0268a |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
k Lfcl CfBAAV
sTKZAaü
Olümpiatuli süüdatud
24 augustil süüdati Kreekas
Olümposel kohal kus kunagi
asus staadion Ja püha hiis suu
rendusklaasi abil päikesekiirtest
XIX olümpiamängude tuli 350
kreeka sportlast viisid leegitseva
tõrviku olümpiatulega Ateenasse
Seal võttis mllnilaev Navarino"
tule oma pardale Ja toimetas sel-le
Itaalia sadamalinna Genuasse
Seal toimus Ameerika mandri
avastaja Kolumbuse sünnimaja
ees pidulik tseremoonia ning eda
sl Jätkas tuli oma teekonda Meh-hiko
poole samal marshruudil
mida mööda liikus kunagi Kolum
bus oma avastusretkel
Itaaliast laevaga Barcelonasse
sealt hispaanta laevaga (iie San-Salvado- ri
Mehhiko sadamasse Ve-racru- zi
Viimasest kohast toime-tatakse
tull jälle teatejooksjate
kaudu olümpialinna Mexico Ci-tyss- e
kuhu peab jõudma mängu-de
alguspäevaks 12 oktoobril
Olümpialinnas avati ka juba
olümpiaküla ning on tehtud ava-pidustuste
peaproov Mehhikosse
oodatakse üle 7000 võistleja 119 st
riigist millised arvud ületavad
kaugelt eelmiste mängude omad
Tokios oli 5488 atleeti 94 lt maalt
Koos esindajate treenerite Jne
tõuseb Mexico Citysse koguneva
spordi rahva arv üle kümne tu-hande
Kõige suuremad esindu-sed
on taas USAl Ja N Liidul
Mõlemad saadavad mängudele
üle 400 sportlase
Kangasniemi juba
522 kg
Eesti pool raskekaalu tõstjale
Jaan Taltsile keda veel paar kuud
tagasi peeti kindlaks" võitjaks
olümpiamängudel on väljavaated
kuldmedali võitmiseks veelgi kau-genenud
Paari nädala eest ületas
tema kardetavaim konkurent
soomlane Kangisnleml viie kiloga
Taltsi maailmarekordi kolme tõs-te
summas Ning äsja saavutas ta
Dalti karikavõistlustel Helsingis
jälle uue maailmarekordi 5225 kg
millega on eestlasest ees juba 10
kg- -
Võib arvata et Taltsi 5125 kg
ei ole tema viimane sõna Ja tõe-naoliselt
kujuneb duell Mexico
Citys vahe vennasrahva esindaja
vahel tasavägiseks ning ajalooli-seks
heitluseks Võidab vist see
kel on paremad võlstlusnarvid
Hm Tahiitll on arvatavasti
palju Ottosid Kas tal siis perekon-nanime
ei olegi"
On küll kuid see on nii keeru-Un- e
et unustasin ta ära"
„Aga kes ta niisugune 0"
„Ta andis mulle lapse Ta on
popaa maalt Kirjuta Ottole" —
küll ta kätte saab"
Ma kirjutasin: Ottole Tahiitll "
7 detsember Suur segadus hom-mikul
Kari lapsi tuli lipates ja
nende erutus nakatas meidki
karjus mis jõudu jätkus: Inaa
Inaa'" Kättpidi vedasid nad meid
endiga kaasa Nad olid nii eruta-tu- d
et komistasid külatänaval
edelevatele kookospähklitele ja
Varsti nägime et vähemalt poo-led
külaelanikud olid alla sada
masse kogunenud Enamikul olid
ämbrid käes
Kas tahate tnaad"' küsis Ke-he- a
„Mls asi see on"
Tillukesed kalamaimud Niisa-ma
head kui sardiinid "
Lähemalt uuride selgus et sa
damaVald ümbritsev esi kihiseb
tillukestest sentimeetripikkustest
kalakestest
Jogu laht neid täis" sele-tas
Kehea „Nad seisavad paigal ja
pole muud kui tõsta nad veet
välja Ega Raroial ole vaja kala
otsida ta tuleb Ise meie juurde"
Kehea laski ämbri sisse no-rita- s
vee maha ning puista paar
kilo kala liivale Varsti olid kõik
Jcalapüüdmisega" ametis
Meie tegime Kehea retsepti jär
Neli eestlast N Liidu
meeskonnaga
Mehhikosse
N Liidu kergejõustiklasi läheb
Mehhikosse nagu Moskvast tea-tatakse
50 meest Nimekirjas
ka eestlased Rein Aun (kümne-võistlus)
Tõnu Lepik (kaugus-Ihüpe- )
Ja Mart Paama (odaheide)
Vene korvpallimeeskonnas
j Mehhikos võistleb kaasa eestlane
J Lipso
i
Spordiuudiseid
kodumaalt
1 Grupp eesti kergejõustiklasi
10
on
on
võttis osa Läti kergejõustiku esi- -
võistlustest Riias kus nägi Ilma
valgust kaks uut eesti rekordit
tõkkejooksudes Neist on silma-paistvaim
Kalju Jurkatamme aeg
230 200 meetris mis teadaolevail
andmeil on parimaks ajaks täna-vu
maailmas
80 meetris naistele parandas
Helgi Magi oma rekordit 03 se-kundiga
Ja sai rahvusvahelise aja
106
Tubli oli Endel Pärn 1500 meet-ris
uue Isikliku rekordiga 3 456
Odas saavutas Lusis Järjekord-selt
üle 90 meetri ning Paama kao-tas
esmakordselt 80 meetrit üle-tanud
lätlasele Donlnshile
Samal ajal saavutas Lepik Tal-linnas
oma tänavuse parima mar-gi
— 798
Eesti esivõistlustel Tartus ei
saavutatud halbade radade tõttu
uusi rekordeid kuid paljudel ala-del
näidati ilusat taset Näiteks
800 meetris kus esimesed neli
saavutasid järgmisi aegu" Tölp
