Vaba eestlane , July 31, 1980

              9 aJX,
' NEW YOEK Supeririärketite
suurfirmade juures töötavad oma­ette
kaubandusteadlased, keda
võiks nimetada kaubanduspsühho-loogideks.
Miks on^ näiteks, piim
kõige tagumisei riiuiil? Seeparast,
et ostja piima kättesaamiseks peab
mööduma teistest l^aupadest, mis
talle võiks šilraahimu tekitada. Sa­madel
motiividel on' mõni nõueta-vam
kaup tihti paigutatud ühest
kohast teise, et ost Ja oleks sunnitud
seda otsima jä seejuures nägema
ja ka oma ostukorvi asetama mõn­dagi,
mis ostmisel silma hakkab.
•Kui supermarket |tahab mingist
kaubast kiiresti lahti -saada, siis
paigutatakse see keskmise naisost-
,ja silmade kõrgusele. Lastele
meeldivad asjad pannakse madala­male.
Columbia ülikooli uurimused
näitavad, et 86% emadest ostab sel­le
kauba ära, mida tema laps riiu­lilt
võtab. Muide, supermarketi
psühholoogid teavad, et kui naine
tuleb ärisse, et osta 3-^ asja, siis
ta tegelikult ostab 6--8. Kui mees
tuleb supermarketisse, et osta ai­nult
üht asja, siis ta tavaliselt os-
•-tab 2Q: I*'-^
Seedriorul olid laupäeval, 26. JuulUT^^^ Ühingute talgud koloneüde
Rebase Ja Riipalu monumentMe aluse rajamiseks. Monument avatakse 23. augustil toimuval sõjamee^
te suvepäeval Ja selle avajaks on piiskop E . Raudsepp./pildil-talgulised töös.. •• ; '
Hiidlastel on aastasadu
seks põlluks, või kjögnm
raskusi
head vahekorrad ümbritseva merega. Meri on olnud hiidlastele tel-
V M . arvestada, ka laevaidust. M M -ön aga seal mitmesuguseid
NEW YORE — New Yorgi psü^ Möödunud kevadel oU i,ffiiu Ka- läksid nad Hiiu madala äärd^ mi arvukalt, et seisev-hiaatrik
dr. Älan Rosenberg on luri^' meestel, räimepüügü pähan- võrkudega lesti püiiidma. Sealt saa- nootades on räime asemel põhilise
öelnud, et see on täiesti normaal- duši, kuna lestad lihtsalt Idppusid di^^^^^s^^ süasaagM. Selgus, et kalana lest. Kuna see ori ju^^
ne, et inimesed räägivad saladusi võrkudesse j a lestade püük ületas süad, kes sügiseti neisse lahtedesse misjärgus olev lest, siis ei tohi se-edasi,
sest psühholobgüiselt ei sobi lubatud normi, ffiiu madalal on les- kudema sürdusid,. just seal elune- da püüda. Olevat vaja välja selgita-oma
suud pidada. Inimesed on sot- tapülik toimunud aastakiiraneid sid. Mida rohkem kahiridseaU da lesta ja räime kudemisrännaku-siaalsed
olevused, kes. tahavad end igal aastal jääminekust kuni jäär vel suuri saake said, seda vähe- te: alad j a vastavalt sellele paigal-teistele
väljendaida,^ k^^ sest varem mingisugust maks jäi loomulikult siigisene püi^ dada püünised, võib-olla tulevat
edasi rääkimine võtab koorma „si- ajapiiri ei olnud. Selline püügi pü- rannas. Lõpuks oldi sumiitudsüa konstrueerida sellised püünised ku-m
rinnast'^ sisendab rääMjässe ramatus aga põbjüstaflestavärudeka^^^ piirama ja kohati hu lest sisse ei pääse. '
tunde, et täi on midagi mida teisel- vähene isegi ära keelama. ,
ei ole, see kannab edasi saladuse ^ - kudemise ajal keMib Nüüd leitakse, et siiavarude kii-lestapüügikeeld,
paistab, et va- remaks taastamiseks tuleks jär-rud
on Jälle suurenema bakamud, sult, suurendada snamarjä haudu­mist
ja maimude kudemiskohtades-
Varematel aastatel ei ole lest ku^ se vette l^kmist.- v-v, - / V . • V i
Kuid lestade merre heitmme olevat
tulnud ja .räimepüünistesse sattu- Ka haugid on Kõrgessaare mere- lubamatu, sest peale kalade kaotsi-nüd.
