Vaba eestlane , August 30, 1984

              ^/:ABA EESfllJk^ thursday, August 30, 1984 Nr. 65 Š/L Nr. 65
Kõik kohanimeta võistlejad on
Kanadast.' Vanusekiässid 35-st pea­le
5 a. vahemikega; (35) hõlmab
35—39 jne. ( V R ) - ^ YäliŽ-Eesti
jekord. Ajad võetud^^ k^
18.40,0; 2) T.
21:41,4; 1) J;
ev, USA
Roos 17:45,6
N A I S ED
m 1) S. Kulmar-Pii
H83-(YR).;\;
400 m 1) S. Xulmar-Pineda
1.40,0 (VR).
•/SOOO m.l) A. .Engd^^{^^^^^ ÜSA
27.14,0 (YR).^^^^^^^;^^^^^^^^^:^^:J^^^^:::
-•'3 km kõiad-1)VR,--^ ^R^^
18.35,8 (VR); 2) P. Vassiljev (40)
USÄ21.45,0.
; ' Eiiiigushüpe 1)' S. Kuhnar-Pine-da2.17(
VR). ;
kettaheide 1) t . Roodus
19.52 (VR); 1) L. Tanimäe
USA 1L68 (VR)/^ :
Kuulitõuge 1) T. Roodus 8.56
(VR); 1) L. Tänimäe USA 5.27
: 100• m : 1) T. Leps- -(35) ^ 12,2
(VR); 1) J. Saarmann (40) USA
13,5 (VR); 2) Linask (40) USA
13,9, 3) A. Roos (40) USA 14,3^
4) M. Milles (40) USA 15,1; —
1) M: Maasik (50) USA 15,3
(VR);: 2) L. Mann (50) 15,8; ~
1) V. Sadul (60) 13,9 (VR); 2) T.
Vellend (60), 15,0; 3) W. üllo(60)
XJSA 15,6; 4) L. Kase (60) USA
16,1; 5) H. Neufeidt (60) USA
17,5; 1) K. Pehtla (65) 14,6
l); 2) V. Palango (65) USA
14,7; 3) V, Peters (65) 16,2; 4) E.
Salumaa^ (65) USA 20,0; — 1) E.
Kulmar (70) 18,3; 1) K. Trei
(75) 16,1 (VR). ; / :
m 1) T. Lep^ 57,8
1) J. Saarman USA 60,2 (VR);
^ 1) V. 5adul 62,8 (VR); 2) T. VeK
lend 77,2; 3) H. Neufeidt USA
93,0; —1) K. Pehtla 73,0 (VR); —
1)E. Kuimar 1.42,a
1500 m l ) E Leps (40) 4.40,8;
y: 2) J. Saannan, ÜSA 4.41,7; 3) Li-
1 aask,USA 5.04,1; 4) T. Vassiljev
(40); USA 5.42,6; — 1) J : Roos
((45) 5.02,0 (VR); 1. L . Mann
(50) 7.03,2 (VR);;— 1) A. Raud­oja
(60) 7.03,6; -
(VR) 2) T. Kirsimägi (45) USA
21.13,5; ^ - 1) U. Limit (60)
21:53,1 (VR). \
3 km kõnd 1) J . Roos 13.20,2
(VR); — 1) U. Limit 17.09,1 (VR).
. Kaugushüpe 1) T. Leps 5.11:
(VR); — 1) A. Roos, ÜSA 4.67;
— 1) J . Lehts (55) 4.50; 1) V.
Sadul 4.14 (VR); 2) Gorshkov (60);
USA 3.89; 3) A. Truuvert (60)
3.83; 4) T.^ VeUend 3:71; 5) W.
tJllo (60), USA 3.60); 1) V. Pe­ters
3:45; 2) E. Salumaa, ÜSA-
3.25; 1) K . Trei 3.94.
/Kõrgushüpe 1) M. Mflles, USA
1.45;—1) J. Lents 1.15; — 1) V . :
Sadul i. 15 (VR); 2) Gorshkov,
U S A 1 . 1 0 .
Kettaheide ..(i:: kg). 1) A. Truu­vert
36.56; 2^ M . Neuman (60)
USA 27.68; 3) W. Lood (60)
26.90; 4) L. Kase, USA 25.18; 5)
V. Vaher (60), USA 21.60; 6) H.
Neufeidt, USA 21.18; — 1) K.
