Vaba eestlane , March 29, 1977

              Nr. 24
mm
ii '
kui suures
inimõig^le ra-luse
päevakorra^
i. Kui tlhend
Carter tõsüs
sõrme Moskva
põhiliste iniro-sele
N . liidus,
:eskkomitee po­ksas
diktaator
[jälikuks suuTfi
oni käikülask-nõudmist
ühest
;tada Ja teisest
Masi ähvardada.
kui ebaküp-emata
poliitiku
laailma välispo-
LU kuid samal
oskvast sõjakad
leeriklased mõl^
õukogude „sise-ie",
siis ei ole
|öd suure ja väg^
veel vähem OH
sõbnida kokku-
|ivade leviku pii
i^a k ä t o lasknud
lülega tahetakse
ibeldada kõige
lõiguste rikku-
Ifaiks. Seda ksm-stab
eriti kuju-
I teadeteagentuuri
ie Washingtonist
list: ,ilihtsad
ivaldavad paha-ävate
ringkonda-
Jliku ajakirjandus
puhul, k«4
Lst hoolitsemise
püüavad sekku-
|de siseasjadesse.
5nde arvukad Mr-saatkonnale
Was-nad
nõus selle
J sihitud pingelõd-
[aste sõpruse po­id
rõhutavad, et
5imud tõepoolest
kodanikuõiguste
t, siis on neü avar
tlhendrükides en-
[vad Tassi tnun-
[lad on tulvil inl-rad
välja kapita.^
pe vastu," kirju-friigis
asuva Ma-lüialune
Garrett
vaevleb Ämee-
Iie miljoni inime-ki
kõik pole kur-
|unnen isiklikult
polütilised van-
Vanglates on po-fükem
kui ühelgi
leb pikk propa-f]:
as Ühendriikide
pünatalöe, kui-
^s on inimõigused
|idas üks 74-aasta^
surnud oma ko-
L kuna tal polnud
Jtmiseks rdng kui-jndiaanlaste,
esM-
|te õigust Ja 15-
iihel oma ^ee-j
kuulutada, et eelU
jkonvereni^ põM-Jlema
rahu.
(Järg lk. 3)
u
I
ai
4
Nr. 24 VABA EESTLMS teisipäeval, 29. wMs^ l^'^" ^esday, Marah 29, im Lk. S
VALVEARST
MDALÄLoPyi
t Ja 3 apr. on valvearstiks dr.
L€^ment, tel. 487-6834.
ajaleht kirjutab
VIIVI Piirisilläst
LOS ANGELES Kalifomias
N o Ä Hollywoodis shnuv kohalik
ajaleht ,ySoene" avaldas pikema
kirjuitise eestlannast Vüvi Piiri­silläst
ja 'tetma poolt koostafcud
populaar^t fealcslkkeelsest ko-kar^
anatust. Kirjutis, mida ilus­tab
suur foto raživarõivais Vüvi
Piir^iHast, räägib kokkuyõtlüoilt
Seisti ajaioost, Vüvi Piirisülapõw
geaomli^sb koos vanematega väi-kase
lapsena kommunistide tule-kui
tema imeväärsest pääseoni-seet
.JMioero" hukkumisel ja uue
ehi alustamisest ühendriikides.
ArtiMHõpul tuuaikse ka mitu ret­septi
uuest kokaraanfatust.
OSLO (EPL) — Norras, kust hiljuti saadetu välja seitse nõukogude salakuulajat, mõuitakse
senisest paremat konftroUi, et takistada N. Uid© polütlüse politsei KGB ja sõjalise Muureasiatuse
GRU s^entide tulemist maal© diploumtideiaa.
aa
Tteatud pöörde norralaste suh- hoiaikus okiipatsioonivõjmude
suhtes^õjaaa&taitel 1940-45? •
Titovi paljastas KGB
oa Oslos ilmuv Mo:
juba augustis 1975.
