1984-08-30-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
t
Nr. 65
Nr. 65 ¥MA Wnjm, neljapäeval, 30. au, — Thureday, August 30. 1984
lii noortele kui M. vanadele.
5E" talituses
|[)
bslik vSitlys
iaandena:
kuraamat saadaval
|\ja EAK kmkeäils
Lkulo$0.70 >
IET'I
USTUS
Ist, Berliinisi
Imuust
lat)
bkolo $1.50
id noornsaastal^ m
^E<« talitDses
mi
> kooIiõhtiite3 Eesti
Bl $6.5(111 \
luiiiipiittiiiiHmininimniRM
&r.ja Franz von Papen.
le .U.3, siseministeeriumi
Harold Ickes oma kõnes'
idi siionistide banketil kriti-
Ford'i ja lennukuulsust Char=
|Lindbergh'i mõlemaid, nat-
^edalite vastuvõtmise pärast
sitas sinnajuurde-selle eris-fise
vaatepunkti:
^ üks mittejuudist miljonär
?ituse, siis peegeldub see ai=
la enda isikul. Aga üks Va-
1 tehtud mõne rikka juudi
Isee peegeldub kogu tema
V>ee on vale ja ebaõiglane,
on üks fakt millele tuleb
bdata."
^.i arvates, Ickes võis sellega'
I juudisoost Warburg'ldele
pen kartellis Saksamaal ja
bs. Warburg'id Saksamaal
[taid natsidega kaasa män-
*i alles 1938. aastal hakati
-.'It välja pukseerima. Aga
juute, nagu pankureid Op-l'id,
kes olid natsidega rahu
[a; kelledele annetati viimas^
„auväärt aarialaste" staa-
Järgneb
iSTLASES!
1
Sri Lanka külastamisele hakkasin
esmakordselt tõsisemalt mõtlema
paar aastat tagasi kui ühes teleprogrammis
esinenud. maailmarändurilt
küsiti, millist maad ta
peab kõige meeldivamaks ja ta vastas
kõhklematult ~ Sri Lanka.
Soodne kliima^ Ivastas intervjueeritav.
Samutil kaunis loodus, odav
du, sõbralik rahvas ja eraldatus
rahvusvahelistest tülikoUetest. Leidsime
nüüd; et nii mõneski suhtes
vastasid need iseloomustused ka
meie muljetele, kuid sellegi pc)oIest
ei valiks me seda saart oma alaliseks
elupaigaks. Miks siis mitte?
Kõigepealt oleks raske harjuda
troopiliselt niiske kliimaga. Teiseks
•— elu võib küll odav olla kui elada
ja reisida läbilõike sri-lankalase
kombel ja see on kohane ainult
noortele, kelle kilda meie maailmarändur
ka kuulus.. Elu Ameerika
või Lääne-Euroopa standardi ko^
haselt võib aga Sri Laukas päris
kaluks maksma miima. Maahinnad
näiteks jpole sugugi odavad ja keegi
ei saa enesele poolmuidu mereranda
villat ehitada. Ja ehkki Sri
Lanka vaese arengumaana ei seisa
ühegi välisriigiga vaenujalal, käärivad
seal juba kaua sisemised etnilised
rahulolematused, olles eriti
viimasel aj ai ohustanud julgeolekut.
Sri Lanicast jäävad kõige püsivamalt
meelde palmimetsad, riisipõl-dude
terrassid, taimestiku lopsakus,
sõbralikult naeratavad mimesed.
Suhteliselt väikesekasvulised pruu-ninahalised'
pärismaalased sarides
ja sarongides on küll enamuses
Lääne mõiste kohaselt vaesed,
kuid ei näi l4nnatavat alatoitluse
all nagu nii suured massid vaid
mõnekümne kilomeetri laiuse mere-riba
taga asuvas Indias. Ja imibes
kaheksakümmend protsenti elanikkonnast
oskab lugeda nmg kirjutada,
Nepaalis on kirjaoskamatute
suhe just niisama suur.