Pehtla 29.52 (VR); 2) A. Roost
(65) 26.12; 3) V. Kõressaar 22.90;
4) E. Salumaa, USA 18.14; ~ 1)
A. Skonberg (70), USA 30.70
(VR); 2) E. Kuimar 20.96; — 1)
K: Trei 29.84 (VR); 2) E.Tani^
mäe (75); USA 18.40. — ( Ö kg)
1) M. Maasik, USA 32.14 (VR); 2)
H. Grabbi (50), USA 29.58; 3)
TreumutJi (50), ÜSA 22.00; 4) H .
Saar (50) 21.82; 1 j J . Lents
27.70; 2) A. Aug (55) 26;70. ;
Kuulitõuge (4 ^kg) !)• A. Skon^
berg, ÜSA 10.12 (VR); 2) E. Kui­mar
7.78; — 1) K. Trei 9.48
(VR); 2) E. Tanimäe, USA 6.93.
(5 kg) — ly A ; Truuvert 11.15
(VR); 2) M. Neuman, USA 10.03;
3) Gorshkov, USA 9.78; 4) W..
Lood 9.32; 5) L. Kase, USA 9.21;
6. T. Vellemi 8.84; 7) tJlb,
USA .8.81; 8) H. Neufeidt, ÜSA
7.20; — 1) A. Roost 8.70 (VR);
2) L ; Padjus (65), USA 8.44; 3)
ILMUNUD
Valeria Kimberg-Kotkas'e
i
ja seiklused karjalaste elust Eesti
Bseseisvuse ajastul, Abel Lee
illustratsioonidega.
[emiseks ning kinkimiiseks nü noortele kui ka vanadde.
Miiügü ,,VABA EESTLASE"^t^^
lHind$12.00
i sõduri kangelaslik võitlus
40 aastat tagasi
fiogejate soovfl eriväljaandena:
1944.
Poikread: 1. Kaksikkonsonaiit,
3. Taime osa, 6, Hiilgav, 10. Kuju
Vanas Testamendis, 11. Väike tee,
12. Rohkem, 13. :Sihnahaigüs, 15.
Mitte purjus, 17. Vene mehenimi.
18.; Tööriist, 19. Vaata, 2L Eesti
teater, 24. Sõna— prantsuse kee­les,
25. Naisenimi, 27. Ettepoole,
kaugem^iäle, 29. Hüüatus, 31. Sada­malinn
.Ukrainas, 33. Dostõjevski
teos, 36. .Meelekoht, 37. Eesti nais-luuletaja
minevikus, 39. Lind, 41.
Asub pealuus, 42. Eesti luuletaja-kirjandusteadlane,
44. Eitav sõna
in^ise keeles, 46. Pikkuse mõõt­ühik,
48.; Noot, 50. Vaeslapsed,
52. Takistuseks, 54. Ei maksa pal-m.
DM. Engel,35), USA
26.31,9 (VR);—-iy^^^^E^
V. Kõressaar 8.44, 4) E. Salumaa,
USA 7.66.— (6 kg) — 1) M.
Maasik, USA 11.31-(VR); 2) H.
Grabbi, USA 10.08; 3) H. Treu^
muth, USA 9.42; 4) H. Saar 7.18;
— 1) J. Lents 10.41 (VR); 2) A .
Aug 8.82. — (7.26 kg) 1) M. Mil­les,
USA 9.09; 2) A. Roos, USA
^8.15.-;
; Koostaaiud E. Eulinar "
Viitna järvel lõppesid 27. Lii­du
ulatusega meistrivõistlused all-veeorienteerumiises.
Kuue ala kok­kuvõttes
palyisid N. Liidu abso­luutse
meistri tiitli tallinlased A.
Leik ja A. Dalidovitsh, nieestest
oli eestlasist viies veel V. Prak^.
S. Rodin hüppas uueks N. liidu
kaugushüppe rekordiks 8.37 Vene
sportlane Juri Sedõhli heitis Iiri­maal
Corki linnas peetud rahvus­vahelisel
kergejõüstikuvõistlusel
uueks vasaraheiterekordiks 86.34.
Endise maailmarekordi ületas ka
Sergei Litvinov, kelle tagajärg oli
ju, 55. Põhi, baas, 56. Omaaegne
juhtiv teatritegelane Eestis. . L
Püstread: 1, Ei või näha, et tei­sel
bästi läheb, 2. Tööriist, 4. E.
