesti kõdude ajaloolist
missiooni — jätkata generatsioonile
järglaste kasvatamist.
Memuaarid, algavad põgenemisplaanide
tegemisega Haapsalust,
viimaseid sõite ja organiseerimisi
oma perekonna kooshoidmiseks, kuni
tuli teha lõplik( otsus, kes võis
põgeneda ja kes jäi kodumaale.
Peale õe oli lõpuks siiski terve perekond
Rootsis.
Rootsis jätkub ka elu mitmekülgse
tegevusega,-/kus elusihiks on
eesti ühiskonna abistamine, nende
aitamine, kes Saksamaa põgenikelaagreis
vajasid abi ja kelle organiseeritud
abistamiseks oli vaja organeid
luua. Muidugi eestlaslikult
tekitab liigne aktüvsus kadedust ja
kuulujutte, ideed põrkavad vastu-seisjate,
mittetehatahtjate vastuseisule,
nagu oli vahejuhtum kodude
ajaJdrja „Triinu" asutamise puhul.
Aeg on näidanud kuivõrd õige
samm oli sellise, üle maailma hajutatud
eestlaste sidumine oma ajakirjaga.
Aga töörõõmu kõrvale toi
see ka kibedust.; :
Oma tegevusega rpotsiš ühiskonnas
tekib tal sõpru teiste rahvaste
hulgas, kes kannavad edasi
eestlaste; rahvuslikke püüdlusi ja
aitavad maapagulase tragöödiast
informatsiooni anda. Mitmekülgse
tegevuse hulka satub abikaasa
surpi,, mis ön rängalt raskeks löögiks.
Tulek tütre juurde Montreali
on teise : ühiskonda tulek, kus ta
veetis kolm aastat. Selle ajaga organiseeris
ta Montrealis Eesti
Naisseltsi, kõneles kanada klubides
Eesti probleemidest ja oli mitmel
alal tegev.
Teksti täiendavad rohked fotod
inimestest keda on kohatud või
kellega koos töötatud või jagatud
ühise perekonna rõõmusid ja muresid.
V. Poska-Grünthal kirjeldab
seda elu võõrsü, niida kaaspagu-lästena
oleme jaganud, ainult tema
on eestlaste organiseerimisel,
abistamisei jä juhtimisel nagu teistest
ees käinud ja suurem olnud.
Seda on väga luivitav lugeda, kuna
se nieenutab kaasaegseile^ k^
tugevad on süski eestlased olnud
kõigile kaotustele vaatamata Ja
raskusile vastu- pannes, kandes
oma silmade ees ülimat eesmärki
- r iseseisvatkodumaadi.v • • •
Kaanejoonisel on tütrepoeg Jaan
Henrik Pill sinisena näidanud maa-ümakaardii
maad, kus vanaema on
eestlaste keskel liikunud.
Harnies Oja
Aastal 1971 ihnus trükist väljas- / ESTO-84 Toronto, esimehe mitte- tod Tartu rahulepingule allakirjuta-pool
kodumaad töötavate keele- ja ametlik pildialbum ümus Rootsis^ n^^^^ vagunist ja poldri
andus^eadlaste tööde bibHograa-VäHs-Eesti ja EMP kirjastused genemisest. Järgneb üsna, ajalises
fia, mis haaras ajavahemiku 1944 leheküljelise suureformaadilise alr järjestuses sündmusi, neist palju-
—1969. Nüdü on see trükist lõp- bumi on toimetanud Vello Pekomäe dest üritusist millest ESTO-84 koos-pemas.
Ja vahepeal ön 15 aasta ja Elmar Pettäi (tegevtoimetaja,), nes. Lõpuks eestlaste vabadusnõu-jooksül
ilmunud väga palju uut kujundanud Toivo Kurmet ja El- de manifest kõrvuti eesti jä inglise
keele- ja kirjandusteaduse alal nii mar Pettäi, kuna ingliskeelse kok- keeles,
endiste kui kä nooremate eesti kuvõtte ön kirjutanud Rita Ilisson.
teadlaste poolt. Et sääda kõigest Albumis on peaaegu võrdselt Väryi-sellest
ülevaadet, on Eesti Teadus- ja must-valges fotosid.
