Vaba eestlane , March 29, 1977

              m. 2 Nr. 24
VABADE EESTLASTE HÄÄLEEAI^JA
VÄUAATOJA: o/ü Vaba Eestiane, 135 TecumseUi St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arrö ;
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sta. C, Toronto 3, Oat. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutusöd,
ekspeditsioon) 364-7675 .
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.-, |M)olaastas $14.50 Ja
veerandaastas $8.-,'kiripostiga aastas $46.-, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USAnS: aastas
$51.—, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.—
LENNXJPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas
$3050 ja veerandaastas $15.50 '
Aadressi muudatus 30 c. - üksiknumbri hind
by Free Estonian Publisher/Ltd., 135 Tecumsetb a,
Toronto 3, Ont. M6J2H2
President Garteri inimõiguste mis juhtub siis. kui
jrakendamise nõudmise polütika tekivad ÜhendriiMde poliitika tu-on
tekitanud N. Ludus suure vas- Äeihus^na iUestõusud, mässud Ja
toseisü ning ühendriikide atake©- j vastuhakud, mida võib võnTOlda
nmise, kulmineerus kõmmu- Ungari ^ I^^ Ja Tsheh-jöistlJtku
partei peasekretäri hoslovakkia sündmustega. Kas
Brezhnev! sõnavõtus Kremlis; Ühendriigid oa vaUnis loiinema
nõukogude ametiühingiate tege- Ida-Euroopa vabadusvõitlejatele
lastele. Brezhnev süüdistas appi, mis võib vaUandada Kol-ühendriikide
presidenti, et see manda maailmasõja või Jäävad
sekkub N. Liidu sisenüstesse as- sündmustele pealtvaatajaks?
jadesse ning kinnitas, et ühend-vNendest küsimustest nähtub, et
nikide ja N. Lüdu vahel en ole Garteri uut poliitikat, mis taot-loota
koostööd relvastuse vähen­damise
Ja teistel aladel kui Was­hington
peab vajalikuks Jatola
oma praegust välispolütikat.
N. Ludus tekidnud tugev reakt-leb
kogu maaihnale moraali-printsMpide
kuulutamist, peetak­se
väga ohtlikuks Ja afvatakse, et
see võib kujuneda saatuslBraks
maailmarahule. —
sioon on tekitanud ka mitmesugu- Kahtlemata on võhnalik püsü
seid arvamisi Ja seisukohti ^^da selle- ja teistlaadilisi küsl-ühendriikides,
kus paljud polüti- j^^^^ arutada edasi-tagäsn
kud, kommentaatorid ja eksper­did
on hakanud avaldama arva­misi,
et n. n. „Carteri doktriün"
võib kaasa tuua rahvusvahelise
olukorra, mis on tulvil hädaohtu­sid
ning võib viia sõJaUste kokku­põrgeteni.
Mainitakse, et Carteri
inimõiguste rakendamise poliiti­ka
ei hõhria mitte ainult Ühend­riikide
vaenlasi vaid ka sõpru
ning kui neid tahetakse hoida Ja
leebemalt kohelda, siis peab Car-ter
eemalduma oma põhim^test
ning hakkama ajama „selektiilv-get
moraalipoliitikat".
On ka neid eksperte, kes tõsta-jtavad
küsimuse, kas Garter leiab
vajaliku tasakaalu moräaliprint-süpide
Ja realiteetide vaheL Mõ­ned
hoiatavad, et presidendi po-inimõiguste
rakendanüse Ja sel­lega
kaasuvate ohtude probleeme.
On selge, et selliste küsimuste
esile tõstmine ning N. Liidu vägi-vallategudele
pilgu heitmine ning
nende kritiseerimine võib esile
kutsuda pinevust. Kuid kui neid
probleeme ei käsitata Ja N. Lii­dus
valitsevat vägivallarezhümS
ei kritiseerita, siis võiks küsida
— milleks üldse kirjutati suurte
propagandatrummide põrina saa­tel
Helsingis alla inimõiguste
austamise kokkulepped Ja anti
vastutasuks tunnustus N. Liidu
vallutustele? luba lepingute aMa-
Vladimir Byk@¥skp i
CBC päevauudiste Ja „NewsHnagazme'i" toimetaja Peter Eent intervjueeris 7. märtsil Nõukogud^ Lii­du
dissidenti Vladiraiff Bnkovskit. Bukovski on 34. aastat vana ja osi üle kohnandiku oma elust veetnud
Nõukogude Liidu karistuslaagreis, vanglais ja valMuhaiglais. Teatavasti vahetati Bukovski möödunud
aasta detsembris välja Tshiili kommunistliku parteijuhi Luis Corvalani vastu. Nüiid on Nõukogude Lii­du
dissident Vladimu- Bukovski iütunnd kõigi nendega, kes vabas maailmas yõitlevad poliitilise am­nestia
ja inimõiguste taastamise eest Nõukogude Liidus ja teistes idabloki maades. Ta on andnud loen­damatuid
mtervjuusid Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s ja mujal läässerükides. „Mu ettekanmete riig-reis
kestab nii kaua kui mul on kuulajaid**, ütles Bukovski ühes oma äsjases intervjuus.
kirjutamise ajal oli selge, et N.
