1984-08-30-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\
Nr. 65 VABA EESTLANE neljapäwal, 30. augustü 1984 — Thursday, August 30, 1984 Lk.3
intaarid
iu Venemaa võimia-jritudEestissfe
raja
politsei õppeasn-farem
siin välismaa^
I pole olnud. Nii kir-lulil
ilmunud ,yRali-
»t 8. juulil toimus
lommunistliku võimu
Bte mälestussamba
kus vene kindral
iges Tallinna Kõrge-
I Shitussõjakooli lõpe-
Liidu kaitseminist^
jpetajatele leitnandi
Lise kohta.
|st võib järeldada, on
?tusega kool loodud
[ootajatele vastava et-
3tndmiseks ning kool
^al aastal välja oma
|. Miitingul kõnelesid
lataja kindral Onez-s,
i kindraleid ja väik-lise
kraadiga mehi.
I Moskva asehaldurile
Jidu kommunistliku
litee liikmele ja Ees-listliku
partei pea-rl
Vainole, kes Õnnit-
^jäid Eestis tegutse-istlike
partei kõrge-nimel
ning^ soovis
õnne „kodumaa"
lm Poliitiline Ehitus-
|e lugejale palju, kuid
polütiUste kindralite
lest, võib oletada, et
fist pölitrukkide kooli
liks selline„kõrgem
ist Eestisse loodi, on
täiuseks. Kuid nähta-
Eestis praegu nii suu-pe
üksused, et sõduri-jte
produtseerimiseks
ka Tallinna erikooli.
pu
Imunud „Rahva Hää-
|akse, öt Tallinna mii-
[)1 pühitseb oma 40.
Nähtavasti rajatf see
järast Eesti teistkord-list,
kuna okupandid
^a terroriseerimiseks
(üksusi. „Rahva Hää-id
artiklist võib järel-kooli
pole läbi teinud
rohkem kui pooled
iigi" miilitsatöötajad,
si on tutaud igast Ve-
|ii kolkast ning neid on
ja tänna laiale Vene
Ipidam aja kommunis-
|e toetamise eest võitab
miiütsa-erikeskkoo-
^täitja polütalal Jako
kooli lõpetanuid töö-
Itkal ja BAM-il, Vladi-
Ijas ja lõunas. Praegu
£em kui kümnest eri
rsante. Suunatuid on
iovgorodist, Pihkvast
iKalinmist, Murmans-hskist."
iluga Jako Okil on
liire: eesti rahvusest
3b miilitsakooli vähe.
seda suurem, et eest-tsaohvitsere
on OM
JRtis napilt. Okk laseb
inisel ajalehega lendu
feibiituslinnu, mainides:
[ma eesti poisse kokku
Ukse neid emakeeles."
lesanrie eesti noorte
õleks kahtlemata ker
?>uudaks ära seletada,
pealinna on rajatud
>iitseikool, kus õpetus
ts keeles; Kuid ta suu
t pealt seitsme lukuga
iiemuseks on, et eest!
[ad punasest politseilt
mööda.
ilmuvas eesti ajalehes
lirutab A. H. (Arvo
I põhjusi, miks Kanada
les vähe^ ülemaailmse-päevadest
kirjutati; Ta
esile kolm peamist
[anada ja USA ajakir-litakse
vähe huvi välis-
(iisimüste vastu, 2. Väite
esindajatel on ras-rakendust
Ka-
Ikirjanduses raadios
leenis ning 3. Kanada
riiisuse poliitika aval-
Ulitsuse ametlikes dek-ja
mõnikord ka toe-andmises.
,.
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
, l.,2. ja3.!sept
• • dr.- H. Tari,.teL.922-3824
S„ ja 9. septembril
dr. Rebane, tel. 461-
Helen Tobid|§°'
Duesbergi muysikaf
USA kontsertidel
Helen Tobias-Duesbergi looming
on viimastel aastatel äratanud tähelepanu
ameerika muusikaring-kondades,
nagu tema tshellosonaat,
mis valiti ettekandmiseks Giancarlo
Menotti presitiižhikal Spoleto-festi-valil.
Nüüd on mõned tema laulud
Ave, Toronto,
M4K2R6
Ühendoses on
võSiidinetiiS näitus. MdilRonald Järv«8, Berntod Jostmanp Toomas
Mais. vaatamas väljapaniekiiüd. Foto: Tommy Tofflson
O N T E I E M A J A
diöseedia kavasse.
1983. a. toimunud National Gal-lery
of. Aits 40. Ameerika muusikafestivalil
kanti ette H. Tobias-
Duesbergi „NeH William Blake'i
laulu" viiuli, tshello ja klaveri saatel.