1513 Pärn 1514 Matsin 1516
Maaslng 1520 3000 m takistus
jooksus läbis kolm meest maa
alla 9 minuti ning Maasikul jäi
väga vähe puudu rekordist
(8 534)
Endel Pärn võitis 1500 meetris
üllatuslikult rekordiomanikku
Mart Vilti Väljaspool võistlust
tegi kaasa läti odameister Lusis
ning eesti spordipublik sai esma-kordselt
näha 90-meetrili- st oda- -
lendu — 90 56 Paama tulemuseks
Jäi 80 04
Tallinn Helsingi linnavõistlus-tel
mille võitsid soomlased 8463
võitis Lepik kaugushüppes teist
korda soome kuulsust Pousit Tu- -
ÕNNELIK SAAR
gi ja segasime kalad jahu ning ee-ga
siis panime kogu kupatuse
priimusele praadima Valmis roog
nägi vala nagu siirupi kompvek
maitselt aga meenutas praetud
räime
Keskpäeaks laks nii kuumaks
et silmade ees kõik virvendama
lõi — kraadiklaas näitas vilus
kolmkümmend Uis kraadi Ja pa- rajasti kui meil minestus peale
tikkus tuli Maopo küsima kas
ma nendega jalgpalli mängida ta
haksln! Tuikudes läksin niinime-tatud
jalgpalliväljakule ning aju
sin pikali kõige varjurikkama pal-mi
alla mis seal oli endal kaht
lus südames kas silmi üldse lah
tl hoida suudan Varsti aga hak-kas
m
see mida nägin mind seda-võrd
huvitama et väsimus ning
kuumus ununesid Nimelt mängi-si- d raroialased hoopis uut tüÜDi
jalgpalli ja tõtt öeldes peaks sed
„kookoe-jalgpalliks- " nimetama
Peale elusate pallimängijate võt-sid
võistlusest osa ka arvukad koo-kospalm- id
Odavaimad mängijad
näisid palme mitte ainult vältida
oskavat vald mängisid ka nende-ga
kokku Väljaku ulatus oli nii
suur kui mängija läbi joosta jõu-dis
ning väravavahil tull rünna-kuid
pareerida niihästi värava
ees kui ka taga Eriti raske oli
kõrgeid palle vastu võtta sest
juhtus sageli et üks või teine män-gija
lõi palli mõne palmi latva ja
palli asemel potsatas sealt maha
hoopis kookospähkel Igaüks võis
palli niikaua mängida kui tal sel- -
VABA EESTLANE kolmapäeva! 18 septembril 1953 — Wednesday Sept 18 1953
Ristsõnad nr 557
1 uf u u uu ir r nr '
I r III ' 1 h I I r I i
""""""i"'Hl~~lBf~l~~B~~H
ari ""TMr""iB~rTHf~"~lHr" l™~
Põikread 1 Kohad mida eriti
austatakse 11 Saksak asesõna 12
Kaksikvokaal 13 Lahku 14 La-hing
15 Sort 16 Geomeetriline
kujund 18 Tuba laeval 20 Läbi-lõikav
21 Inglise filmitäht 23 Ula-tab
kaugele maa sisse 25 Isiklik
asesõna 27 Kaksikkonsonant 31
On keskpäeval kõige lühem 33
Väga rõhutatult 34 Naisenimi 35
Sellel 37 Meesnime lühend 39
Saar Vahemeres 41 Võõrapärane
tervltussõna 44 USA osariik 46
Lind omastavas käändes 47 Kont
48 Mööbliese 50 Riik Euroopas 51
Koha määrsõna 52 Ootamine 54
Mõnikord 56 Hoop võte 58 Ham-ba
tugi 60 Usulahk 62 Liltiuml
sümbol 63 Saksa ekspressionist-lik
kunstnik 64 Lihaloom 66 Side-sõna
67 Elukutse mis on seotud
ühe muusikariistaga
Sooritage
VABA EESTLAST"
oma sõpradele Ja tuttavatel
lemused 792 Ja 790 Kolmlkhüp
pes tasus soomlane ühe senti-meetriga
Liigandile viimaselt
maavõistlusel saadud kaotuse —
1573 — 15 72
Teivashüppe võitis Avo Luigela
uue eesti rekordiga 4 85 Viiest
meetrist ei saanud ta seekord
veel Jagu Paama osutus soomlas-test
paremaks odaviskes saavuta
des 8134
leks lusti oli ja loomulikult olid
kõik paljajalu Kohtunik istus puu-kastil
ja vilistas peaaegu ühtevalu
ent mõistagi ei võtnud ükski män-gijaist
ta signaale kuulda välja
arvatud siis kui löödi värav Ming
lõppes viigiga — 22
„Maopo meeskond oleks pida-nud
võitma" ütlesin mina pärast
mängu lõppu
Võibolla" vastas kohtunik
kuid meil lõpevad kõik mängud
viigiga Niipea kui kaks kahe või
kolm kolme vastu tuleb annan
kohe lõpuvile Nll on parem Kee-gi
ei pahanda ja kõik jäävad
Aga mis sa siis teed kui üks
võistkond on teisest palju tuge
vam'"
Seda ei juhtu sest kui flks
meeskond teisest üle käib siis lä-heb
Uks tema meestest üle vastase
poole Ja kui sellest ei jätku siis
üks veel lisaks Lõpptulemuseks on
alati viik Meie arvates on nõnda
kõige parem"
Raroialaste omapärastes aru-saamades
võistlusspordist on kaht-lemata
palu sellist mis tähelepanu
väärib
1 8 detsember Nagu Ikka tuli Ke-hea
hommikul suure kalaga ja
j kohe pärast seda oli ka Tanglhia
loendamatust lastekarjast kohal
igaühel neist ks või kaks kookos
pähklit peos Kcpiotsaga puuris ta
pähkli iduaugu lahti a ulatas mei-le
Marie-Th£rese'- Ua kummalegi
pähkli
Meil on muistend sellest kui-das
kookuspähkel Ilmale tuli"
ütles ta üht pähklit endale välja
valides Kunagi äca väga vanal
