1977-03-29-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE t e ^ p ^ f ^ , 29. märtsil 1977 — ^mo&y, March 29,
iva
Elmor Saage
Sa varisesid manalale 3. märtsil.
Sinuga kaotas Thunder Bay
eestlaskond tulihingelise julii ja
„Eõuelahe Vanema".
Sa sündisid 20. aug. 1908. a. Vao
vallas talupidaja pojana. .Alghariduse
omandasid Väik^Maarja algkoolis,
õppisid edasi Rakvere
õpetajate Seminaris,' miHe lõpetasid
õpetaja kutsega. Vahepeal käi-sid
Sõjakoolis, lõpetades selle re-serv-
lipniku auastmega 1931. a.
Kooliõpetaja ametit pidasid Avis-peai
ja Haljalas. Vabariigi lõpupäevil
olid Sa algkooli 'juhatajaks
Valtu's Harjumaal. 1939. a., valisid
Sa endale elukaaslaseks Helene,
An^, kellega koos oled jaganud
rõõmusid ja muresid kuni lahkumiseni
Noore õpetajana näitasid Sa
oma tugevat eesti vaimu, mida
hoidsid alal kõigi oma eluaastate
vältel. Selle eesti vaimu nimel sai
Sinust ka aktiivne metsavend ja
Omakaitse liige. i
Saksa okupatsiooni ajal jätkasid
Sa jälle oma tööd kooüjuhätajana
Valtu's, mille lõpetas mobilisatsioon
ja lõpuks lahkumine kodumaalt
koos abikaasaga 1944. ä. septembris.
Sinu teekond sõjamehena
kulges nagu paljudel teistel, ka
Tsiiehhi. rännaku tegid Sä kaasa.
Saksamaal viibisid; Sa mitmes
põgenikelaagris, viimasena Geis-lingenis.
Laagrites pühendasid Ba
ema aja südamelähedasele tegevusele,
noorte õpetamisele ja kasvatamisele.
1947. a. siirdusid Sa Belgiasse
koos abikaasaga, töötades seal
söekaevurina. J a sealt 1950. a. detsembris
Kanadasse, asudes Port
Arthurisse, praegune Thiinder Bay.
Peale katsetamist mitmesugustel
tööaladel asusid tööle Great La-k€
s'i paberitööstusse metsalaagri
arveametnikuna, mis jäi Sinu
tööks kuni, pensionile minekuni
1973.a.
Sinu tegevuses eesti seltskonnas
ja eesti organisatsioonides Thunder
Bays ilmnesid Sinu suured juhi-omadused
eestluse ja rahvuskultuuri
alalhoidmiseks. Oma tegevusega
teenisid Sa nime , ,Kõuelahe
Vanem", Sind valiti Thunder Bay
Eesti Seltsi auliikmeks. Sa olid
mitmekordne Eesti Seltsi esimees
ja juhatuse luge; endise Täiendüs-ja
Pühapäevakooli (Ssutaja ja juhataja
kauaaegne Thunder. Bay Eesti
Seltsi Segakoori juht. Sinu töö
eestluse heaks ei mirdunud aga ainult
Thunder Bayga. Sa olid meie
ajalehtede „Vaba Eestlane", „Meie
Elu": jä kuukirja „Varraku" kaastööline.
Sa olid mitmekordne valitud
lügc EKN-is ja Thunder Bay
esindaja EesÜ Liit Kanadas.
Mitmekultuurilisuse alal töötades
olid Sa üks kohaliku Ethnic
Oouncil'! asutajatest liikmetest ja
kuulusid kuukirja „Mosaic" toime-
• tusse.
Elmar, Sa opdiheie vaimse ja
kultuuri elu juhiks. Kõige oma tegevuse
juures jäid sa alati tasa-kaaJukaks,
korrektseks, abivalmiks
ja kõikide sõbraks. Sinuga kaob
see tugipunkt, millele toetus kohalik
lihiskond oma ^seltskondlikus
töös. Sina oli „maa sool" ja kandsid
oma rinnas meie kooliõpetajate
traditsioDnilist rahvustunns-t. Sellepärast
oli Sulle eriti südamelähedane
meie noorte haridus, nende
rahvustunde jä. emakeele alalhoM-mine.
Sa võid iihkustundega öelda,
et Sinu endised kooliõpilased Thunder
Bays on kasvanud tublideks
inimesteks ja nü mitmedki võtavad
aktiivselt osa eesti organisatsioonide
tööst.
Oleks olnud veel nü palju teha,
?a/-._, •
Pahka rahus armas sõber!