New Yorgis elunev autor oli |§ilcli'kycl abimai^pidamesed m nende tulukys yfeiifconnoB©
aukülaliste hulgas. " ^
Natiönil Public Radio on oma N. Liidus on leitud, et toitlusprogrammis püstitatud ülesamiete täitmisel on tähtis põMumajamdus-kontsertide
seeriast teinud valimi- uduste tootmise suurendamine ka isiklikes abimajapidamsstea, Kuidas siurendamist teostada, selleks oii
ku ja kavatseb'seda muusikat esi- viimastel mtatel välja töötatud ri '
tada konmientaäridega üle Amee- ^^.^ olevatki juba tunda, 1983. loomade ja lindude järele, eralda- See viimane panevat mõtlema.
riJta Kuuidavais raadiosaateis. suurenes loomade ja- lindude ma neile heina-ja karjamaad, and- Selline toiteviis olevat teatud
.. • • . • : / . — — - — . . riiklik kokkuost elanikelt 1,8 kor- ma veokeid ning abi toodangu ÜIBT määral tingitud leiva ja teiste tera-
SiHlinillilUiUlllllliilllllllllllllllilllllllllllllilililillillllllt.da, piima kokkuost 6%. Elanikelt andmisel. viljasaaduste ' madalatest jaehinda-varuti
32.900 tonni loomi ja linde Nõukogude Eesti Plaanikomitee dest. Kuid inimesed ei ostvat välja
ning 202400 tonni piima, mis rahvamajanduse bilansside osakon-.ETlCVL-ltneil^ jõusööta,
moodustas varumise üldmahust vas- najuhataja Bruno Tamre väidab mida siin ülejääkidena edasi antäk-tavalt
12,9 ja 17,6%, Kuid selline (Rahva Hääl, 6. juulil), et elani-l se kolhoosidele ja sovhoosidele,
kogus loomi ja linde oli varutud kele on praeguste kõrgendatud Teatud põhjus olevat, et see jõu-elanikelt
varem ka 1976. a. ja pii- kokkuostuhindade juures looma- sööt, mis ettenähtud veistele tolma
1978. a. kasvatussaaduste tootmine äärmi- duks, ei kõlbavat sigadele ja vastu-liidividuaalsetelt
majapidajailt selt tulus. Eestis olevat iimmargu- pidi, aga leiba sööv^^^
toiduainete kättesaamise kmdlusta- selt 280.00Q perekonda, kes kasu- samasuguse isuga. Kuid olevat siis-miseks
sõlmitakse lepmgud looma- tavad haritavat maad, siis üksi ra- ki vale elanikel süüdistada jõusöö-m
• A • nak: n n EI. m ja lindude kasvatamiseks ja haline tulu põllumajandussaaduste da halvas organiseerimises ETK- 11 l)J I^CIll kokkuostuks inimeste ja majandite müügist moodustavat keskmiselt VL-i. Individuaal-loomapidaja tall^WCIli vahel. Sel teel oli mullu realiseeri- 616 rubla perekonna kohta. Peale oleks kahtlemata huvitatud jõusöö-tud
praktiUselt kogu individuaal- selle tarbitakse suur osa saadustest da ostmisest väikepakendis. Seni ei
sektorist kokkuostetud pHm ja 85% oma kodus või viiakse turule. ; ole see võimalik ning kõige kätte-loomacfest
ja lindudest. . i saadavama 1^
KolhoosideS-sov.h oosidell arvesta- h, a ^k^a^ ^k ull"u^tu" si. Loom^^a^d^e pidam^i sel vatdJ ureiMmi^st^e l saadud andmed näita-takse
rahvalt kokku ostetud loo. on tähtsamad söödakulud. ^Siis^^. et kolhoosniku perekond ku-jnad
ja ^^^^ samuti riiklik vaadal^segi, mida elanikud löo- ^^^^^ ^^^^^ ^ ^ - ^ ^ ^ j^j^
^ piim riikükn plaani täitmise hui- madelf söödavad, et need jQuavad. ^ j^heb looma--
ka ning makstakse kehtestatud riiklikku normimäära täita. Riiki göödäks
Torontos ja ümbruskonnas
helistage
HEINO PÄRNSALU
Real Estate Broker
Tel. 469-5118
REAL ESTATE LTD., ReqlfOro
8 Boston Ave., Toronto,
Ont. M4M 2T9
MiRiinniHisuiiHiliniHHmHiniiiuiiinmHfiiHiniiEi
(Algus lk 2) hinnalilsandit. huvitab eelkõige teraviljasaaduste
kasutamine.