Liiduga võib telddda nende põhi­mõtete
praktilisel mkendamisel
lahkarvamisi ning Juba siis tuli
ilitika võib mõjuda bumerangina: arvestada võimalusega, et lääne-ning
tuua N . Ludus kaasa dissi-1 j^jgi^ satuvad nende küsünuste
dentide senisest suurema taga- j tõlgendamisel vastuoUu N, LiidU-kiusamise,
mille leevendamiseks Ig^; Kui nüüd mõned polütikame-president
Cajrter ei ole võimeline Ja kommentaatorid Kremlist
midagi tegema. Sämtiti leitakse, jj^stva nuriim taustal arglikult
et Gärteri üümõiguste poliitika gfljna^ ^aha löövad, siis 4uleb
tugevdab ihnselt N. Liidu sõjaka- j Helsingis sõhnitud inimõiguste
te polütikute positsiooni mng ve- j austamise kokkulepete sõhnimist
nelased võivad loobuda SALTi vaadelda kui vaba maailma mo-koklmleppe
sõlmimisest raalset pankrotti ja kogu Uiim-
Kuid mõned Ühendriikide valis.! ^^^^^ altvedamist,
poliitika analüüsijad lähevad
veelgi kaugemale Ja kiisivad ~ K. iL
fšusud J@ icangused
12. sajandi algus. Pärast muist­set
vabadusvõitlust oli eestlaste
al, ursvt ^eu sm vbo_ei.s s 2m00e.i0.e 0 0r.a Rh, avsaisot.ö th.e.äs. vvõi.n iie^- i; ma.a., l s,o ja loppom.ise.,i e.llu .ja.a nud
, • • „ i , ;eestiiaste arv jaMe 90.000 iimge.
^ Napi poolteise aastaikumne jooik-
KENT: Härra Bu'k(yvski, te olite
viimase kümne aasta jooksul tun­tuim
Nõukogude Liidu dissident
vabas maailmas. Ometigi oli ülla­tus
suur ikui teid vahetati välja
härra Corvalani vastu. Kas te ju­tustaksite
olukordadest, mis teie
väljavahetamise põhjustasid? Mis­pärast
just teie?
BUKOVSKI: E i , ma ei tea nen­dest
läbirääkimistest midagi. Mna
olen viimane inimene, keda o l ^
nende inimkäuplemise detailidesse
pühendatud. Põhjus miks just .Tii­na
oli aga arvatavasti see, et mit­med
rahvusvahelised inimõigaste
eest võitlevad orgaritisatsibonid ja
kuuldavasti viimasel ajal ka teatud
riikide valitsused nõudsid minu
vabastamist.
KENT: Kus te veetsite oma vii­mase
päeva Moskvas? Kuidas te
ennast tundsite kui teie väljava­hetamine
toimus?
BUKOVSKI: Ma olin Vladimiri
vanglas Moskva lähistel.
See oli M e l detsembrikuu vara­hommikul,
kui mind käsutati vM-ja
üksikkongist, muüe anti era-riided
ja mind sõidsitat! lennw-a.
Eraikordsed ajad, mis
algasid löOO-ndateä a a s t a l ilcal-duse
j a feohuitava näljaga, joua^
vad haripunilctile 1710. a. paiku,
fclimime aastat pärast Põhjasõja
ailgust. SeMeks ajalts oli meie
endisest arvust.
1560. a. paiku. Rahvaarvu kas­vu
on pidurdanud kogu Euroopas j
ivõimutsenud ikatl^- ja näljaperi-oodid.
Eestlaste arv on 250.000—
280.000 hinge. Umbes küannendik
taludest on elaniketa.
1638—1645. a. Meie ikodumaa
on olnud lakkamatute sõdade ja
nendega 'kaasaskäiva featku ja
nälja tallennaajlcs. See on kest-i
nüd väikeste, vaheaegadega mrh-bes
60 aastalt. E^tlaste arv lan­ges
kohutavalt — 'ainuE 84.0001
hinge on veel eestlasi: järele jää­nud.
