1985-12-12-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
5S253
GcnJ. Acquisi s j&cctdjon
I
Of
mus
Nr. 93 (9196) X X X I V aastakäik
S T L Ä S T
Neljapäev, 12. deteembril 1985 — Th^^sday, Decemberi2, 1985
mmm IGAL TEISIPÄEVAL
J A NEL/APISVAL
maSammka Und 79emA
mm
pioneeris H viis aasta
Um sptoiicfldsiillugig aineeirlkd iuur^sataduste püiigii
^ÜhendriiMd® Föderaalne liiurdlusbik®® ssrreteeris 26. nov. esidlise l i i k b M-geoleku
Agentumi (National See urity Agemcy) töötaja Ronald Peltön'! pärast seda,
koi yiimane oli omaks võtnud ameerika Miresdaduste miiiimis® % Liidnle fobkeü kui
viimase viie aasta Jooksnlo
Jaanuaris 1980 külastab ta M; Lii-:.
du Wäshingtoai saatkonda Ja;
nõustus edastama nÕukogudoV
esindajatele luureinfonnatstQcm
raha eest.
~ Föderaalvalitsuse vastavad amer lüklik Julgeolekiii ÄgeatuMr ©m ajendanud tema riiüfetumist spioo-tikandjad
seletasid ajaMrjanduseki kõige suurem ja niks. Peitun oli aprillis 1979 tunnis-et
44-aastane Pelton identifitseeriti, kõige salajasem luureteenistus, tantid-:'end ametlikult pankrotistu-spioonina
augustis läände ärahüpa- mis üritab muuhulgas murda vä- nuks.
nud KGB ohvitseri Vitali Jurtshen- lisrükide salajasi kommumikat-ko
poolt, kes ise siirdus novembri siooni koode,
alul N. Liitu tagasi.
• Ta jälgib kommunikatsiooni iile
Nüüd arreteeritud Ronald Pelton terve maailma elektrooniliste sead-oli
ülestunaistanud teda küsitlenud mete ja tehiskaasiastega. Sama
FJB töötajate^li, et ta oli mitmel teenistus kindlustab ühendriikide
korral kohtunud ühe ' nõukogude valitsusorganite endi kommunikat^ Pelton võttis omaks, et ta sai mit-luureohvitseriga
jaanuarist 1980 ku- siooni süsteeme ja nende poolt ka- mel korral raha nõukogude agenti-ni
jaanurini 1983. See informatsioon sutatavate raalide salajasust. ^^It, kaasaarvatud 15.000 dollarit
esineb kohtulikus dokumendis, mi- , reisi eest Viini jaanuaris 1983. Peida
F J B esitas föderaalsele distrik- ^^^ituhkus dokumendis öeldakse, ton külastas Vüni vähemalt kolmel
tikohtule, ®* ^^^^^^ andnud nõukogude k^n-al kohtumaks oma nõdcogude
agentidele üksikasju ,,ühe ühend- kontaktidega, kusjuures kahel kor-miUes
öeldakse'veel, et Peltom^i riikide luureandmete kogumise pro- rai ta ööbis seal nõukogude saadi-spioneerimine
oli kestnud kuni jekti kohta, mis oüsiMtudN. Liidu residentsis. Seal kuulab
käesoleva aasta septembri kuuni, vastu." ' umbes kaheksa tundi päevas KGB
FJB poolt avaldatud infromatsioo- lastavate ametikandjate infor- töötaja AnatoH Slavnov, öeldakse
ni kohaselt alustas Pelton* oma "latsiooni kohaselt oüd Pelton'i Föderaalse Juurdlusbüroo poolt esi-spionaazhitegevust
pärast seda, kui ^ ^ ^ ^ ^ majanduslikud raskused tatud kohtulikus dokumendis,
ta lahkus Riikliku Julgeoleku Agen- — ^ — — _ — : . - : — — — ^ — - - • . - • . •;
tuuri teenistusest aastal 1979.