.IGORKRAUS •
numbris avsMaiUiS
Eestlase iiiälestiiskirjutii& soofne a
Soome kadettkond on oma ajakirjas „Kylkirauta" möödunud aasta ae
eestiasest veterinaar-kapteni Jaak Kuke artikli Soome Kadettide kooE esimesest külasimigusft Eestisse
50 aastat tagasi. See külaskäik toimib
Neljal soome kadetil o M rimias me ohviteerid kmastas^^^
Eesti Vabadussõja paelad: neile ei major Tõrvandit.
olnud Eesti pianas võõras; Kolonel Külaskäigu teisel päeval tutvu-aga
Artikkel, mille on soome keelde
tõlkmud õigusteadlane, vanemleit-nand
Pentti Aulävüo, on nelja lehekülje
pikkune ning varustatud nelja
fotoga. Tänapäeval nüsugune
artikkel, eriti kadettkonna ajakirjas,
on väga suur haruldus. Ta n'^-
tab aga igal juhul, et Soome täna-sed
kadetid ning homsed ohvitserid
tunnevad ilmselt elavat huvi
Eesti rahva ja selle saatuse vastu.
Veterinaarkäpten Jaak Kukk
(^ab praegu üSA-s LääReranni-kul)
meenutab ,JSylkirauta" artiklis
soomlaste külastust järgmiselt:-
••'
Laupäeval 29. mail 1926 kell 10.00
seisis Eesti Ohvitseridekooli kasvandike
aukompanii Tallinna sadama
kail Kompanii ees jalutas Sõjaväe
Ühendatud Õppeasutuste juhataja,
peastaabi kolonel Rink,
Ohvitseridekooli juhataja, kolonel
Rüütel ja viimase õppetegevust
juhatav abi, peastaabi kolonel Salf.
Aukompanü mõlematel pooltel
tungles merele vaatav inimmüür.
Kostis hüüdeid: nad tulevad, tulevad!
Nüüd nägid kõik sadamakail ootajad,
kuidas teiste laevade tagant
ihnus nähtavale soome tumeroheline
sõjalaev „Turunmaa".
Kahva hulgast kostis büüdelä:
Elagia Soome! Elagu Soome!
Lehvitati riideid ja kübaraid.
„Tiu*unmaa" libises aeglaselt sa-damabasseint
samaaegselt kui orkester
mängis tagumisel tekil „Po-rilaste
marssi". Meie merejõudude
orkestri juhataja Kull viipas hetkeks
käega ja orkester alustas
vastutervitust sama marsiga. „Tu-nmmaa"
kinnitati kai külge ja 15
min. hiljem tüli ta juure teine tumeroheline
sõjalaev „Karjala":
mõlemate laevade tekil, kadettide
nöörskged read. Laevade juure
tõttas nüüd ka Soome konsul Nis-kanen.
Mõlemad soome laevad olid kerged
rannikuristlejad, suurus 400
tonni, relvastuseks kaks suurtükki.
„Türunmaa' ' o l i tollal Soome sõjalaevastiku
lipulaev.
„Turumnaa" trepil seisis Soome
Kadettide kooli kasvandike aukompanü:
kooli juhtkond oli kogunenud
komandosillale. Šäält astus maale
Soome Kadettide kooli juhataja,
jäägermajor Heikki Nurmio kaasas
kooli käsundusohvitser, kapten
Saastamoinen ja „Turunmaa" komandör,
kaptenleitnant Ikonen.
Võõrastele vastu läks kolonel
Rink. Pärast lühikest esitlustsere-mooniat
inspekteeris major Nurmio
eesti kadettide kompaniid ja
võttis vastu tervituse.
Siis astus kolonel Rink „Türun-maa"
pardale ja tervitas soome
keeles, millele kadetid vastasid
Jõuliselt „Terveh".
Pärast seda kogunesid soome kadetid
eesti kadettide aukompanü
vastu sadamakaile. Selgus, et meie
Ohvitseridekoolile oli tulnud külaliseks
hõimuraiiva 17 ohvitseri,
ning 84 maa jõudude ja 34 merejõur
dude kadetti.
vawMDaaa»
AOVOKAAT-NOTAR
Room ini2, Royal Trust Tower,
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. {Bay & KiMg) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
JOHN E. SOOSÄÄt.
Chsrtered Accouatant
723 Don Mills Rd. Snite m
Don Mills, OntaHo
483.6308, 429-4944
Rink ütles nüüd lühikese tervituse:
„Soome Kadettide kool on nüüd
esimest korda astunud Eesti pinnale.
Jäägu see hetk tähelepanuväärseks
mälestuspäevaks. '
Tugevdagm see külaskäik Mõlemate
rahvaste suguluse, sõpruse
ja vendluse sidemeid."
Sellele vastas jäägermajor Nurmio:-
„Lugupeetud härrad. Soome Kadettide
kooli tegevuses ja ajaloos
on tähendusrikas käesolev hetk,
kui meie esimest korda külastame
Eesti pinda. Seni oleme teadnud
ainult et meil on Soome lahe lõunakaldal
energiline vennasrahvas,
kes mitmel viisu, eelkõige üldsoo-me
vaimukultuuri alal, on andnud
hinnatava lisa ka meie rahvuslikule
kultuurüe. Aastasadade jooksul
dn Eesti ja Soome ajalugu sidunud
teineteisega tuhanded sidemed ja
mitmed eesti nimed on võetud ka
meie rahva ajalukku.
Ja lõpuks meid ühends^b refiva-vendluse
kallis mälestus nendest
võitlustest, kus pandi alMS meie
rahvaste vabadusele ja iseseisvusele.