loeteluga, ESTO-M juhatuse- puhul fotograafidele antud
k ^ ^ v l - * ^^"^ ga ja peakomitee liikmeskomia maalseid pildistamise võimalusi,
eva ajani. loetlusega, järgneb Robert Kreemi mme tulemused on albumi t r ^
Käesoleva^ T pöördub Instituudi ,,Tänu, ESTO rahvas" ja dr. Karl dis nähtavad, kus puudu jäävad fo-juhatus
kõikfde keele- jä kirjandus- Äunä ,,Eestluše suursündmused", töd ESTO VISIOONILT, mis hõl-teadlaste
poole paguluses üleskutse- Pärast Ontario mitmekulttiuri mi- maksid kogu .sündmust, yaatamata
ga saata Instituudile oma tööde nistriSusan Fishi tervitust ongi sellele on album siiski tõre meene-täielik
loetlu äjavahem^^ 1944 albuni vaid pildiraamatuks ilma pi- teos sellest, mis oli, kus eestlased
—1985 (ette. aai*avalt ka 1986, kui kemate selgitavate tekstideta, väl-on
teada mõiie töö ilmumine siis), ja arvatud neli veergu Eestit tut-
Arvesse tule^rad nii teaduslikud kui vustatavat andmestikku, kus on fo-ka
populaarteaduslikud tööd, ka
need, mis on ilmunud ajakirjades,
kuid mitte ajaleheartiklid. Kaasa on
amtud ka retsentsioonid ja nekroloogid,
kuid need tulevad tuua
eraldi miiude tööde lõpus. Märkida
tuleb autori täielik niini (kaasautorite
puhul ka nende nimed), töö
tiitel (võimalikult ingliskeelse tõlkega,
kui töö ei ole ilmunud inglise,
saksa või prantsuse keeles), välja- 8^4. oktoobrini toimtis Rahvus- (;,Kui nõukog^ tulid,.. .") le-andja,
ihnumise tot ja aeg ning vaheline Frankfurdi Raamatumess, vib juba kõü^^^^
lehekülgede; arv; artiklite puhul See ön iga-aastane jiritus, mis aas- , Robert Raidi romaan ,,Kui vene-publikatsiöon
(ajakiri), kus töö pntäkümnete jooksul on kujunenud lased tulid" räägib ajajärgust, aas-ilmünüd,
ühes lehekülgede ulatuse- üheks suuremaks ja esmdusliku- tatel 1939—1941, mil toimus esimc:
maks raamatumessiks kogu maaü-
••mas.'
ülemaailmselt kokku tulnuina moodustasid
ühise rahvapere.
ga (näit. pp. 141—159).:
Võimalike arusaamatuste vältimiseks
olgu veel märgitud, et küsi-se
iseseisva ja deihokraatiiku Euroopa
riigi — • Eesti vägivaldne,
järk-järguline inkorporeerimine
Nõükopde Lütü ja neist ebainimlikest
meetoditest; milliseid Nõukogude
okupatsioonivõim kasutas eesti
rahva vastu, et sundida vümast
keelde <i955. a.) ning ilmus ieist-kordselt
saksa keeles 1983. a.