Vabadussõja kangelane, 5. Jalatsid,
6. Eesti õllevabrik, 7. Eesti riigite-gelane,
8. Kingitus, 9. Sõpruse vas­tand,
10. Kokkupõrge, ühtesattu-vus,
14. Huvi, agarus, 16. Haava
jäljed, 20. sadamalinn Valge mere
ääres, 22. Rooma keiser, 23. Te­gelane
O. Lutsu populaarses teoses,
26. Transportvahend veel, 28. La­dus,
voolav, 30. Doonau lisajõgi,
32. Omaaegne kindlustusselts Ees­tis,
,34. Vaatamisväärsus Soomes, '
35. Mitte ohtlik, 38. Mitte otse,
4Ö. Seal asub korterinumber või
nimi, 43. Tühi koht, 45. ÜHstav
luuletus, 47. Spordiriist, 49. Jõgi
Venemaal, 49. Kanada juustu0rt,
51. Kaks ühesugust konsonanti,
53, Õigekeelsuse sõnaraamat, lüh.
ISIodumaal kirjutatud yastupanuraamat saadaval
^VABA EESTLASE" taUtuse^ ja EAK kinkeäris
HIND $3.00 phiss saatekuln $0.70
ILMUS
HANS MERETI
TEREMI JUTUSTUS
Estonia mässust, sõjast, Berliinisi
^^^^^^^^^^^^^^^^^
272 lk. (koites raamat)
Saadaval „VABA EESTLASE" talituses
^^^^^^^ j^uss s^tekulri $1.50
).14.
Kiievis jooksis M. Urjadnikov
100 m aj aga 10,34, . mis on uus
Eesti rekord. .
LAHENDUS. .
Põikread: 1. Iva, 4. Pitka, 7.
Otu, 10. Küu, 11. Opel, 12. Elm,
13. Vahel, 16. Ara, 17. Juga, 18.
Edam, 19. Kas, 20. Range, 23.
LOT, 25. An, 26. Aer, 27. Ave,
28. Me, 29. Idu, 31. Maali, 33.
Tee, 34. Idee, 35. Kiere, 36. Emu,
37. Dante, 40. Ate, 42. Hani, 43.
Kaer, 44. Kae, 45. Triip, 46. Tre.
Püstread: 1. Ike, 2. Viljandimaa,
3. Almus, 5. Isa, 6. Kee, 7. Opäal,
8. Termomeeter/9. Ula, 13. Vare­med,
14. Hen, 15. Leevike^ 19.
Kai, 21. Ära, 22. Gal, 24.. Tee, 30.
Udunej 32. Aun, 33. Traat, 36.
Ehk, 38. Aar, 39. Tai, 41. Ere.
Robert Kreem
iälestüsi ® Täh^panekdd 0 Otsingiiid noorasaastaiso
237lk.$15.—
wVABA EESTLASE" talitase^
MtWOIL
Saadaval ^VABA EESTLASE" talituses j|a kooliõhtotel Eesti
Majas raamatute müügUaual
HI]>m $$.00 — posttteel $6.50
ÖAPAG finrna kaudu Standard Karl Lindemamiflces^ oli ühtlasi ka
OÜ planeeris talle Saksamaal alluva mitmete Saksamaa pankade ja äri-firma
kaudu sinna uue aviatsiooni- firmade direktoriks) ja Emü Helff-bensiini
tööstuse. Selle firma nime- rich kuulusid originaalsete „Kepp-taseks
oli Deutsch-Amerikanische'^ler'i Ringi" isiksuste hulka. (Kepp-
Fetroleunii A.G., ehk lühendatult ler oli üks varasemaid natse ja pi-
DAPAG. Selle omanikuks oli 94% das H i tM
Matuses Standard Oil of New Jer- ametit.) toetussumniade maksmine
sey. Fiimal olid osakonnad üle ko- selld^ „ringile" Standard Oil all-gu.
Saksamaa, Tafineerimistööstus firmade poolt Saksamaal jätkus ku-
Breenaenis ja peakorter Hamburgis.^^.m \
IMPAG firma kaudu Standard '
Oil of New Jersey omas otsese
juurdepääsu natside võimukeskuse
sisemistesse ringidesse —' nn. Mitmerahvuslise iseloomuga suur-
„Keppler'i" ja ,,Himmleri Sõprade fhma International Telephone and
ling" — sest DAFAG direktorid Telegraph, ehk lühendatult I.T.T.