Pelton'! arreteerimine oli vaid
üks juhtum terves spioonide vahistamiste
sarjas, mis on viimaste
päevade jooksul leidnud aset
Ühendriikides. Viie päeva jooksul
arreteeriti kokk^ neli isikut spioneerimise
süüdistuste aluseL Üks
nendest oli Hiinas sündinud ja USA
kodakondsuse omandanud endine ^
Luure Keskagentuuri uurimistööü-ne,
kes olevat Hiina Rahvavabariigile
miüünud informatsiooni 1952.
aastast saadik. Washingtonis arreteeriti
mereväe vastuluure ametnik
Johäthan Pollard ja tema; abikaasa
Anne süüdistuste alusel, et nad
olid spioneerinujd Iisraeli kasuks;
Ühe nimetuks j ä ä n t o iÄ
Reagani administratsiooni ametikandja
afvamijse kohaselt on nendest
neljast Pelton kõige rohkem
kahju teinud Ühendriikide julgeolekule.
FJB kõnesdevas kohtulikus
dokumendis öeldakse, et Pelton töötas
Riikliku Julgeoleku. Agentuuri
juures 1965-ndast kuni 1979-nda aastani,
kusjüures| tal oli juurdepääsu
luba mõnihgateiekõjge tähtsamata
le kommunikatsiooni luure saladustele.
Pelton oli;j omaks võtnud, et
KGB esindajad -olid teda küsitlenud
sensitiivse informatsiooni kohta,
millega tal oli ohmd oma töökoha
tõttu t e g e m i s t . ; "^
Moskvas viaitgist^ti
demonstrante
MOSKVA (Reuter) — N . LiidiiE
võimud vangistasid 12 isikot, kui
nad püüdsid vaikse demonistratsi-dmniga.
tähistada iHiimõiguste päevai
37. aastapäeva.
. Tunnistajate andmeil kuulusid
vangistatud väiksemasse gruppi, kes
kogunes lumesajus luuletaja Aleksander
Pushkini mälestussamba
juurde viimastel aastatel traditsiooniliseks
kujunenud demonstrat-sioomle.
Samal |>äeval „Pravda" avaldas
esiküljel juhtkirja, mis väitiSj et
kümned müjonid inimesed Läänes
elavad viletsuses ja neilt on võetud
põhilised inimõigused. Juhtkiri väitis
ka,
\et N . Lüt garanteerivat oma ko^
idanikkudele politnlisi Ja ühis-jkondlikke
õigusi, võrdselt kõigil®
I etnilistele gruppidele.
{Washingtonis USA president Ronald
Reagan, süüdistades nimeliselt
mitmeid riike inimõiguste kokku-lej>
pe rikkumises, ütles et Kremli
edaspidistel sammudel inimõiguste
takštamisel N . Liidus on määrav
tähtsus kahe riigi vahekordade ku-jdnemisel
tulevikus.
O Idnosõpfadele m. äsjane
paljndes kinodes jooksev ülm „Wliite Nights" („Valged
aastaid tagasiühest Vene
P.-Ameerikas asilillišakniid
läil Ba]iyslmitov.x^ ^ :^
Pildil Kia Puhm (vasakul) koos õe Alissaga äsjaste Põh- , ••fr - •
ja-Ameerika Balti ujumisvõistlustel. Ka Alissa on valinud I .,,
. 1 1 . • m . ^ r i . m 1 maailmaruumil
spQÄuks tegevuseks ujunuse. Foto: ¥aba Eestlane
ööd^'), milles peaosaliseks
balletitrupist ärahüpanud ja
maailmakuulus tantsija Mihhi
külaiisr
Kuigi fümi süzfaee on mitmeti
naiivne, korvab selle ülihea tants,
huvitav koreograafia, \ muusika
ning uudsed filminäitlejad kõrval-osalisina,
nagu Ingrid Bergmani
tiitar Isabella RosseUini ja tajh
tantsija Gregory Hiiies. Põhilise
sündmustiku tagapõhjaks on fümis
samuti Venemaalt põgenenud balletitantsija,
kes lennuõnnetuse tõt-;
tu maandub Siberis jä seejärele ta
pääsemishigu tagasi Vabadusse.