. •
Väljendades oma siirast tänu selle
äärmiselt sõbraliku vastuvõtu ja
sõbralike tervituste eest ma usun,
et see meie õppereis Eestisse tugevdab
mõlemapoolset mõistmist
ja hõünutunnet meie kahe lähedase
sugulasrahva ja kaitsejõudude
vahel."
Pärast seda kirjeldab veterinaarkäpten
Kukk oma artiklis soome
kadettide külaskäigu edasist käiku
Tallinnas ja Narvas. Tutvuti Tallinna
vaatamisväärsustega ja soosid
soomlased Eesti sõjaväe ühendatud
õppeasutustega ja ohvitseri-dekooliga
ning nende, spordiväljakute,
lasketiiru ja õppetegevusega.
HipO(irooinÜ toimus spordide-moostratsioon
Ja Iahingudemon<
stratsioon külalistele. Soome merejõudude
orkester andis kontserdi
Kaarli puiesteel.
Kui. soomlased panid pärja Eesti
Vabadussõjas langenute mälestusmärgile,
ütles major Nurmio ms: .
,,Vabadus ja iseseisvus on nii
kallis varandus, et ükski rahvas ei
ole suutnud neid omada või neid
saavutada ilma raskete ohvriteta,
itaia et rahva parimad pojad ei
oleks- valanud verd nende eest.
Meie sugupõlv, kelle ränkade võitluste
hinnaga vabadus saavutati
nü Soomes kui Eestiski, tunneb
hästi seda tõde.
Kui kangelashaudadel on veel
teinegi tähendus hü praegusele kui
ka tugevastele põlvedele.
Nad seavad ellujäänutele range
ja kategoorilise kohustuse — ohverdada
samuti kõik vabaduse ja
iseseisvuse kaitsmiseks.
Soome Kadettide kool tahab selle
tagasihoidliku pärjaga austada
Eesti langenud kangelaste mälestust:"
Päevakavas oli veel Tallinna ja
Riia garnisonide jalgpallimatslii
jälgimine Kadrioru spordiväljakul
ning ball Koünandal päeval tutvuti
Toompea arhitektuuri ja Tallinna
raekojaga niHg Eesü müairisaeja
Vambola ja Lennukiga.
Neljas päev viis külalised. Narvasse
ja viiendal toimus südamlik
jumalagajätt Tallinna sadamas.
Suur-reede 8. aprillil 1977 ja Lihavõtte teine püha I L
1977 on iinnateenjjatele pühad. Nende kahe päeva kestd ei todmu
jäätmete kogumist; '
Kui teie normaalne j^tmete kogumine langeb simr-r^dele,
sus toimub see tegelikult järgmisel kolmapäeval, 13. aprillil.
Kui teie normaalne jäätmete äravümine on ettenähtud- lihavõtte
teisel pühal, siis toimub see tegelikult teisipäeval, 12. aprillil.
IS.
ajalehtede äravedu.
1977 ei toimu suuremate artiklLte ja
Järgmine regulaarne selliste esemete äraviimine leiab aset
kolmapäeval, 20, aprillils 1977.
Teie koostöö jäätmete väljapanemiseks õigel äraveo^val
leiab hindamist.
. : R . M . B R E PM
Cbmmissioner of Pull)lic Works
City of Toronto
Mli
Juudi naised haildsavad suuremaid
õigusi nõudma religioosei
alai, toa seda on seni neile täielikult
eitatud .ja naised ipole saa;-
nud sama õigusi k u i on meessop-listei.
Hiljuti ilmus Aaneerte
Juutide Komitee poolt brosiiüür
„Kes on iminust mitte meest teinud",
'kus naised ütlevad, et see
on mõneti inimõigusllk aikbsioon,
sest juudi naised ei todva/t end
nagu t õ e l i k juudid, ikui nende
mehed oma homnükupalves ütlevad:
tänu Jumalale elu ©8st, tervise
eest ja mitnie anuu õnnistuse
eest ja üSlIstayad Aabrami, lisaiki
ja Jakobi Jumalt selle eest, eit ta
ei ole neid mitte naiseiks iooniud.
Ärhtur Koestler, imgarlasest imglise teadlasel ja Mffjaiaikral on
mõneti legendaarne karjäär. Oma nooremais aastais ta oli sio-nistlik
pioneer Palestiinas, seüejärgi reporter Hispaania kodusõjas
ja Teises maailmasõjas ohvitser inglise ja prantsuse sõjav-väes.
Ta on kirjutanud rea raamatuid, neist saavutas ta suurema
kuulsuse romaaniga „Da]rkness at Noon" (Pimedus keskpäeval).
Nüüd on talle jällegi tähelepanu osiitatmd ta viimase
raamatu ,JioImeteistmes suguhania" iõttna.