Kui nimetada Sri Laolca nime,
võib kindel olla, et nii paljudki ei
oskaks seda maailmakaardil nÜ
lergesti paika panna ja selle üle
pole ka põhjust imestada. Sellise
nimejmis vabas tõlkes singali keelest
tähendab „ilus maa", võttis
saarerük enesele alles 1972. aastal,
millal rahvas, kuulutas end bloki-väliseks
vabariigiks. Endise nime
— Tseilon — järele on aga see
maa palju üldisemalt tuntud. Miks
siis selle juurde ei jäädudki? Seepärast,
et Tseilon, meenutab inglise
koloniaalvõimu ajastut ja isegi suhteliselt
heatahtük võõras võim ei
jäta taandumisel maha tänutunnet
ega häid mälestusi. Muidugi võtavad
aga sri-lankalased omaks, et
inglaste valitsenjiisaeg pärandas neile
nii mõndagi, mis osutub tulusalcs
RAAMATUPIDAJAD
• • • • • • • • a B n i i H
JOHN E. SOOSAU
1 Co Ä«
ka tänapäeval: haldus- ja kooli^-
teem, inglise keele üldine oskus ja
kas või isegi kriket, mida suurem
osa maailmast peab lootusetult igavaks
spordialaks.
•Ametlikuks keeleks se]lel enam
kui 15-miljonilise elankkonnäga
saarel on singah keel, küna singa-
Kd moodustavad enamüsgrupi, umbes
70% rahvastikust. Järgmiseks
suuremaks grupiks — ümmarguselt
25% — on tamilid. Mõlemad pärinevad
Indiast, kuid sihgalid on
budhistid, tamHid aga enamuses
hmduistid. Tamihd on juba kaua
leidnud, et smgalid omavad Sri
Lanka valitsemisel liigselt domineeriva
positsiooni, surudes tamilid
tahaplaanile. Nüüd ei nõua tamilid
-r- kes endistel aegadel olid peamiselt
rikähavoorimehed ja nüüdki
enamuses kõige väiksematasuliste
ja* põlatumate tööde tegijad —midagi
vähemat kui omaette riiki Sri
Lanka territooriuniil. Sisepoliitiline
olukord on olnud juba mõnda aega
ärev^ Sellele, kes oskas vaadata^ andis
see enesest üüüd märku ka
pealinna Columbo tänavail, ehkki
konflikti raskuspunkt ja surrhaöhv-ritega
lõppenud kokkupõrgete tallermaa
asub sealt eemal, maa SUU'
ruselt teises limas Jaffnas. Me nä^
gime Colombos agiteerivaid müüri-lehti
ja valjuhääldajate kaudu kutsuti
inimesi kõnekoosolekutele.
Meie giid rääkis küll pikki lugusid
budhismist, Lõuha-Aasia maade
riisisaakidest ja. sellest, mis palmi-puudest
kõik vaimistädä annab,
kuid probleemi kohta, mis on toonud
Sri Lanka paljude aastate järele
maailma ajakkjanduse veergudele,
ei lausunud ta sõnagi. Nähtavasti
oli talle soovitatud selliste
asjadega turiste mitte häirida. Kui
me aga siiski tõstatame selle küsimuse,
ei hakka ta midagi isilgama
ega siluma, väid võtab omaks, et
etniline tüli on nüüd tõepoolest tõsisem
kui kunagi varem. Seejuures
näib ta aJga siiski olevat kuidagi
kuübatuses. Temale õnneks ja kergenduseks
ei tunne ülejäänud reisi-seltskond
selle Vastu naingit huvi.
Ja kui üks proua kähku teisele teemale
sikdudes esitab omapoolse
küsimuse, et ei tea kui palju Sri
Lankas üks beebi-eleyant maksab,
haarab güd sellest nagu päästerõngast
kinni ja jdnnitab, et paarituhande
dollari eest saaks MÜ sellise
osta ja kinkida kellelegi, kel kÕik
muu on juba olemas,
Jah, sellme on väikerahvaste
murede ning iseseisvusepüüdluste
saatus. Tärnile leidub küll enam
kui kohn miljonit, kuid väHsmaail-mas
pole üldsus neist kuulnudki,
rääkimata osavõtlikkusest nende
muredes, ^
Colombo jätab turistile ebamäärase,
mitte just eriti meeldiva mulje.
