Vaba eestlane , March 12, 1985

              V A B A EESTLANE teisipäeval, 12. märtsil 1985 — Tuesday, March 12, 1985 Lk.
16. 'ja; 17. märtsil•
- . dr. M. f ahapill, tel. 921-7777:
.'23, ja 24. märtsil
.' : dir. A." Rebane, tel. 461-6383
Neil päevil!sai Rootsi EiigiarMi-vis
uurijana edasi töötav dr. I l ­mar
Arens erilise tänu- ja tunnis-tuskirja
Rootsi Mere ajaloo muu-kodumaa
eest ei lakka
Eesti Vabariigi 67. aastapäeva aktus
seumi juhtkonnalt,„pikaaegs^ (12 Vaade osale Eesti Vabariigi aastapäevaaktusest osavõtjaile Toronto ülikooli aulas.
aastat) tulemusrikka uurimistege- TI T X ^. , . i x ^ « A^
x-^Oto: ilme Lillevars te rahvusliku tegevusega, 1905. a.
) ja 1917. a. revolutsioonidega ja
vuse eest muuseumile ning Rootsi
mariin-arheoloogilisele uurimisele
osutatud teenete eest**.
,,Muiiseumidirektorl dr. Per
Lundströmi poolt allakirjutatud
tänukiri^ anti Arensile isiklikult üle
HS''SÄf.l 59«taes m üks ms^m
hinnalise kingitusega, kapitaalte0-
sega„Svensk skeppsbyggeri** lük-
' Lakewoodi Eesti Ühingu ruumes toimus 23. veefe-ruaril
Eesti Vabariigi 67. aastapäeva aktus, kus oli umbes
150 osavõtjat. Aktusekõuelejalss oli kutsutud Valdek
Raiend Torontost.
Avasõna ütles Lakewoodi Eesti Järgnesid sojaaastad, riikliku va-Ühingu
esinaine Vaike Kiin, mis- baduse kaotus petlike lepingutega,
järel palvuse pidas praost Rudolf eestlaste katsed.kommunismi vas-
Reinaru. Veterane austas Lakewoo- tu võidelda oma maa eest koos
di Eesti Võitlejate ühingu esimees sakslastega, kuni uue okupatsiooni-
Elmar Koppel. ni ja kodumaale langeva raske
Aktusekõnes V. Raiend esitas kõ- saatusega,
ne alul küsimuse, kuidas saame ai- Nüüd tuli kõneleja algse küsimu-data
üle40 aasta viletsuses ja hir- se juurde, leides et meil, kel õn-mu
all elavaid eestlasi oma kodu- nestus pääseda vabadele maadele,
maal? Ta andis tausta eestlaste on ülesanne oma rahvast j;eenida.
iseteadlikuks rahvaks arenemisele, Me oleme seda teinud mitmel vii-ärkamisajaga,
eesti soost üliÕpilas- sil.
Appi lesti Vabariigi
sciatkannaie Londonil
meelavaldusega Petrõgradis,
kuni sündmuste käigus kuiüutati
välja Eesti Vabariik 24. veebrua­ril
1918.
Kuigi meie rahva kannatused
kodumaal pole vähenenud, oim
meie aktiivne ja soliidne välja­astumine
USA^s Kanadas, Roo^
sis ja mujal hoidnud Balti rüki-de
ja rahvaste miu:e<ä ja soovM
päevakorral. ^
SB8
;Jaanuarikuu Üleskutsed, aidata Tähtsaim otsus tehti 27. nov.