Eestlasele kõiyärõõmiukš osutub
fihnis stseen Moskva turult,
kus: taluüšees ? o i müüja ostfak
õhinaga pakub kartulit ja oma
kaupa iileškiidab väitega, et pa^
kutav on parim, kuna Išee osi ees-
. , k a r t u l . •
Kõnelus toünub sel kohal venekeelsena,
ent tõlge filmilõigu all on
ingliskeelne (Estonian potato).-
See on järjekordne näide, kuis
väike Eesti oma põlluyara suure
Venemaa pealinna varustamisekski
ohverdama peab, m i s . oletatavasti
üldiselt on sealgi teada. Kuna fÜ-mivaatajäte
hulk mitmeil mail ulatub
miljoneisse^ siis on see tähelepanelikule
vaatajale mõneti üld^
vähetuntu4 Eestunaa^ tutvustajaks
ja võiks ehk edasist huvi äratada
^elle kartulimaa asukoha vastu.
' Kelle ideena selline Eestit tutvustav
pisistseen tee iilmilmalo leidis,
pole teada, tõenäoliselt on selleks
lavastaja, fihnikäsikirja koostaja
või mõm nõuandja, kes Venemaa^
jaeriti Moskva olusid tunneb.
ise pidu Tallinna
Soome
valmil:.;^':;:
järgnevasse eMtusjärki puutu-vähemalt
tulevasse aastasse. 0^
võimalik, et N. Liidu pakkumised-soovid lükkavad^ selle
veelgi kpgemale, IdrjutahH^^^
MOMiatKustaaHidlto.^:
DII
FALLSTEN — Kui inimolevu-sed
mõnelt teiselt planeedilt mündiksid
Maad, siis USA ja N . Liit
võivat unustada oma vastuolud ja
tihendada oma j õud, ütles USA
president" Ronkld Reagan Genfi
könverentsü Mihhaü Gorbatshovi-le.
Ta kordas seda ühe USA keskr
kooli õpilastele. Siis „me unustak-sune
kõik väiksed kohalikud erinevused,
mis on meie riikide vahel
ja leiaksime otsekohe, et me oleme
inlmolevused sel maakeral kes koos
elavad".
sa
N.iii puranenue
- NäitiiiÄe|ayab Neeme järvi: laupäeval, -26. det& kell 3
• Muusikalises osas:
"Neeme Järvi, MaärM
Näitiffis o^^ ja 29. detsembril 198S
^^^^^^
DHAKA — Seitse Lõuna-Aasia
riigipead kutsusid üles tuumarelvade
katsete lõpetamiseks ja k r i tiseerisid
teravalt interhatsionäal-se
majandusabi vähendamist Konverents
peeti Bangladeshis.
KAIRO --. Egiptuse president
Hosni ^tibaräk toetas tugeVästt
Palestiina Vabastamise. Organisats
siooni (PLO) tähtsat osa Kesk-Idä
rabuprotsessis ja kritiseeris
USA'd, kes on katsunud seda osa
vähendada. PLO on palestimlastö
ainuesindaja, kas see meile meel-
Järgnevas järgus peaks tulema
ehitamisele konteinersadam. Ka on
keemiliste toodete käsitiemiseks
mõeldud, sadam plaanides, aga see
mõte on tekitanud Eestis opositsiooni
Seal ei meeldi idee, et^ilja ja
keemiatööstuste saadusi käsitletakse
lähestikku; -
Tallinna sadama n.ö. vüja-leksi
sarikatepidu peeti oktoobri
alul. Soomlasest mäenõuni-
.ku Kauko Mäijala arvates tööd on
edenenud; plaanikohaselt, sellest on
valmis 60%. Viljasadama ehita-jäiks
on olnud mitu soome ettevõ-i
väärtus.
i^^i^^««^9sl^I^iI^i^^^^ dib VÕI mitte.
piljonit Soome marka (ca
Müjönit Kanada d o U ^ ^
Mjasadama ehitamine kestab tuleva
aasta lõpuni, Kompleksü on
ettenähtud ülesandeks teenida Vilja
lössivaid laevu ja see viia silode
kaudu rongidega minema.