'TaJudast m 90% tulijad. ....
1696. a. Eesti rahva suur elu­jõud
aga püsib. Ä. 1696 on Liivi-maal
juba 230.000 eestlast, Eesti-sui
oli Tohvaarv langenud 326.000
inžmese võrra; Maa-oli jäänud
teistlkorfeilt tühjaü^.
ni5/16. a. Eestlaste eäuijõud an
murdumatu.'Vile aastaga on ees­t
i rahva arv (kasvanud juba
136.000 hingele,
1112, a. Suure sündivuse tõttu
on eestlaste arv itõusnud 436.000
1 hinge peale. Seega onmeie rahva
arv teist korda kasvanud 60 a.
jodksul viiekordsdks.
1858. a. Eestlasi on jub® 818.627
hinge.
1881. a. Esimese rahvaloenduse
ajal paimakse meie nmai kirja
1889.358 eestlast.
1897. a. korraldatud rahvaioen-
Lennukis saiu ma teada, et mind
vüakse Zürichi ja et seal toimub
minu väljavahetamine Luis Cor­valani
vastu. Kuidas ma ennast
tundsin? Olin üllatatud, olin sega­duses.
Vanglas valitseb vaikus, eri­ti
üksikkongis. Ma olüi mi palju
aastaid elanud vaikuses, ma pol­nud
harjunud kõnelema ja nüüd
korraga ootas mind Zürichis nii
palju inimesi, nii palju ajakirja­nikke.
Uusi nägusid, uusi olukordi.
KENT* Te olete phiud nüüd üle
kolme kuu väljaspool Nõukogude
Lütu. Kas te selle aja jooksul ole­te
pidanud oma tõekspidamisi re­videerima
või muutma?
BUKOVSKI: E i , otse vastupidi.
Ma olen saanud 'kinnitust, et mul
oli õiguS; Ma olen nii paljude ini­mestega
saanud mõtteid vahetada,
mind on põhjaiikult küsitletud.
Mulle tundub, et läänemaailm
hakkab aru saama, mis kommu­nism
õieti tähendab, missugune
kohutav Võim on kommunistlikul
terrorivalitsusel. Vaba maaüm
hakkab aru saama, et kogu maail­ma
lootus seisneb selles, et meie
dissidente toetada.
KENT: Te olete mitmel korral
pärast oma väljavahetamist ütel­nud,
et Nõukogude Liidu 250 mil­jonit
kodanikku, kaasaarvatud
Leonid Brezhnev, on poliitilised
vangid. • •
Meie siin läänemaades oleme har-i
junud pidama poliitvangideks neid,
kes on eraldatud kas karistuslaag-reis,
vanglais või vaimuhaiglais.
Kui palju nüsuguseid leidub prae­gu
Nõukogude Liidus?
BUKOVSKI: See ei ohiud mingi
nali kui ma ütlesin, et kõik Nõu­kogude
Liidu kodanikud on poliiti­lised
vangid. Nendel kõdgil puudu­vad
kõige algeüsemad kodaniku­õigused.
Kogu maa, ma mõtlen
Nõukogude Liit, on piiratud okas­traadiga,
kogu maa on hiigelsuur
karistuslaager. Nõukogude Lüdu
kodanik ei saa vabalt maalt lahku­da
ega sinna tagasi tulla. Neü pole
õigust oma õigusi kaitsta.
KENT: Kui palju inimesi on luku
ja riivi taga, keda võiks lügitada
poUitvangide hulka?
BUKOVSKI: Ön väga rasl^ neid
loendada. Nõukogude Liit on suur
maa. Ja meil on nii palju laag­r
e i d . . .
Ainult teatud vanglad Ja karis
On otse iiUatav Inii suiunes hä­das
on Moskva inimõiguste ra^
maal 188.000, koMoi 416.000. üm-j andmeä on eestlasi 945.068
mairguselt 60 a. kes^tes on rahvaj^i^se.
arv kasvanud viieikor4seiks, tõxis-! 1934. a, rahvaloenduse andmeü
tes 84.00Mt 416.0004e. • on Eeistis 1.126.413 olaaiiikiku, neist
eöötlasi 88,1% ^ 992.370 hinge.
1939. a. o l i Eesti elanike kogu­arv
1.133.940, neist eestlasi üks
miljon.
1941. a. 1. dets. rahvaloenduse
kohaselt oli Eestis üldse 1.017.811
elanikku.
• 1959. a. rahvaloenduse andaneil
oli Eestis itema praegusel terri­tooriumil
1.197.000 elanikku, neist
eestlasi 873.000.