Sri Lanka pealinn cxh lärmakas,
plaanitult ehitatud, kohati vaesust
reetev .Selleks, et;Sri Lanka ilu ja
omapäraga pisutki lähemat tutvust
sobitada, sõidame päevaks saare
mägisesse südamlikku — iidsesse
linna Kandysse. See on meeldiv
reis õhujahendatud bussis, kuigi
teeolud jätavad tublisti soovida ja
autojuhid sõidavad nagu Aasias ikka:
ükski vahe pole möödumise
üritamiseks liiga kitsas, ükski mägi-kurv
liiga ohtlik, et selle läbimiseks
kiirust vähendada. Me peatume
elevandifarmis ja jälgune viivuks
kuidas neid džhunglitest kinnipüütud
loomi palgiveeretaniistöö-listeks^
taltsutatakse', uudistame
s|Uuri puid, naille võradest ripuvad
alla nagu mustad viljad, kuid osutuvad
tegelikult nahkhiirteks, tuhandeteks
öisteks tiivulisteks, kes
nüüd päeval rippasendis magavad,
teeme ringkäigu Peradeniya bo-taanikaaiias,
kUs peamiselt sealsete
hiigel-Häaiiide tõttu on vändatud
suur osa Hollywoodi Tarzani-fihni-dest
ja tutvume esmakordselt selliste
botaaniliste kurioosumitega
nagu huulepulgapalm (punase tüve-osa
tõttu), kapten Cooke'i \mänd,
elevandijaiapuu, ja ahvihuUutamis-puu
• (oksad on kasvamid niivõrd
risti-rästi, et ahv kaotab orienteerumisvõime
ja satub segadusse)
vandi õpilast ei ole ju§t kei^e intervjueerida. Kõigepealt on ta alles hiljuti dzhungtfet püütod Jffi
s^^epärast on ajakirfanil^ kasulik jääda aupaklikku kaugusse, Teiseks Öeldakse, et elevant sa^ ara amidt
umfces kahekÜMmestt-feõmast p Essntleja d ©ska nendest ühtMo •
^^^^^ 1^
j'ouamegi Kandysse, yÕiboUa
Sri Lanka kõige ilusamasse linna,
maalihse järve kaldal. Siin asub ka
kogu Sri Lanka pühim budhistlik
sUk — Buddha hammas. See on
aga kuskü sügaval templi sisemuses
inimsilma eest varjatud ja keegi
ei näi päriselt kindel olevat, kas
tegemist On tõelisuse või müüdiga.
Legendi järele . päästeti hammas
543 aastat enne Eristust Buddha
põrmu tuhastamise leekidest ja
toimetati neljandal sajandil ühe
printsessi soengusse peidetuna Sri
Lankasse, kus palverändurid on
käinud läbi aegade seda austamas.
Portugaallased, kes omal ajal Kan-dy
lühiäjaliselt vallutasid, olevat
hamba katoliikliku ägedusega hävitanud,
kuid singalid kinnitavad,^
et see oli enne vahetatud teisendiga
ja õige reliikvia jäi puutumata.
Üks briti koloniaalvõimu esindaja
on väitnud, et ta nägi kuulsat hammast
Eandys enne Esimest maailmasõda;
ja ütles, et see oli kõver ja
vähemalt kuus sentimeetrit pikk.
Seega ihnselt mitte inimese hammas.
Budistlikud õpetlased aga ei
lase sellest jutust end heidutada ja
ütlevad: «Loomulikult, samuti nagu
portugaallastele, ei näidatud ka
inglastele kunagi õiget hammast."