ajal ei kasvanud Raroial muud
kui põõsas ja rohi Uks naine kel-le
nimi oli Hina armastas tihti-peale
selle Üle nuriseda ja tema
mees Tuna pidi sellepärast pead
Püstread 1 Magussbök 2 Sa-gedane
lõpp soome nimedes 3
Eliitsõdur mõnedes maades 4
Metsloom 5 Aedvili 6 Kiiduaval-dus
7 Inglise tiitel 8 Tuntud kuju
TV-lin-al 9 Tänav Tallinnas 10
Riigivõimu määrus 18 Pühakoda
19 Tühi koht 20 Tähed kirja al-guses
22 Nota bene 24 USA osa-riigi
nime lühend 26 Ruumikas
28 Taimestik vee ääres 30 Korda-minek
32 Istutatav taim 34 Eba-meeldiv
36 Vanaduse 38 Duur 39
Eluruum 40 Riik Aafrikas 42 Ees-ti
pagualsleht 43 Luuletuse liik
44 Koeratõug 45 Ergas 49 An-gele- s
51 Eespool 53 Looma keha-osa
55 Elementaarne osa 57 Mit-te
peal 58 Mina ühes võõrkeeles
59 Isa murdes 61 Taani mehe-nimi
63 Isiklik asesõna 65 Kau-banduslik
lühend
RISTSÕNA NR 556 LAHENDUS
Põikread: 1 Kandam 6 Van-ker
10 Lauri 11 Kalkun 12 Ko-loss
13 Sinikas 14 Emak 16
Amet 18 Silo 19 Uinutama 22
Bass 24 Saarmas 25 Tabamus
27 Tael 29 Kaalikas 32 Kaap
35 Ruut 36 Sirr 37 Pasteet 39
Iludus 40 Milano 41 Ummik
42 Setter 43 Aktiva
Püstread: 1 Kukkel 2 Naljas
3 Alus 4 Manltoba Priimus 7
Arnos 8 Koolma 9 Rosita 12
Kann 15 Kiirelt 16 Atsakas 17
Embus 20 Iste 21 Hanau 23 As-ta
26 Alkeemia 28 Asutama
29 Kriips 30 August 31 Kaas
33 Pikali 34 Proosa 37 Pude
38 Tikk
murdma kust kasulikke taimi
juurde saada Ühel päeval ütles ta
oma naisele: „Kul ma suren siis
raiu mul pea otsast ja istuta ma-ha"
Varsti pärast seda Tuna suri
ning Hina tegi nõnda kuidas mees
oli käskinud Varsti ilmus nähta-vale
roheline võsu mis kiiresti
suureks puuks kasvas Hina noppis
ühe pähkli ja puhastas selle nii-nest
Kui ta kolm iduauku nägi
hüüatas ta rõõmsalt: „ Näe kus on
Tuna silmad ja suu Ma teadsin
et ta õigust räägib "
Tangihla jõi oma pähkli tüh-jaks
ja vaatles mõtlikult selle
koort
Räägitakse et see olevat vaid
vana muistend aga kes teab
Siin nad on — silmad ja suu"
Enne õhtut võtsime ette pika ja-lutuskäigu
mööda laguunlkallast
ja kui juba pimedaks läks olime
külast veel kaugel Hetke kaht-lesime
millist teed valida siis aga
hakkas kostma tuttavaid helisid
Ngarumaoa küla noored olid alus
tanud õhtust ajaviitemuusikat
kitarrlhelld ja laulud reetsid küla
asukoha Aegsalt jätkasime oma
teekonda samal ajal kui tumesini
ses troopilises taevas meie peade
Kohal täned särama lõid Äkki tõi
jahe tuul tuttava viisi helid me
kõrvu Seisatasime ja kuulatasime
See oli sama laul mida me sõbrad
laulsid meile sel päeval kui Ra-rnia- le saabusime
See on Rarola —
jahedate tuulte maa
Rõõmus laul siin ühte sulab
lainte võimsa mühaga
See on meie kodumaa
Ja meile tundus juba nagu oleks
Raroia ka meie kodumaa
Kolmas peatükk
AITA PEAPEA
Päevast ml! meid lazuunikal- -
PAPE
i
arborite trepid aiad
Kohale toomine Iga piev
"54 Pape Ave Toronto
(põhja pool Danforthi) 4652468
WALLPAPER & PAINT CENTRE
386 Roncesvalles Are Tel LE t6$U
VINYL ASBESTOS TILE 84 c tükk
Linoleum 73 c ruutjalg
Suur Tlik Igasuguseid värve ja tapeete
„Uura" ikka veel
unistuseks
Kellade puudus N Venes on
üldtuntud kuid ometi eksportee-rl- b
Venemaa aastas umbes 5 mil-jonit
tasku- - ja käekella et saada
väärtuslikku valuutat Peamine
kellatootja N Venes on Moskva
kellavabrik mis rajati 1930 —
esimese taolise ettevõttena See
tootis suuri ja kohmakaid kelli ku-ni
II maailmasõjani siis suleti
vabrik Pärast sõda telliti Moskva
kellavabrikule Shveitslst uus sls-sesea-de
ja hakati ekspordiks val-mistama
juba paremaid kelli (va-rastatud
patendide järele) kuna
endine sisseseade jäi tootma koh-makaid
kelli siseturu jaoks Vene
kelladele on avanenud turg pea-miselt
Acsia ja Aafrika maades
Moskva kellavabriku eksport-kel- -
lade osakonda peetakse niivõrd
tähtsaks et kui linnas on voolu-katkemis- t
siis kellavabrikule an
takse hädakorra jõujaamast voolu
et ta saaks plaani täita Moskva
kellavabrikus töötab 7500 Ini-mest
kelledest 75 protsenti on nai-sedParematest
ehk eksport-kella-de- st
ainult 20 prots jääb siseturu-le
Seepärast on ka mõistetav miks
nõukogude inimesele on „uura"
veel praegugi suureks unistuseks
K Ristikivi ajaloolised
novellid
Pärast Arvo Mägi romaani
Taalrimäng" ilmumist on Eesti
Kirjanike Kooperatiivil kavas
Karl Ristikivi novellide kogu
„Sigtuna väravad" Oma varase-mate
ajalooliste romaanidega on
