Vaba eestlane , September 26, 1985

              V / ^ A E l S P ' i - A N E neljapäeval, 26,^s^^^^^ 1985
VABADE WSHJASTE HMLEISANDIA
ViSUAANDJA: O/Ü Vaba Eeaäane, 1955 Lesäie St I
••:-:-:::-:-:::<\-:-:-:->:-:;->:v:>-N^:-:
' TOIMETAJA: Olaf Kopvülem
TOimTü^ KOLLEEGIUM: Karl Airö, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 4444823, taHtm (tellimised/kuulut^^^
döpeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD vfiüas^l Kanadat: aastas $68
aastas $37.— ja vasrandaastas $19.-^
Aadressi muudatus 70 c, — tJlaiknumbri
. 0
KUULUTUSTE HINNAD:
t?istoU tihelveerul: $5.00, esiküljei $5.
F R E i iSTOI^ IA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Lcslie St, Don Mills, Ont. M3B 2M3
Käesoleva
lugejate ette on feflaste ISesknõu- korraldatud Balti Tribunal ning
kogu K^adas uues koosseisu ^^^v
miste tulemiBsed selgunud. Kanada kujukaiks näiteiks, milliseid üritu-eestl^
kond on teinud oma otsuse si peaksime planeerima ja kOrral-luig
valinud 52 kandidaadi hulgast dama, et Juhtida maailma tähele-yälja
45 isikut/ kefe moodustavad rahvaMe tehtud iile-
Kanada eestlaste kciskorganisaisioo'- kohtule ja seal praegu toimuvale
nui 12. koosseisu. Nendele meestele rahiiisiiku identsuse hävitamisprot-
|a naistele jääg> vastutusrikas üle^ sessile. Siinses ajakirjanduses esi
anne — nende õlgadele langevad leidnud need iiritused nii laialdast
suured kohustused edsti vabadus- tähelepanu^ kuid Euroopa massi-
TQitluse jätkamiseks ning selle töö meedias pälvisid need elavat vastu-tõhustamiseks
uute ideede leiuta- kaja ja kommenteerhnJst, tõstes
misega ning nende j^akendamisega. balti probleenud üle pikema aja-
Eestlaste Ke^õukoguKaiiada^^
Ikoosseilsude moodustamisega on ni» Rootsi ja Lääne-Saksamaa aja-
Matiohmd raskusi, kuna 45-mk^^^'^^
nnelise kogu koosseis <m võrdlemisi ""^^^ üks Sak-suur
ja valimiste korrddamisel samaa suuremaid ja kaalukamaid
peab kandidaatide iiimekui oleina ajaleht Frankfurter Allgemeine
mõningal mä^al koosseisu nime- Zeitung*^ tõi isegi peagu t e r v ^ ^
Mijast pikem, et anda rahvale va-J^^s ara TÜlemaailmse Eesti Kesk^
ikuvõimalusi. Kandidaatide leid- nõukogu einmehe^L^ Savi sisseju-iniseks
tidebseetõttu^^Ä
pingutusi mngseHega^^O^^
itav, et kesknõukogu koosseisu Keegi ei vaidle sellele Vastu, et
siginenud alati ilsna suurel arvul ineie peame oma asukohamaadel
niMiteida 5,täitematerjaH'V kes am- arendami tihedaid suhteid siinsete
lab küll valimisteks oma idme ka- poliitikute ja riigimeestega, kelle-isutada,
kui kes ei timne vähema dele meie oma probleeme tutvusta-liuvi
keskMganisatsiooni tegevuse me ning eesti rahvad
ega meie Vabadüsvõitlusliku tö kohut selgitame. Kuid ärme unras-vastm.