Võidakse arvata, et see on lahtedest peaaegu kadunud, kuigi mineku reostatavat sellega ohtli-süski
erakorraline nähe. Lestapüü- kalurid neid minevikus kevadeti kult kudemise alasid. Sellega oleks
gi piiramine aga nõuab saagi mer- hobusekoormate viisi püüdsid, ainus võini alus ^ sellise olukorra pu­re
tagasiheitmist, mis on kalurite Põhjuseks on kohalik^ jäänukjärve- hui, räimepüük lõpetada. Lest
töövaeva raiskamine. Nüüd ongi de ehk laiside veepinna alanemine moodustavat Eüiumaa rajoonis lo-küsimus,
kas ei peaks kalureid ja prügikalade arvu suurenemine, kaalse, paikse karja, mistõttu les-
Läänemerekalakaitse huvides kui- Teatavasti koeb haug oma marja ta kaaspüügi vältimine olevat va-dagi
hüvitama. Püüniste teise koh- kalda äärde rohukõrtele. Kevadel jalik otseselt nende endi lähemaid
ta asetamine olevat sama, kui nen-.suurvete alanemisel jäävad need püügiperspektiive silmas pidades.
de hoopis väljavõtmine, sest räime- nüüd kuivale ja hävivad. Hiiumaa ranniku veed on lepingu
pidamise koorma teisele; see on
üks viis informatsiooni levitami­seks
näidates räägitavale, et teda
eriti usaldatakse ja lõpuks see on
nagu vahetuskaup), ^ i s põhjustab, nagi nü massiliselt ranna äärde
et ka teine avaldab oma saladusi.
EeegI teine' tegelane arvab, et
kalurid on kohustatud võtma tar­vitusele
abinõusid, et lesa kaas-püük
räimepüügil oleks niini'
/maalme.' ^ v
1 praegw ;täies
¥asf s e i f sciieib^
0n praegy
s@@dystcityc!
Kindlustps
OSTKE NÜÜD, MAKSKE HILJEM
on ka suur valik nahk- Ja
šeemisnahkmaQtleid ja Jakke.
•m EGLINTON AVE. EAST TELEFO^N 488-17011
Avatud 9.30—6.00, neljäp. kella 7-ni, laup. 3-m
^ ^ CHARGEX, MÄSTER^CÄRGE . •
. HARTUM — Ninasarvikud Ida-Äafrika
rahvuspargis , muutuvad
haruldusteks.llO aastat tagasi oli
seal 500—700 ninasarvikut, kuid va­hepeal
' on salakütid neid mi roh­kelt
hävitanud, et alles on neid veel
vaid 50 ümber. Ninasarviku sarvi
nimelt niüüafcse suure eduga Ida-Äasias,
kuna seal: dn leiutatud uus
,,arstimisvüs'' — ninasarviku sar­vest
valmistatakse .rohtu" suguvõi­me
tõstmiseks: ^
f anaseiyryhiniicio
püügi kohad on aastate jooksul ko­gemuste
põhjal avastatud ja mujalt
r p m i ' e i s a a . ; . . .
TOKIO — Jaapani Honda nin^eli-ne
ettevõte kavatseb hakata val­mistama
alkoholiga töötavaid moo­torrattaid
Brasiüi^s juba käesoleva
alusel antud kalapüügiks kalurikol­hoosile
„Hiiu Kalur", kes olevat
.{:. feielgi,rohkem tegevat Hiiu,ka.-
lureile muret
Kiisk Jt. prügikaladj kes kala-nmrJastÄad.
^Püii^
val3a, mud^on kakkaitse nende taastootmise eest.
puugi aga keelanud.. ,,ffiiu Kalur" olevat seni aga
Kalapüg! Reguleerimise Valitsu- nudmereandide'võtja ossa. „Hiiu
se juhataja asetäitja' seletab, et Kalurü" olevat suurepärased v5i-
REAL ESTATE BROKER
aasta lõpul. Maailma suurim mõo- Põhjuseks on, et juba viiskümmend Hiiu madalal küdeva lesta varud mähised merelahtedes ja laisides
torrataste tööstus alustab 125 kuup- aastat tagasi, kui kohalikud kalurid on vastavate kaitseabinõude raken- siia ja haügilarvide järelkasvata-sentimeetriliste
alkoholimootorite- mootorpaate hakkasid muretsema^ damise tulemusena suurenenud, miseks, sest kui. kalurid tahavad
REAL ESTATE LTD.
