Vaba eestlane , February 24, 1977

              VABA SESTLANE n^apäefml, 24. veebniaxü 18>77 — Itbiäis^ Nr. 15
VABADE EESTLASTE HÄiMlKANDJA
VÄLJAANDJA: O/ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Si
I PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hamies Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto S, OatM6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
' ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD. Kanadas: aastas $28.-, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.-, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA^: aastas
$51.—, poolaastas 126.-^ ja veerandaastas >$14.—
LENNUPOSTIGA\ ulemere-maadesse: aastas $60.-, poolaastas
?30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 e.-^ Üksiknumbri hind 35 c.
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
T ^ a , 24. veebruaril, tähistame
taas Eesti Vabariigi loomispäeva,
seekord 33. korda papÄuses. Ja
nördimuses ja masenduses peame
konstateerima, et meie kodumaa
on ikka veel vene kommunistliku
rezhiimi ja seda abistavate eestS
kommunistide võimuses ja prae­gu
ei näi selleks olevat reaalseid
võimalusi, et eestlased oma kodu-phmal
saaksid lähemas tulevikus
hakata iseseisvalt elama ja ise
oma elu korraldama.
Paguluses veedetud aastate kes­tel
on igal mandril, kus leidiab
suuremal arvul eestlasi, loodud
meie vabadusvõitluse organisatsi­oonid,
kes aasta-aasta kõrval
oma väikeste võimaluste Juures
Ja koostöös teiste ikestatud rah­vastega
on püüdnud teha oma pa­rima
Balti riikidele tehtud üle­kohtu
maailma avalikkuse ette
viimiseks ning meie maa vabas­tamiseks
võõra ikke alt. Sellel va­badusvõitlusel
oh olnud tulemu­si,
kiiid ahiult piiratud ulatuses,
kuna meie oleme saanud ühend­riikidelt
ja Kanadalt ning sellele
Ifsaks veel mõnelt riigilt kinnitu­se,
et Balti riikide iseseisvust ei
ole maha müüdud jä seal valitse­vat
Nõukogude okupatsiooni tun­nustatud,
Imid praktiliselt oleme
meie oma vabadusvõitlusega jäär
nud peatuma samasse faasi, lois
meie vübisime Teise maailmasõja
lõppedes.
Pärast Teist maailmasõda raja­ti
Lütunud Rahvaste Organisatsi­oon,
kelle suureks eesmärgiks oli
niaailmas tehtud ülekohtu heas­tamine,
enesemääramise õiguse
rakendamine nmg inimõiguste
kehtestamine. Maailmaorganisat­siooni
põhialustele on alla kirju­tanud
ka meie maa okupeerija
N. Lüt, kuid seni ajani ei ole
Moskva astunud ühtegi sammE
nende reeglite järele^ käimiseks
ning allaheidetud ja koloniseeri­tud
rahvastele nende õiguste taas­tamiseks.
Vastupidi: N. Lüdu sur­ve
nendes maades on veelgi tu­gevnenud
ja Balti r^vaid, eriti
eestlasi ja lätlasi, ähvardab peagi
sutire venelaste sisserännu tule­musena
omal maal vähemusrah-vaks
Jäämine.
Selle masendava oiukorra pu­hul
on eriti põhjust alla klõpsu­tada,
et läänemaailma suurrügia
on jäänud möödunud aastatel
Lütunud Rahvaste Organisatsioo­ni
põhialuste rakendamise nõud­misel
lubamatult passiivseiks
ning N. Lütu ja teisi kommunist­likke
rüke on lubatud maailma­organisatsioonis
manööverdada
oma parema äranägemise järele,
kusjuures venelaste ja nende kä-sUasie
vägivallategudele ning uu­tele
olmpatsioonidele ja inimõi­guste
rikkumistele on vaadatud
läbi sõrmede.
Tänasel vabariigi aastapäeval
on süski ilmunud ineie pilvise va­badusvõitluse
taevasse mõned
lootusekiired, mis lasevad ennus­tada
paremat ilma ja võibolla ise­gi
päikesepaistelisi päevi. Muuda­tuse
on siin toonud ühendriikide
uus president Jimmy Garter, kes
on hakanud N. Ludult ja teistelt
raudeesriidetagustelt riikidelt
nõudma Helshigi kokkulepete ra­kendamist
põhiliste inimõiguste
austamiseks Ja nende iaastami-sekis.