EiSIIK PURJi
KINDLUŠTüSBÜROO
Kõik kindlus^uslügid
m Broadview Ave., Saite 263
Toronto, Ont. M4K 2E6
Tel. 461-
• ¥
Insurance
Agency
23 WESTMOKE Dr., Süite 200
RexdaJe, Oiit. im m
Tel. 745-4622 •
tuanjsss nõukogude spionaaahite-gevusse
tõi hüjuitine välismlms-teeriumi
ametniku Gunvor Haavi-ki
paljastamine N. Liidu kaua­aegse
salöikuuiajaua.
Ta oli seda t5õd teinud jubg
neljakümnendate aastate lõpust
peale, muuseas ka siis, kui ta
töötas Norra saatkonnas Mosk­vas.
•
Selle paljastuse tagajärjel
deti Norrast väija viis nõukogude
diplomaati ja Tassi kirjasaatja.
Kõige itipuks pidi (pärast tugevat
norrapoolset survet aga ilma
ametliku väljasaatmiseta) s^it-konnanõimik
Titov lahkuma
vaikselit Norrast, ühe välismini&.
teeiiumi ametnüm poolt saadetu­na.
Oli selgunud, et just Utov
oli olnud KGB eM^ N. Liidu tsi-viiliuure
iilemaiks Norras.
Kõige sellega seoses on selgu­nud
mitmeid huvitavaid ja ülla­tavaid
üksikasju, mis näitavad,
kui ükskõikselt, lohakalt ja mõ­nel
määral kartlikultki norra
ametivõimud on N. Liidu spio-naazhitegevusse
suäiitunud.
Kes oskaks näiteks kujutleda,
et Haaviki usaldatavust oli uuri­tud
ainult üks kord, nimelt 1946,
ja et siis oli peamiselt selgitatud
ainult tema hoiakut sõja ajal?
, Tema kohta oli muretsetud selgi­tus
järgmistes küsimustes: 1)
kas teda oli karistatud?, 2) kas ta
oli olnud NS-i (Vidkun Quislingi
fashistlik organisatsioon) liik­meks?
j a 3) kas ta pii end kuida-givüsi
kompromiteerinud c(ma
Se^a ei ole mingit põh(just saata
välja nimetatud nelja venelast."
Pärast seda on juhtunud palju.
IVIs. e^pool nimetatud Lopa-titi
on kadunud vaikselt nii Norrast
kiü ^ Oslo diplomaatide nimes^
Ta cüi töötanud aastatel 1960-68 I^^^^i;^ Titov on lahkunud,
Londonis, kuid seal poijastatiKi ja
sunnitud lahkuma. Ta 'ka-tsuš tul­la
«tagasi Inglismaale 1971, kuid
ei saanud viisat. Mõni aeg hiljem
pääses ta ilma igasuguse raskuse­ta
diplomaadina Norrasse. Sinna
ei ohiud jõudnud veel teade sel­lest,
et teda peeti Inglismaal
kaihtilaseks.
Hiljuti käsitles toimetaja Inge-,
gerd Galtung Morgenbladetis
Norras viimasel ajal saadud koge­musi
siponaazhist ja seda,mis­suguseid
järeldusi nendest tuleb
teha. Ta nimetas oma artiliüs, et
JA
SAUNAAHJUD
©ddatisd! vSiisialus iKietallitäö
kuigi mitte sama vaikselt ja alles
pärast seda, kui ^Igus, et ta saa-det
«8 välja, kui ta ise ei lähe.
GaMung juhib tähelepanu selle
süsteämi puudustele, mille alusel
viisasid Norrasse antakse. Seda
kavatseta&se nüüd muuta nii, et
Norrasse lastavate välismaalaste
kontroH oleks kindlam. Kuid .pea­le
selle küsib Gaütung:
,,Kas ipärast neid kogemusi, mi- ^
da Norra on nüüd saanud, ei
oleks võimailik anda seadust, mil­le
järgi vene „diplamaate" sellest
silmapilgust peale, 'kui on kons-
259 ©ewhyrst B W. M.