Karl Ristikivi käsitlenud peami-selt
keskaegseid sündmusi Vahe-mere
ruumis Novellid haaravad
dal asuvas sadamas laulu ja muu-sikaga
vastu võeti on möödunud
rohkem kui pool aastat ja nii
kummaline kui see ka näib ei
ole ometi midagi muutunud Kõik
saare elanikud on niisama hel-ded
ning otsatult sõbralikud nagu
nad olid algul ja nii palju kui me
ka oma mälu ei pingutaks ikkagi
ei meenu ainsatki juhtumit mil
meid halvasti või ebasõbralikult
oleks koheldud Kahtlemata on
need kõik vaimustust iseloomujoo-ned
kuld veel enam hämmastab
üht kaugelt tulnud ja ratsionaal-sema
ning tõsisema eluviisiga har-junud
võõrast raroialaste mure-tus
ning kergemeelsus Kuigi meil
oli võimalus neid Üsna põhjalikult
tundma õppida ja nende harjumu-sed
ning kombed seetõttu nagu
omaseks said juhtus ikka jälle
et nende ootamatu käitumine meid
võõrastama ning kohmetama pani
Ei ole sellist asja mis raroialast
jalust rabada ning rahutuks teha
suudaks ja just nagu lapsel nii
nii on temalgi see kadestamisväär-ne
v oime elada vaid olevikus unus-tada
eilne ning mitte murteseda
homse päeva pärast
Selle optimistliku elufilosoofia
motoks on neil lööksõna aita pea-pe- a
— tühi kõik mis tähtsus sel
on! Juba saabumispäeval kui me
neid sõnu esmakordselt kuulsime
oli see välendus küllaltki iseloo-mustav
üldises trügimises tillu
kesel kivisel sadamakail kukkus
Uks lauljatest korraga vette ning
pritsis märjaks kogu vastuvõtu-komite- e kelle liikmed end oma
parimate pühapäevariietega ehti-nud
olid Otsekohe käis aita pea-pe- a sosinal läbi inimmassi ja siis
plahvatasid kõik laginal naerma
Endastmõistetavalt ei tähendanud
see palju rohkemat kui piinlikus
olukorras oodata võis kuld palju
aknad uksed
:
Vineer
~—— i
Kodumaalt lahkumise
aastapäev Vana-Andres-es
Pühapäeval 22 sept kell 4 j on Vana-Andres- e kirikus kjdi maalt lahkumise 24 an_ tähistamine mis algab jumala'?
nistusega kirikus Jutlustab 6? j reuu orem a tlkea
Pärast Jumalateenistust peetak se kiriku suures saalis päevako-han- e aktus kus kõnelejaks oa k guduse liige Harald Mandel Ma
sikalises osas esineb sopran Hei
vig Korp Ja pianist Kristi Alk
Klaverisaated pianist Aino Kuj
Deklamatsioone Eerik Purjelt Jj meeskvarteti laulu HelheHede:-(- G
Soans E Purje H Airsu:
M Leemet) E Liigandi klaver
saatel
Aktuse! mälestatakse sõjas laa
6(TcA uVMut'iri j a —jJUX—Kc—ne-ra„iIs_e_jt numu-- nuid See päev on südamikuks
[kirikukutseks kõigile kes isamaa- - !""' 'wwuk uueuuavaa ususse
veendumusega
Samal päeval kell 4 pj a!pb
oma sügishooaega ühtlasi püh-apäevakool
Oodatakse korcdj
kõiki lapsi
Kinklge sünnpöevoki
„VABA EESTLANE"
I aga peaaegu kogu Euroopa pii
j sepalstelisest Kreetast kuni haa
rate Soome metsadeni mis on li
uuesti käsitlemist leidnud S:£i
na hävitamise motiiv millele va-ta- b ka pealkiri Ristikivi uus ra-amat
on nagu vaheldusrikas häv-itav
kangas milles lugeja peatse':
avastab ühtse mustri Räämata C-mu-mist
on oodata oktoobrita
alguseks
üllatavam on siiski asjaolu et ci
oma armsakssaanud väljenlt
sestpeale laialdaselt kasutaval
Kord näitas Tetohu meile osi
maja mis uuest välimusest hoo-limata
kuidagi imelikult npiB
näis olevat Põhjalikumal vait
mlsel selgus et põhjus on fisa
lihtne: majal ei ole ainsatki =r
ka mis ka sirge välja näeks sst
kõik ta mõõdud on naeruv:
seni ebaproportsionaalsed Tet
hu seletus oli ülilihtne
Kõigi nende mõõtudega oo ci
palju jändamist 1a mina ei osü
hästi arvestada Rua on meil ~
ke kes korraliku maja üles eh
da oskab aga tookord kui s~
ehitama hakkasin oli tema HJ
erul oma sugulasi külastas
Pidin oma jõuga -- ibi ajami Mfr
dugi tuli maja na' ke kõver iW
aga elamiseks on a hea fcW
Aita peapea"
Ja teine niisama Jahmatas
nev näide Esimestel nK- -
pärast saarele saabumist P
meid muuhulgas imestama
kärud ja Jalgrattad mli iWUJ-- J
vatel ringi vedelesid
hoopis sündmatutele koW- -
seisma olid jäetud MeütettjJ
ba kahtlus et küllap on
nende variu aJ
seks vist liiga laisad Ja P
simLe jselles veendJda e -- „h TvUiieadwd
Meie naabril Tenil taJ
heal päeval idee ei J"" vfe
tükil mõne aucu kinni
tõi ta käsikäru vau "
_ m vmfa ai-'--T muu ireiu ii — -
suunduvat kuhu Wari £_
tunud kõige peenelt r
va mida pargi teede
sutada võib Korra oli -
kadunud (JlrF-- 1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, September 18, 1968 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1968-09-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000160 |