Carteri hoiak — kui see jääb
püsima — toob põhilise muuda­tuse
Ühendriikide senisesse ette-vaatlikusse
ja detente poliitikast
mürgitatud polütikasse ning võib
panna nii vabas maailmas kui ka
raudeesriidetagustes riikides liik­vele
suured jõud. mis võivad ma.
ha murda kommuiüstlikkude rii­kide
valede jaiilekohtu kindlu­sed.
Carteri uus polütika näiteks
kandus juba iile ka Kanada parlar-menti,
kes mõistis hukka N. Lu­du
rezhiimi dissidentide arretee­rimise
pärast nüig Carteri julged
sõnad on andmed ka uut elujõudu
raudeesriidetagustele inimõiguste
eest võitlejatele, kes on saanud
värsket indu ja energiat oma te­gevuse
jätkamiseks.
Carteri polütika tulemusi ja
väljavaateid kaugemas perspek-tüvis
on praegu veel võimatu en­nustada.
Kahtlemata ei hakka se­da
poiütikat ründama mitte ai­nult
N. Liit oma satellütidega,
vaid ka Ühendriikide ja teiste
lääneriücide detente polütika eest­võitlejad,
kes võivad hakata Car-terit
süüdistama, et ta müüb
oma ideaalide arvel maha Ühend-rükide
reaalpoliitika ja reaalsed
huvid.
Kuid — algatus om tehtud ja
suur kivi on pandud veerema ja
keegi ei tea praegu kui kaugele
see kivi veereb. See on kahtlema­ta
üks suuremaid positiivseid
samme, mis ikestatud rahvaste
huvides viimaste aastakümnete
jooksul on astutud, ning meil on
põhjust seda meie Vabariigi aas­tapäeval
soojalt tervitada.
ODlst^V H $ m sält pealt vaatamas, koma M pole
Trudeau tuH möödunud nädadal raha, võünu ega oma provintsi,
Torontos keskkoolinooiftele pee- j mille arvel suurt häält teha.
tud kõnes avalikkuse ette väga* Kuld Kanada patriotismi puM-huviiava
väitega, kinnitades, et dus ei ole ainuüksi tingitud Ka-kanadalastel
puudub patriotism j nada okkalisest ja konarusest
ning et nad on tsüünilised ja bla-1 minevikust. Esmajoones võiks
seerunüd oma maa tuleviku suh- küsida, mida Kanadas on tehtud
tes. Peaministri sõnade kohaselt patriotismi kasvatamiseks ja
ei tee kanadalased küUalt selleks, noorte hulgas rahvusliku vaimu
et sütitada suurt armastust oma äratamiseks? Väga vähe. Selline
maa vastu niriig seUe iulemusena kasvatus peab algama juba vara-inglise
keelt kõnelev Kanada ei
Eesti Vabariigi president Konstantin Päts, kes suri Venei
kommunistliku rezhiimi vangina. E . Pätsi sünnist möödus eile,
21 veebr. 103-aastat..
saa aru Qüebecist ja Quebec ea;
saa aru inglise keelt kõnelevast
Kanadast. Kõneledes armastusest
oma maa vastu, tõi peaminister
eeskujuks Ühendriigid, küs rah­vas
on uhke oma institutsioonide­le
ja rahvuslipule.
Feaniinistri sõnad on kahtle­mata
põhjenaatud ning samad
mõtted ön vallutanud ka paljusid
uusiiilnukaid, kes on siia saabu­nud
vanadest homogeensetest
rahvusvabariikidest, kus on oma
iiliine ajalugu, oma traditsioonid
ja oma rahvuslikud tõeltspidami-sed,
Kahtlemata on Kanadasi
praegu esinevad väärnähted osa-iiselt
põhjendatud Kanada aja­loost
ja kahe nõndanimetatud
asutaja grupi— änglosakside ja
prantslaste — omavahelisest või­muvõitlusest,
mida paljudest
teistest immigratsiooni teel siia
saabunud etnilistest gruppidest
koosnev „kohnas Jõud", kellel on
samuti suured teened Kanada
ülesehitamisel, on sunnitud liht-
Selle pealkirja all avaldab Soomes, Tamperes ilmuv „Äamulehti" eesti ftmtud riigimehest ^ e -
veerulise artikli, mille autoriks on Esmo Ridala. Ta annab sissejuhatava pildi eestlaste olukorrast
eehnise sajandi lõpul, kus lootusetus hakkas inimeste meeli masendama ja kuhu murde tekitajar
na iuU Jaan Tõnisson, kes^vSauäa äratada rahvas teadvuse rahvuslikust omapärast, neid julgustada
raskusis ja organiseerida tegevust mitmesugustel aladel.. , ' '
Autor ajüiab pžlgii J . Tõnissoni, tamine, toa Ä o M i s m oli Edasi vaadeldakse i^vioiuifeioo-päritöMe,
ta süimikodiile ja ha-ridusflikule
teökonnaüe, mis lõp­pes
ülikooli lõpetamisega 1892. a.