Nii või teisiti — läbilõike turist
sõidab vaevalt kunagi Kandysse
Buddha hamba pärast. Ta läheb
smna eeskätt selleks, et heita ühe
päeva jooksul pilku pahniparadiisi
loodusele ja elupildile, müle kohale
kogunevad sisetüli äikesepilved
jäävad talle märkamatuks.
(Järgneb)
T! ÜLDS
181 Unav-eišity Ave., Ste. 18Ö2 -
ToffontOj Ont. MSH 3M7
tel. 864-0099
^*aill.^^^;»y^|llfl.'^|^[^••l^lJiaim^MBBMI^^^M
MU Sh Lawrence
veetee 25, aastapäev ja et ^
seda tähtsat sündmust
püMtseda, siis toome
OTMETOS JA: TAOTUS
avatud esmaspäevast
reedeni keHa 9—3-M
Telefomd: toimetus 444-4823
4444832
ELEKTRIK
dlosed domafades TSI «tte?otet^
c
Hailing762»9190
m tasuv ajalehe hü&ldaše
!©viku
üks toll ühel veerul:
kuulutuste kUljd . . . . . $4JS
tekstis $5.—
esiküljel ....::.•.:.......$
veetee tiiievikulootused on kõik
•o ••e, vasse manm-naitusessCo
WÄIPADE & MOOBU
PUHASTUS
SSINAST^EJNA JA LAHTESSD
ERIK LOKBIKr- 447.9834
esimesse aj
emasp. homm. kdlä 11-m ja
nädala teise ajalehte kuni kd-map.
homm. keÜa ll-ni.
tel. 444-4832
Leida Marley 223-(
^Postiaadress:
9 I*arraVano Ct.
Willowdale, Oat M2R 3S8
See kulu ja energialt
säästev süsteem on peamine
i^öe, rauamaagi, potasi
portimise
See välisnäitus koosneb
45-jaIasest kaardist.,
viiest erinevast video programmist,
kolmest üksteisega
iihenduses olevast käitusest ja
paljudest väljapanekutest, mis
on õpetlikud, informeerivad ja
meelelalmtust pakkuvad.
MärMge aeg kalendrisse tänac
Tulge nautima sedaiihket
25-aastast arengute
Tulge vaatm^ Great Eakes
Ministry of Transportatiorij
and Gomrhunicatioris
Seaway välisnäitust
James Sfiow, Minister
William Davls, Premier
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 30, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-08-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840830 |
Description
| Title | 1984-08-30-07 |
| OCR text | t Nr. 65 Nr. 65 ¥MA Wnjm, neljapäeval, 30. au, — Thureday, August 30. 1984 lii noortele kui M. vanadele. 5E" talituses |[) bslik vSitlys iaandena: kuraamat saadaval |\ja EAK kmkeäils Lkulo$0.70 > IET'I USTUS Ist, Berliinisi Imuust lat) bkolo $1.50 id noornsaastal^ m ^E<« talitDses mi > kooIiõhtiite3 Eesti Bl $6.5(111 \ luiiiipiittiiiiHmininimniRM &r.ja Franz von Papen. le .U.3, siseministeeriumi Harold Ickes oma kõnes' idi siionistide banketil kriti- Ford'i ja lennukuulsust Char= |Lindbergh'i mõlemaid, nat- ^edalite vastuvõtmise pärast sitas sinnajuurde-selle eris-fise vaatepunkti: ^ üks mittejuudist miljonär ?ituse, siis peegeldub see ai= la enda isikul. Aga üks Va- 1 tehtud mõne rikka juudi Isee peegeldub kogu tema V>ee on vale ja ebaõiglane, on üks fakt millele tuleb bdata." ^.i arvates, Ickes võis sellega' I juudisoost Warburg'ldele pen kartellis Saksamaal ja bs. Warburg'id Saksamaal [taid natsidega kaasa män- *i alles 1938. aastal hakati -.'It välja pukseerima. Aga juute, nagu pankureid Op-l'id, kes olid natsidega rahu [a; kelledele annetati viimas^ „auväärt aarialaste" staa- Järgneb iSTLASES! 