1967. • a. 1. jaan oli Eestis
1.297.000 elanikücü, vene sõjaväer
lasi arvestamata.
1939. a. saadik on seega eest­laste
arv kodumaal kahanenud
127,000 inbiese võrra. Samal ajai
on Eestisse asunud (ilbos sõja-väelsstega)
ügi pool miljorüt ve-nediast.
j . t. Rahvusi. N. Liidust.
malik organiseerida kollektüvset
vastuhakku, on võimalik oma õi­guste
eest võidelda. Vaimuhaiglas
seda võimalust ei ole. Meie tuge­vaim
relv on näljastreik. Vaimu-tiaiglas
seda korraldada ei saa,
sest ka see on hullmneelsuse tun­demärk.
Vaimuhaiglas on võimalik
sundtoitmine, vaimuhaiglas on ka­sutusel
kõik mõistusthalvavad ro­hud.
Töölaagris ja vanglas on ini­mesel
teada kui kaua ta istuma
peab. Vaünuhaiglas puudub see
teadmine. See oleneb arstide ja
psühhiaatride otsusest ja see otsus
omakorda oleneb vangi käitumi^
sest. Arstide ja psühhiaatride üles­andeks
on inimese arusaamade ja
isiksuse muutmine. Alles siis võib
järgned? vabadus.
KENT- Millega nad piiüdsid teie
tõekspidamisi muuta?
BUKOVSKI: Iga võimaliku va­hendiga.
Viimasel aastal mille ina
veetsin vaheldumisi käristuslaag-ris
jä vahglas, tegid näd seda näl­jaga.
Mulle ei antud süüa ja nälg
üksikkongis on väga raske.
Vladimir Bukovski ütleb, et teda
pole füüsüiselt kordagi punatud,
kuid ta: teab jutustada mitmeid
juhte, miUe tunnistajaks ta ise on
oinad, kus kasutati füüsilist jõudu
ja muid füüsilise piinamise me-toode.
üks nendest on märja purjo­rude
kasutamine. Selle kohta ju­tustab
Bukovski: See sai alguse
kuuekümnendate aastate alguses
j a seda kasutatakse ikka veel."
KENT: Jutustage kuidas.
BUKOVSKI: • Immene mähitakse
tiisi^gria o i nimäselt mõeldud varvastest kuni peani märja purje-keiidamise
küsimuse päevakorra-
!e kerkimise pärast. Kui Ühend-rulade
president Carter tõstis
hoiatavalt oma sõrme Mosk^
suunas ja vihjas põhiliste inim­õiguste
allasurumisele N. ididus,
siis pidas partei keskkomitee p©«
iiitbiiroo eesotsas diktaator
iBrezhneviga vajalikuks suim».
propagandaaktsiooni kaikolask-mist.
et Carteri Eõudmist ühest
küljest naeruvääristada ja teisest
küljest ka ameeriklasi ähvardada.
Garterile vihjatakse kui ebaküp­sele
ja väljakujunemata poliitiku­le,
kellel ei ole maaihna välispo­liitikast
palju aimu kuid samal
ajal kostavad Moskvast sõjakad
hääled, et kui ameeriklased mõt
levad sekkuda nõukogude „sise-mlstesse
asjadesse-, siis ei ole
neil loota, koostööd suure ja väge­va
Veneinaaga ja veel vähem on
neil väljavaateid sõlmida kokku­leppeid
tuumarelvade leviku pii
ramiseks. ^:
Nüüd on Moskva käiku lasknisd
nüe aktsiooni, millega tahetakse
ameeriklasi tembeldada kõige
suuremateks ihünõiguste rikkn-jaiks
ja äUasuirujaiks. Seda kam-päaiäat
iseloomustab erita kuju­kalt
N. Liidu teadeteagentuuri
Tassi äsjane teade Washingtonist,
mis mainib järgmist: „Lih.tsad
ameeriklased avaldavad
hädaohtlikele riigivaenlastelej
s.t. riigivaenlane on joliitiline
vang.
Aga poliitvange leidub igas vang­las,
igas laagris. Näiteks usklikud,
keda nende usu pärast taga kiusä^
takse ja töölaagrisse saadetakse,
neid ei saadeta erüaagrisse või
poliitüište kurjategijate erivang-lasse,
nad saadetakse tavalistesse
vanglatesse või laagritesse, kus
hoitakse kriminaalkurjategijaid.
Samuti on lugu, vaimuhaiglatega^
neid on meil nüüd palju, kaugelt
üle kahekümne. On raske otsusta^
da, kes on teiiie Jiull, kes polii-tüine
vang. Aga ma võin julgelt
ütelda, et meil on kümneid tu­handeid
poliitvange läänemaaihna
mõiste järele.