Silod moodustavad massiivse
mäe Muuga lahe rannal. Nende
kõrgus ületab julgesti Helsingi
staadioni torni kõrguse.: Vilja
transpoftvahendid toob sadamasse
lääne-saksa ettevõte Bühler.
Tööandja on N . l i i d u ehltuse^
tevõte Sojuzvneshtroi-ImporU,
kes varustab muuhnlgas betooni
ja raudvõrestiku materjalidega.
Ettevõte on tähelepandavalt
suur kogu N . Liidu viljakaubandu-se-
poolelt. Aastas võidakse kompleksi
kaudu sisse tuua kuni yüs
miljonit tonni.
.Viljakompleks on esimene osa
laiemast sadamaprojektist, mille
kõüd järke pole N. Liidu tellimis-orgänisatsioonid
jõudnud vahiiis
teha. Soomlased on omalt poolt
näidanud huvi olemaks kä tulevast©
PEKING — Hiina suhted N. Liiduga
on natuke paranenud viimase
aasta jooksul, aga suuremad
barjäärid on jäänud alles, suhted
teiste kommunistlike riikidega on
paranenud rohkem. Hima ja N. Liidu
suhted olevat paranenud märgatavalt
majanduslikul ja kaubanduslikul
aladel.
3mHiioiiit
Bakäsiraliaks'-
WASHINGTON USA ajaloolane
Edmünd Morris, on ÜSA presidendi
Ronald Reagani kolme miljoni
dõUari mees, saades selle
suihma juba enne raamatu kirjutamist.
SeÜe summa on Keenias
sündinud autor juba teeninud veel
pealkirjata biograafia eest. Reagan
ja tema. abikaasa Naney on
nõustunud andma Morrisele täieliku
ligipääsu presidendi enese ja ta
asutuse ametlikele dokumentidele.
iiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 12, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851212 |
Description
| Title | 1985-12-12-01 |
| OCR text | 5S253 GcnJ. Acquisi s j&cctdjon I Of mus Nr. 93 (9196) X X X I V aastakäik S T L Ä S T Neljapäev, 12. deteembril 1985 — Th^^sday, Decemberi2, 1985 mmm IGAL TEISIPÄEVAL J A NEL/APISVAL maSammka Und 79emA mm pioneeris H viis aasta Um sptoiicfldsiillugig aineeirlkd iuur^sataduste püiigii ^ÜhendriiMd® Föderaalne liiurdlusbik®® ssrreteeris 26. nov. esidlise l i i k b M-geoleku Agentumi (National See urity Agemcy) töötaja Ronald Peltön'! pärast seda, koi yiimane oli omaks võtnud ameerika Miresdaduste miiiimis® % Liidnle fobkeü kui viimase viie aasta Jooksnlo Jaanuaris 1980 külastab ta M; Lii-:. du Wäshingtoai saatkonda Ja; nõustus edastama nÕukogudoV esindajatele luureinfonnatstQcm raha eest. ~ Föderaalvalitsuse vastavad amer lüklik Julgeolekiii ÄgeatuMr ©m ajendanud tema riiüfetumist spioo-tikandjad seletasid ajaMrjanduseki kõige suurem ja niks. Peitun oli aprillis 1979 tunnis-et 44-aastane Pelton identifitseeriti, kõige salajasem luureteenistus, tantid-:'end ametlikult pankrotistu-spioonina augustis läände ärahüpa- mis üritab muuhulgas murda vä- nuks. nud KGB ohvitseri Vitali Jurtshen- lisrükide salajasi kommumikat-ko poolt, kes ise siirdus novembri siooni koode, alul N. Liitu tagasi. • Ta jälgib kommunikatsiooni iile Nüüd arreteeritud Ronald Pelton terve maailma elektrooniliste sead-oli ülestunaistanud teda küsitlenud mete ja tehiskaasiastega. Sama