Tänavusest Frankfurdi Raamatu-muses
ei ole ainult eestikeelsed või messist võttis osa 6.440-kirjastust,
eestiainelised tööd, ^ vaid ka kõik 81 rügist, kus väljapandud raama^
muu, mis e M teadlased paguluses t^^^^ mülest
on keele- ja kirjandusteaduse alal 92.000 ühikut oli esitriiMst, mis olid a^tii^''''^onmn^ ünms' ešma^
trükis avaldanud. Tööd tulevad esi- väljapandud; järgmistes sektsiooni- ^ ^ ^ ^ saksa keeles 1953 a ja
tada kronoloogilises järjekorras. des:ballete^ tõlgiti hispaaniav türgi, läti ja eesti
_ , . . , . > . . , X ; „* ^: Ja^oorsooraamatud, teadus 3a teh-
SiWiograa&a koos^^
te endikaasabil oa praeguses pagu-.^^^
lasolukorras paratamatu. Paljude
teadlaste tööd on suurte kauguste Raamatumessil olid paljud riigid
tõttu kättesaamatud ja vastavate esin(fatud oma rahvuslike stendide-andmete
hankimine ei ole võuna- ga, nende hulgas ka Vaba Eesti
lik. Isegi üksikute teadlaste asu- kirjanduse Väljapanek, enam kui
kohtadest ja aadressidest on meie 133 ühikuga^ mülest 11 ühikut oli
andmed puudulikud ja seepärast esitrükist, eesti, inglise, saksa ja
oleme väga ttolikud, kui Ž ^ ^ ^ keeles, samuti ka läti, leedu
üleskutse ' saajad informeeriksid ja venekeelseid raamatuid oli väl-meie
üritusest ka neid kolleege, japändud, mis on kirjastatud vabas
kelleni see üleskutse pole jõudnud. Läänes. r
31. jaanuaril 1985. a. oli Robert
Raidi romaan Kui venelased tulid
. . ."airutusel isegi Saksa Föderatiivse
Vabariigi parlamendis, kus
Kristlik Demokraatliku , Partei
(GDU) esiniees Kurt Georg Kiesin-ger
ütles oma oponendüe Sotsiaal
Demokraatliku Partei (SPD) esimehele
Erich Ollenhauerilej et viimane
peaks lugema Robert Raidi
romaani enne >kui ta hakkab rääki-
Pahitud bibliograafilised andmed Olgu võrdluseks öeldud, et Mosk- mä heanaaberlike suhete sissesead-paUime
saata võimalikiüt pea aad- va keskvõ kodu-Ees- misest Nõukogude Luduga,
ressil: Institutum Litterarum Esta- tist, kus elab eüamüs eesti rahvast, Rahvusvahelinfe Frankfurdi Raa-nicum,
Box 7608, 8-103 94 Stodi- välja panna kõigest 53 ühikut, kuid matiimess oli igati edukas kavaba
E H juhatus
parimat
Möödunud suvel ümus Lundis
Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel
Bemard Kangro uus luuletuskogu.
See on ka kuueteistkümnes
lüürUine oopus ja kannab kahekordset
pealkirja — „Tuiskliiv. Tal-vereis".
Selle kahekordsuse tagamõte
selgub, kui meenutame, et ta
VABA EESTLANl
TCMMETÜS JA -TALrrUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9--3-oi
Teiefoaid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
VABA EESTLASES
• m ismv a|a!ellie laMdme
levikus tõttBi
üks toll ühel veerul $5.-
• ^ KimMusi vö©toSssc v&stu:
aädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-si ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella l i - n i.
ttel.
Leida Marley 223-CCöO
Postiaadress:-
9 Panravano Ci.
WiUowdale, Ont. M2R 3S8
Neustadt kirjandusauhinna 1986.
aasta zhürii on moodustatud. Selles
on alaliseks uimeks Ivar
Ivask, teised liikmed' Maya Ange-lou
(USA). Jose Luis Cano (Hispaania),
lordan Chimet (Rumeenia),
Margherita Guidacci (Itaalia),
Shuichi Kato (Jaapan), Sigurdur
A. Magnusson (Island), AdoK
Musehg (Šveitsi), Gregory Rabas-sa
(USA), Mordecai Richler (Kanada)
ja Anthony Rudolf (linglis-maa).
Nende poolt on esitatud kandidaatideks
samas järjekorras, kusjuures
1. Ivask ei esita kandidaati, ni-geerlane
Wole Soymka, hispaanlane
Fransiseo- Ayäla, rumeenlane/
prantslane Eugene Ionesco> itaallane
Primo Levi, jaapanlane Kenza-buro
õe, argentiinlane Jorge Luis
Borges, shveitsläne Max Frisch,
sakslane Günter Grass, kanadalane
Mavis Gallant ja prantslane Yves
Bonnefoy.
Oklahoma ülikooli kampuses diskuteeritakse,
valitakse ja kaitstakse
kandidaatide töid. Pärast kui
kõik kandidaadid on esitatud alatakse
hääletamisega, kusjuures igal.
ringil langeb välja vähem hääli
saanud kandidaat. Sellin'e moodus
võib võtta kuni kaks ja pool päeva
ja lõpeb kui üks kandidaat saab
enamuse häältest.