3IC7,Telefcii 463-9194.759.3935
28. noail 1976 oli üks Norra parla-vto^^^ et nad on KGB või
mendi lüge teinud valdusele ohvitserid, võidakse paluda,
järgmise ettepaneku: \^nad lahkuksid maalt."
- „Valitsusele tehakse ettepanek)
saata Norrast välja KGB ja'
GRU agendid Titov, Smimc>y, Lo-patin
ja Prosvimin, kuna sala­kuulajate
paigutamist teisel maal
olevatesse suursaatkondadesse
tuleb pidada Helsingi lepingutega
vastuolus olevalss."
Samasisulisele 'kirjale vastas
Sötsiaaldemola-aatlils välisminis­ter
Knut Frydenlund 30. augustil
1976 järgmiselt:
Mitmete spioonide paSjj^ta-mine
lühikese aja jooksul om
muidugi tekitanud pinget Oslo
ja Moskva vahel.
Valitsusel ei ole mingeid
meid selle kohta, et Titov,
Smirnov, Lopatin ja Prosvir-nin,
kes kõik on N. Liidu suur­saatkonna
teenistuses Oslos,
oleks võtnud ette midagi, mis
OB vastuolus noirra seadustega.
Kuid norralased kalduvad siiski
arvama, et see ei vii kahe maa'
valiel käimasolevate läbirääkimis­te
katkemisele. Kummalgi maaJ,
ka N. Liidul, on norralaste arva-
11.—13. veebruarini toimusid Caracases, Venetsueda ^aSfa-nas,
esimesed Balti Päevad, mille algatajaiks olid i kohalikM
Läti ja Leedu rahvusgrupid ning nende kultuurilised ja kristlS-kud
organisatsioonid. Päevade läbiviijaks oH seitsmeliikmeline
peakomitee, kelle esimeheks valiti aiMlI^
isikust koosneva eestlaste irahvusgmpi esindaja Ilmar IslancL .
11. veebruari õhtul-$oimus Ca- ^ esines rea sõnavõttudega nii bo-raoase
moodsa kunstsmuusemni mitee üldkoosoldku avamssel -fciis
ruumides Balti kunstinäituse ava- j ka laudkonnavestlustel. j
mine paarisajalise osavõtja juu­resolekul.
Sellele järgnes kokteel-i
koosviibimine. Kõik .väljapandud
kunstiteosed, kokku ligi 100, olid
tes teatav huvi, d; nende vahe- laenatud eraisikute kogudest.
kord Bärentsi merel ja ka mujal
reguleeritaks.
Kindel ja otsustav tegutsemine,
mida toetas avalik ^amine, aja­kirjandus
kaasaarvatud, on aga
igal juhul vabastanud Norra ter­vest
reast tülikatest j a hähaohtili-kest
salakuulajatest. (ER)
(Algus lk. 12)
See viimane väide seletab ja üt­leb
kõik: „Ärge hakake Belgradi
koaverentsil inimõiguste küsimu­si
ja N. Liidu poolt jalgade alla
tallatud kokkuleppeid arutama,
vaid rääkige ainult rahust ja kir-
.i?it^e jäUe äÜa uutele järele-iiiidjisaistele
ja kontsessioonidele!"
Viimasel ajal on
Suro-kommunistidest, kes taha­vad
anda kommunismile ,4nim-tikku
nägu" ja ilustada seda de-
."mokraailiku puudri ja huulepul­gaga.
Läänemaailma paljud po-iütüised
vaatlejad oii sellest prot­sessist
vaimustatud ja arvavad, et
kommunism muutub tõesti demo­kraatlikuks
ning kommunistides^!;
fiaab tulevikus asja.