meie Londoni saatkonda, avasid Hiü 1918, kus idast sissetun^^^^ Meie võitlus kodumaa eest ei l a l -
mõnegi südame ja rahakotisuu, lasele otsustati jõuga vastu astuda, ka kunagi. Oma võ
susköites' Mereajaloo muuseum SAN MATEO — Selle San FramciSCO eeslinna luteri- ^^^^ vajalikust summast oleme mispuhul K. Päts andis põhüise me eesti päevadest,, kohalikest kui
soovib, et Arens jätkaks oma arhü- Esii kirik kujunes 17. veebruaril Põhia-Kaliforaia eestlaste ^ v f^^^ mingit
- - . - Ji . v^<5^wi«i«jiiu Awuja ja.aÄiiwimac«;aw^^ Eesti Vabarngi saatkond Londo- kommunistidega !.*V SeUedlvü^^
k a i « M V . « . ? ; i . . i . i ö 5 ä « „ ^ « , o 4 o T: , . . ^ ^ Vabadussõda. Vallt meie õiguste eest väljaastumisel,
rahvapeole usus,et sel toetades meie väbadusyõitiust nii
t i;r«K#Ai^5«c^ ¥TS A iA^ "«•1^1^'-"^'^"' i t7 " * „Estoniah Legation'^ nime. raskel katsetunml Eesti riigi elanir majanduslikult kui ka,tegudega.
touna-Kaliformast, USA idaranmlaiM: ja^^l^^^^ tõesti haruldaselt ihis maja kud kõik kodused tülid kõrvale jä- liõnele järgnes Aildils »
end. riigivanema Jaan Tõnissoni Ja % a ilusas kohas, Meüe on aga taksid j a kui üks mees rügi kait- ^orii, Lakewoodi Eesti Kooli ning
%<ps sslalfš^^^^^ maja peagu püha, meie viima^ seks lipu alla ilmuvad. Salme Panksepa deklamatsioonid,
' fiöBS snafllseM eilima önveil ne tükikene Eesti Vabariigi; pin- Vabadussõda vüdi võidukale lõ- Asta Rüvald esitas klaveripala ja
* nast. - pule. Vaherahule kirjutati aUa lüt- Tiiu Sm^^^ ette proklamat-
TORONTO — Advokaat Bob . , ^ . ^ , Meie l(kme, kirjutame ja räägi- laste va^
Shuster soovitas kõiki kanadalasi . ^^s^apaeva jumalateemstusei Selles vaimus igaüks meist P«aks j^e lahingutest Sinimägedel, Kar- r ^ ^ ^ Pärast terviüisl esitas Lakewoodi
kirjutada nende pariamendüiikmei- g^sjjs .abiproast Kari Lippmg. olema valmis et nnsuguseid oota- j a K ^ ^ ^ Rahvatantsu Rühm Fordi­le
ja peaministrile, nõudes seUeko- ^VT'' ^^'^'u T^'^^ '''''^'^T ^''^^'^^ ^ ajal ja hiljemgi Võitlesid meie J^^^Y^^"^."^^^ juhatusel rahvatantse,
haseineadusi miUe ahisel saab . i S f^ l/^f" M^r t '^^T ^ ^''^ saatkcimad dipbmaatilisel väljal. J^^eks ajaks lahti õigustest Ees- ^^^^^^^^ ^ ^^^^^
koh^t mi.l,,sõjakurjategija-^"^^ ^LiS! ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ' R^^
üle/Ä l H H . f w J ^ ^ ^ ^ ^ all; võiüev peaie: 70^ ku tumietust soojendav Ä s Ees-le,
kuid kahtlusaluste deporteeri­mine
teistele mfadele nõudvat lii-lanadalased
pidada kohut nn. I„sõjakurjategi3a--. ^ . — . — » — J —
te** üle;'Kanadal sellist seadust po- . ^ ^ ' " ' ^ ^ . • . ^ . / f ^ Rahvuskomitee van^, hoida. Põhimõtteks peab ole- Kannaksel või Narva all võitlev peaie .uu aasxaroiic
le, kuid kahtlusaluste deporteeri- t^hendriikides terviüised andis e d^ ma ^ kus iganes on üks eesüane, gõ^ür sinu v^^^^
m tpkf^i. m,M^. nõudvat lii- Sl kohapealne esmdaja Sis Aktusekõneleiak. o li Hnneomrion ^JPo - seTal -e la7b k. a Eesti.**. vvõõiiütel.s.; s. iinnun vvõr^õ^i^^ ^m^^^i^n^^u^^ pühima aate KÕ^^ '
H^^oZ;^ et s;;e7dvaa ühta;urv"as ner Maü Laan LOS A n ^ ^ ^ ^ meLl õpkuokrsr atl ak mülaaismtasn, uedt tvaa onenm maitte- eest, vaid nad olid M E I E sõdurid -
seltskondlik
«simest Eesti VabarügipÕhisea- koosviibimine.