detsembris. Tema avaliku elu te­gelase
töö algas '1893. a. jaanua­ris
(kui iamast sai Taitiis ilmuva
,.P,osti!melie" toimetaja. See töö pstait pidas ägedalt võitlust. See
kestis ainult söille aasta sügisemJo\i'Konstantin P^^^ te oli uue.
siis oli ta laulupidude korraJda- ajalehe „Teaitaija" peatoimabaya.
dunud aastasaja lõpul ja uue a l ­gusel
eesti üiiskaninas rasteei-maife
probleemiks. •
Edasi autor vaatleb ajajärku,
mil Tõnissoinile jlmuis Talinnas-võistieja,
kellega ta ligi poofeada
jaks j a hiljem am-etniikuiks Oreli
linnas Venemaa.1. • .
Koduiaiaa siiski vajas teda ja
ta lähemad sõbrad organiseeri­sid
talle töökoha, nii et ta 1896
võis tulla tagasi Tartusse „Pos-timehe"
juurde.
Varsti saigi leht tema omandu-seiks.
•
Siit algaski aeg, mida tuntakse
Tartu renessansi nime all. Ta
alustas oma lehes eestlaste rah­vustunde-
äratamist, ta soovitas
kõikjal eesti keelt kasutada. I^a
ise rääkis kõikjal oma «ma keelt
ja kui ita kord Kuressaajres sõp.
radega restorani läks ning eesti
keelit rääkis, tuli peagi. efcteikand-ja,
kes käskis neid lahkuda kuna
„sim räägitakse ainult saksa, ve­ne
ja prantsuse keelt."
Oma ikirjutustes Tõnisson air.
vustais karmilt nii venelasi kui ka.
saikslasi j a Ä s . kahe valitseva
rahvaga/tülli.
Tema julgus Ja võitlusvalmidus
kujundas aga temast sellise ees­kuju,
mida sel ajal hädasti va­jati.
Ta organiseeris mitmeid seittse
Oma tegevuse algul proovis Päts
otsida ikoostöövõimalusi ika Tõnis­soniga,
aga sellest sõprusest ei
tulnud^ midagi välja. :
Kuigi Tõnisson oli Pätsist ainult
Idius aastat vanem, o i ! ta enda­le
eesti ühiskonnas juba mõju­ka
koha leidnud ja ta pidas
Pätsi uustulnukaks, kes tuli te-
•da tema tööväljal segama.- .
Pealegi oli nende kahe mehe
mõttemaailm erisugune. Tõnisson
hinaas aatelisust rahvusükiu ja
kodanliku ideoloogia eesmärgi-na;
Päts seBeaismei oli veendu­nud,
et eelikõige tuleb eestlaste
majandus panna kindlale alusele.
Ta oli praktiline poliitik j a oli
selletõttu vailimis koositöötos ka
sotsiaaldemokraatidega kuigi ^ta
ise oli mdikaalne ikodanlane.
Ka Tõnissoni ja Pätsi iseloo­mud
olid erisugused. Tõnisson o li
äge ja impulissüwie võitleja. Päts
selle asemel rahulik ja kaaluja.
Lisaks esitas Tõnisson suhteli­selt
rikast Lõuna-Eestit Ja Päts
vaest Põhja-Eestit;
Aastakümnendid (kestis äge võist.
niaääStald 1905—06, Tõnissoni
suhtumist revolutsiooni ja ta te­gevust
ühe rahvaikõgunemis© ju­hatajana
\irartus. Pärasstt mõisate
põletamist järgnes ta-isitusaktsi^^
oon ja Tõnisson käis Peterburis
Vene siseministri juures vastu­lauset
esitamas, kusjüur^ selles­se
suhtuti väga jahedalt. 1906.
aastal valiti Tõniisson "^me duu­masse
Eesti Rahvusmeefeete
arengupartei esindajana.