Seda „uut nägu" püüavad eriti
populariseerida Itaalia, Prantsus­maa
ja Hispaania kommunistliku
parteide juhid Berlinguer,
Marchais ja Carrillo. Äsja His­paanias
toimunud nõupidamisel
kriipsutasid nad eriti alla Euroo­pa
komparteide is^isvust ning
rippumatust Moskvast See on
väga oluline Itaalias, Prantsus-masl
ja Hispaanias valmistel
häälte saamiseks ning nagu Mnnt-tavad
valimiste tulemused Itaa­lias
|a Prantsusmaal, on see pet-temanõõver
seni hästi välja iöö-tatmd.
I^eriikide polütilised eksper-iM*
kes konmin]|istide trikke
põhjalikult ei tunne, ei pane kah­juks
rÕhku asjaolule, et Euroopa
punaste parteide juhid ei jõudnud
Hlspa^as kokkuleppele, kas
kritiseerida dissidentide tagakiu­samist
N. Liidus ja raskest prob­leemist
iile pääsemiseks võeti
vastu ainult üldsõnaline ja mitte-raidagiütlev
seisukoht, et Helsin­gi
kokkulepped tuleb „täielikult
raSsieidada". Lääneriikide büroo-eksperdid
teeksid õieti kui nad
arvestaksid N. Ludust läänemaa­ilma
pääsenud dissidentide arva­mist^
Euroopa kommunistide
juhtidest. Ja dissident Ämalrik
tabab tõenäoliselt naela pea pih­ta
koi ta kinnitah, et Prantsus.
m^ kornfnunistliku partei juht
atechais oa puhföikujuline „stä-
I
THUNDER BÄY (VEV--3. märtsi homniikul levis Thunde
Bays kurb teade — Elmar Saage on surnud. Mõningaid aastaid
haige süda lakkas tuksumast, ilma igasuguse hoiatuseta. Surm
juhtus kodus, kui Elmar Saage oi! tõusnud, et uut päeva aliasfar
• da.;
•piünder Bay eestlaskonda^ ta- lomis- ja tänusõnad ,^õuela-ie
bas see surmateade väga raskelt. Vanemaile", suurele ja tõsisele
Kaks nädalat varem, sängitasid eestiassle j a armsale sõbrale üt-nad
maamulda teise hea sõbra — iQsid: Thimder Bay eestlaste ja
Leo Pinfi, -tubli ja kohustetruu Eesti Seltsi nimel Igor Kraus;
eestlase, tööka ja agara seltskon­nategelase.
Nü kokkuhoidvas eestlasperes,
nagu seda on Thunder Bay, on
iga kaasmaalase lahkumine lei­naks
kõikidele ja suur tühimik
jääb järele, kui kaovad juhti­vad
ja teovõimsad inimesed.
Kadunu matusetalitus tolmus
8. mäirtisi hommikul. M^jtusemaja
kabel, ikus Edmar Saage puhkas
rohkete lillede (mida ta oms elu­aja
jooksul nü väga armastas)
keskel, oli tulvil leinajaid liaas-maalasi,
(kanadalasi ja -teistest
rahvustest sõipm. Mätusetailltuse
pidas õpetaja L. Deiv.' Itiunder
Bay Eesti Seg^«>or Kaja Kent'i
juhatusöl laulis jumalagajätuks
oma armastatud juhile ikaks lau­lu.
Kirstu peatsis oli koori lipp
kaetud leinalooriga. Viimsed lah-
Paul Mäepea Eesti Kiriku ja
noorte nimel, kes Icunagi olid
Elmari poolt asutatud ja juhata­tud
Täienduskooli õpBased; Kaja
Kent segakoori nimel.
Oma viimsele teekonnale võt­tis
Elmar Saage kaasa peotäie
kodumaa mulda sini-minsi-val-ges
lipukangas.
Elmar SaageU jäävad leinama
abžkaasa Helene, õde Rootsis,
kes vübis ka matusel, sugulased
kodumaal, Thunder Bay ja üm,b-ruskonna
e^tlased, samuti arvu­kad
sõbrad ja tuttavad tervel
Ameerika mandril.