Umb^s 1S% moodustab söödast
teravili, 35% jõusööt, ülejäänud
§0% aga leib, jaim ja tan|
,. Kanada lajaMrjandTiase kesisele See suurendavat majandite huvi in-panusele
ESTfa ürituste valgusta- dividuaalsdctori arendamise vastu,
misel toob A. H. võrdluseks, et ES- sunnib kolhoosi-sovhoosi paremini
TO-80 Stokholmis kajastus 700 ar- rahuldama inhneste vajadusi noor-tikli
kaudu Skandinaavia ajaMrjan- : • •''•[\ 'y : •
dluses ja ligi 200 kirjutises mujal
Euroopa pressis.
„Teataja" korrOjSpondendil on õigus
~ ESTO-84 sai Kanada ajakirjanduses
teenimatult vähese tä-
. helepanu osaliseks. Sellele oleme
Juhtinud tähelepanu ka pärast ES-to
lõppemist ilmunud ,,Vaba Eestlase
kommentaarides. A. H. poolt ..
esitatud argumendid tunduvad ka Saksam^ m.ä; väljaantud zoolcw^ awösaui^i^^ ^^.wiugitucs .... facracf«mt^<» hind
sntpoolt vaadates loogilistena ja Jahrbuch Abt. Syst. Oekol. Georg.^^^^^^^^^
põhjendatuna, kuid süa lisanduvad S^ng Karg avaldanud artiMi„SystematicihvestigatiC)n of predatory • ^ ^ . " f ^ : ^^
• ' " " - lelaps^V Mes ta p^^^
röövlesta nime Australocheles holmi, 0amberras eluneva eeštia- "«t võidavat teatavasti kasutada nn
• loomasöödaks kui mimtoiduks.
I Arvestades, et Eestis on umbes
65000 loomakasvatusega tegele-tat
peret, kulub aastas loomade- ^
le 18.000 tonni leiba,
mis vastab OTCVL leivatööstuse
nelja kuu toodangule.
Kui jäetakse ära suurtes kogustes
leiva küpsetamme loomadele
söötmiseks võidaksid nii loomapidaja
kui ka ühiskond, arvab Bruno
Tai^e. Selleks olevat vaja vaid or-gamsatsioonilisi
abinõusid. Ta annab
teise näite: piima kokkuostu-veel
teised tegurid.
Esiteks ei saa unustada, et Ees-ü
asub Rootsi küUe au ning ka ^«t akaroloogüe,Erik Bolmile.^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
r Ti«^Ji^"f f E. HoM on töötanud juba aas- 1982. aastal esitas^ Holm huvi loomadele valgm-ikka sööda
sed teadtod B^ti riikidest, nende eSiRO entomoloogia õsakon- Edinburghis, Shotimaäl, peetud 6. va
asukohast ja nende kurvast saatu- rabvusvabeHsel tööpõllul, püü- ülemaaihnsel akaroloogiä konve-sesf.
Sim oskab IMõace inimene des kohandada välismaadel'leidu- rentsil oma teadusliku ^^^^e kasum
olevat
tuSünda.
Viimane hinnatõus oli olnud 1983=
aasta alguses, mis puudutas põllumajandussaaduste
kokkuostu ka in-
Et tagada
hädavaevu mes lugeda kümme Ka- ;;id^^röö^ei^^ '
nada provintsi ja Ees 1 on talle sa- austraalia oludele ja rakendada kurentsist. „Competition between
Tl^JZ^^lTl^^^ Juba a. 1964-~65 oli ta kaastegev kande kaasautoriks on M. Waliace,
Eootsfs WmS sümanai^a r sobiva röövlesta otsingul HöHandis E.Hohni austraallasest kolleeg
sitsiooki, siis sim jääb ia täielilS |f ^^^^^^T i t . v
teiste i^itmesajatuhandeUste rah- he I^ne-Austraal^^^^^ poUukabjun ^Möödunud aas^^^^ alustas E.