FJB töötajate^li, et ta oli mitmel teenistus kindlustab ühendriikide korral kohtunud ühe ' nõukogude valitsusorganite endi kommunikat^ Pelton võttis omaks, et ta sai mit-luureohvitseriga jaanuarist 1980 ku- siooni süsteeme ja nende poolt ka- mel korral raha nõukogude agenti-ni jaanurini 1983. See informatsioon sutatavate raalide salajasust. ^^It, kaasaarvatud 15.000 dollarit esineb kohtulikus dokumendis, mi- , reisi eest Viini jaanuaris 1983. Peida F J B esitas föderaalsele distrik- ^^^ituhkus dokumendis öeldakse, ton külastas Vüni vähemalt kolmel tikohtule, ®* ^^^^^^ andnud nõukogude k^n-al kohtumaks oma nõdcogude agentidele üksikasju ,,ühe ühend- kontaktidega, kusjuures kahel kor-miUes öeldakse'veel, et Peltom^i riikide luureandmete kogumise pro- rai ta ööbis seal nõukogude saadi-spioneerimine oli kestnud kuni jekti kohta, mis oüsiMtudN. Liidu residentsis. Seal kuulab käesoleva aasta septembri kuuni, vastu." ' umbes kaheksa tundi päevas KGB FJB poolt avaldatud infromatsioo- lastavate ametikandjate infor- töötaja AnatoH Slavnov, öeldakse ni kohaselt alustas Pelton* oma "latsiooni kohaselt oüd Pelton'i Föderaalse Juurdlusbüroo poolt esi-spionaazhitegevust pärast seda, kui ^ ^ ^ ^ ^ majanduslikud raskused tatud kohtulikus dokumendis, ta lahkus Riikliku Julgeoleku Agen- — ^ — — _ — : . - : — — — ^ — - - • . - • . •; tuuri teenistusest aastal 1979. Pelton'! arreteerimine oli vaid üks juhtum terves spioonide vahistamiste sarjas, mis on viimaste päevade jooksul leidnud aset Ühendriikides. Viie päeva jooksul arreteeriti kokk^ neli isikut spioneerimise süüdistuste aluseL Üks nendest oli Hiinas sündinud ja USA kodakondsuse omandanud endine ^ Luure Keskagentuuri uurimistööü-ne, kes olevat Hiina Rahvavabariigile miüünud informatsiooni 1952. aastast saadik. Washingtonis arreteeriti mereväe vastuluure ametnik Johäthan Pollard ja tema; abikaasa Anne süüdistuste alusel, et nad olid spioneerinujd Iisraeli kasuks; Ühe nimetuks j ä ä n t o iÄ Reagani administratsiooni ametikandja afvamijse kohaselt on nendest neljast Pelton kõige rohkem kahju teinud Ühendriikide julgeolekule. FJB kõnesdevas kohtulikus dokumendis öeldakse, et Pelton töötas Riikliku Julgeoleku. Agentuuri juures 1965-ndast kuni 1979-nda aastani, kusjüures| tal oli juurdepääsu luba mõnihgateiekõjge tähtsamata le kommunikatsiooni luure saladustele. Pelton oli;j omaks võtnud, et KGB esindajad -olid teda küsitlenud sensitiivse informatsiooni kohta, millega tal oli ohmd oma töökoha tõttu t e g e m i s t . ; "^ Moskvas viaitgist^ti demonstrante MOSKVA (Reuter) — N . LiidiiE võimud vangistasid 12 isikot, kui nad püüdsid vaikse demonistratsi-dmniga. tähistada iHiimõiguste päevai 37. aastapäeva. . Tunnistajate andmeil kuulusid vangistatud väiksemasse gruppi, kes kogunes lumesajus luuletaja Aleksander Pushkini mälestussamba juurde viimastel aastatel traditsiooniliseks