Description
| Title | 0268a |
| OCR text | k Lfcl CfBAAV sTKZAaü Olümpiatuli süüdatud 24 augustil süüdati Kreekas Olümposel kohal kus kunagi asus staadion Ja püha hiis suu rendusklaasi abil päikesekiirtest XIX olümpiamängude tuli 350 kreeka sportlast viisid leegitseva tõrviku olümpiatulega Ateenasse Seal võttis mllnilaev Navarino" tule oma pardale Ja toimetas sel-le Itaalia sadamalinna Genuasse Seal toimus Ameerika mandri avastaja Kolumbuse sünnimaja ees pidulik tseremoonia ning eda sl Jätkas tuli oma teekonda Meh-hiko poole samal marshruudil mida mööda liikus kunagi Kolum bus oma avastusretkel Itaaliast laevaga Barcelonasse sealt hispaanta laevaga (iie San-Salvado- ri Mehhiko sadamasse Ve-racru- zi Viimasest kohast toime-tatakse tull jälle teatejooksjate kaudu olümpialinna Mexico Ci-tyss- e kuhu peab jõudma mängu-de alguspäevaks 12 oktoobril Olümpialinnas avati ka juba olümpiaküla ning on tehtud ava-pidustuste peaproov Mehhikosse oodatakse üle 7000 võistleja 119 st riigist millised arvud ületavad kaugelt eelmiste mängude omad Tokios oli 5488 atleeti 94 lt maalt Koos esindajate treenerite Jne tõuseb Mexico Citysse koguneva spordi rahva arv üle kümne tu-hande Kõige suuremad esindu-sed on taas USAl Ja N Liidul Mõlemad saadavad mängudele üle 400 sportlase Kangasniemi juba 522 kg Eesti pool raskekaalu tõstjale Jaan Taltsile keda veel paar kuud tagasi peeti kindlaks" võitjaks olümpiamängudel on väljavaated kuldmedali võitmiseks veelgi kau-genenud Paari nädala eest ületas tema kardetavaim konkurent soomlane Kangisnleml viie kiloga Taltsi maailmarekordi kolme tõs-te summas Ning äsja saavutas ta Dalti karikavõistlustel Helsingis jälle uue maailmarekordi 5225 kg millega on eestlasest ees juba 10 kg- - Võib arvata et Taltsi 5125 kg ei ole tema viimane sõna Ja tõe-naoliselt kujuneb duell Mexico Citys vahe vennasrahva esindaja vahel tasavägiseks ning ajalooli-seks heitluseks Võidab vist see kel on paremad võlstlusnarvid Hm Tahiitll on arvatavasti palju Ottosid Kas tal siis perekon-nanime ei olegi" On küll kuid see on nii keeru-Un- e et unustasin ta ära" „Aga kes ta niisugune 0" „Ta andis mulle lapse Ta on popaa maalt Kirjuta Ottole" — küll ta kätte saab" Ma kirjutasin: Ottole Tahiitll " 7 detsember Suur segadus hom-mikul Kari lapsi tuli lipates ja nende erutus nakatas meidki karjus mis jõudu jätkus: Inaa Inaa'" Kättpidi vedasid nad meid endiga kaasa Nad olid nii eruta-tu- d et komistasid külatänaval edelevatele kookospähklitele ja Varsti nägime et vähemalt poo-led külaelanikud olid alla sada masse kogunenud Enamikul olid ämbrid käes Kas tahate tnaad"' küsis Ke-he- a „Mls asi see on" Tillukesed kalamaimud Niisa-ma head kui sardiinid " Lähemalt uuride selgus et sa damaVald ümbritsev esi kihiseb tillukestest sentimeetripikkustest kalakestest Jogu laht neid täis" sele-tas Kehea „Nad seisavad paigal ja pole muud kui tõsta nad veet välja Ega Raroial ole vaja kala otsida ta tuleb Ise meie juurde" Kehea laski ämbri sisse no-rita- s vee maha ning puista paar kilo kala liivale Varsti olid kõik Jcalapüüdmisega" ametis Meie tegime Kehea retsepti jär Neli eestlast N Liidu meeskonnaga Mehhikosse N Liidu kergejõustiklasi läheb Mehhikosse nagu Moskvast tea-tatakse 50 meest Nimekirjas ka eestlased Rein Aun (kümne-võistlus) Tõnu Lepik (kaugus-Ihüpe- ) Ja Mart Paama (odaheide) Vene korvpallimeeskonnas j Mehhikos võistleb kaasa eestlane J Lipso i Spordiuudiseid kodumaalt 1 Grupp eesti kergejõustiklasi 10 on on võttis osa Läti kergejõustiku esi- - võistlustest Riias kus nägi Ilma valgust kaks uut eesti rekordit tõkkejooksudes Neist on silma-paistvaim Kalju Jurkatamme aeg 230 200 meetris mis teadaolevail andmeil on parimaks ajaks täna-vu maailmas 80 meetris naistele parandas Helgi Magi oma rekordit 03 se-kundiga Ja sai rahvusvahelise aja 106 Tubli oli Endel Pärn 1500 meet-ris uue Isikliku rekordiga 3 456 Odas saavutas Lusis Järjekord-selt üle 90 meetri ning Paama kao-tas esmakordselt 80 meetrit üle-tanud lätlasele Donlnshile Samal ajal saavutas Lepik Tal-linnas oma tänavuse parima mar-gi — 798 Eesti esivõistlustel Tartus ei saavutatud halbade radade tõttu uusi rekordeid kuid paljudel ala-del näidati ilusat taset Näiteks 800 meetris