Ehnar Saage põrm tuhastati
jäi-gmisel hammikulioonaste ja
väakese arvu lälhemia|jte sõprade
juuresolekul. Lühikese lalhkuriais-teenistuse
pidas õpetaja Leo Leiy.
STOKHOLM (EPL) — Eesti Komitee Asemike Kogu koosolu
kuS pühapäeval, 13. märtsU hotell Sheratonis anti pidulikult üle
Eesti Komitee kultuuriauhinnad teenekatele naitekunstnikele-la-vastajatele
Agnes Lepp-Kaasikule, Signe Pis lisale ja Lensl-dtöiiK-merile.
Auhinna põhjenduses öeldakse:
„Kõlk kolm on paguluse raske­tes
oludes ja suuromalt osalt iga^
päevase itöö kõrval töötanud la-gestunud,
esitas ettekande Arvo
•Mägi.;.' •
Auhinnad andsid kokOmtulnute
aplausi saatel näitekunstnikele-vastajatena,
hoides aiastakümne- lavastajaile üle Eesti Komitee esi-
Eesti väljapanekuist oK küm­mekond
Viiralti Ja mõned Juse
ja Albo maalid.
Samal päeval toimus ka Balti
ralivusest noorte pidu.
12. veebr, päev oli pühendatud
töökoosolekute pidamiseks rah­vuslippudega
kaunistatud saalis,
t kust pärast jaguhetl nelja semi-nar-
laudkonnavestlusesse, kus
vastavate, referaatidega käsitati
ku&tuurilisi, hariduslikke, sotsi-aal-
ökonoomseid ja noorsoo kas-Äsjase
K. Eerme nimelise kir-1 Vatuslifcke probleeme. Samai
janduse auhiaiiia saaja dr. Ivar päeval tähistati ka Leedu Vaba-lyaski
toimetusel ilmuva ajakir- riigi aastapäeva piduliku aktuse.
3a„Books Abroadi" sügisnumber ga. Esines Venetsueela Sümfoõ-jäi
selle innne all vümaseks. Ar-] nia Orkester ning sõnavõtt oli ika
vestades selle sisuga kus inter- ühelt Venetsueela küidralilt. Au-natsionaailne
raamatuimaaihn ja külalisena vübis kohal Anthony
Isaasaja kirjaiiduselu suurkujud Rudis abikaasaga^ suurima Leedu
ja -sündmused on leidnud koha, Rahvusorganisatsiooni president
on 1977. a. esimesest niunbrist Chicagost. Eestlaste poolt tervi-alaies
ajakirjal uus nimi „World| tas aktusel Ihnar Island, kes ka
Literäture Today". '
1976. aastaliäik õli 50-es. Poole­saja
aasta jooksul on väikesest
algatusest kasvanud tähelepanda-vait
suuremaliuline .väljaanne,
kus 1. Ivaski toimetajaks olemise
ajal tehtud edasiminek on ohiud
eriti töheiöpandav.
Meile eestlastele on see õieti
kahe täiiendusega. Esmalt juhen­dab
see ikirjandiisiniimesi .täna­päeva
kirjanduses ja teiseks.on
ikka rõõm näha, et maaMma kir­janduse
vaatlemisel on ruumi ka
eesti raamatuile, Sügisnumbris
T^aableb L Ivasli noorena lahku-nua
luuletaja Artur "Alliksaare
v Ä o g u , , L u u l e " leides, et sõja.
järgne eesti luule võlgneb ^palju
just sellele luuletajale kelle vor-
^ i n e omapära,, sürrealistlik väl-jendusvabadus
on olnud suur©
pojuga talle järgnevaile luuleta­j
a , .Teisena vaatleb Maire J.
Kurrjk Berliinis ihnunud eesti
lühijuttude antoloogiat , Jter
letzte Strandräuber: Bstnisch©
Ei-zählungen aus siebsn Jalitzehn-to",
kus ta tõstab esile just R
Tuglase .jaeguraatut ..meistörliko
kust. ^
viimasel Torontos viibi»
inisel ja rääkides ajakirja toime­tamisest
ta ütles, et eesmäi-giks
on lähendada ralivaid seHe läbi,
et levitada kirjanduslikku infor-matsiooni.