asutajaks aastal 1920 ÜSA-s oli huvide kaitsjaks Saksamaal. Schrö- Saksamaa esindajaks The Bank for
Sosthenes Behn, keda võis pidada der oli samuti LT.T. rahaliste an- International SetÜements juurde
„poliitilise ärimehe" isikutüübi netuste edasiandjaks Himmleri SS Baselis,, mida prof. Quigley on ni-täiuslikuks
kehastuseks. Tema ehi- organisatsioomle, millised kestsid" metanud ralivusvalieliste finantsee-tas
üles oina I.T.T. impeeriumi ja edasi ka veel aastal 19M — vaata- rijate kontrollsüsteemi kõrgeimaks
tegi omad profiidid mitte vaba era- mata sellele, et USA oli tollal sõ- tsentrumiks. Heinrich Himmler
ettevõtliku võistluse, vaid poliitilis- j as Saksamaaga. andis Sohröder'ile S.S.Obergrup-te
manööverdamiste kaudu. Aastal Parun Kurt von Schröder'i kau- penfüJirer'i auastme ja Himmlerist
1923 ta sai oma poliitilise osavuse du, Behn ja I.T.T. leidsid sissepää- endast sai prominentne kuju
teel enda kä,tte telefoni monopoli su profüdirohkesse Saksa sõjatöös- „Kepplefi Ringis".
Hispaanias. Järgmisel aastal ta, tusesse ja Behn tegi suuri investee- Aastal 1938, Londonis asunud,
nüüd juba J. P. Morgan'i toetusel, ringuid sealseisse relvafirmadesse, Schroder Bank sai Saksamaa fi-ostis
Üles jvabrikuid kogu .maail- teiste Mgäs ka Fcdke-Wülf jaiu- nantsiliseks esindajaks Inglismaal
mas, mülistest sai Mjem Interaa- lennukite tööstusse. Need operatsi- F.C. Tiarks'i juhtimisel, kes ise oli
tional Standard Electric grupp. Iga- oonid kandsid väga rikkalikku tulu, samal ajal ka üheks Bank öf Eng-tahes
I.T.T. kuulus nüüd Morgan'i mida oleks võidud Ameerikas asu- land direktoriks. Ühe rapordi ko-poolt
kontrollitud fümade hiilka, va peafirma kontosse üle kanda, haselt oli Kurt von Schroder see,
kelle National Gity Bank oli selles aga Behn, reinvesteeris teenitud kä- kelle eestkostmisel aastal 1940
esindatud kahe direktoriga. Oleme sud taas Saksamaa relvastumisse. Prantsusmaal tuli võimule Pierre
juba varem märkida võinud Mor- Kõik see näitab, et Wall Streefi Laval.
gan'i kompaniide huvi välismaistes hilisemad vabandused „teadmatu- Schroder'! poliitilise mõjuvõimu
sõdades ja revolutsioonides ja polii- sest" Saksamaa taasrelvastamisel ei ja ta lähedaste ühenduste pärast
tilistes manööverdustes USA-s. pea paika ja on seega pettuslikud. HiÜeri võimukeskusega see oligi, et
Aastal 1930 Behn võttis üle Sak- Erilist Väljatõstmist väärib aga as- Sosthenes Behn nimetas just tema
sa firma Standard Elektrizltäts jaolu, et I.T.T. oma investeeringu- kõigi LT.T. kontrolli aUa kuuluva-
A.G., milles I.T.T. omandas 62% te kaudu produtseeris isegi neid te kompaniide juhatustesse Saksa-aktsiaist;
kaks. vabrikut ja rida ai- Wocke-Wulf jahilennukeid, miilis- maal. Aga 1930^ndate aastate kesk-luvaid
ettevõtteid; ja aktsiate ena- test sõja ajal tulistati ja tapeti paiku sepitseti veel üks Wall
muse Telefonfabrik Berliner A.G. ameeriklasi — teenides head pro- Streefi ja Schröder'it ühendav lüli;
firmas. fiitli selleltki. sedapuhku Rockefellerlte poolt.
Ei ole teada, et LT.T. oleks ra- ' New Yorgis asunud J. Henry
haliselt toetanud Hitlerit enne . * * * ' Schroder Banking Corporation
1933, aastat. Aga pärast natside . ühendati ühte uude investeerimis-võimuletulekut
Saksamaal; sageda- Kurt von Schroder'! läbi I.T.T.-l firmasse nimetusega Schroder,
sed toetussummad läksid teele oli olemas juurdepääs natside või- Rockefeller & Company, Inc. Carl-
Heinrich Himmlerile I.T.T, Saksa- müeliidi südamikku. Schroder ise ton P. Büller Schroder'! firmast sai
maal asunud allfirmade kaudu, pärines ühest vanast Saksamaa selle uue korporatsiooni presiden-
Esimene kokkusaamine Hitleri ja pankurite perekonnast. Varemalt diks ja Avery Rockefeller (John
I.T.T. juhtkonna yahel toimus üks ŠchTÖder'eist oli väljarännatesD. Rockefeller'! vend) firma ase»
1933. a. augustis, mil Sosthenes asutanud J. Henry Schroder'! ni- presidendiks ja direktoriks.