. „ o u . . . a _ . . . . . . . . . Kõneleja rõhutas- Tänase täht ^- 1 iy-::^: " " ^ ^^
moodustas uurimiskomitee Quebeci .^^fÜ?^ ronutas ,ianase tant- kodumaad ja seal nädalaid vubi- JAD. Samuti er õle Eesti Vabariigi tusi, kuni viimane
ülemkohtuniku Jules Desehenes'e S S^^m^^lS F^S f f . "Olen tagasi tulnud koju ala. pindd sinu ^a^mti^^ Zmi^^l^^m^ Värskemad uudised loet.
juhatusel, kes peab avastama sõja- ^t^: .Z- \ T r^^^^^.,^^^^ ti kindla muljega, et Eesti rahva oMA. See oleneb igastühest neid aastaid ilusamaina meie ko-^^^^^^^
kurjategijate arvu ja leidma teid ^ i l T f T i? ^11 ^-f" ^ulevUoilootused langevad raskelt MBIST, kas v' '
nende kohtu aUa andmiseks. Uuri- ^^UK tmeKs panna ji^esti tuleviku meie väliseesüaste õlgadel. Lõppu- feti Vabariigi pinnast jääb M E t
mistest tuleb tal 'aru anda 31 det- P^^^^' ^^^^^^ tähtpäeva peaks ka- de lõpuks oleme kodumaa eestlaste T K või' mitt^ :.
sembriks. f Ä t Ä f ^ ''"^^ ^ ainukene vaba hääl ü l e m a ^ ^ ^ iestaureerimi-
Meie kohustuseks jaab alati hoida poQ^" on avanud arve number
E;esti, rahva iseseisvuse ja rahvus- 790^.0 Toronto Eesti tJhispangas;
VIIN — Hundid, suuremad kar>
jakoertest, jooksevad hulgakaupa
ti Vabariiki taastada.
Meie nooremal generatsioonil m-nende
ülesannete läbiviimine väi-laspool
Eestit loomulikult kergem
kui vanematel, kuna noortel on
siin sündides, kasvades ja haridu^
ge saades kõik eeldused olemas*
liku identsuse säilitamise küsimus
elavana maaüma silmis. Eesti
peab jääma eestiastele.**-
. Aktuse lõppsõna tuU San Fran­cisco
Eesti Seltsi esimehelt Ain
Veskelt, mille järel vesteldi rikka-
Lähemal ajal avaldame lehtedes
annetajate nimed, sest neile kuulub
kõikide eestlaste tänu^ korda nädala:
AB
ringi Bulgaaria lõunaosas, hävita- Iga Eesti noor peaks neid suure» Kkult kaetud kohvilauas. Vümase
des kari- ja metsloomi ning sundi- päraseid eeldusi ära kasutama eest hoolitsesid Seenioride Klubi
des teatud piirkondi liiklusele sul- meie rahva heaks.'* - daamid ja rahvatantsijad. Kaks
gema. Ivailovgradi ümber otse k i - Rääkides püsivusest ja lootusest generatsiooni köögis näisid mahtu-
Mseb huntidest, kelle hulgas olevat ta ütles: „Kui meie oleme võime- vat sama pliidi taha meeldejääva
ohtiikumad ja agressiivsemad vai- lised midagi ajaloost. õppima, siis kõhutäie valmistamiseks,
ged hundid. see peaks meile selge olema, et
:;. - • - . ' . - -v absoluutselt kõik on võimalik saa-
. vutada, kui ühest kindlast sihist'
kinni pidada ja selle saavutamisse
väsimatult uskuda.'-; :
Edasi tõi kõneleja näiteid olu
plaadi aegsetest aktsioonidest Los .