See tema poolt asutatud partei
oli sellal ja veel pärastki ainu^
Eestis lubatud partei.
Duumas ita oli kadettide parteis,
ehkki kuulus ise neist iparemiale.
Duuma saadeti peagi laiali. Paljud
selle liikmed esitasid vastulause
duuma hajutainiise vast^nh. Vii­buri
märgukirjas'. ^ Tõnisson
kirj-uitas isellele aHa ja pidi selle
eest kolm kuud vangilas istuma,
Aga vabanedes oli ta jälle rahvus-likuJit
itähtsaid algatusi organisee­rimas,
nagu Vanemuise teatri elü-tamine
ja Tartusse eesti tütarlas­te
Ikooli aSutani:ne. Kui Tõnisson
katsus endale kohta leida Tallin­nas,
siis ebaõnaestus see täieli­kuna
Pätsi mõju oli isuur ja
tallinlased ei soovinud,- et
juhitakse Tartust.
Eesti Vabadussõjas oli ta kaas-jases
nooruses koolides, kus iga^
le lapsele juurutatakse tunne, et
ta peab olema maa ja rahva peale
uhke ning et ta on valmis seda ka
relvaga kaitsma kui see vajali-kulcs
osutub. Selle vaimu kasva­tamine
jätkub sõjaväes, kus iga
noor teeb läb! sõjaväetee­nistuse
ja teda valmistatakse nii
vaimselt kui füüsiliselt ette oma
ilusa ja suure maa kaitsemiseks.
Kui Kanada lippu vähe austatak­se,
siis puuduvad selleks austami­seks
traditsioonid, mis samuti
tulevad luua ja mida tuleb maast-madalast
igasse kanadalasessi-j
kasvatada. On päris selge, et nii
kaua kiil Kanada rahvuslippe ka-süt^
talcse bensiinijaamade deko­ratsiooniks,
ei teki lipu vastu Isa
väärilist aiikartust ega austust.
Xäbirääkimised Rodeesia küsi­muse
lahendamiseks on jooksnud
ummikusse. E-ttenähtud plaani
kohaselt pidid valged jääma sõja­väge
Ja valitsust kontrollima ku­ni
võim on täielikult valgetelt
mustaaele üle antud ning valgett^
julgeolek kindlustatud. Mustad ei
olnud sellega nõus, et valged jää­vad
üleminekuperioodil olukorda
kontrollima ning ^Rodeesia pea­minister
lan Smith omaliorda e-a
saanud nõustuda võimu kohese
üleandmisega mustadele, kuna
keegi ei suuda sel juhul garan­teerida
valgete Julgeolekut.
J Võimu kurel üleandmisel mus­tadele
on risk käegakatsutav ja
kolossaalne. Keegi ei oska ennus­tada,
kes kujuneb Rodeesia Mueks
valitsejaks ja millised on selle
mehe tujud, ambitsioonid, süm­paatiad
ja antipaatiad. Need võS-vad
olla väga komplitseeritud, na­gu
näeme seda praegu Ugandas.
Nii. mainib Ämnesty Internatio­nal,
et Ugandas on musta diktaa­tori
ItS Ämiiü võimutsemise päe­vil
mõrvatud 50.000 kuni SOO.OOÖ
inimest. Kes annab selleks garan­tii,
et Rodeesias ei pääse võimu-ohjade
juurde mõni teine saman
sugune maniakk Ja usurpaatör?
ja .ühinguid, neist eriti m^ärikimis, lus Tartu ja Tallinna vahel; mis
väärne oli karslmslllkumise alus- aigas 1901.