kus esimesed neli saavutasid järgmisi aegu" Tölp 1513 Pärn 1514 Matsin 1516 Maaslng 1520 3000 m takistus jooksus läbis kolm meest maa alla 9 minuti ning Maasikul jäi väga vähe puudu rekordist (8 534) Endel Pärn võitis 1500 meetris üllatuslikult rekordiomanikku Mart Vilti Väljaspool võistlust tegi kaasa läti odameister Lusis ning eesti spordipublik sai esma-kordselt näha 90-meetrili- st oda- - lendu — 90 56 Paama tulemuseks Jäi 80 04 Tallinn Helsingi linnavõistlus-tel mille võitsid soomlased 8463 võitis Lepik kaugushüppes teist korda soome kuulsust Pousit Tu- - ÕNNELIK SAAR gi ja segasime kalad jahu ning ee-ga siis panime kogu kupatuse priimusele praadima Valmis roog nägi vala nagu siirupi kompvek maitselt aga meenutas praetud räime Keskpäeaks laks nii kuumaks et silmade ees kõik virvendama lõi — kraadiklaas näitas vilus kolmkümmend Uis kraadi Ja pa- rajasti kui meil minestus peale tikkus tuli Maopo küsima kas ma nendega jalgpalli mängida ta haksln! Tuikudes läksin niinime-tatud jalgpalliväljakule ning aju sin pikali kõige varjurikkama pal-mi alla mis seal oli endal kaht lus südames kas silmi üldse lah tl hoida suudan Varsti aga hak-kas m see mida nägin mind seda-võrd huvitama et väsimus ning kuumus ununesid Nimelt mängi-si- d raroialased hoopis uut tüÜDi jalgpalli ja tõtt öeldes peaks sed „kookoe-jalgpalliks- " nimetama Peale elusate pallimängijate võt-sid võistlusest osa ka arvukad koo-kospalm- id Odavaimad mängijad näisid palme mitte ainult vältida oskavat vald mängisid ka nende-ga kokku Väljaku ulatus oli nii suur kui mängija läbi joosta jõu-dis ning väravavahil tull rünna-kuid pareerida niihästi värava ees kui ka taga Eriti raske oli kõrgeid palle vastu võtta sest juhtus sageli et üks või teine män-gija lõi palli mõne palmi latva ja palli asemel potsatas sealt maha hoopis kookospähkel Igaüks võis palli niikaua mängida kui tal sel- - VABA EESTLANE kolmapäeva! 18 septembril 1953 — Wednesday Sept 18 1953 Ristsõnad nr 557 1 uf u u uu ir r nr ' I r III ' 1 h I I r I i """"""i"'Hl~~lBf~l~~B~~H ari ""TMr""iB~rTHf~"~lHr" l™~ Põikread 1 Kohad mida eriti austatakse 11 Saksak asesõna 12 Kaksikvokaal 13 Lahku 14 La-hing 15 Sort 16 Geomeetriline kujund 18 Tuba laeval 20 Läbi-lõikav 21 Inglise filmitäht 23 Ula-tab kaugele maa sisse 25 Isiklik asesõna 27 Kaksikkonsonant 31 On keskpäeval kõige lühem 33 Väga rõhutatult 34 Naisenimi 35 Sellel 37 Meesnime lühend 39 Saar Vahemeres 41 Võõrapärane tervltussõna 44 USA osariik 46 Lind omastavas käändes 47 Kont 48 Mööbliese 50 Riik Euroopas 51 Koha määrsõna 52 Ootamine 54 Mõnikord 56 Hoop võte 58 Ham-ba tugi 60 Usulahk 62 Liltiuml sümbol 63 Saksa ekspressionist-lik kunstnik 64 Lihaloom 66 Side-sõna 67 Elukutse mis on seotud ühe muusikariistaga Sooritage VABA EESTLAST" oma sõpradele Ja tuttavatel lemused 792 Ja 790 Kolmlkhüp pes tasus soomlane ühe senti-meetriga Liigandile viimaselt maavõistlusel saadud kaotuse — 1573 — 15 72 Teivashüppe võitis Avo Luigela uue eesti rekordiga 4 85 Viiest meetrist ei saanud ta seekord veel Jagu Paama osutus soomlas-test paremaks odaviskes saavuta des 8134 leks lusti oli ja loomulikult olid kõik paljajalu Kohtunik istus puu-kastil ja vilistas peaaegu ühtevalu ent mõistagi ei võtnud ükski män-gijaist ta signaale kuulda välja arvatud siis kui löödi värav Ming lõppes viigiga — 22 „Maopo meeskond oleks pida-nud võitma" ütlesin mina pärast mängu lõppu Võibolla" vastas kohtunik kuid meil lõpevad kõik mängud viigiga Niipea kui kaks kahe või kolm kolme vastu tuleb annan kohe lõpuvile Nll on parem Kee-gi ei pahanda ja kõik jäävad Aga mis sa siis teed kui üks võistkond on teisest palju tuge vam'" Seda ei juhtu sest kui flks meeskond teisest üle käib siis lä-heb Uks tema meestest üle vastase poole Ja kui sellest ei jätku siis üks veel lisaks Lõpptulemuseks on alati viik Meie arvates on nõnda kõige parem" Raroialaste omapärastes aru-saamades võistlusspordist on kaht-lemata palu sellist mis tähelepanu väärib 1 8 detsember Nagu Ikka tuli Ke-hea hommikul suure kalaga ja j kohe pärast seda oli ka Tanglhia loendamatust lastekarjast kohal igaühel neist ks või kaks kookos pähklit peos Kcpiotsaga puuris ta pähkli iduaugu lahti a ulatas mei-le Marie-Th£rese'- Ua kummalegi pähkli Meil on muistend sellest kui-das kookuspähkel Ilmale