siiski olnud liialdatud. Kuna antise- Angeless Eesti Majas': „See näitas
miitlus on varjatud kujul paljudes mulle selgesti,
immestes, võivad ualjud uskuda
meeisaniini Eimdeli arvamusi ja
tema kaitseks kohale toodud tun-
Mistajaid, kuigi nad ise selles- ei
aõustugi.
Eesti Pensionäride Klubi Toron?
tos tähistab oma 15. aastapäeva
21. märtsil 1985 a. koosviibimise­ga
Eesü: Majas algusega keti 2- p.L
Maksab Kanadas; Väljaspool Kaniadaiit:
$54^ $68.—
Poalaasta^ $30.—> $37.'~
¥@erai«daasfas $T6.'»— $19^-—
(Algus lk 2)
kuldas mõned meie juhtivatest
tegelastest vahest hoiduvad ta-.
gas! ja ei ©Se alati valmis j^ikelt
samme võtma, kui mõni veida
riskantsem või ebatavaline või­Kohtuprotsessiga
seoses avalda­malus
ootamatult ette astub.
tud kirjutised on lõpuks muutunud
gundcl! vaadete parimaks levita- ^ ^ i ^ noored on üles kasvanud mit-
I KLASSI POSTEÜE LISABÄ SAATEKULU JÄRGMISELT:
klassi postiga (kiripostiga);
Kanadas:
$42..
$ 2 1 r -
$10.50
osa ligemale 100, Infmesto
9 Magu
Aktuse avas Eesti Seltsi esimees Stipendium oli mõeldud eesti noö-v:
VIUASPÖOL KANADAT. Ja USA-d:
USA-äJS
$47.-.
$24v-«
1 8 — "
laks m'S praegusel elektroonilise niesuguste gruppidega, kes kasuta- Jakob Millistver ja luges ette kir- reie, kes 'on aktiivselt osa võtnud
meedia aiastul võimalik. Kaebealu- vad i^a võimalust, et hoida enda Jalikult saabunud tervitused Toron- ees+iühiskondmuist tööst ja kes
ne peabki seda oma võiduks, kuigi
ta zhiirll poolt süüdi mõisteti. Süü­dimõistmise
puhul tahab ta edasi
protsessida kuni Kanada ülemkoh­tuni.
olukorda maailma avalikkuse ees. Ottawa, Sault Ste. Marie ja jätkab oma õpinguid mõnes kõrge-
- ' Sudbury Eesti Seltsidelt. Mälestus- mas Hulk aastaid ei ole
küünlad sõdades langenutele süü- leidunud vastavat noori Sel aastal
tas Vabadussõja veteran Karl Mitt. anti stipendium Maimu Palumäele.
Auvalves:seisilMaimujäEllePa-^ü Mob Millist-;.
lumäe'ä:ja Olvi vPint deklameeris ver.
.LENNUPOSTIGA aastas $132.—, poolaastas $69,— ja veerand-
^aastas$3'6.—:-V >• "
Aadressi muudatus 70 centi. ÜksiJdiumbri hind 70 centi
•;;USAaadressidele „ZIP-CODE", ^1
aadressidele palome märkida „POSTAL CODE" Ja
^angatshekfc või rahakaart kirjutada
FREEESTONLy^PUBLISHERS nimele.