tarne, et poliitikud arvestavad ja
Nironga t e k ^ ^ alati rahvamasside
Eestlaste Kesknõufajgu koo^i- a^^a^n^^ga^^^^m^^^^
sust võibolla ainult üks kohnandik siis ineile soovitud suunas liikuma
on rakendunud tegeliku töö juur- ^aii aväMk arvamine neile survet
de, kuna teised on jäänud pealt- '"^kkab avaldama. See surve tekib
vaatajateks nmg paljud neist ei ole^^^a^^^^
võtnud osä Jse^ kaks korda aastas lepanu äratanud smiremate a ^
toimuvatest kesknõukogu iildkoos-oomde^
olekutest^ Inis tehakse seni tehtud rahvamasside tHhdepamu endale
töö kohta kokkuvõtteid^^ n^^
vandatsj&se uusi iiritusi ja plaanit- See on sünsel imandril, kus balti
setakse uusi tegevuissuundasid. probleeme vähe tuntakse, erakord-
Neid posäsiivseid liikmeid on leidu^ selt raske iilesamie. Kuid hea taht-iiud
nii h(mrema k ^ vanema gene- mise ja uute ideede imendamisega
mtsiooni ridades ning mÕnedM on süh siiski võimalik midagi ä õ
neist on katsunud oma passiivsust teha. Igatses seda näitavad seia-
|a mugavust „kompenseerida'f sel- sed kogemused, millest me võiksi»
3ega,iet igal võimalikul juhusel me tülevitaipläanide koostamsel
kesimõukogu tegevust kritise^ mõndagi õppida.
Kuigi ka äsjasel EKN-ü 12. Nüüd^teine oluline Iriisimus/ Iga
kooseisu valimistel esmes kandi- smirem üritus, millega me tahame
daatide hulgas mõningaid isikuid, äratada, nõuab
kes on juba eelmistest koosseisu- vajalikku majanduslikfai pä-desi
tuntud kas meie keskoigani-^^^"^^^^ Eesti ühiskond on andnud
satsiooni arvustajatena-kritiseerija- ^gal aastal EKN-Ie teatava tege-tena
või ük^õiksete pealtvaataja- rüskapitali, W d sellest siiski ei
tena,t^dub siiski, et seekoi^ on P"sa suu^
suudetud eestlaste kesko^gamsa^ plaanide teostomiseks. Senised pa=
slooni isikulist koosseisu märgata- ««sed m tulnud peamiselt vane-vait
uuendada või aajs veelgi täht- «natd^^^^
sam >— silmatoito^alt nöorendada; Jõudnud pen^omikka ning
See noorändamisprotsess on väga kelle sõrmede vahelt nüüd läbi li-
©hilinej noored toovad loo- biseb vähem rahatähti taiieelmis-detavasti
kesknõukogu iööprot tel aastatel Sün peaks tõenäoliselt
uusi algatusi ja värskeid ideesid, s""^ ruttama
millede järele on tungiv vajadus, tõhusamate sissetulekutega noore*
iEhi näitab, et paljud valematesse B^^^
generatsioonideisse kuMuvad aktiiv- ^emtatav km oma abistava käe
&ed eestlased on küll suured töö- ulataks Eesti Mäjanduskhibi Kana-mehedjä
kohusetruud eesti asjade ^^es võiks võtta endale ülesan-ajajad,
kuid neil imudub^^^^s^^
ühiskondliku Ja^p^^
damisel ja vajalike järelduste tege-Ja^^
innisel laiem sihnaring. Meie viga olla peaksnne siin eeskuju võtma
seisab sageli selles^ et me elame lätlastelt, kes kuuldavasti on oma
oma vabadusvõitluslike^^^i^ keskorganisatsioonide, kultuuriliste
ideede vonnimilsel ikka veel mine- a^
vikus ning ei arvesta seUega, et sel palju heldekäelisemad ja ohvri-meil
pole relvi ega sõdurdd jõuga ™eels^ seda on olnud 6e!st-oma^
õigusi maksma panna, vald lased.
meie peame seUeks rakendama M - Iga Kanada eestlane, kes äsja-
•'Mvtetd j a :vaJiendÄ^^ v • v • • •
Nr. 72
1 ^
Seda jirfiti* harva kui lääne»
maailma ajakirjanduses midagi ve«
ne kommunistide kuritegudest rää-gitt^
kse või nende vägivallategusid
televisiooniekraanil näidatakse.
Ükski ajaleht ei kirjuta midagi
Katõni mõrvast, kommunistide
massimõrvadest vallutatud riikides
Ja nuljonite süütute inimeste küü­ditamisest
Siberi tundratesse ja
sunnitöölaagritesse. Seda üllatavam
oli nüüd kogeda, et Kanada riiklik
televisioonisaatejaam CBC oli äs­ja
oma saadete kavasse võtnud
miljonite ukrainlaste sihikindla
surnuks näljutamise Stalini võimut­semise
päevil.