1 Sri Lanka külastamisele hakkasin esmakordselt tõsisemalt mõtlema paar aastat tagasi kui ühes teleprogrammis esinenud. maailmarändurilt küsiti, millist maad ta peab kõige meeldivamaks ja ta vastas kõhklematult ~ Sri Lanka. Soodne kliima^ Ivastas intervjueeritav. Samutil kaunis loodus, odav du, sõbralik rahvas ja eraldatus rahvusvahelistest tülikoUetest. Leidsime nüüd; et nii mõneski suhtes vastasid need iseloomustused ka meie muljetele, kuid sellegi pc)oIest ei valiks me seda saart oma alaliseks elupaigaks. Miks siis mitte? Kõigepealt oleks raske harjuda troopiliselt niiske kliimaga. Teiseks •— elu võib küll odav olla kui elada ja reisida läbilõike sri-lankalase kombel ja see on kohane ainult noortele, kelle kilda meie maailmarändur ka kuulus.. Elu Ameerika või Lääne-Euroopa standardi ko^ haselt võib aga Sri Laukas päris kaluks maksma miima. Maahinnad näiteks jpole sugugi odavad ja keegi ei saa enesele poolmuidu mereranda villat ehitada. Ja ehkki Sri Lanka vaese arengumaana ei seisa ühegi välisriigiga vaenujalal, käärivad seal juba kaua sisemised etnilised rahulolematused, olles eriti viimasel aj ai ohustanud julgeolekut. Sri Lanicast jäävad kõige püsivamalt meelde palmimetsad, riisipõl-dude terrassid, taimestiku lopsakus, sõbralikult naeratavad mimesed. Suhteliselt väikesekasvulised pruu-ninahalised' pärismaalased sarides ja sarongides on küll enamuses Lääne mõiste kohaselt vaesed, kuid ei näi l4nnatavat alatoitluse all nagu nii suured massid vaid mõnekümne kilomeetri laiuse mere-riba taga asuvas Indias. Ja imibes kaheksakümmend protsenti elanikkonnast oskab lugeda nmg kirjutada, Nepaalis on kirjaoskamatute suhe just niisama suur. Kui nimetada Sri Laolca nime, võib kindel olla, et nii paljudki ei oskaks seda maailmakaardil nÜ lergesti paika panna ja selle üle pole ka põhjust imestada. Sellise nimejmis vabas tõlkes singali keelest tähendab „ilus maa", võttis saarerük enesele alles 1972. aastal, millal rahvas, kuulutas end bloki-väliseks vabariigiks. Endise nime — Tseilon — järele on aga see maa palju üldisemalt tuntud. Miks siis selle juurde ei jäädudki? Seepärast, et Tseilon, meenutab inglise koloniaalvõimu ajastut ja isegi suhteliselt heatahtük võõras võim ei jäta taandumisel maha tänutunnet ega häid mälestusi. Muidugi võtavad aga sri-lankalased omaks, et inglaste valitsenjiisaeg pärandas neile nii mõndagi, mis osutub tulusalcs RAAMATUPIDAJAD • • • • • • • • a B n i i H JOHN E. SOOSAU 1 Co Ä« ka tänapäeval: haldus- ja kooli^- teem, inglise keele üldine oskus ja kas või isegi kriket, mida suurem osa maailmast peab lootusetult igavaks spordialaks. •Ametlikuks keeleks se]lel enam kui 15-miljonilise elankkonnäga saarel on singah keel, küna singa- Kd moodustavad enamüsgrupi, umbes 70% rahvastikust. Järgmiseks suuremaks grupiks — ümmarguselt 25% — on tamilid. Mõlemad pärinevad Indiast, kuid sihgalid on budhistid, tamHid aga enamuses hmduistid. Tamihd on juba kaua leidnud, et smgalid omavad Sri Lanka valitsemisel liigselt domineeriva positsiooni, surudes tamilid tahaplaanile. Nüüd ei nõua tamilid -r- kes