. Lopi!sõna, ütles. Eesti^.Seltsi, abi-.
esimees Evald Kruus, misjärel
aktus lõppes hümni laulmisega,
klaverisaated olid Ingrid Bono-
Aktusele jämges koosvübimine.
maitsev õhtusöök servee-
Selline fiohtuprotsess on siiski' -^^ Lääne-Saksamaale Visnapuu ,,Sõduri surm" Ingrid-põhjustanud
meelerahu kaotamist teinud ettepaneku parveliikluse ^^nofiglio klaveri saatel. Järgnes
Juudi, saksa Ja kogu kanada ühis-• avamiseks Kielist Klainedasse, ^^^nekoraal-ja palvus õpetaja Olvi:
kondades, palju rohkem kui suutsid Leedusse, mis vüks raudteeva^^u- Külalistena esines soome
teha kaks tähelepanemata jäänud ^eid edasi transpordiks Kaug-Itta kvartett, kaks nais-, kaks mees-
"pamflett!. Juba süüdistuse ja seUe gj^^i Jaapanisse, kuhu praegused lauljat, esitades kolm laulu, neist
: kohtus arutlemine võivad hiljem meretranspordid Inglis- ja Saksa- M!. Lüdig'u „Knge laul" esitati
Jääda uute samasuguste kohtuprot- maalt võtavad üle kuu aja aega — ^^^^ ^^^^^ keelas.
sesside aluseks. Mitmed arvavad, raudteega võtaks see vaid 16 päe- ^^^sekõne pidas Ellen Mäehans. riti hotelli poolt.^T^
et see küsimus ei kuulu tänapäe» ya. Liiklusega ühendatakse Lääne- Kõneleja meenutas lähemalt Eesti „Rt^tmipoiste" orkester, koossei-
' Euroopa raudteevõrk Nõukogude Vabar^iigi sünnimomenti. sus: Elmar Leeder, Evald Kruus,
V . . . . . . . Ka puudutas ta akuutset teemat, lektor P h i^
Seda on mõistnud ka mitmed To- Laanesaksa anmehed 3a ettevot- kuidas hoida- ja säilitada ©esti ^^^^oosviibimme kestis sudaoom.
ronto juristid, kes peavad e k s l i k u k s ' e t t e p a n e k u s t huvitatud, keelt ja eestlust '•''•'^
et endine Ontario peaprokurör "^i^^^ga rugikaitse asutused, ku- ' ^ ^^^^
üldse lübaš sellise ko&tuprotsess! na Kielis asuvad saksa laevateha- Kõnele järgnes deklamatsioon „ 0 n 24. veebr, oli arvukas eestiaste
alustamist. ISui seda jätkatakse sed, mis ehitavad ka sõja- ja all- täna mälestuse päev" (Lv Laasi) pere kirikus Eesti Vabariigi aasta-voib
Zundk veelgi enam kasu M'= veolaevu. Ettepanekuks on, etpar- Maim.u Palumäe'it. Linda Mäehans päeva jumalateenistusel, mille pi­hata.
Selletõttu ongi äkki akuutselt veterminal asuks mitte Kielis, vaid mängis klaveril kaks pala ja Elle das õpetaja Olvi Pint. Prganistiks
tulnud esile nõue Zundeli kui saks- ^übeckis, mis asub otse Ida-Saksa- Palumäe deklameeris Ly Laasi oli Tn-frid Bonofiglio. Kirikus oh
Mse Kanadast vä5|asaato!seks. ja et N. Liit moo- „Võorsil sündinu mõtteid". fukohal sini-must-välge Hpp. Ka
' dustatavas parveliikluse ettevõttes Aastaid taffpsi asutati Eesti Selt- jumalateemstusel lõpul lauldi e^
, ei omaks üle pooltest aktsiaist si juurde nn stipendiumi fond.
vase kohtuniku vaid
hendada.
955Mslie St., Doii Miil$;Ont.^
Pahin mulle saata VABA EESTLANE aastaks 7 poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / küripostiga alates ,
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata
Nimi!