Seni on kaks Neustadt laureaati
hiljem valitud Nob.eli laureaatideks:
Szeslaw Müosz ja Gabriel
Garcia Marques, kaks zhüriilüget
on valitud Nobeli laureaatideks —
Heinrich BöU ja Odysseus Elytis,
viis kandidaati saanud kõrgeima
vääristuse — Pablo Neruda, Aleksandr
Solzenitsõn, Eugenio Monta-le,
Eyvind Johnson ja Elias Canfet-ti.
Nii võib öelda, et Neustadt on
nagu eelastmeks Nobeli kirjanduse
laureaadiks valimisele, kus Ivar
Ivaskü alalise liikmena on suur
ülesanne täita.
Baltimore' Eesti Organisatsioonide
Bülletään nr. 204—1985. Seekordses:
bülletäänis leidub järgmist:
Lüli-Anne P a r l o , , E l l a . nbakule",
B.E.O. Bülletääni tervitiis Ella II-baku
90. juubeli puhul, LGM'i tervitus
Ella nbakule, tekst Ernst Jaaksoni
kõnest Baltimores 26. oktoob-rü
1985, tekst Tiiha K : Etsi kõnest
BES juubeliaktusel, kokkuvõte BES
esinaise Meeta Liiv-a esinemisest
19. oktoobri raadiosaates, arvukalt
seltskondlikke ja kiriklikke teateid,
nende hulgas kirjeldus Markuse koguduse-
tänupühateenistusest ja- pe-hohn,
Sweden. • kahjuks ilma eestiastest esindajateta,
kes võinuks anda seletusi väljapaneku
kohtaJ
Raamatumessi külastajate seas
äratas erilist huvi eesti stendis väi-,
japändud Aarand Roosi poolt koostatud
ingliskeelne raamat Eesti
kohta, samuti Robert Raidi romaan:
„Kuiriõukogulased tulid..."
samuti Paul Saagpaku ,,Eesti-Ing-lise
sõnaraamat", Heini Jänese
Eesti keele õpik ning kokaraamat
eesti toitude kohta.
Juba palju aastaid on olnud päevakorras
Robert Raidi romaan. ,,Kui
eelmine, juba õige mitu aastat ta- venelased t uM . . ." tõlkimine ing-gasi
ümunud luuleraamat kandis ^ge keelde ja selle kirjastamine,
samuti kaheosalist tütlit — „Mere- .^Q^Q Borease kirjastajad ka täitsid
valgus. Tuuletund". Nii nagu see Frankfurdi Raamatiimessi ajaks,
sisaldas meeleolusid kevadest ja jsjime^atud romaani ingliskeelne va-suvest,
nõnda on kõnesolev sügise ^ant „When the Soviets cöme .
ja talve jaoks. Nüsiis on' ring täis
saanud, aastaring.
Eelmine ei tarvitse muidugi segada
luuletuste lugemist. Need on
ka selles kogus koondatud traditsioonipäraselt
tsüklitesse. Heledamast
veidi tumedama poole näivad
viitavat pealkirjad nendel tsüklitel,
nagu: „Hommikukirjad", „Tuisk-liiv.
Talveööd", „Sügismatk, talve-reis",
ja „Varjurändaja". '
Pessimistlikud, nagu pealkirjad
viitavad, võiks vahest pealiskaudselt
vaadates leida. Kui autorüt küsida,
siis vaidleb ta vastu. Ja tõepoolest,
'kui eelvümane luuletus
kõneleb asjade igikaduvusest, inimese,
selle „suure tuhakuninga"
kohkuniisest .„ruumi ja aja halli
tühjuse" ees, süs raamatu viimane
pala lohutab lugejat ometi: „Päike
virvendab maailmast läbi. | Noor
lehestik kahiseb lõunatuules. [Kõik
on heleroheline, ka tuul." Ja kuskU
on ikkagi väljapääs, miski ei lõpe
kosmose „musta auku", vaid:
,JCuskil on tee kahe maaüma vahel.
\ On kõik ainult tühi tee, vaid
ka I reisi peasiht, päralejõudmine?"
Lüaldamatult öeldes on kõnesolev
üks autori tähendusrikkamaid
Eesti kirjandusele, kus sai
tud mitu koostöölepingut Ameerika
Ühendriikide ja Soome kirjastajatega.