1014 Queen St. E . (sissekäik 8 Boston Ave,) Toronto, Orit. M2M 2T9
21 A / K O G E ! ^ S ! lONNISVÄR^
NEW YORIC KürsööMad sage­l
i kasutavad ruumide dekoratsioo­niks
punast, oraanzh j a rohelist
värvi. Põiijus: eritealaste arvates
need värvid, eriti punane tõstab
söögüsu. •
WASHINGTON - P r e s i^
• my Garter kirjutas alla seadusele,
müle põhjal 4 miljonit noormeest
peavad 21. juuliga algava nädala
(Kolmas artikkel Kanada suvituspaikadest)
:(CANÄiDIAN SCENE) — Üks. suveaegne ilusaim' tee Jääb rän-kahe
silma vahele. See on Trent-Sevemi veetee, õieti kana­lite
süsteem, mis lihendatud Jõgede ja Järvedegia Ja mis vüb läbi
Ontario kaunimate paikaöe. Sedapidi saab sõlik Ontario järvest
Georgia ]Bay'nl: välja.
sBiSida püsivaid saake, süs peaksid
nad hoolitsema oma „sinise põllu"
eest.
Süayarud on Eesti rannavetes
kõikjal kahanenud. Peamiseks piõh-juseks
olevat ebaratsionaalne kude-miisaegne
püük. Haugivarude loo­duslikule
taastootmisele mõjub eba­soodsalt
kudemistingimuste halve­nemine
jä kudemisaegne püük.
Haugi ja teiste röövkalade arvuku­se
languse tagajärjel hakkab tavä-
MOSKVA — Siberis ön leitud mitmes paigas õli, kuid tähtsa­maks
õlipuurimispiirkonnaks on Lääne-Siberi tasandik millest läbi
voolab suur Obi jõgi; See ei ole süski sobiv koht töötamiseks, sest
talvel on seal suuri lumetorme ja paukuvat pakast. Jäämere lähe­mal
olevas piirkonnas e! näita päike õrna kahvatanud nägu näda°
late
Lääne-Siberi maa-alašid katavad sete kuludega. Kümnendal vüsaas-jöoksul
endid reigistreerima vaja- .See ühendustee ehitati välja eelv järve kursiga põhja Port Severni suurenema keskkonnatirigi-duse
korral sundkorras sõjaväetee- mise sajandi keskpaigu ja oli onial-Georgiani lahes. ; müste suhtes vähem nõudlike kala-nistusse
loitsumiseks. Ameerika ajal tähtis kaubatee, kuid nüüd ka- Veel on lõbusõitjate 'huvides sel- (jgji^jij^ keda haug varem hävitas.
tsiviilõiguste hit pöördus kohtu poo- sutavad seda veeteed küHaimiU^g sood, jä paljudes takul 1976-1980 paigutati Lääne
le aktsioini: tühistamiseks Konsti- suvitajad Ja lõbureisijad. Need, hatatud ja kogu tee kestel on Mil- suurema tähelepanu asetamist ka; kohtades on need mi läbipääsema- Siberi õütööstuse arenguks 35 mü-tutsiooni
alusel kellel enestel^^^:p^^ dokkimisšildu, kust saab lakasvätusele. ' . , _ : „ j ' -„„j:
.,,^,^^r,^V,^ w " võivad neid üürida, hing nende osta nii toiduaineid kui õli ja ben- : °
, AMSTERDAM^ ______
duautode mimik on ^^^^^^ paadid(ikist on võimalik^ laevu^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
nenud umbes 30% .Järsk aUamagejoe suudmes Ontanos^rve a a r e s . ^ ^ ° ^ A« vc*„c«c . , , .. :^ . J. j m 1 1 ... m 4.. i„.r„ veetee on olnud ammu Tt^^f^.^'^:.^ poolt. Sainuti
torkaks esimest k^^^ U kaudu^R.ce'.jaj^e Loodus on . ^ veetee .ääres mitmeid
nud 10%-i.s^ kas^o». Kog^ Eur^pa^^ ,f provintsiaalparke, kus on head
nücides lootpyad^^autot^^^^^^^^ sed head. Sealt edasi vub ^veetee [sigitamise .Võimalused ja muidu-la
«ud halvasti. Seik korva! Ja Wonobee^ jpe^kauto Fet^rtoroi^- g. laevadele-paatidele
pan on suurendanud oma osa Eu- h'sse, kus. koigil tuleb labi teha ^ .