KENT: Te olete nii mitmesugus­tes
institutsioonides kurni istunud,
Kus oli kõige hullem?
BUKOVSKI: Vaimuhaiglas. Vai­muhaiglas
on vang' absoluutselt
kaitsetu. Tal ei ole võimalik en­nast
kaitsta, tal ei ole absoluutselt
Võimalik midagi enda heaks teha,
Iga väiksemgi nurin, vastuhakk
rüde sisse. Riie hakkab kuivama
j a kokku tõmbama. See tekitab
põrgupiina.
Ma tean paljusid, kes valu kätte
minestasid ja pikemaks ajaks
kaotasid teadvuse.
Nad ütlesid hüjem, et seda vahi
on raske kirjeldada, seda ei suuda
kannatada.
• KENT: Milleks niisugune püna-mine?
Kas informatsiooni või üles­tunnistuse
saamiseks?
BUKOVSKI: E i , nad ei taha
mingit InförmatsiDoni või ülestun­nistust.
. See on lihtsalt karistus,
just nagu näljutaminegi. Ma olen
vabas maailmas selle üle mitme
psühhiaatriga mitmel maal rääki­nud.
Ma tahtsm teada, kas nüsugu-ne
võte kuulub ehk ka mujal ravi
hulka. Inglismaal ja Prantsusmaal
üteldi mulle kohe, et nad ei ole mi­dagi
niisugust üldse kuuhiüd, veel
vähem tarvitanud. See peab siis
olema Nõukogude l i i d u spetsiifili­ne
psüliliiaatria. ,
KENT: Pärast oma väljavaheta­mist
olete te kinälasti kohanud
Nõukogude Lüdu kuulsaimat dis­tembeldatakse
arstide poolt otse- sidenti .. Älexander So^lz„h en,i tsõni„.
kohe vaimuhaiguse sümptomiks. Mülest te mii^v^el te^esite?-
Gölaagris ja väiiemai määral ise- ^as teie arvamised uhtusid?
i vanglas on karistusalusel või-meelt
USA valitsevate ringkonda­de
ja monopolistliku ajakirjandu­se
silmakirjalikkuse puhul, kes
inimõiguste eest hoolitsemise
võltsetfekäänd^l püüavad sekkia-da
teiste riikide siseasjadesse.
Nagu näitavad nende arvukad kar-jad
Nõukogude saatkonnale Was­hingtonis,
ei ole nad nõus sell«
kursiga,, mis on lihitud pingelõd-venduise
jä rahvaste sõpruse po­lütika
vastu. Nad rõhufavad, et
kui Ameerika võimud tõepoolest
tunnevad nliuret kodanikuõiguste
rikkumise pärast, siis on neil avar
tegevusvabadus ühendriikides en
dis.« vv-v:^--
Ning siis tulevad Tassi trum­bid:
„Meie vanglad on tulvil ini­mesi,
kes astuvad välja kapita^
listliku rõhumise vastu," kirju
iab Illinoisi osariigis asuva Mar-rion
vangla vahialune Garrett
Trupnell. ,,Pjaegu vaevleb Amee­rika
vanglates üle miljoni inime­se,
ki^id kaugeltki kõik pole kur­jategijad.
Ma tunnen isiklilailt
paljusid, kes oh polütilised
gid. Ameerika vanglates on po-pUisi
vange rohkem kui ühelgi
teisel maal."
Ning siis Järgneb pikk propa-gandajoru,
kuidas ühendriikide
vanglates vange piinatakse. ImS-das
ühendriikides On inimõigused
alla surutud, kuidas üks 74-aasta-ne
mees olevat Surnud oma ko­dus
külma katte, kuna tal pohiud
raha kütuse ostmiseks ning kui­das
rikutakse indiaanlaste, eskl-mode
ja neegrite õigusi. Ja lõ­puks
laseb Tass iihel oma amee­riklasest
sõbral kuulutada, et eel­oleva
Belgradi konverents põhi­teemaks
peab olema rahu.
(Järg lk. 3)
Nr. 24:
l •
i \
2. ja 3
lioesoientj
LOS
N oÄ
ajaäeht J
karjiiitiae
sHlast M
Kl
• KI
:953-Bi
Toi
v-.v:
2} WH
Hei
: See-
{©h kõi]
konvc
taJIatuc
vaid rä
andiaisi
im koi
ripi
väga
maal
häälte
tavad
lias jaj
temana
tasmd.
Mai
did. M
põhjal
,|uks
pmiast