Behn ja ta firma esindaja Saks^^- melised pangad Londonisse ja New Ka I.T.T. suurfirma leidis endale
maal Henry Manne külastasid Hit- Yorki. Kurt von Schröder ühines veel teise ühendustee Saksamaale,
lerit Berchtesgadenis. Järgnevalt ;varakült Hiticri ja natsisüiku liiku- saksa advokaadi dr. Gerhard West-sellele,
Behn pääsis ühendusse misega, esindades selles saksa in- rick'u läbi. Westrick kuulus ühte
„Keppler'i Ringiga"; riigisekreräri dustrialiste ja relvatööstureid. Ko- Esimese maailmasõja ajal USA-s
Keppler'! vahetalitusel, natsi panm he pärast Hitieri võimuletulekut spioneerinud sakslaste erigruppi.
Kurt von Schröder hakkas iT.t» 1933. aastal, Schröder sai natsi- kuhu piid kuulunud ka Kurt von
iinuntntiiiiinmnnmHiiiHiini
Schröder ja Franz von Papen.
Tollane U.S. siseministeeriumi
sekretär Harold Ickes oma kõnes
Clevelandi siionistide banketil kriti-'
seeris Ford'! ja leimukuulsust Char­les
A, Lindbergh'! mõlemaid, nat­sidelt
medalite vastuvõtmise pärast.
Ja Ita esitas sinnajuurde selle eris-kunmialise
vaatepunkti:
„Kui üks mittejuudist miljonär
teeb eksituse, siis peegeldub see ai­nult
tema enda isikul. Aga üks va­le
samm tehtud mõne rikka juudi
poolt, see peegeldub kogu tema
rassile. See on vale ja ebaõiglane,
aga see on üks fakt millele tuleb
vastu vaadata."
Autori arvates, Ickes võis sellega
osutada juudisoost Warburg'idele
LG. Farben kartellis Saksamaal ja
Ameerikas. Warburg'id Saksamaal
olid aastaid natsidega kaasa män­ginud
ja alles 1938. aastal hakati
neid sealt välja pukseerima. Aga
oli teisi Juute, nagu pankureid Op-penheim'id,
kes olid natsidega rahu
teinud ja kelledele annetati viimas­te
poolt „auväärt aarialaste" staa­tus.
* <i * .
Järgneb
Jälgige
eesti
#rgmisatsioonicl@
iegevusf
VABA EESTLASES!
ILM4R
ümber (i
Sri h
Sri Lanka
sin esmakorc
ma paar äas|
leprogrammij
rändurilt kl
peab kõige nj
tas kõhklenf
Soodne kliinl
tav. Samuti!
elu, sõbralil
rahvusvahelij
sime nüüd
vastasid n
meie muljet<
ei valiks n
seks elupaij
Kõigepealt
troopiliselt
— elu võib
da ja reisid;
kombel ja
noortele, kel|
rändur ka
või Läiine-I
haselt võib '
kalliks maks
näiteks pole|
gi ei saa ei
randa viUat|
Lanka vaes(
ühegi vällsi
vad seal j ui
lised rahuk
viimasel, ajj
hxX.
Sri Lanki
mait meeldi]
dude terrass)
sõbralikult
Suhteliselt
ninahalised
ja sarongidi
Lääne mö|
kuid ei näi|
all nagu
mõnekümne
riba taga,
kaheksaküi
konnast osi
da. Nepaal
suhe just ni
Kui nimj
võib kindel!
oskaks sc
kergesti pa|
pole ka
nime, mis
lest tähenc
; saareriik ei
millal rahv|
väliseks v£
— Tseilonl
maa palju.]
siis, selle ji
pärast, et"
koloniaalvo]
teliselt hej
jäta taandi
ega häid
vad aga s|
inglaste VJ "
le nii niõm
R 4 A I
JOHI
181 Unij
Toroi
taed eSi
SEINAST-ERIK