roopa turgudel jeeni kursi languse 194. meetrUine tõus lüüsitõstukiga,
tõttu. Amsterdamis mainitakse, et mis ühtlasi on m a a i l m a kõrgeim
mai kuul müüdi Lääne-Siaksamaal selletaoline veetõstuk.. ; •
rohkem autosid, Norras
tud, et nende lÜe Võib ainult len- jardi rubla. Siberi õlipüurimine on
nata. raske ja kallis, öÕudes ajakohast
Selletõttu lennuk ja helikopter on tehnoloogiat. Kuid sama palju ku-siberlasile
tähtsamad liiWusva-lu ja pingud nõuab ka kütte-hendid.
ainete transport. Sellepärast ehi-
Esimene miljon tonni Siberi õli tatakse üha uusi ja uusi torusid,
puuriti juba aastal 19j55. Aastal mülestigal^^^
Juunikuul toimunud Tallinn Fes- l^^O tahtetakse sealt puurida 315 Alaska õlijuhtmestikuga.
tival '80 ajal esitati rida füme, i^i^Jonit tonni ehk üle poole kogu See tõstab õli omahinda, aastal
nende tegijaiks või kaastegijaiks N: Liidu õlitoodangust (606 mii Jo­elid
eestlased.: Nende Mgas oli ka ^ ^ ^ ^ ^
film „A Man from Zodiafe", mis oH ajavahemikule, väbemalt
York ülikooli fümikunstlõpüaste^^s^ani 2000, on Siberist planeeri-
• 101%^ Belgias 86%, Soomes .44,5%
ja Hollandis 44,2%. Je'eni kurss on
tänavu pidevalt langenud ja Eu­roopa
rahakursside kõrval on loo­nud
olukorra, kus ;JaaT)a^i tooted
See ehitati 80 aastat tagasi |ä
seda lü^sitõstuMt peeti omaaeg­seks
inseneriteaduse Im^^ks
1965 oli õli ,,rei^*' puuriaugust
kasutajani 650 km, nüüd ön selle
pikkuseks juba 2000 km.
Georgian Bayst alates on seik- yoii' filmikunsti i i l a s t e ^^stani Lääne-Siberi kõrval on geoloogi-lusMmralistel
laevameeste! või- ^j^^g pj.Qj^j^^^ üheks osaliseks ^^^^'^^^^^^^ peaobjekt. de arvates ka Ida-Siber õü ja maa-m^
lik sõita Lake Huroni Ja sealt Urmas Rosin. Kuigi praegu toodetakse juba 6 gaasi osas lubav maa^ala. Mitmest
piki . Sault Ste. Marie kanalit ' miljonit vaati päevas, on Lääne- kohast on nüjõü kui gaasi juba
i.ake Superiori. : See fantastiline film leidis tähe- Siberi õlivarusid uuritud ainult leitud.
Rõngasmatka puhul võib Huroni lepanü eesoleva Canadian Natio- 15%. Selletõttu geoloogid leiavad Aastast 1974 on N. Liit olnud
-33 järvest sõita St. Cläir jõge pidi näi . . . o - Exhibition juureSj kus see' tu- seal ühe õliallika teise järel. maaüma suurim õlitootjä. Püüd-sePelfs
on ta tänaseni iäänud. ^j,^ \{ kuuestkümnest sissesaadehid Ni! on aastaü 1976—1979 vahaiused toodan
Peterboroügh'st Ä v<-etee Ka- lit kaudu Ontario järve.. filmist esikohad ja seda esitatakse;^- m^ poolt N . Liidus leitud tõstmiseks ja selle tehn
on kasulikumad osta Euroonakõr-warthe järvedesse, m^so- võivad
vai on olnud sama dukord ka teis- sätendava?^ kalliskivi -^^el^ste tahud, teavad rääkida, et see onv viijonis. Tänavu avat#se^^^ M õli tarbijaini vümine on kujundada tulevikus N. Liidust
•tes maailmajagudes. metsade vahel, siis eda«?V RirYieoe üks põnevamaid matku. 13. a u g i s t i l • süsM seotud väga märMmisvte^