tuli" ütles ta üht pähklit endale välja valides Kunagi äca väga vanal ajal ei kasvanud Raroial muud kui põõsas ja rohi Uks naine kel-le nimi oli Hina armastas tihti-peale selle Üle nuriseda ja tema mees Tuna pidi sellepärast pead Püstread 1 Magussbök 2 Sa-gedane lõpp soome nimedes 3 Eliitsõdur mõnedes maades 4 Metsloom 5 Aedvili 6 Kiiduaval-dus 7 Inglise tiitel 8 Tuntud kuju TV-lin-al 9 Tänav Tallinnas 10 Riigivõimu määrus 18 Pühakoda 19 Tühi koht 20 Tähed kirja al-guses 22 Nota bene 24 USA osa-riigi nime lühend 26 Ruumikas 28 Taimestik vee ääres 30 Korda-minek 32 Istutatav taim 34 Eba-meeldiv 36 Vanaduse 38 Duur 39 Eluruum 40 Riik Aafrikas 42 Ees-ti pagualsleht 43 Luuletuse liik 44 Koeratõug 45 Ergas 49 An-gele- s 51 Eespool 53 Looma keha-osa 55 Elementaarne osa 57 Mit-te peal 58 Mina ühes võõrkeeles 59 Isa murdes 61 Taani mehe-nimi 63 Isiklik asesõna 65 Kau-banduslik lühend RISTSÕNA NR 556 LAHENDUS Põikread: 1 Kandam 6 Van-ker 10 Lauri 11 Kalkun 12 Ko-loss 13 Sinikas 14 Emak 16 Amet 18 Silo 19 Uinutama 22 Bass 24 Saarmas 25 Tabamus 27 Tael 29 Kaalikas 32 Kaap 35 Ruut 36 Sirr 37 Pasteet 39 Iludus 40 Milano 41 Ummik 42 Setter 43 Aktiva Püstread: 1 Kukkel 2 Naljas 3 Alus 4 Manltoba Priimus 7 Arnos 8 Koolma 9 Rosita 12 Kann 15 Kiirelt 16 Atsakas 17 Embus 20 Iste 21 Hanau 23 As-ta 26 Alkeemia 28 Asutama 29 Kriips 30 August 31 Kaas 33 Pikali 34 Proosa 37 Pude 38 Tikk murdma kust kasulikke taimi juurde saada Ühel päeval ütles ta oma naisele: „Kul ma suren siis raiu mul pea otsast ja istuta ma-ha" Varsti pärast seda Tuna suri ning Hina tegi nõnda kuidas mees oli käskinud Varsti ilmus nähta-vale roheline võsu mis kiiresti suureks puuks kasvas Hina noppis ühe pähkli ja puhastas selle nii-nest Kui ta kolm iduauku nägi hüüatas ta rõõmsalt: „ Näe kus on Tuna silmad ja suu Ma teadsin et ta õigust räägib " Tangihla jõi oma pähkli tüh-jaks ja vaatles mõtlikult selle koort Räägitakse et see olevat vaid vana muistend aga kes teab Siin nad on — silmad ja suu" Enne õhtut võtsime ette pika ja-lutuskäigu mööda laguunlkallast ja kui juba pimedaks läks olime külast veel kaugel Hetke kaht-lesime millist teed valida siis aga hakkas kostma tuttavaid helisid Ngarumaoa küla noored olid alus tanud õhtust ajaviitemuusikat kitarrlhelld ja laulud reetsid küla asukoha Aegsalt jätkasime oma teekonda samal ajal kui tumesini ses troopilises taevas meie peade Kohal täned särama lõid Äkki tõi jahe tuul tuttava viisi helid me kõrvu Seisatasime ja kuulatasime See oli sama laul mida me sõbrad laulsid meile sel päeval kui Ra-rnia- le saabusime See on Rarola — jahedate tuulte maa Rõõmus laul siin ühte sulab lainte võimsa mühaga See on meie kodumaa Ja meile tundus juba nagu oleks Raroia ka meie kodumaa Kolmas peatükk AITA PEAPEA Päevast ml! meid lazuunikal- - PAPE i arborite trepid aiad Kohale toomine Iga piev "54 Pape Ave Toronto (põhja pool Danforthi) 4652468 WALLPAPER & PAINT CENTRE 386 Roncesvalles Are Tel LE t6$U VINYL ASBESTOS TILE 84 c tükk Linoleum 73 c ruutjalg Suur Tlik Igasuguseid värve ja tapeete „Uura" ikka veel unistuseks Kellade puudus N Venes on üldtuntud kuid ometi eksportee-rl- b Venemaa aastas umbes 5 mil-jonit tasku- - ja käekella et saada väärtuslikku valuutat Peamine kellatootja N Venes on Moskva kellavabrik mis rajati 1930 — esimese taolise ettevõttena See tootis suuri ja kohmakaid kelli ku-ni II maailmasõjani siis suleti vabrik Pärast sõda telliti Moskva kellavabrikule Shveitslst uus sls-sesea-de ja hakati ekspordiks val-mistama juba paremaid kelli (va-rastatud patendide järele) kuna endine sisseseade jäi tootma koh-makaid kelli siseturu jaoks Vene kelladele on avanenud turg pea-miselt Acsia ja Aafrika maades Moskva kellavabriku eksport-kel- - lade osakonda peetakse niivõrd tähtsaks et kui linnas on voolu-katkemis- t siis kellavabrikule an takse hädakorra jõujaamast voolu et ta saaks plaani täita Moskva kellavabrikus töötab 7500 Ini-mest kelledest 75 protsenti on nai-sedParematest ehk eksport-kella-de- st ainult 20 prots jääb siseturu-le Seepärast on ka mõistetav miks nõukogude inimesele on „uura" veel praegugi suureks unistuseks K Ristikivi ajaloolised novellid Pärast Arvo Mägi romaani Taalrimäng" ilmumist on Eesti Kirjanike Kooperatiivil kavas Karl Ristikivi novellide kogu „Sigtuna väravad" Oma