See on uurimus, kus ta on ka- nad ikontrbHisid kuni 30 rahvast,
sutanud kolme ajaloolase kogu- olles tasakaalu hoidjaiks kahe
tud materjali Üife neist on saks- suure võimu, Ida Rooma impee-lane,
teine ameeriklane j a kolmas riuimi ja võimsa Islami jõudude
juudi ajaloolane Tol Avivi ülikoo^ vahel,
iist. Kõik kolm on uurinud ühti „ , ^ ,
S6IÜ vaetotudcsa Euroopa aJ£^i,N^.^f^^ Selline ajalugu .teob jutu juudi
0 0 0
lk. 2)
kondadest Euroopas ja k ^ on
esivanemaiks suurele arvule neile
juutidele, kes elavad praegu
Euroopas j a Ameerikas.
Esiisad arvukamale ja kultuurselt
tugevamale osale
moodsast juutlusest ei tulnud
mitte Jordant, vaid Volga Jõe
äärest,
mitte Kaananist ,vaid Kaukaasiast.
Selline teadmine yoib olla
kasuks itänapäevasele juutlusele,
loosit, Koestler toi
se ette nmde avastused ja sellest
on saanud erakordselt põnev l u gu
ipeagu unusitatud Khazarl
rahvast.
muhameedlaste misjonäride
kalised nende iisMikeiks ümber-pööramisel^
s, Selleasemel võtsid
[aastal 740 vastu juudiusu kui
. ikhazarirügiusu; Koestler leiab,
Läänemaailmale on KhazärS et B&i oli suur tähtsus tänapäeva-kuningrük
sama vähetuntud sele juudiusule,
kui eelajalooline Ebla riik, mis i . .
Mjuti avastati ItaaÜa arheo 1 Khazaii rnm&nma vaases
loogide poolt.
lülid S-dast kuni IS.
köl2ku, suur arv Ijhazari
^ valgusid idast Ungarisse, Pooias-sajandini:
se, Saksamaale jä mujale Euroo^
olid itürgisugu khazar'i rahvas passe. Need olid need emigrandid
vailitsejailis Kaukaasia ja Volga ja mitte juudid Pal^^^
vahel. Oma voünii kõrgpiioiiktis asutasid enaaniise juutide ühis-j teislMimnes suguhani.
sama
jutu inglise rassist. SeMeJuures
anti-semiitluse. mõte muutuvat
mõttetuiks.
Koestler. muidugi on teadlik, et
see raamait on alles paljude argumentide
alguseks, aga nagu tõeline
sionist, hindab ita seda avastust.
Paljud generatsioonid, aü
kristlased kui juudid on speku-leerüiud
nende ilcümne püblisugu-haru
ümber, toss däilisid kaotsi.
Võibolla ori, need kümme vähem
Iolulised kui avastatud' köhne-
BUKOVSKI: Me võrdlesime teatud
laagrite eriliike, gulaage.
KENT: Mis otsusele te jõudsite?
BUKOVSKI: Nõukogude Liidu;
karistussüsteem on vahepeal palju
muutunud. See ori nüüd palju ra-fmeeritum,
see ön nüüd rohkem sihitud
inimese vaimu vastu. Soizhe^
nitsõni. ajal hävitati füüsiliselt mü-joneid
ilma igasuguse seleäctsiooni-ta.
Nüüd on süsteem palju peenem.
Nüüd ei hävitata füüsilist mimest,
nüüd hävitatakse ta vaim. Selleks
on välja mõeldud igasugused karistused.
KENT: Järelikult tugevate
tõekspidamistega vang kannatab
kõige enam.
BÜKOVŠKI: Jah^ karistusi 011
mitmes astmes, olenevalt kui vankumatud
on vangi arusaamad ja
vaated. i
KENT: Kes otaistab? Kui teid
karistati näiteks näljutamise või
üksikkongiga?
BUKOVSKI: AmeUikult laagri
või vangla juhtkond. Kuid tegelikult
otsustas KGB. KGB-mehed:
moodustavad iga laagri või vangla
juhtkonna tuumiku, Nü et siis ik- '
kagi KGB. Näiteks suur streik Via-düniri
vanglas aastal 1975.
Me otsustasime snitte töötada,
kuna me teadsime, et iga raWä.
mis meie tööst rügile laekub,
kasutatakse relvatööstuse toetamiseks,
meie teenitud raha vahetatakse
kuulide vastu, neid
kaule kasutatakse ineie, yangide,
ja teie, vabade inimeste vastu
. läänes. Me keeldusime .. töötamast.-
KÕik. .
KGB meeskonnad toodi sisse. Nad
katsusid meid suiididä survega,
meid karistati, meid nlääräti üksikkongidesse.
Aasta lõpul olid aga
meie valvurid ise muutunud :hüs-teerüisiks.
Nad ei leidnud ühtegi
abinõu, mis oleks meid tagasi tööle
sundinud. Lõpuks meid enam ei
karistatud. Me ohme tugevad, me
olime järjekindlad. J a kas te teate
mispärast? Sellepärast, et meid
toetati väljastpoolt, kogu vaba
maailm oli meie poolt.
(Järgneb)
iMüügil:
Vaba Eestlase talituses
Vaade Võsw 5, oma kuulsate mndidega.