' ,, ,
Ö
s
' R. SCBMÖ,
Smr valik euroopa priUirasmef
Zdiss, Rodensfoek, Metiicff.
Spetsialtseernnufl conti^ct lei>\Mi'
alal
1586 BLOOR SfT. W. 1 äimMo
m üml Dondas'» snbwajM
Tel 535-6252 '
mmmmm/f
August Mälgu 85. sünnipäeva tähistamiseks korraldatud
sõnalismuusikalisel pealelõunal oli üheks osaJ^s katkend
romaani „Taeva palge all" dramatiseeringu lavastusest.
Pildil osalised Esko Luksep ja Lmda Lõhmus.
Eestlane
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 12, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851212 |
Description
| Title | 1985-12-12-07 |
| OCR text |
m
stusjumal, 32. Naise°
[esed, 35. Truu, 38.
ism, 40. Raske töö,
J. Tüdruk — ameeri-
L 45. Himuy 47. Lind,
(.Asesõna saksa kee-
| l . Väljak, 6. Varvas,
[. Saabas, 12. Verner,
14. Eger, 16. Prü. 18..
Irvaana, 22. Orel, 24.
rsiklid, 27. Emak, 29,
Eros, 35. ASEA, 36.
Isteet, 39. Topelt, 40.
[Rivis, 42. Saatan, 43»
.r Vestel, 2. Laager, 3.
^parov, 5. Villane, 7.
indra, 9. Sarnia, 12.
Lullima, 16. Pankrot,
). Uta, 21. Kikas, 23,
[letid, 28. Muutlik, 29.
|]Leepra, 31. Skat, 33.
Tunnel, 37. Pleä, 38.
[OEARAÄMATUST
iirisiid
Iga Can.
liiiiiiiiiiuiiiitiifliiiiiiiiiMiimu»]
laaegselt diskosse sõi-
I Roosna oli tegutsenud
llemata kogu ürituse
latki sõna.
kohale ilmus oli Roosid
kindluse mõttes nai-
[ie poole seina. See ei
>aika, sest tabamused
vasakul poolel olevas
sna ütleb, et ta tulista-
Tema mõte ei olnud
Justada. Padrunikestast
pP'i röövimise järel lei-
[t KRP tõdes kriminaal"
[mis, et need olid tulis-
Roosna autost leitud
»AGEMINE
)sna ütles, et pagemi-itud
auto pidi jäetama
rille all. mõeldi Leppär^
Edasi ta rääkis, et
ühte prügikasti, mida
litud. Ta muutis pidevalt
Ist. Lõpuks Roosna siis-
Ict auto sõideti Malmin-rkimisgaraazhi
ettenägc-raazhi
esimesel korrusel
lid riided. Selle järel Le-
] lahkunud, Roosna oli
to teisele korruseje ja
igi ning relva BMWst
l Samas ta oli peitnud
ihusüsteemi peale auto
limbriplaadid. Hiljem
has koha, kus nimeta-olidki.
fa, 16. aprilli õhtul
võtnud Meilahti parki-'
valgelt BMW autolt
^istreerimisplaadid ARS
gutanud need Kalevatiel
[ülge 17. aprilli hommi^
m Nr. 93 ^mAWmjüm neljapäev, 12. detsembril 1985—Uiursday, Decembör 12, 1985 LK.
m SIfty §t, SsiHe m. 3$3^§i
^tuti 782^5 m 447-2017
Kaete- ja kirjcinclus-teadlastele
pcigylyses
Raamat tuletab meelde neid kauneid
ja sisukaid p ä ^ 1984. aasta
juulikuus Torontos. Raamat aga
suurte siindmuste
niini-
TOOME & PEASi
mas T*
aktusest osa-vasakult
dr; BnMAr^ dr. Too-a
Elma Mfll^ ja dr. Alar Toomre.