endistel aegadel olid peamiselt rikähavoorimehed ja nüüdki enamuses kõige väiksematasuliste ja* põlatumate tööde tegijad —midagi vähemat kui omaette riiki Sri Lanka territooriuniil. Sisepoliitiline olukord on olnud juba mõnda aega ärev^ Sellele, kes oskas vaadata^ andis see enesest üüüd märku ka pealinna Columbo tänavail, ehkki konflikti raskuspunkt ja surrhaöhv-ritega lõppenud kokkupõrgete tallermaa asub sealt eemal, maa SUU' ruselt teises limas Jaffnas. Me nä^ gime Colombos agiteerivaid müüri-lehti ja valjuhääldajate kaudu kutsuti inimesi kõnekoosolekutele. Meie giid rääkis küll pikki lugusid budhismist, Lõuha-Aasia maade riisisaakidest ja. sellest, mis palmi-puudest kõik vaimistädä annab, kuid probleemi kohta, mis on toonud Sri Lanka paljude aastate järele maailma ajakkjanduse veergudele, ei lausunud ta sõnagi. Nähtavasti oli talle soovitatud selliste asjadega turiste mitte häirida. Kui me aga siiski tõstatame selle küsimuse, ei hakka ta midagi isilgama ega siluma, väid võtab omaks, et etniline tüli on nüüd tõepoolest tõsisem kui kunagi varem. Seejuures näib ta aJga siiski olevat kuidagi kuübatuses. Temale õnneks ja kergenduseks ei tunne ülejäänud reisi-seltskond selle Vastu naingit huvi. Ja kui üks proua kähku teisele teemale sikdudes esitab omapoolse küsimuse, et ei tea kui palju Sri Lankas üks beebi-eleyant maksab, haarab güd sellest nagu päästerõngast kinni ja jdnnitab, et paarituhande dollari eest saaks MÜ sellise osta ja kinkida kellelegi, kel kÕik muu on juba olemas, Jah, sellme on väikerahvaste murede ning iseseisvusepüüdluste saatus. Tärnile leidub küll enam kui kohn miljonit, kuid väHsmaail-mas pole üldsus neist kuulnudki, rääkimata osavõtlikkusest nende muredes, ^ Colombo jätab turistile ebamäärase, mitte just eriti meeldiva mulje. Sri Lanka pealinn cxh lärmakas, plaanitult ehitatud, kohati vaesust reetev .Selleks, et;Sri Lanka ilu ja omapäraga pisutki lähemat tutvust sobitada, sõidame päevaks saare mägisesse südamlikku — iidsesse linna Kandysse. See on meeldiv reis õhujahendatud bussis, kuigi teeolud jätavad tublisti soovida ja autojuhid sõidavad nagu Aasias ikka: ükski vahe pole möödumise üritamiseks liiga kitsas, ükski mägi-kurv liiga ohtlik, et selle läbimiseks kiirust vähendada. Me peatume elevandifarmis ja jälgune viivuks kuidas neid džhunglitest kinnipüütud loomi palgiveeretaniistöö-listeks^ taltsutatakse', uudistame s|Uuri puid, naille võradest ripuvad alla nagu mustad viljad, kuid osutuvad tegelikult nahkhiirteks, tuhandeteks öisteks tiivulisteks, kes nüüd päeval rippasendis magavad, teeme ringkäigu Peradeniya bo-taanikaaiias, kUs peamiselt sealsete hiigel-Häaiiide tõttu on vändatud suur osa Hollywoodi Tarzani-fihni-dest ja tutvume esmakordselt selliste botaaniliste kurioosumitega nagu huulepulgapalm (punase tüve-osa tõttu), kapten Cooke'i \mänd, elevandijaiapuu, ja ahvihuUutamis-puu • (oksad on kasvamid niivõrd risti-rästi, et ahv kaotab orienteerumisvõime ja satub segadusse) vandi õpilast ei ole ju§t kei^e