TEISED
E e s t i
Aidake kaasa
Dl
ai
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
Bootsi Raadio ühe soovipro-grammi
koostaja pöördus OReeit
Hendriksoni sisselauldud „PüIl'
oli helle" plaadi saamišeiks Välis-
Besti poole. Kuna plaat on müüp.
gilt lõppenud, sai Välis-Eesti
plaa(üarhiiv siin abifes olla. Jutu­ajamisel
vastav toimetaja; mär-kl55,
ert; Rootsi Raadio sooÄont-seiftide
\korraldajad on üldiselt
imestanud, kui vähe on atlaste
seas eesti muusika esitamise soo- raadios mulje, et seda pole vaja,
vijaid. Nende" arvates sa^b siin jkuna eestlased on juba rõotsistu-põhjuselcs
oHa.vaid eesti-fcuüila- nud.
jaskonna assimileemmsne; rootsi ,>VÄLIS-EIESTr'
ühiskonnaga j a sellest tingitud
vähene huvi eesti muusika vastu,
On see tõesti n i i või : ei? Eesti
kuulaja^ond pole avastanud, et
taoline võimalus eteti muusika
tutvustamiseks leidub. Loodame
paranemist selles, kuna taotlem©
j u oma saadete korraldamist.
Kuid samal ajal valitseb Rootsi
WASHINGTON ; Ülsendriikidle
psühholoog dr* Martin Schörr on
tõstatanud kiisimuse, kas tJherid-riikide
presidendi John Kwinedy Ja
šehaatijr Robert Kennedy mõrva
rid Lee Harvey Öswald ja Sirhan
Su-han ei ohig^ mõne väüsriigi
spetsialistide poolt hüpnootiiiseJ
teel viidud nii kaugele, et nad
oma ohvrid mõrvasid. Dr. Scfaorr
väitis, et kongressi uurimiskomis­jon
peaks nende võimalustega tõ-siselt
arvestama, eriti kuna War-tegev
märgatava ^ a n u s ^ ^ Kiui kindlaks, et Os-
JAAN TÕNISSON
sakslased valutasid 1917 Rüa ja
ähvardasid Eestit, siis, Tõnisson
tõstis esimesena Maanõukogus
•mõtte, et Eestis tuiefcs luua
riikide liit Skandinaavia maade
eeskujul.
Samal sündmusterlkkai sügisel
Tõnisison pidi kannatamia kmi-munistide
taga&iusamise tõttu.
Ta oli kahel korral nende käes
vangis. Hahva poolehoid taie oli
süski nii suur, et teda ei juletud
suranata.
Teisel korral eesti konununisti-de
juht Viktor Eingissepp saa­tis
ta maalt välja.
Tõnisson sürdus Soome kaudu
Stokhoimi ja seäHt edasi Kopen-haagenisse,
'kus ta alustas dlplo-maatlMm
'tegevust Eesti iseseis­vuse
eest. Peagi ühinesid temaga
gmpp teisi eesti poliitikuid, kes.
moodustasid Eesti välisdol^tsi-ooni.
Selle tegevus tolmus peami­selt
lääneriikides ja ühendust võe.
ti ka Berlüniga, aga vahepeal olid
salksa väed juba vallutanud Eesti
ja Saksamaa ei tahtnud midagi
kuulda Eesti iseseisvusest.
Tõnisson tuli 16. nov. 1918. tar
gasi Tallinna. Ta sai Eesti ajutise
valatšuse .poitfellita ministriks,
wald vübis Minski haiglas, kus ve­nelased
sooritasid temaga katseid
ajutegevuse stünuleerimiseks
elektrivooluga. Dr. SchOrr mainib,
et Oswald viibis kurgumandlite
operatsiooni ettekäändel 11 päeva
Minski haiglas, mis tundub väga
salapärane, kuna see operatsioon
m väga lihtne Ja ei võta kunagi
mi kaua aega.
kelle ülesandeks oli eesti sõjaväe
organiseerimine.
Kuid üheksa päeva hiljem saa,-
tls valitsus ta Soome ja Londo­ni
kaudu Pariisi rahukonverent­sile.
Ta d i vihane, kuna ta arvas, et
teda taheti. „oest ära lükata".
Ta tuli tagasi kodumaale järg­mise
aasta veebruarikuul, võttis
osa Asutava Kogu valmistest, kus
ta valiti rahvaerakonna saadikuks
ja sai .peagi seHe järgi Otto
Strandmarani valitsuse välismi­nistriks.
' See pikk artikkel. Eesti riigi­mehest
ajalehe 1976. aasta viima­ses
numbris on huvi paiktfcuv, sa­maaegselt
aga kirjeldab see eesst-laste
• pürgimusi võõraste alt va-bünennseiks
ja iseseisva riigi ra­jamiseks.,