Foto: Vaha Eestlane
T«off«9to, Oat M^A 3iül
E. SOOSAR
liitis
Hatling 762-9196
litaokti V . S 1044
KATUSiTÖÖP
Soogne ehttajad
Metro licenöe 2422
VAIPADE & M16&%U
PUHASTUS
, VERÄ POŠKÄ-Gnihthal,' ELU
JÄTKUB VÕÕRSIL.: ToMntö
1985. 179 lk.:, :^v,:^;;
Vera Poska-Grünthal on kirjutanud
oma rikkast elukäigust raamatud
„JaanPoskä tütar jutustab";
(1969) ja ,,See oli Eestis" (1975),
kus ta oma tegevuserohket elutööd
jagas kolme linna yähel, Tallinnas,
Tartus ja Kuressaares ajavahemikus
1919 — 1944. i'a on olnud juhtiv
jõud eesti naislükuniise arengu juures
ja selle kujundamisest ise osa
võtnud.
Põgenemisest ja Msemäst^^^^^^^^
käigust võõrsil jutustab ta äsjailmunud
kolmandas memuaarteoses
„Elu jätkub võõrsil". Liigutavad on
leheküljed kuidas enia oma ^p€re-konda
kogus ja põgeneniisele viis.
Suure põgenemise järel ei jäärind
ta tegevusetult seisma, eesti nais-lükumine
vajas veelgi laiemat juhtimist
maapaguluSes, kus ees^
kodud vajasid nõuannet/ et suudaksid
täita eesti kõdude ajaloolist
missiooni — jätkata generatsioonile
järglaste kasvatamist.
Memuaarid, algavad põgenemisplaanide
tegemisega Haapsalust,
viimaseid sõite ja organiseerimisi
oma perekonna kooshoidmiseks, kuni
tuli teha lõplik( otsus, kes võis
põgeneda ja kes jäi kodumaale.
Peale õe oli lõpuks siiski terve perekond
Rootsis.
Rootsis jätkub ka elu mitmekülgse
tegevusega,-/kus elusihiks on
eesti ühiskonna abistamine, nende
aitamine, kes Saksamaa põgenikelaagreis
vajasid abi ja kelle organiseeritud
abistamiseks oli vaja organeid
luua. Muidugi eestlaslikult
tekitab liigne aktüvsus kadedust ja
kuulujutte, ideed põrkavad vastu-seisjate,
mittetehatahtjate vastuseisule,
nagu oli vahejuhtum kodude
ajaJdrja „Triinu" asutamise puhul.
Aeg on näidanud kuivõrd õige
samm oli sellise, üle maailma hajutatud
eestlaste sidumine oma ajakirjaga.
Aga töörõõmu kõrvale toi
see ka kibedust.; :
Oma tegevusega rpotsiš ühiskonnas
tekib tal sõpru teiste rahvaste
hulgas, kes kannavad edasi
eestlaste; rahvuslikke püüdlusi ja
aitavad maapagulase tragöödiast
informatsiooni anda. Mitmekülgse
tegevuse hulka satub abikaasa
surpi,, mis ön rängalt raskeks löögiks.
Tulek tütre juurde Montreali
on teise : ühiskonda tulek, kus ta
veetis kolm aastat. Selle ajaga organiseeris
ta Montrealis Eesti
Naisseltsi, kõneles kanada klubides
Eesti probleemidest ja oli mitmel
alal tegev.
Teksti täiendavad rohked fotod
inimestest keda on kohatud või
kellega koos töötatud või jagatud
ühise perekonna rõõmusid ja muresid.
V. Poska-Grünthal kirjeldab
seda elu võõrsü, niida kaaspagu-lästena
oleme jaganud, ainult tema
on eestlaste organiseerimisel,
abistamisei jä juhtimisel nagu teistest
ees käinud ja suurem olnud.
Seda on väga luivitav lugeda, kuna
se nieenutab kaasaegseile^ k^
tugevad on süski eestlased olnud
kõigile kaotustele vaatamata Ja
raskusile vastu- pannes, kandes
oma silmade ees ülimat eesmärki
- r iseseisvatkodumaadi.v • • •
Kaanejoonisel on tütrepoeg Jaan
Henrik Pill sinisena näidanud maa-ümakaardii
maad, kus vanaema on
eestlaste keskel liikunud.