Filmi piid valmistanud vabadu­ses
elavad ukrainlased, kes olid
ilmselt teinud tohutuid pingutusi,
et hankida vajalikke fotosid, filnii-stseene
ja dokumentaalseid tõen­deid
ukrainlaste vastupanu murd­miseks
organiseeritud näijahädia
Eesti Teaduslik Selts Rootsis teostas Väljasõidu Ahvenamaale, kus külastati Marie-hamni
meremuuseumi, mille juhatajaks on eestlane fil.dr. D. Papp Roots st. üie elanud ukrainlastega, kelledel
Foto: H. Trümmer f Smiestunud^Tabadusesse pääse­da,
kus nad võivad vabalt raakida
— ja oma õudseid läbielamusi kirjel­dada.
Dokumentaalfilm annab eda­si
ka intervjuusid mõningate kõr­gesse
ikka jõunud läänemaaihna
diplomaatidega, kelledel oli isUdik-ke
kogemusi näljahäda jälgimisel.
Nagu esitatud materjalidest sel-
Endise lätt KGB-agendi Imants I^^ Balti Tribuiialil Kopen- gub, rakendas staiin ukrainlaste
haagems äratas ajaÜ^
detsembris 1931. Riias, 1939. kuni 1950. aastani õppis ta a. hakkas ta esiteks, et murda ukraina rahvus-õppima
rahviisvahelisfe suhete instituudis Moskvas. Sea! õppis ta kuus aastat ja pä- I^tS^e/^d^S^fe^^
rast instituudi lõpetamist ^^^^ t<^
ja 1959. aastal tegi tä läbi intensiivkursuse, et õppida töötama illegaalse KGB-agen- Mboosidesse astuma, iseseisva
dina Lääne-Saksamaal. 1960/a. määrati^te
lastele saadetava lehe „Dzmrtenes Balss" (Kodumaa Hääl) juures. 1962. IOTA , , T , _ _.
Le$hmskh fdbumU oes:
itsus vaid
1970. oli kasutanud ka Ukrainas vana
aastani oli la seUe lehe peatoimetaja. 1 ^ määrati ta „LptJ[ VEKSA'*, p ^ t r i k i d ' - ^ ^
läti välislätiastega kultuurisuhete arendamise ühingu esimeheks. Seda iihingut on ta deie lubati esiaigu^suurte ma|ipS
ise Ml^ddanud järgmiselt: miste tükeldamisel maad, kuid hÜ-jem
võeti need maatükid riigile ta-
,,KGB frontorgajüsatsioon, mis Sama kehtib ttlemnöükogu esi- Tellimise peale kcostatakse ette- gasi Ja sunniti kõik maainimesed
tegeleb: spionaazhiga, subversiooni- mehe, peaministfi ja kõrgeima panek, mis saadetakse Moskvasse. liituma kolhoosidega,
ga ja desinformatsiooniga neis kohtu peakohtunik^ ; . ^ . . / i V Dokumentaalfilm, millele olid
maades, kus on suuremaid balti Kohaliku KGB suhtes pole ko- parast muuüatua ofö«staö kesl^ andnud oma nanuse paljud vaba-gruppe
üle kogu vaba maailma." halikel organitel üleüldse mingit ne ^an^Jces lojjiiitoiilt tomvad duses asuvad ilkraina organisalsioo-
Oktoobrist 1976 kuni augustini kaasarääkimise õigust ^ kõik md,ajak)oIased, poliitikud ja fal-
1978 töötas Lesiiinskis rahviaVa- määratakse 'Moskvas. Lisaks seUe- ja pärast seda lä käiku valimis- mieksperdid manas vaatajate sil-helise
ametnikuna ÜRO-s ja oli le on läti kompartei teine säoretär tsidois, kusjuures teatud töölistele made ette ajaloolisi fümistšeene
selle organisatsiooni sätete vastu sõja lõpust saadik alati olniid ve- tehakse ülesandeks nommeerida Wkute lõhkumisest, talurahva
samaaegselt nõukogude tJROr nelane, saadetud partei poolt juba välja valitud kolhoosidesse sundhnisest, vUja