varase-mate ajalooliste romaanidega on Karl Ristikivi käsitlenud peami-selt keskaegseid sündmusi Vahe-mere ruumis Novellid haaravad dal asuvas sadamas laulu ja muu-sikaga vastu võeti on möödunud rohkem kui pool aastat ja nii kummaline kui see ka näib ei ole ometi midagi muutunud Kõik saare elanikud on niisama hel-ded ning otsatult sõbralikud nagu nad olid algul ja nii palju kui me ka oma mälu ei pingutaks ikkagi ei meenu ainsatki juhtumit mil meid halvasti või ebasõbralikult oleks koheldud Kahtlemata on need kõik vaimustust iseloomujoo-ned kuld veel enam hämmastab üht kaugelt tulnud ja ratsionaal-sema ning tõsisema eluviisiga har-junud võõrast raroialaste mure-tus ning kergemeelsus Kuigi meil oli võimalus neid Üsna põhjalikult tundma õppida ja nende harjumu-sed ning kombed seetõttu nagu omaseks said juhtus ikka jälle et nende ootamatu käitumine meid võõrastama ning kohmetama pani Ei ole sellist asja mis raroialast jalust rabada ning rahutuks teha suudaks ja just nagu lapsel nii nii on temalgi see kadestamisväär-ne v oime elada vaid olevikus unus-tada eilne ning mitte murteseda homse päeva pärast Selle optimistliku elufilosoofia motoks on neil lööksõna aita pea-pe- a — tühi kõik mis tähtsus sel on! Juba saabumispäeval kui me neid sõnu esmakordselt kuulsime oli see välendus küllaltki iseloo-mustav üldises trügimises tillu kesel kivisel sadamakail kukkus Uks lauljatest korraga vette ning pritsis märjaks kogu vastuvõtu-komite- e kelle liikmed end oma parimate pühapäevariietega ehti-nud olid Otsekohe käis aita pea-pe- a sosinal läbi inimmassi ja siis plahvatasid kõik laginal naerma Endastmõistetavalt ei tähendanud see palju rohkemat kui piinlikus olukorras oodata võis kuld palju aknad uksed : Vineer ~—— i Kodumaalt lahkumise aastapäev Vana-Andres-es Pühapäeval 22 sept kell 4 j on Vana-Andres- e kirikus kjdi maalt lahkumise 24 an_ tähistamine mis algab jumala'? nistusega kirikus Jutlustab 6? j reuu orem a tlkea Pärast Jumalateenistust peetak se kiriku suures saalis päevako-han- e aktus kus kõnelejaks oa k guduse liige Harald Mandel Ma sikalises osas esineb sopran Hei vig Korp Ja pianist Kristi Alk Klaverisaated pianist Aino Kuj Deklamatsioone Eerik Purjelt Jj meeskvarteti laulu HelheHede:-(- G Soans E Purje H Airsu: M Leemet) E Liigandi klaver saatel Aktuse! mälestatakse sõjas laa 6(TcA uVMut'iri j a —jJUX—Kc—ne-ra„iIs_e_jt numu-- nuid See päev on südamikuks [kirikukutseks kõigile kes isamaa- - !""' 'wwuk uueuuavaa ususse veendumusega Samal päeval kell 4 pj a!pb oma sügishooaega ühtlasi püh-apäevakool Oodatakse korcdj kõiki lapsi Kinklge sünnpöevoki „VABA EESTLANE" I aga peaaegu kogu Euroopa pii j sepalstelisest Kreetast kuni haa rate Soome metsadeni mis on li uuesti käsitlemist leidnud S:£i na hävitamise motiiv millele va-ta- b ka pealkiri Ristikivi uus ra-amat on nagu vaheldusrikas häv-itav kangas milles lugeja peatse': avastab ühtse mustri Räämata C-mu-mist on oodata oktoobrita alguseks üllatavam on siiski asjaolu et ci oma armsakssaanud väljenlt sestpeale laialdaselt kasutaval Kord näitas Tetohu meile osi maja mis uuest välimusest hoo-limata kuidagi imelikult npiB näis olevat Põhjalikumal vait mlsel selgus et põhjus on fisa lihtne: majal ei ole ainsatki =r ka mis ka sirge välja näeks sst kõik ta mõõdud on naeruv: seni ebaproportsionaalsed Tet hu seletus oli ülilihtne Kõigi nende mõõtudega oo ci palju jändamist 1a mina ei osü hästi arvestada Rua on meil ~ ke kes korraliku maja üles eh da oskab aga tookord kui s~ ehitama hakkasin oli tema HJ erul oma sugulasi külastas Pidin oma jõuga -- ibi ajami Mfr dugi tuli maja na' ke kõver iW aga elamiseks on a hea fcW Aita peapea" Ja teine niisama Jahmatas nev näide Esimestel nK- - pärast saarele saabumist P meid muuhulgas imestama kärud ja Jalgrattad mli iWUJ-- J vatel ringi vedelesid hoopis sündmatutele koW- - seisma olid jäetud MeütettjJ ba kahtlus et küllap on nende variu aJ seks vist liiga laisad Ja P simLe jselles veendJda e -- „h TvUiieadwd Meie naabril Tenil taJ heal päeval idee ei J"" vfe tükil mõne aucu kinni tõi ta käsikäru vau " _ m vmfa ai-'--T muu ireiu ii — - suunduvat kuhu Wari £_ tunud kõige peenelt r va mida pargi teede sutada võib Korra oli - kadunud (JlrF-- 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 0268a