vus^ppide välju, i kes
Inglast; ja pranfelaste kõrval oma tuh^dete roovkstade k o r j ^ t<^ioodile v ^ .^ic^H veel et
pead ja kelledega tõsiselt arvesta- ^^^^^ transport^L^n^-Aus^^^^^^ jä Pohja- Territooriu- ^n^ud selgitusest selgt^b^^^^
se, kus nad nüüd tõhusat mLOjuniil.^ V iga kilogrammi liha tootmiseKS
T[r««o^« o-sow,.,-o«.incÄ ; i i , - . i r c c « « avaldavad scalse rohukürbü (Smint- _ . ... • maksab riik tootjale juurde2rubla . . S ^ ^ ^ ™ hurus vindis) ja punajalg-lesta järgnes k.o. aasta Uguses kop., |>iima k ü o g r i i l e 19.6 ^^^ZSu^t (Halotydeus destmct^^ p^
ja huvi puudumme maailmasund- ^ — doneesiasse, kuseta külastas Jaa- 1 . 4 , . . rubla, kuid
muste vastu. iSiinne „kodukootud« ^.^.^ ^ ^ • ^ vaj 12 Snlaveri saao^^ ^ ^^^^ f ^l^e^
ajakiriandus puhub üles iga Kana- Hdisemaks«mnud ett^^^ v^, Maduia ja Sidavefei sa^^^^^^ yda tmgivat poUun^janto^^
" da pisisündmuse ja pisiprobleemi teks osutus LOmia^Aaf^^^ püüdes leida sobivaid rrMesÜ^am^^^^^
liin? pühendab sadu lehekülgi ja loodud roovlestade aretamine ja puukide (cattie-tiok). vastsete hävi- sed voiksid leiba süüa. .
tohandeid artikleid praegusele vali- PalJundamme CSIRO Ganb^^^^ ^ -.. . . ; v •
miskampaaniale, kuid ta tunneh
vähest huvi nende sündmuste vas- ^.^ Q.^^^^landis ja PohjarTemtoo^^
tu, mis juhtuvad väljaspool siinse rimnil, enda ärakasutamine kahjurite ha-inimese
silmapiiri. Meil on kahtle- i^is nende ülesandeks mi looma^^
sõnnikus buffalokärh^te ja võ- saavutanud ja E.Holmi panus neis
sakärbeste munade p vastsete ^^^^^^is õ^suu^^^ kaaluga. Eest-iävitamine.
lastel mi Ganbeiräs kui ka mujai
' Brian Mulroney valimiskampaania Kuna nimetatud rööv
algust, kuid nähtavasti pole siinsed ja sissetoomiseks vajalikud eeltööd soovida talle edu edaspidiseks: tqöks
reporterid ega toimetajad võime- tuli läbi yiiä välismaal^ veetis E. teackslikul põlM, miÜe
Ilsed selle sündmuse seadmiseks Hohri kaks tööperioodi Montpel- on suureks kasuks Austraalia ma-öSgess
©. perspektiivi.' lieris; Prantsusmaa 1981.. ja '83, jandusele.^^,^^-^^ ^f,
, ^ km aastal.: : J - . ' ^ — C Kaldma
Heinsoo Insuranef
mata põhjust tõsiselt solvuda, et
tänada ajakirjandus käsitas 20.000
eestiase ülemaailmset kokkutulekut
Imi konservatiivide partei juhi
Tonmto, Ontario M4K
Broadview Avenoe, room 202,
Tdefon 461-0764
SOODSAD LAEi^yi» KAASMAALASE
465-4659
Uus amanik eestiane^^^^^ ^^^^^^^
MAIŠOK SUISSE RESTAURANT
DININGROpM
Alkohol
• miloorSt.W.--Tel. 5^
,^]?^UE« Ja EOTOOPA TOmJDE
7 päeva nädalas kella 5 p-L—l öösdi
Omanik H. NU^MEOIB
S. Hoppe Cteaiiing & Buildinq Care^^
Miastan keemiliselt vaipu, mööblit ja akende pcscimne.
Söögituba, elutuba ja koridor $59.95
SAMUELHOPPE
Iris: tel 686-4030 Kodus: teL 686-4395
EESTfULLEifRf
1065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R2S9
Oman& LINDA SEPP
Avatud 7 päeva nädalas
736-1170
KOAB 223-02(n
ÄARDVARK
FtORIST
lifflede koja v&nine. LTD
I^BA£ESTLANE
Poolaastas
$51.—
$28.—
$15.—
$45.—
$35.—
$18.—
UFOSUGA -h SAATEKULU
Kanadat:
$56.— •: + tUn— 'i $47.—
$30.— + $21*- I m-
^«•randoastas $16.— 4* $10*50 X ^12<>"=
^^^^^^^^^^^^^^^^
UNmiPOmGA- sfidste $129.<-°p pooSa^ $67.— > VMIMIS»
sasiBs $35. .
Aadressi muudatus 70 oenti. ÜkÄnumbri hisid 70 oeatž
i USA&id^
Kanada aadrea^d^ ^
FjBogayie&Ss võ! lafaaicBart idfjotadsi
f^ee Ebtonian PoUishen nfa^^
Toffimffiesäafa:
VABA EESTLANE
LeslleSf./DõnMHIs:on^
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
/
Nimi ............