Hind $ ?>l^.— -I- saatekulu 79 <c
oTG ik. koos fotodega
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 29, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-03-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770329 |
Description
| Title | 1977-03-29-07 |
| OCR text |
VABA EESTLANE t e ^ p ^ f ^ , 29. märtsil 1977 — ^mo&y, March 29,
iva
Elmor Saage
Sa varisesid manalale 3. märtsil.
Sinuga kaotas Thunder Bay
eestlaskond tulihingelise julii ja
„Eõuelahe Vanema".
Sa sündisid 20. aug. 1908. a. Vao
vallas talupidaja pojana. .Alghariduse
omandasid Väik^Maarja algkoolis,
õppisid edasi Rakvere
õpetajate Seminaris,' miHe lõpetasid
õpetaja kutsega. Vahepeal käi-sid
Sõjakoolis, lõpetades selle re-serv-
lipniku auastmega 1931. a.
Kooliõpetaja ametit pidasid Avis-peai
ja Haljalas. Vabariigi lõpupäevil
olid Sa algkooli 'juhatajaks
Valtu's Harjumaal. 1939. a., valisid
Sa endale elukaaslaseks Helene,
An^, kellega koos oled jaganud
rõõmusid ja muresid kuni lahkumiseni
Noore õpetajana näitasid Sa
oma tugevat eesti vaimu, mida
hoidsid alal kõigi oma eluaastate
vältel. Selle eesti vaimu nimel sai
Sinust ka aktiivne metsavend ja
Omakaitse liige. i
Saksa okupatsiooni ajal jätkasid
Sa jälle oma tööd kooüjuhätajana
Valtu's, mille lõpetas mobilisatsioon
ja lõpuks lahkumine kodumaalt
koos abikaasaga 1944. ä. septembris.
Sinu teekond sõjamehena
kulges nagu paljudel teistel, ka
Tsiiehhi. rännaku tegid Sä kaasa.
Saksamaal viibisid; Sa mitmes
põgenikelaagris, viimasena Geis-lingenis.
Laagrites pühendasid Ba
ema aja südamelähedasele tegevusele,
noorte õpetamisele ja kasvatamisele.
1947. a. siirdusid Sa Belgiasse
koos abikaasaga, töötades seal
söekaevurina. J a sealt 1950. a. detsembris
Kanadasse, asudes Port
Arthurisse, praegune Thiinder Bay.
Peale katsetamist mitmesugustel
tööaladel asusid tööle Great La-k€
s'i paberitööstusse metsalaagri
arveametnikuna, mis jäi Sinu
tööks kuni, pensionile minekuni
1973.a.
Sinu tegevuses eesti seltskonnas
ja eesti organisatsioonides Thunder
Bays ilmnesid Sinu suured juhi-omadused
eestluse ja rahvuskultuuri
alalhoidmiseks. Oma tegevusega
teenisid Sa nime , ,Kõuelahe
Vanem", Sind valiti Thunder Bay
Eesti Seltsi auliikmeks. Sa olid
mitmekordne Eesti Seltsi esimees
ja juhatuse luge; endise Täiendüs-ja
Pühapäevakooli (Ssutaja ja juhataja
kauaaegne Thunder. Bay Eesti
Seltsi Segakoori juht. Sinu töö
eestluse heaks ei mirdunud aga ainult
Thunder Bayga. Sa olid meie
ajalehtede „Vaba Eestlane", „Meie
Elu": jä kuukirja „Varraku" kaastööline.
Sa olid mitmekordne valitud
lügc EKN-is ja Thunder Bay
esindaja EesÜ Liit Kanadas.
Mitmekultuurilisuse alal töötades
olid Sa üks kohaliku Ethnic
Oouncil'! asutajatest liikmetest ja
kuulusid kuukirja „Mosaic" toime-
• tusse.
Elmar, Sa opdiheie vaimse ja
kultuuri elu juhiks. Kõige oma tegevuse
juures jäid sa alati tasa-kaaJukaks,
korrektseks, abivalmiks
ja kõikide sõbraks. Sinuga kaob
see tugipunkt, millele toetus kohalik
lihiskond oma ^seltskondlikus
töös. Sina oli „maa sool" ja kandsid
oma rinnas meie kooliõpetajate
traditsioDnilist rahvustunns-t. Sellepärast
oli Sulle eriti südamelähedane
meie noorte haridus, nende
rahvustunde jä. emakeele alalhoM-mine.
Sa võid iihkustundega öelda,
et Sinu endised kooliõpilased Thunder
Bays on kasvanud tublideks
inimesteks ja nü mitmedki võtavad
aktiivselt osa eesti organisatsioonide
tööst.
Oleks olnud veel nü palju teha,
?a/-._, •
Pahka rahus armas sõber!