intervjueerida. Kõigepealt on ta alles hiljuti dzhungtfet püütod Jffi s^^epärast on ajakirfanil^ kasulik jääda aupaklikku kaugusse, Teiseks Öeldakse, et elevant sa^ ara amidt umfces kahekÜMmestt-feõmast p Essntleja d ©ska nendest ühtMo • ^^^^^ 1^ j'ouamegi Kandysse, yÕiboUa Sri Lanka kõige ilusamasse linna, maalihse järve kaldal. Siin asub ka kogu Sri Lanka pühim budhistlik sUk — Buddha hammas. See on aga kuskü sügaval templi sisemuses inimsilma eest varjatud ja keegi ei näi päriselt kindel olevat, kas tegemist On tõelisuse või müüdiga. Legendi järele . päästeti hammas 543 aastat enne Eristust Buddha põrmu tuhastamise leekidest ja toimetati neljandal sajandil ühe printsessi soengusse peidetuna Sri Lankasse, kus palverändurid on käinud läbi aegade seda austamas. Portugaallased, kes omal ajal Kan-dy lühiäjaliselt vallutasid, olevat hamba katoliikliku ägedusega hävitanud, kuid singalid kinnitavad,^ et see oli enne vahetatud teisendiga ja õige reliikvia jäi puutumata. Üks briti koloniaalvõimu esindaja on väitnud, et ta nägi kuulsat hammast Eandys enne Esimest maailmasõda; ja ütles, et see oli kõver ja vähemalt kuus sentimeetrit pikk. Seega ihnselt mitte inimese hammas. Budistlikud õpetlased aga ei lase sellest jutust end heidutada ja ütlevad: «Loomulikult, samuti nagu portugaallastele, ei näidatud ka inglastele kunagi õiget hammast." Nii või teisiti — läbilõike turist sõidab vaevalt kunagi Kandysse Buddha hamba pärast. Ta läheb smna eeskätt selleks, et heita ühe päeva jooksul pilku pahniparadiisi loodusele ja elupildile, müle kohale kogunevad sisetüli äikesepilved jäävad talle märkamatuks. (Järgneb) T! ÜLDS 181 Unav-eišity Ave., Ste. 18Ö2 - ToffontOj Ont. MSH 3M7 tel. 864-0099 ^*aill.^^^;»y^|llfl.'^|^[^••l^lJiaim^MBBMI^^^M MU Sh Lawrence veetee 25, aastapäev ja et ^ seda tähtsat sündmust püMtseda, siis toome OTMETOS JA: TAOTUS avatud esmaspäevast reedeni keHa 9—3-M Telefomd: toimetus 444-4823 4444832 ELEKTRIK dlosed domafades TSI «tte?otet^ c Hailing762»9190 m tasuv ajalehe hü&ldaše !©viku üks toll ühel veerul: kuulutuste kUljd . . . . . $4JS tekstis $5.— esiküljel ....::.•.:.......$ veetee tiiievikulootused on kõik •o ••e, vasse manm-naitusessCo WÄIPADE & MOOBU PUHASTUS SSINAST^EJNA JA LAHTESSD ERIK LOKBIKr- 447.9834 esimesse aj emasp. homm. kdlä 11-m ja nädala teise ajalehte kuni kd-map. homm. keÜa ll-ni. tel. 444-4832 Leida Marley 223-( ^Postiaadress: 9 I*arraVano Ct. Willowdale, Oat M2R 3S8 See kulu ja energialt säästev süsteem on peamine i^öe, rauamaagi, potasi portimise See välisnäitus koosneb 45-jaIasest kaardist., viiest erinevast video programmist, kolmest üksteisega iihenduses olevast käitusest ja paljudest väljapanekutest, mis on õpetlikud, informeerivad ja meelelalmtust pakkuvad. MärMge aeg kalendrisse tänac Tulge nautima sedaiihket 25-aastast arengute Tulge vaatm^ Great Eakes Ministry of Transportatiorij and Gomrhunicatioris Seaway välisnäitust James Sfiow, Minister William Davls, Premier |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-30-07