ametnike konmiünistliku parteior- NLKP KeÄotnitee aparaadist kandidaadid. rekvireerimisest, nälgivatest lastest
ganisätsiooni sekretär. ; ^ Teine sekretär on tegelikult Mosk- Valimispäeva õhtupoolikul saa- Ja ^^^v^ mng küüditamisope"
6 t « « 4 « « , K X flo-Ts « o i « c , Tn^Kj^^ detakse agitaatorid välja otsima ratsioonidest Arvatakse, et nälja­le
'^"^ vaUjaid, kes veel pole hääli and- häda kõrgpunktis, 1932. aastal,
—^ T B / ^ P^^^^V M ame- nud. Ükski agitaator ei tohi ikh- suri Ukrainas nälja tulemusega
" ^ • • tist lahti lasti, pole keegi tema jä- kuda enne, kui kõik „tema" valijad igas tunnis 1000. inimest Paljud
Ja pärast enda tutvustamist tüli reltulijatest esimese seikretän ame- on hääletanud. Le^iinskis tunnis- la^lvad lapsed, keflede vanemad
see osa tünnistuisest, mis kujunes tiskunagi ise elariüd iseseisvas Lä- tas, et tema ise mitlnel korral va- olid surnud või küüditatud j. valgu-täielikuks
üllatuseks nii tribunali tis. luniskomistoni liikmena oa andnud sid nälgivate ja mahajäetud ker-'
organiseerijatele kui äjakirjanikde,^^; A ^ ^
kes tribunali jälgisid. Leshinskis Liidus ja saadeti kohale alles siis, j-ast registreeritakse jkõik mittehää-^^ d nälgivate kodutute JaSte
teatas, et ta rohkem kui 20 aastat kui nõukogude väed olid Lätisse |etajad> see nimekiri läheb edasi armee, kelle eest keegi 'lei hoolit-oiiüMasiotoud
ka ühe lään? luu- sisse marssinu Augustus Voss jäkohali^^ 'ja senud ning kes katsusid endile elu
reteenistuse agendiks. Ta keeldus Boriss P^^ on mõlemad Vene- KGB-sse. sees hoida vargustega ja röövimis-aga
Ä m a s t millise riigi agent ta maal sündinud. Leshinskis tundis isiklikult} pai- tega. Punaseks paradiisiks prokla-oli.
Ta lisas aga, et nüüd on; kõik ^^^^^^^^^^
keskkomitee sekretäridest on ai- ^ ^ " ' ^ ^ ^ . ^ ' ^^
mdt AnatoU Gorimnov poliitikat Latis.
J J J !• • A • _Ks • « .. Jungi Venemaal tol aial ka^
sundinud. Üksk. neisl e. raag. gee lõppes pea^min asetada läänemaailma ^^^to^^ tegelased,
tema kontaktid luureorganisatsioo-nidega
nii idää kui läänes katkes­tatud.;-^'-^;'
i.-- •
Partei keskkomitee Eomenkla-tuurasse
kuulumise ja kõrgete ame­tite
tõttu pääses ta pidevalt igasu­gustele
salajastele nõupidamistele
ei
lieadläti keeE
Leshinskis ütles:
,,Šama kehtib Nõukogude Läti
liiduvabariigi valitsuse tipptegelas-
Eduards Beridav^i, kes oU üks „ende hulgas kirjanik Bemhard
seUe grupi juhtivaid tegelasi, Shaw, eitasid Ukramas vaUtsevat
näljaohtu, pääsesid teated õudsest
Ukrainast rekvireeritud vilja teis­tesse
riikidesse eksportima.
^ Arvatakse, et Stalmi ja tema
jüngrite poolt organiseeritud näl­jahäda
ohvriks langes Ukrainas ca
i miljonit inunest Selle organisee­ritud
massunÕrva kõrval kipub
- Pärast teda langet ka terve rida {«"onst suski välismaailma, kus
. f t e kohta. Välismaareisi ajal tunnis- teisi r ä h v u Ä e kommuniste, kes organiseerima abislamisakt-eeenimmles.