See idealistlik jooii oh
olnud aijalsirjal algusest peale ja
söHega lõpeb ka poolesajaaastase
ajaikirja esimene etapp, et suure-
.m^a ja haanavaniaiia edasi onin-na.
Üheks huvitavamaks päevakosr-mpunktiks
sotslaal-ökonoom!.
lisel koosolekul kujunes ette­panek
talundi omandamiseks
Caracase ümbruses kolme rali-vusgmpi
liikmete poolt, et
ühisettevõttena majandada Ja
ühtlasi maa-äla kasutada kolme
rahvusest iükmete kokkutule­kuks
Ja vabaaja veetmiseks.
Läbitöötatud ja üldkoosolekule
esitatud resolutsioonid otsusitati
seisukoha võtmiseks laiali saata
rahvuskoondiste lükmietele. • >
12. veebrüail hilisõhtul toimus
ülies linna esinduslikumas klubis
Balti Ball, kuhu oli samuti kogu­nenud
paarsada inimest. Pühapäe­val,
13. veebr, jätkusid töökoos­olekud
ja Balti Päevad lõpetati
ühise lõunasöögiga Hiltoiii Hotel­lis.
Kohalik ajakirjandus märkis
ära pidustusi, samuti jaotati kor­raldajate
poolt kohaliku rahva
hulgas nägusalt väljatöötatud
kunstinäituse kavasid ning kohn®
balti rügi ajalugu ja kuituiiri kü­sitavaid
broshüüm.
te vältel alal eesti teatritraditsi­oone
võõrsil.
Nad on sel puhul kasvatanud
üles uue põlvkonna näitlejaid,
kes huvi ja innuga on asunud
jätkama vanema põlvkonna tööd
n^8ie teatrilaval."
Enne auhindade Jagamist esi­tati
Bemard Kangro lühiette­kanne
eesti teatrist Ja kultuuri-probleemidest
paguluses.
Kuna Bemard Kangro oli M -
mees Heinrich Mark ja kooli-toimkonna
esimees Johan ünger-son.
Auhinna suurus igale oli
1500 krooni (ca $400.—).
Agnes Lepp-Kaasik on ipagulu-ses
'lavastanud 6 näidendit ja pi­danud
1974--76 kolm kursust
noortele näitlejatele.
Signe Pinna on lavastamid 7
näidendit jä juhtinud alates aas­tast
1969 Stuudio PiiMiat, mis tä-naseni
(m esitanud 9 midendii.
• . Römmeri
on tõusnud ümmarguseks,
neid öu kokku täpselt 25.
on dramatiseerinud eepilis­test
teostest itaksti- 7 lavastuse
jaoks. Sellele tuleb üsada Lensi
Rosnineri tegevus noorsooteatri
alal, mis hõlmab umbes 20 näi-
4^di lavastamise (peale selle
tõlkimise või seadmise).
$28.—
$14.S&
$ 8.---
Väljaspool Eanadat;
$30.—
$15.50
$ 8J
lEIPOSTIGA
USAs:
Äöstm $46.— $51.
foülaciste $23.50
¥©er€iiidQQstas .$12.50 :
LENMJPOSTIGA iilemere^maaiesse:
Aastas $60.—, poolaastas §30.50. veerandaastas $15.51
^adressi muudatus 30 centi. üksiknum|)ri bind35 c€©ti.
Ksiiaa^a aadressMel® paSume Märkida' ,JPOSTAL €ODE" j®
ÜSA aadressidele „ZIP CJOBE":
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
free Estonian Pnblishers nimele.
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise /khipostiga alates -*
197- -^ Tellimise katteks lisan % - —:
7 tshekiga /
ii
sunjuures