.IGORKRAUS •
numbris avsMaiUiS
Eestlase iiiälestiiskirjutii& soofne a
Soome kadettkond on oma ajakirjas „Kylkirauta" möödunud aasta ae
eestiasest veterinaar-kapteni Jaak Kuke artikli Soome Kadettide kooE esimesest külasimigusft Eestisse
50 aastat tagasi. See külaskäik toimib
Neljal soome kadetil o M rimias me ohviteerid kmastas^^^
Eesti Vabadussõja paelad: neile ei major Tõrvandit.
olnud Eesti pianas võõras; Kolonel Külaskäigu teisel päeval tutvu-aga
Artikkel, mille on soome keelde
tõlkmud õigusteadlane, vanemleit-nand
Pentti Aulävüo, on nelja lehekülje
pikkune ning varustatud nelja
fotoga. Tänapäeval nüsugune
artikkel, eriti kadettkonna ajakirjas,
on väga suur haruldus. Ta n'^-
tab aga igal juhul, et Soome täna-sed
kadetid ning homsed ohvitserid
tunnevad ilmselt elavat huvi
Eesti rahva ja selle saatuse vastu.
Veterinaarkäpten Jaak Kukk
(^ab praegu üSA-s LääReranni-kul)
meenutab ,JSylkirauta" artiklis
soomlaste külastust järgmiselt:-
••'
Laupäeval 29. mail 1926 kell 10.00
seisis Eesti Ohvitseridekooli kasvandike
aukompanii Tallinna sadama
kail Kompanii ees jalutas Sõjaväe
Ühendatud Õppeasutuste juhataja,
peastaabi kolonel Rink,
Ohvitseridekooli juhataja, kolonel
Rüütel ja viimase õppetegevust
juhatav abi, peastaabi kolonel Salf.
Aukompanü mõlematel pooltel
tungles merele vaatav inimmüür.
Kostis hüüdeid: nad tulevad, tulevad!
Nüüd nägid kõik sadamakail ootajad,
kuidas teiste laevade tagant
ihnus nähtavale soome tumeroheline
sõjalaev „Turunmaa".
Kahva hulgast kostis büüdelä:
Elagia Soome! Elagu Soome!
Lehvitati riideid ja kübaraid.
„Tiu*unmaa" libises aeglaselt sa-damabasseint
samaaegselt kui orkester
mängis tagumisel tekil „Po-rilaste
marssi". Meie merejõudude
orkestri juhataja Kull viipas hetkeks
käega ja orkester alustas
vastutervitust sama marsiga. „Tu-nmmaa"
kinnitati kai külge ja 15
min. hiljem tüli ta juure teine tumeroheline
sõjalaev „Karjala":
mõlemate laevade tekil, kadettide
nöörskged read. Laevade juure
tõttas nüüd ka Soome konsul Nis-kanen.
Mõlemad soome laevad olid kerged
rannikuristlejad, suurus 400
tonni, relvastuseks kaks suurtükki.
„Türunmaa' ' o l i tollal Soome sõjalaevastiku
lipulaev.
„Turumnaa" trepil seisis Soome
Kadettide kooli kasvandike aukompanü:
kooli juhtkond oli kogunenud
komandosillale. Šäält astus maale
Soome Kadettide kooli juhataja,
jäägermajor Heikki Nurmio kaasas
kooli käsundusohvitser, kapten
Saastamoinen ja „Turunmaa" komandör,
kaptenleitnant Ikonen.
Võõrastele vastu läks kolonel
Rink. Pärast lühikest esitlustsere-mooniat
inspekteeris major Nurmio
eesti kadettide kompaniid ja
võttis vastu tervituse.
Siis astus kolonel Rink „Türun-maa"
pardale ja tervitas soome
keeles, millele kadetid vastasid
Jõuliselt „Terveh".
Pärast seda kogunesid soome kadetid
eesti kadettide aukompanü
vastu sadamakaile. Selgus, et meie
Ohvitseridekoolile oli tulnud külaliseks
hõimuraiiva 17 ohvitseri,
ning 84 maa jõudude ja 34 merejõur
dude kadetti.
vawMDaaa»
AOVOKAAT-NOTAR
Room ini2, Royal Trust Tower,
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. {Bay & KiMg) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
JOHN E. SOOSÄÄt.
Chsrtered Accouatant
723 Don Mills Rd. Snite m
Don Mills, OntaHo
483.6308, 429-4944
Rink ütles nüüd lühikese tervituse:
„Soome Kadettide kool on nüüd
esimest korda astunud Eesti pinnale.
Jäägu see hetk tähelepanuväärseks
mälestuspäevaks. '
Tugevdagm see külaskäik Mõlemate
rahvaste suguluse, sõpruse
ja vendluse sidemeid."
Sellele vastas jäägermajor Nurmio:-
„Lugupeetud härrad. Soome Kadettide
kooli tegevuses ja ajaloos
on tähendusrikas käesolev hetk,
kui meie esimest korda külastame
Eesti pinda. Seni oleme teadnud
ainult et meil on Soome lahe lõunakaldal
energiline vennasrahvas,
kes mitmel viisu, eelkõige üldsoo-me
vaimukultuuri alal, on andnud
hinnatava lisa ka meie rahvuslikule
kultuurüe. Aastasadade jooksul
dn Eesti ja Soome ajalugu sidunud
teineteisega tuhanded sidemed ja
mitmed eesti nimed on võetud ka
meie rahva ajalukku.
Ja lõpuks meid ühends^b refiva-vendluse
kallis mälestus nendest
võitlustest, kus pandi alMS meie
rahvaste vabadusele ja iseseisvusele.