• timüise 7 kmiKotiga alates .....
. ... TdUmise kattdu lisao $...
/ rahs •
silnjuuiM
• > • « « • • • • • • • • • • • , • « • • • . 1 • • • < • • • « • • • • < •
••••••••
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 30, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840830 |
Description
| Title | 1984-08-30-03 |
| OCR text | \ Nr. 65 VABA EESTLANE neljapäwal, 30. augustü 1984 — Thursday, August 30, 1984 Lk.3 intaarid iu Venemaa võimia-jritudEestissfe raja politsei õppeasn-farem siin välismaa^ I pole olnud. Nii kir-lulil ilmunud ,yRali- »t 8. juulil toimus lommunistliku võimu Bte mälestussamba kus vene kindral iges Tallinna Kõrge- I Shitussõjakooli lõpe- Liidu kaitseminist^ jpetajatele leitnandi Lise kohta. |st võib järeldada, on ?tusega kool loodud [ootajatele vastava et- 3tndmiseks ning kool ^al aastal välja oma |. Miitingul kõnelesid lataja kindral Onez-s, i kindraleid ja väik-lise kraadiga mehi. I Moskva asehaldurile Jidu kommunistliku litee liikmele ja Ees-listliku partei pea-rl Vainole, kes Õnnit- ^jäid Eestis tegutse-istlike partei kõrge-nimel ning^ soovis õnne „kodumaa" lm Poliitiline Ehitus- |e lugejale palju, kuid polütiUste kindralite lest, võib oletada, et fist pölitrukkide kooli liks selline„kõrgem ist Eestisse loodi, on täiuseks. Kuid nähta- Eestis praegu nii suu-pe üksused, et sõduri-jte produtseerimiseks ka Tallinna erikooli. pu Imunud „Rahva Hää- |akse, öt Tallinna mii- [)1 pühitseb oma 40. Nähtavasti rajatf see järast Eesti teistkord-list, kuna okupandid ^a terroriseerimiseks (üksusi. „Rahva Hää-id artiklist võib järel-kooli pole läbi teinud rohkem kui pooled iigi" miilitsatöötajad, si on tutaud igast Ve- |ii kolkast ning neid on ja tänna laiale Vene Ipidam aja kommunis- |e toetamise eest võitab miiütsa-erikeskkoo- ^täitja polütalal Jako kooli lõpetanuid töö- Itkal ja BAM-il, Vladi- Ijas ja lõunas. Praegu £em kui kümnest eri rsante. Suunatuid on iovgorodist, Pihkvast iKalinmist, Murmans-hskist." iluga Jako Okil on liire: eesti rahvusest 3b miilitsakooli vähe. seda suurem, et eest-tsaohvitsere on OM JRtis napilt. Okk laseb inisel ajalehega lendu feibiituslinnu, mainides: [ma eesti poisse kokku Ukse neid emakeeles." lesanrie eesti noorte õleks kahtlemata ker ?>uudaks ära seletada, pealinna on rajatud >iitseikool, kus õpetus ts keeles; Kuid ta suu t pealt seitsme lukuga iiemuseks on, et eest! [ad punasest politseilt mööda. ilmuvas eesti ajalehes lirutab A. H. (Arvo I põhjusi, miks Kanada les vähe^ ülemaailmse-päevadest kirjutati; Ta esile kolm peamist [anada ja USA ajakir-litakse vähe huvi välis- (iisimüste vastu, 2. Väite esindajatel on ras-rakendust Ka- Ikirjanduses raadios leenis ning 3. Kanada riiisuse poliitika aval- Ulitsuse ametlikes dek-ja mõnikord ka toe-andmises. ,. VALVEARST NÄDALALÕPUL , l.,2. ja3.!sept • • dr.- H. Tari,.teL.922-3824 S„ ja 9. septembril dr. Rebane, tel. 461- Helen Tobid|§°' Duesbergi muysikaf USA kontsertidel Helen Tobias-Duesbergi looming on viimastel aastatel äratanud tähelepanu ameerika muusikaring-kondades, nagu tema tshellosonaat, mis valiti ettekandmiseks Giancarlo Menotti presitiižhikal Spoleto-festi-valil. Nüüd on mõned tema laulud Ave, Toronto, M4K2R6 Ühendoses on võSiidinetiiS näitus. MdilRonald Järv«8, Berntod Jostmanp Toomas Mais. vaatamas väljapaniekiiüd. Foto: Tommy Tofflson O N T E I E M A J A diöseedia kavasse. 