kujunenud demonstrat-sioomle. Samal |>äeval „Pravda" avaldas esiküljel juhtkirja, mis väitiSj et kümned müjonid inimesed Läänes elavad viletsuses ja neilt on võetud põhilised inimõigused. Juhtkiri väitis ka, \et N . Lüt garanteerivat oma ko^ idanikkudele politnlisi Ja ühis-jkondlikke õigusi, võrdselt kõigil® I etnilistele gruppidele. {Washingtonis USA president Ronald Reagan, süüdistades nimeliselt mitmeid riike inimõiguste kokku-lej> pe rikkumises, ütles et Kremli edaspidistel sammudel inimõiguste takštamisel N . Liidus on määrav tähtsus kahe riigi vahekordade ku-jdnemisel tulevikus. O Idnosõpfadele m. äsjane paljndes kinodes jooksev ülm „Wliite Nights" („Valged aastaid tagasiühest Vene P.-Ameerikas asilillišakniid läil Ba]iyslmitov.x^ ^ :^ Pildil Kia Puhm (vasakul) koos õe Alissaga äsjaste Põh- , ••fr - • ja-Ameerika Balti ujumisvõistlustel. Ka Alissa on valinud I .,, . 1 1 . • m . ^ r i . m 1 maailmaruumil spQÄuks tegevuseks ujunuse. Foto: ¥aba Eestlane ööd^'), milles peaosaliseks balletitrupist ärahüpanud ja maailmakuulus tantsija Mihhi külaiisr Kuigi fümi süzfaee on mitmeti naiivne, korvab selle ülihea tants, huvitav koreograafia, \ muusika ning uudsed filminäitlejad kõrval-osalisina, nagu Ingrid Bergmani tiitar Isabella RosseUini ja tajh tantsija Gregory Hiiies. Põhilise sündmustiku tagapõhjaks on fümis samuti Venemaalt põgenenud balletitantsija, kes lennuõnnetuse tõt-; tu maandub Siberis jä seejärele ta pääsemishigu tagasi Vabadusse. Eestlasele kõiyärõõmiukš osutub fihnis stseen Moskva turult, kus: taluüšees ? o i müüja ostfak õhinaga pakub kartulit ja oma kaupa iileškiidab väitega, et pa^ kutav on parim, kuna Išee osi ees- . , k a r t u l . • Kõnelus toünub sel kohal venekeelsena, ent tõlge filmilõigu all on ingliskeelne (Estonian potato).- See on järjekordne näide, kuis väike Eesti oma põlluyara suure Venemaa pealinna varustamisekski ohverdama peab, m i s . oletatavasti üldiselt on sealgi teada. Kuna fÜ-mivaatajäte hulk mitmeil mail ulatub miljoneisse^ siis on see tähelepanelikule vaatajale mõneti üld^ vähetuntu4 Eestunaa^ tutvustajaks ja võiks ehk edasist huvi äratada ^elle kartulimaa asukoha vastu. ' Kelle ideena selline Eestit tutvustav pisistseen tee iilmilmalo leidis, pole teada, tõenäoliselt on selleks lavastaja, fihnikäsikirja koostaja või mõm nõuandja, kes Venemaa^ jaeriti Moskva olusid tunneb. ise pidu Tallinna Soome valmil:.;^':;: järgnevasse eMtusjärki puutu-vähemalt tulevasse aastasse. 0^ võimalik, et N. Liidu pakkumised-soovid lükkavad^ selle veelgi kpgemale, IdrjutahH^^^ MOMiatKustaaHidlto.