. •
Väljendades oma siirast tänu selle
äärmiselt sõbraliku vastuvõtu ja
sõbralike tervituste eest ma usun,
et see meie õppereis Eestisse tugevdab
mõlemapoolset mõistmist
ja hõünutunnet meie kahe lähedase
sugulasrahva ja kaitsejõudude
vahel."
Pärast seda kirjeldab veterinaarkäpten
Kukk oma artiklis soome
kadettide külaskäigu edasist käiku
Tallinnas ja Narvas. Tutvuti Tallinna
vaatamisväärsustega ja soosid
soomlased Eesti sõjaväe ühendatud
õppeasutustega ja ohvitseri-dekooliga
ning nende, spordiväljakute,
lasketiiru ja õppetegevusega.
HipO(irooinÜ toimus spordide-moostratsioon
Ja Iahingudemon<
stratsioon külalistele. Soome merejõudude
orkester andis kontserdi
Kaarli puiesteel.
Kui. soomlased panid pärja Eesti
Vabadussõjas langenute mälestusmärgile,
ütles major Nurmio ms: .
,,Vabadus ja iseseisvus on nii
kallis varandus, et ükski rahvas ei
ole suutnud neid omada või neid
saavutada ilma raskete ohvriteta,
itaia et rahva parimad pojad ei
oleks- valanud verd nende eest.
Meie sugupõlv, kelle ränkade võitluste
hinnaga vabadus saavutati
nü Soomes kui Eestiski, tunneb
hästi seda tõde.
Kui kangelashaudadel on veel
teinegi tähendus hü praegusele kui
ka tugevastele põlvedele.
Nad seavad ellujäänutele range
ja kategoorilise kohustuse — ohverdada
samuti kõik vabaduse ja
iseseisvuse kaitsmiseks.
Soome Kadettide kool tahab selle
tagasihoidliku pärjaga austada
Eesti langenud kangelaste mälestust:"
Päevakavas oli veel Tallinna ja
Riia garnisonide jalgpallimatslii
jälgimine Kadrioru spordiväljakul
ning ball Koünandal päeval tutvuti
Toompea arhitektuuri ja Tallinna
raekojaga niHg Eesü müairisaeja
Vambola ja Lennukiga.
Neljas päev viis külalised. Narvasse
ja viiendal toimus südamlik
jumalagajätt Tallinna sadamas.
Suur-reede 8. aprillil 1977 ja Lihavõtte teine püha I L
1977 on iinnateenjjatele pühad. Nende kahe päeva kestd ei todmu
jäätmete kogumist; '
Kui teie normaalne j^tmete kogumine langeb simr-r^dele,
sus toimub see tegelikult järgmisel kolmapäeval, 13. aprillil.
Kui teie normaalne jäätmete äravümine on ettenähtud- lihavõtte
teisel pühal, siis toimub see tegelikult teisipäeval, 12. aprillil.
IS.
ajalehtede äravedu.
1977 ei toimu suuremate artiklLte ja
Järgmine regulaarne selliste esemete äraviimine leiab aset
kolmapäeval, 20, aprillils 1977.
Teie koostöö jäätmete väljapanemiseks õigel äraveo^val
leiab hindamist.
. : R . M . B R E PM
Cbmmissioner of Pull)lic Works
City of Toronto
Mli
Juudi naised haildsavad suuremaid
õigusi nõudma religioosei
alai, toa seda on seni neile täielikult
eitatud .ja naised ipole saa;-
nud sama õigusi k u i on meessop-listei.
Hiljuti ilmus Aaneerte
Juutide Komitee poolt brosiiüür
„Kes on iminust mitte meest teinud",
'kus naised ütlevad, et see
on mõneti inimõigusllk aikbsioon,
sest juudi naised ei todva/t end
nagu t õ e l i k juudid, ikui nende
mehed oma homnükupalves ütlevad:
tänu Jumalale elu ©8st, tervise
eest ja mitnie anuu õnnistuse
eest ja üSlIstayad Aabrami, lisaiki
ja Jakobi Jumalt selle eest, eit ta
ei ole neid mitte naiseiks iooniud.
Ärhtur Koestler, imgarlasest imglise teadlasel ja Mffjaiaikral on
mõneti legendaarne karjäär. Oma nooremais aastais ta oli sio-nistlik
pioneer Palestiinas, seüejärgi reporter Hispaania kodusõjas
ja Teises maailmasõjas ohvitser inglise ja prantsuse sõjav-väes.
Ta on kirjutanud rea raamatuid, neist saavutas ta suurema
kuulsuse romaaniga „Da]rkness at Noon" (Pimedus keskpäeval).
Nüüd on talle jällegi tähelepanu osiitatmd ta viimase
raamatu ,JioImeteistmes suguhania" iõttna.