1983. a. toimunud National Gal-lery of. Aits 40. Ameerika muusikafestivalil kanti ette H. Tobias- Duesbergi „NeH William Blake'i laulu" viiuli, tshello ja klaveri saatel. New Yorgis elunev autor oli |§ilcli'kycl abimai^pidamesed m nende tulukys yfeiifconnoB© aukülaliste hulgas. " ^ Natiönil Public Radio on oma N. Liidus on leitud, et toitlusprogrammis püstitatud ülesamiete täitmisel on tähtis põMumajamdus-kontsertide seeriast teinud valimi- uduste tootmise suurendamine ka isiklikes abimajapidamsstea, Kuidas siurendamist teostada, selleks oii ku ja kavatseb'seda muusikat esi- viimastel mtatel välja töötatud ri ' tada konmientaäridega üle Amee- ^^.^ olevatki juba tunda, 1983. loomade ja lindude järele, eralda- See viimane panevat mõtlema. riJta Kuuidavais raadiosaateis. suurenes loomade ja- lindude ma neile heina-ja karjamaad, and- Selline toiteviis olevat teatud .. • • . • : / . — — - — . . riiklik kokkuost elanikelt 1,8 kor- ma veokeid ning abi toodangu ÜIBT määral tingitud leiva ja teiste tera- SiHlinillilUiUlllllliilllllllllllllllilllllllllllllilililillillllllt.da, piima kokkuost 6%. Elanikelt andmisel. viljasaaduste ' madalatest jaehinda-varuti 32.900 tonni loomi ja linde Nõukogude Eesti Plaanikomitee dest. Kuid inimesed ei ostvat välja ning 202400 tonni piima, mis rahvamajanduse bilansside osakon-.ETlCVL-ltneil^ jõusööta, moodustas varumise üldmahust vas- najuhataja Bruno Tamre väidab mida siin ülejääkidena edasi antäk-tavalt 12,9 ja 17,6%, Kuid selline (Rahva Hääl, 6. juulil), et elani-l se kolhoosidele ja sovhoosidele, kogus loomi ja linde oli varutud kele on praeguste kõrgendatud Teatud põhjus olevat, et see jõu-elanikelt varem ka 1976. a. ja pii- kokkuostuhindade juures looma- sööt, mis ettenähtud veistele tolma 1978. a. kasvatussaaduste tootmine äärmi- duks, ei kõlbavat sigadele ja vastu-liidividuaalsetelt majapidajailt selt tulus. Eestis olevat iimmargu- pidi, aga leiba sööv^^^ toiduainete kättesaamise kmdlusta- selt 280.00Q perekonda, kes kasu- samasuguse isuga. Kuid olevat siis-miseks sõlmitakse lepmgud looma- tavad haritavat maad, siis üksi ra- ki vale elanikel süüdistada jõusöö-m • A • nak: n n EI. m ja lindude kasvatamiseks ja haline tulu põllumajandussaaduste da halvas organiseerimises ETK- 11 l)J I^CIll kokkuostuks inimeste ja majandite müügist moodustavat keskmiselt VL-i. Individuaal-loomapidaja tall^WCIli vahel. Sel teel oli mullu realiseeri- 616 rubla perekonna kohta. Peale oleks kahtlemata huvitatud jõusöö-tud praktiUselt kogu individuaal- selle tarbitakse suur osa saadustest da ostmisest väikepakendis. Seni ei sektorist kokkuostetud pHm ja 85% oma kodus või viiakse turule. ; ole see võimalik ning kõige kätte-loomacfest ja lindudest. . i saadavama 1^ KolhoosideS-sov.h oosidell arvesta- h, a ^k^a^ ^k ull"u^tu" si. Loom^^a^d^e pidam^i sel vatdJ ureiMmi^st^e l saadud andmed näita-takse rahvalt kokku ostetud loo. on tähtsamad söödakulud. ^Siis^^. et kolhoosniku perekond ku-jnad ja ^^^^ samuti riiklik vaadal^segi, mida elanikud löo- ^^^^^ ^^^^^ ^ ^ - ^ ^ ^ j^j^ ^ piim riikükn plaani täitmise hui- madelf söödavad, et need jQuavad. ^ j^heb looma-- ka ning makstakse kehtestatud riiklikku normimäära täita. Riiki göödäks Torontos ja ümbruskonnas helistage HEINO