Rubenis mulle, et ta ainult üks olid küll vankumati d, ent kes olid ^ a valitsejad lükkasid need abi-
Ležhinskiskinnitas, et läti k o ^ püüdnud kgedalätikeel- läti rahvuskultuuri pärast J ^ ^ » * ^ ^ *^
partei pole mingi iseseisev organi- set novelli. Ta jättis selle pooleli Nad hoidsid grupist eemale, kuna et Ukrama naljaoht on ai-satsiöön,
tal puudub programm ja 12. leheküljel — ülesanne oli tal- ei uskunud, et nõukogude võim antikommunistide leiutis. Oma
tema Võimalus ise otsuseid vastu le lihtsalt luga raske. Rubenise viie seda pikemas perspektiivis toleree- sõnade toestamiseks hakati isegi
võtta on sama piiratud Mmõnerase^^^^^^ ^ -.w—-.^.. .
suuremal vene kohalikul parteior- Miervaldis Ramans, kes on sündi- ; • .
ganisÄonil. • : nüd ^Lätis ja valdab head l ä ü ^ ^ ^
Rea tippametite suhtes nii par- A N. Üldu S
teis kui riigiaparaadis tehakse ot- Niisugustes tmgimustes pole enU Jd^eeköS
süsed Mõrvas. Moskvas otsusta- imeh^^^^ , i
takse ' se Tene kedes ja et dokumendid ATEENA (Re^^^ , . *j ^ , -
/ k^ saia- fahvatai^ juimde h
tes saab esimeseks sekretäriks, ^^^^ iuhtiväte tegelaste lojaalsus ^^^^^ kasuks j a i i k s l ^ ?° rohkem^raagi-teisteks
keskkomitee sekretäri- ^ if^^^^^^^^ kahtlusaluse- kirjutatud kui ühestki tei-deks,
osakomiajuhatajateks, " ^ ^ ^ " ^ ' ' f ajaloolisest sündmusest Ja va-
^ k e s k i Ä ^ ja ukrama
• imestada, et toitluskriisi alguses aiUKad. ' riällahäda vahpr nii ir« tP««r meteks. ; i075 a läti komoartei esiniene Kreeka ofl sellega kolmas NATO naijanada vahel oh ka seegr kord
^ •/•-'•^••'•-••rr-v l^ti Konyartei e s m ^ riik koo. Lääne-Saksamaa ia ing: ™^gatar'cui hobcausti fÜmideSt
sekreta^ugu^ts Voss v a b a t a h t l ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ " ^ ^ Ing_ nende tegelastest pidevalt räägi-
,,meliiduliste vajaduste täitmi-do 3 • danud siinne ajafarjandus CBC
seks,, kõik lihatagavarad Lätis, Mdmete kohaselt vangistati me- ^^^^^ seda vae-
, „ . , jättes M rahva üma lihata. reväe^^^^
tegi ta selles usus ja lootuses, heN Liidu diplomaat Sergei Bok-^®^^™*"®^ ®^ karjuvalt silmatorkav
etigamei^
htud Inge annab panma oma rah- telgitagustest. Kandidaadid ulelu- Liidu saatkonnast Ateenas ja ^e amult hirmust venelaste ees vaid
vahüvanguksja tema õiguste^^^ ^^1^^^^^ arvatavasti andis andmeid N.
voittemis^^eMes; :veemh,muses NLKP^^^^^^
anname EKN-ü uuele koosseisule poolt Moskvas. Koh^
däs uue koosseisu valimistest osa
võttis, mõtles kindlasti kana ja
põhjalikult kui ta esitatud kandi­daatide
hulgast oma valiku tegi»
kaasa oma parmad soovid ning mendi kandidaatide suhtes esita-loodame,
et ta on saanud värsket takse kohalikule kompartei organi-teostam!-.
satsioonile teatud tellimine: kui
palju; peab olema töölisi,, naisi,
1[„ A. parteituid, sõdureid jne. • -
nn VABA EESTUNr
on vslvd eestkiskoimiB ^ ^^^^
ittdimvidd «esf!
Maakera on muutunud ettevõt­likele
ja kõrge tehnoloogiaga va­rustatud
tegutsemishimulistele ini-
.lk.3)