Harnies Oja
Aastal 1971 ihnus trükist väljas- / ESTO-84 Toronto, esimehe mitte- tod Tartu rahulepingule allakirjuta-pool
kodumaad töötavate keele- ja ametlik pildialbum ümus Rootsis^ n^^^^ vagunist ja poldri
andus^eadlaste tööde bibHograa-VäHs-Eesti ja EMP kirjastused genemisest. Järgneb üsna, ajalises
fia, mis haaras ajavahemiku 1944 leheküljelise suureformaadilise alr järjestuses sündmusi, neist palju-
—1969. Nüdü on see trükist lõp- bumi on toimetanud Vello Pekomäe dest üritusist millest ESTO-84 koos-pemas.
Ja vahepeal ön 15 aasta ja Elmar Pettäi (tegevtoimetaja,), nes. Lõpuks eestlaste vabadusnõu-jooksül
ilmunud väga palju uut kujundanud Toivo Kurmet ja El- de manifest kõrvuti eesti jä inglise
keele- ja kirjandusteaduse alal nii mar Pettäi, kuna ingliskeelse kok- keeles,
endiste kui kä nooremate eesti kuvõtte ön kirjutanud Rita Ilisson.
teadlaste poolt. Et sääda kõigest Albumis on peaaegu võrdselt Väryi-sellest
ülevaadet, on Eesti Teadus- ja must-valges fotosid.
loeteluga, ESTO-M juhatuse- puhul fotograafidele antud
k ^ ^ v l - * ^^"^ ga ja peakomitee liikmeskomia maalseid pildistamise võimalusi,
eva ajani. loetlusega, järgneb Robert Kreemi mme tulemused on albumi t r ^
Käesoleva^ T pöördub Instituudi ,,Tänu, ESTO rahvas" ja dr. Karl dis nähtavad, kus puudu jäävad fo-juhatus
kõikfde keele- jä kirjandus- Äunä ,,Eestluše suursündmused", töd ESTO VISIOONILT, mis hõl-teadlaste
poole paguluses üleskutse- Pärast Ontario mitmekulttiuri mi- maksid kogu .sündmust, yaatamata
ga saata Instituudile oma tööde nistriSusan Fishi tervitust ongi sellele on album siiski tõre meene-täielik
loetlu äjavahem^^ 1944 albuni vaid pildiraamatuks ilma pi- teos sellest, mis oli, kus eestlased
—1985 (ette. aai*avalt ka 1986, kui kemate selgitavate tekstideta, väl-on
teada mõiie töö ilmumine siis), ja arvatud neli veergu Eestit tut-
Arvesse tule^rad nii teaduslikud kui vustatavat andmestikku, kus on fo-ka
populaarteaduslikud tööd, ka
need, mis on ilmunud ajakirjades,
kuid mitte ajaleheartiklid. Kaasa on
amtud ka retsentsioonid ja nekroloogid,
kuid need tulevad tuua
eraldi miiude tööde lõpus. Märkida
tuleb autori täielik niini (kaasautorite
puhul ka nende nimed), töö
tiitel (võimalikult ingliskeelse tõlkega,
kui töö ei ole ilmunud inglise,
saksa või prantsuse keeles), välja- 8^4. oktoobrini toimtis Rahvus- (;,Kui nõukog^ tulid,.. .") le-andja,
ihnumise tot ja aeg ning vaheline Frankfurdi Raamatumess, vib juba kõü^^^^
lehekülgede; arv; artiklite puhul See ön iga-aastane jiritus, mis aas- , Robert Raidi romaan ,,Kui vene-publikatsiöon
(ajakiri), kus töö pntäkümnete jooksul on kujunenud lased tulid" räägib ajajärgust, aas-ilmünüd,
ühes lehekülgede ulatuse- üheks suuremaks ja esmdusliku- tatel 1939—1941, mil toimus esimc:
maks raamatumessiks kogu maaü-
••mas.'
ülemaailmselt kokku tulnuina moodustasid
ühise rahvapere.
ga (näit. pp. 141—159).:
Võimalike arusaamatuste vältimiseks
olgu veel märgitud, et küsi-se
iseseisva ja deihokraatiiku Euroopa
riigi — • Eesti vägivaldne,
järk-järguline inkorporeerimine
Nõükopde Lütü ja neist ebainimlikest
meetoditest; milliseid Nõukogude
okupatsioonivõim kasutas eesti
rahva vastu, et sundida vümast
keelde |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-12-07