See on uurimus, kus ta on ka- nad ikontrbHisid kuni 30 rahvast,
sutanud kolme ajaloolase kogu- olles tasakaalu hoidjaiks kahe
tud materjali Üife neist on saks- suure võimu, Ida Rooma impee-lane,
teine ameeriklane j a kolmas riuimi ja võimsa Islami jõudude
juudi ajaloolane Tol Avivi ülikoo^ vahel,
iist. Kõik kolm on uurinud ühti „ , ^ ,
S6IÜ vaetotudcsa Euroopa aJ£^i,N^.^f^^ Selline ajalugu .teob jutu juudi
0 0 0
lk. 2)
kondadest Euroopas ja k ^ on
esivanemaiks suurele arvule neile
juutidele, kes elavad praegu
Euroopas j a Ameerikas.
Esiisad arvukamale ja kultuurselt
tugevamale osale
moodsast juutlusest ei tulnud
mitte Jordant, vaid Volga Jõe
äärest,
mitte Kaananist ,vaid Kaukaasiast.
Selline teadmine yoib olla
kasuks itänapäevasele juutlusele,
loosit, Koestler toi
se ette nmde avastused ja sellest
on saanud erakordselt põnev l u gu
ipeagu unusitatud Khazarl
rahvast.
muhameedlaste misjonäride
kalised nende iisMikeiks ümber-pööramisel^
s, Selleasemel võtsid
[aastal 740 vastu juudiusu kui
. ikhazarirügiusu; Koestler leiab,
Läänemaailmale on KhazärS et B&i oli suur tähtsus tänapäeva-kuningrük
sama vähetuntud sele juudiusule,
kui eelajalooline Ebla riik, mis i . .
Mjuti avastati ItaaÜa arheo 1 Khazaii rnm&nma vaases
loogide poolt.
lülid S-dast kuni IS.
köl2ku, suur arv Ijhazari
^ valgusid idast Ungarisse, Pooias-sajandini:
se, Saksamaale jä mujale Euroo^
olid itürgisugu khazar'i rahvas passe. Need olid need emigrandid
vailitsejailis Kaukaasia ja Volga ja mitte juudid Pal^^^
vahel. Oma voünii kõrgpiioiiktis asutasid enaaniise juutide ühis-j teislMimnes suguhani.
sama
jutu inglise rassist. SeMeJuures
anti-semiitluse. mõte muutuvat
mõttetuiks.
Koestler. muidugi on teadlik, et
see raamait on alles paljude argumentide
alguseks, aga nagu tõeline
sionist, hindab ita seda avastust.
Paljud generatsioonid, aü
kristlased kui juudid on speku-leerüiud
nende ilcümne püblisugu-haru
ümber, toss däilisid kaotsi.
Võibolla ori, need kümme vähem
Iolulised kui avastatud' köhne-
BUKOVSKI: Me võrdlesime teatud
laagrite eriliike, gulaage.
KENT: Mis otsusele te jõudsite?
BUKOVSKI: Nõukogude Liidu;
karistussüsteem on vahepeal palju
muutunud. See ori nüüd palju ra-fmeeritum,
see ön nüüd rohkem sihitud
inimese vaimu vastu. Soizhe^
nitsõni. ajal hävitati füüsiliselt mü-joneid
ilma igasuguse seleäctsiooni-ta.
Nüüd on süsteem palju peenem.
Nüüd ei hävitata füüsilist mimest,
nüüd hävitatakse ta vaim. Selleks
on välja mõeldud igasugused karistused.
KENT: Järelikult tugevate
tõekspidamistega vang kannatab
kõige enam.
BÜKOVŠKI: Jah^ karistusi 011
mitmes astmes, olenevalt kui vankumatud
on vangi arusaamad ja
vaated. i
KENT: Kes otaistab? Kui teid
karistati näiteks näljutamise või
üksikkongiga?
BUKOVSKI: AmeUikult laagri
või vangla juhtkond. Kuid tegelikult
otsustas KGB. KGB-mehed:
moodustavad iga laagri või vangla
juhtkonna tuumiku, Nü et siis ik- '
kagi KGB. Näiteks suur streik Via-düniri
vanglas aastal 1975.
Me otsustasime snitte töötada,
kuna me teadsime, et iga raWä.
mis meie tööst rügile laekub,
kasutatakse relvatööstuse toetamiseks,
meie teenitud raha vahetatakse
kuulide vastu, neid
kaule kasutatakse ineie, yangide,
ja teie, vabade inimeste vastu
. läänes. Me keeldusime .. töötamast.-
KÕik. .
KGB meeskonnad toodi sisse. Nad
katsusid meid suiididä survega,
meid karistati, meid nlääräti üksikkongidesse.
Aasta lõpul olid aga
meie valvurid ise muutunud :hüs-teerüisiks.
Nad ei leidnud ühtegi
abinõu, mis oleks meid tagasi tööle
sundinud. Lõpuks meid enam ei
karistatud. Me ohme tugevad, me
olime järjekindlad. J a kas te teate
mispärast? Sellepärast, et meid
toetati väljastpoolt, kogu vaba
maailm oli meie poolt.
(Järgneb)
iMüügil:
Vaba Eestlase talituses
Vaade Võsw 5, oma kuulsate mndidega.
Hind $ ?>l^.— -I- saatekulu 79 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-29-07