PÄRNSALU Real Estate Broker Tel. 469-5118 REAL ESTATE LTD., ReqlfOro 8 Boston Ave., Toronto, Ont. M4M 2T9 MiRiinniHisuiiHiliniHHmHiniiiuiiinmHfiiHiniiEi (Algus lk 2) hinnalilsandit. huvitab eelkõige teraviljasaaduste kasutamine. Umb^s 1S% moodustab söödast teravili, 35% jõusööt, ülejäänud §0% aga leib, jaim ja tan| ,. Kanada lajaMrjandTiase kesisele See suurendavat majandite huvi in-panusele ESTfa ürituste valgusta- dividuaalsdctori arendamise vastu, misel toob A. H. võrdluseks, et ES- sunnib kolhoosi-sovhoosi paremini TO-80 Stokholmis kajastus 700 ar- rahuldama inhneste vajadusi noor-tikli kaudu Skandinaavia ajaMrjan- : • •''•[\ 'y : • dluses ja ligi 200 kirjutises mujal Euroopa pressis. „Teataja" korrOjSpondendil on õigus ~ ESTO-84 sai Kanada ajakirjanduses teenimatult vähese tä- . helepanu osaliseks. Sellele oleme Juhtinud tähelepanu ka pärast ES-to lõppemist ilmunud ,,Vaba Eestlase kommentaarides. A. H. poolt .. esitatud argumendid tunduvad ka Saksam^ m.ä; väljaantud zoolcw^ awösaui^i^^ ^^.wiugitucs .... facracf«mt^<» hind sntpoolt vaadates loogilistena ja Jahrbuch Abt. Syst. Oekol. Georg.^^^^^^^^^ põhjendatuna, kuid süa lisanduvad S^ng Karg avaldanud artiMi„SystematicihvestigatiC)n of predatory • ^ ^ . " f ^ : ^^ • ' " " - lelaps^V Mes ta p^^^ röövlesta nime Australocheles holmi, 0amberras eluneva eeštia- "«t võidavat teatavasti kasutada nn • loomasöödaks kui mimtoiduks. I Arvestades, et Eestis on umbes 65000 loomakasvatusega tegele-tat peret, kulub aastas loomade- ^ le 18.000 tonni leiba, mis vastab OTCVL leivatööstuse nelja kuu toodangule. Kui jäetakse ära suurtes kogustes leiva küpsetamme loomadele söötmiseks võidaksid nii loomapidaja kui ka ühiskond, arvab Bruno Tai^e. Selleks olevat vaja vaid or-gamsatsioonilisi abinõusid. Ta annab teise näite: piima kokkuostu-veel teised tegurid. Esiteks ei saa unustada, et Ees-ü asub Rootsi küUe au ning ka ^«t akaroloogüe,Erik Bolmile.^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ r Ti«^Ji^"f f E. HoM on töötanud juba aas- 1982. aastal esitas^ Holm huvi loomadele valgm-ikka sööda sed teadtod B^ti riikidest, nende eSiRO entomoloogia õsakon- Edinburghis, Shotimaäl, peetud 6. va asukohast ja nende kurvast saatu- rabvusvabeHsel tööpõllul, püü- ülemaaihnsel akaroloogiä konve-sesf. Sim oskab IMõace inimene des kohandada välismaadel'leidu- rentsil oma teadusliku ^^^^e kasum olevat tuSünda. Viimane hinnatõus oli olnud 1983= aasta alguses, mis puudutas põllumajandussaaduste kokkuostu ka in- Et tagada hädavaevu mes lugeda kümme Ka- ;;id^^röö^ei^^ ' nada provintsi ja Ees 1 on talle sa- austraalia oludele ja rakendada kurentsist. „Competition between Tl^JZ^^lTl^^^ Juba a. 1964-~65 oli ta kaastegev kande kaasautoriks on M. Waliace, Eootsfs WmS sümanai^a r sobiva röövlesta otsingul HöHandis E.Hohni austraallasest kolleeg sitsiooki, siis sim jääb ia täielilS |f ^^^^^^T i t . v teiste i^itmesajatuhandeUste rah- he I^ne-Austraal^^^^^ poUukabjun ^Möödunud aas^^^^ alustas E. vus^ppide välju, i kes Inglast; ja pranfelaste kõrval oma tuh^dete roovkstade k o r j ^ t<^ioodile v ^ .^ic^H veel et pead ja kelledega tõsiselt arvesta- ^^^^^ transport^L^n^-Aus^^^^^^ jä Pohja- Territooriu- ^n^ud selgitusest selgt^b^^^^ se, kus nad nüüd tõhusat mLOjuniil.