^: DII FALLSTEN — Kui inimolevu-sed mõnelt teiselt planeedilt mündiksid Maad, siis USA ja N . Liit võivat unustada oma vastuolud ja tihendada oma j õud, ütles USA president" Ronkld Reagan Genfi könverentsü Mihhaü Gorbatshovi-le. Ta kordas seda ühe USA keskr kooli õpilastele. Siis „me unustak-sune kõik väiksed kohalikud erinevused, mis on meie riikide vahel ja leiaksime otsekohe, et me oleme inlmolevused sel maakeral kes koos elavad". sa N.iii puranenue - NäitiiiÄe|ayab Neeme järvi: laupäeval, -26. det& kell 3 • Muusikalises osas: "Neeme Järvi, MaärM Näitiffis o^^ ja 29. detsembril 198S ^^^^^^ DHAKA — Seitse Lõuna-Aasia riigipead kutsusid üles tuumarelvade katsete lõpetamiseks ja k r i tiseerisid teravalt interhatsionäal-se majandusabi vähendamist Konverents peeti Bangladeshis. KAIRO --. Egiptuse president Hosni ^tibaräk toetas tugeVästt Palestiina Vabastamise. Organisats siooni (PLO) tähtsat osa Kesk-Idä rabuprotsessis ja kritiseeris USA'd, kes on katsunud seda osa vähendada. PLO on palestimlastö ainuesindaja, kas see meile meel- Järgnevas järgus peaks tulema ehitamisele konteinersadam. Ka on keemiliste toodete käsitiemiseks mõeldud, sadam plaanides, aga see mõte on tekitanud Eestis opositsiooni Seal ei meeldi idee, et^ilja ja keemiatööstuste saadusi käsitletakse lähestikku; - Tallinna sadama n.ö. vüja-leksi sarikatepidu peeti oktoobri alul. Soomlasest mäenõuni- .ku Kauko Mäijala arvates tööd on edenenud; plaanikohaselt, sellest on valmis 60%. Viljasadama ehita-jäiks on olnud mitu soome ettevõ-i väärtus. i^^i^^««^9sl^I^iI^i^^^^ dib VÕI mitte. piljonit Soome marka (ca Müjönit Kanada d o U ^ ^ Mjasadama ehitamine kestab tuleva aasta lõpuni, Kompleksü on ettenähtud ülesandeks teenida Vilja lössivaid laevu ja see viia silode kaudu rongidega minema. Silod moodustavad massiivse mäe Muuga lahe rannal. Nende kõrgus ületab julgesti Helsingi staadioni torni kõrguse.: Vilja transpoftvahendid toob sadamasse lääne-saksa ettevõte Bühler. Tööandja on N . l i i d u ehltuse^ tevõte Sojuzvneshtroi-ImporU, kes varustab muuhnlgas betooni ja raudvõrestiku materjalidega. Ettevõte on tähelepandavalt suur kogu N . Liidu viljakaubandu-se- poolelt. Aastas võidakse kompleksi kaudu sisse tuua kuni yüs miljonit tonni. .Viljakompleks on esimene osa laiemast sadamaprojektist, mille kõüd järke pole N. Liidu tellimis-orgänisatsioonid jõudnud vahiiis teha. Soomlased on omalt poolt näidanud huvi olemaks kä tulevast© PEKING — Hiina suhted N. Liiduga on natuke paranenud viimase aasta jooksul, aga suuremad barjäärid on jäänud alles, suhted teiste kommunistlike riikidega on paranenud rohkem. Hima ja N. Liidu suhted olevat paranenud märgatavalt majanduslikul ja kaubanduslikul aladel. 3mHiioiiit Bakäsiraliaks'- WASHINGTON USA ajaloolane Edmünd Morris, on ÜSA presidendi Ronald Reagani kolme miljoni dõUari mees, saades selle suihma juba enne raamatu kirjutamist. SeÜe summa on Keenias sündinud autor juba teeninud veel pealkirjata biograafia eest. Reagan ja tema. abikaasa Naney on nõustunud andma Morrisele täieliku ligipääsu presidendi enese ja ta asutuse ametlikele dokumentidele. iiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-12-01