^ V iga kilogrammi liha tootmiseKS T[r««o^« o-sow,.,-o«.incÄ ; i i , - . i r c c « « avaldavad scalse rohukürbü (Smint- _ . ... • maksab riik tootjale juurde2rubla . . S ^ ^ ^ ™ hurus vindis) ja punajalg-lesta järgnes k.o. aasta Uguses kop., |>iima k ü o g r i i l e 19.6 ^^^ZSu^t (Halotydeus destmct^^ p^ ja huvi puudumme maailmasund- ^ — doneesiasse, kuseta külastas Jaa- 1 . 4 , . . rubla, kuid muste vastu. iSiinne „kodukootud« ^.^.^ ^ ^ • ^ vaj 12 Snlaveri saao^^ ^ ^^^^ f ^l^e^ ajakiriandus puhub üles iga Kana- Hdisemaks«mnud ett^^^ v^, Maduia ja Sidavefei sa^^^^^^ yda tmgivat poUun^janto^^ " da pisisündmuse ja pisiprobleemi teks osutus LOmia^Aaf^^^ püüdes leida sobivaid rrMesÜ^am^^^^^ liin? pühendab sadu lehekülgi ja loodud roovlestade aretamine ja puukide (cattie-tiok). vastsete hävi- sed voiksid leiba süüa. . tohandeid artikleid praegusele vali- PalJundamme CSIRO Ganb^^^^ ^ -.. . . ; v • miskampaaniale, kuid ta tunneh vähest huvi nende sündmuste vas- ^.^ Q.^^^^landis ja PohjarTemtoo^^ tu, mis juhtuvad väljaspool siinse rimnil, enda ärakasutamine kahjurite ha-inimese silmapiiri. Meil on kahtle- i^is nende ülesandeks mi looma^^ sõnnikus buffalokärh^te ja võ- saavutanud ja E.Holmi panus neis sakärbeste munade p vastsete ^^^^^^is õ^suu^^^ kaaluga. Eest-iävitamine. lastel mi Ganbeiräs kui ka mujai ' Brian Mulroney valimiskampaania Kuna nimetatud rööv algust, kuid nähtavasti pole siinsed ja sissetoomiseks vajalikud eeltööd soovida talle edu edaspidiseks: tqöks reporterid ega toimetajad võime- tuli läbi yiiä välismaal^ veetis E. teackslikul põlM, miÜe Ilsed selle sündmuse seadmiseks Hohri kaks tööperioodi Montpel- on suureks kasuks Austraalia ma-öSgess ©. perspektiivi.' lieris; Prantsusmaa 1981.. ja '83, jandusele.^^,^^-^^ ^f, , ^ km aastal.: : J - . ' ^ — C Kaldma Heinsoo Insuranef mata põhjust tõsiselt solvuda, et tänada ajakirjandus käsitas 20.000 eestiase ülemaailmset kokkutulekut Imi konservatiivide partei juhi Tonmto, Ontario M4K Broadview Avenoe, room 202, Tdefon 461-0764 SOODSAD LAEi^yi» KAASMAALASE 465-4659 Uus amanik eestiane^^^^^ ^^^^^^^ MAIŠOK SUISSE RESTAURANT DININGROpM Alkohol • miloorSt.W.--Tel. 5^ ,^]?^UE« Ja EOTOOPA TOmJDE 7 päeva nädalas kella 5 p-L—l öösdi Omanik H. NU^MEOIB S. Hoppe Cteaiiing & Buildinq Care^^ Miastan keemiliselt vaipu, mööblit ja akende pcscimne. Söögituba, elutuba ja koridor $59.95 SAMUELHOPPE Iris: tel 686-4030 Kodus: teL 686-4395 EESTfULLEifRf 1065 STEELES AVE W NORTH YORK ONT M2R2S9 Oman& LINDA SEPP Avatud 7 päeva nädalas 736-1170 KOAB 223-02(n ÄARDVARK FtORIST lifflede koja v&nine. LTD I^BA£ESTLANE Poolaastas $51.— $28.— $15.— $45.— $35.— $18.— UFOSUGA -h SAATEKULU Kanadat: $56.— •: + tUn— 'i $47.— $30.— + $21*- I m- ^«•randoastas $16.— 4* $10*50 X ^12<>"= ^^^^^^^^^^^^^^^^ UNmiPOmGA- sfidste $129.<-°p pooSa^ $67.— > VMIMIS» sasiBs $35. . Aadressi muudatus 70 oenti. ÜkÄnumbri hisid 70 oeatž i USA&id^ Kanada aadrea^d^ ^ FjBogayie&Ss võ! lafaaicBart idfjotadsi f^ee Ebtonian PoUishen nfa^^ Toffimffiesäafa: VABA EESTLANE LeslleSf./DõnMHIs:on^ Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / / Nimi ............ • timüise 7 kmiKotiga alates ..... . ... TdUmise kattdu lisao $... / rahs • silnjuuiM • > • « « • • • • • • • • • • • , • « • • • . 1 • • • < • • • « • • • • < • •••••••• |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-30-03
