Vaba eestlane , March 17, 1977

              .^fABA ESSTLÄNE" on
vabade eesflaste haälekandia
Ilmub 2 korda nädalas-r
ja ael
OSSA.
Neljapäeval, 17. märtsil 197T — Thursday March 17, 1977
Dr. L. Sääk oli oma referaadi v Keskmine generatsioon on kiU
BDÖMA — Itaalia ajakiri „Pa.
poi*ama" kirjutab, et numa-
Moostrid elavad üle pretseden­ditut
kriisi, mis on tingitud sel­lest,
©täjajooüssvate nunnade arv
suureneb pidevalt ning uusi juur­de
ei taie". Viie äästa jodksuil
iWO—im) jätsid nunnaseisuse.
ga jianaüaga ligi 8500 naist, s. o.
30% rolikem ikui eelmise viie aas­ta
jooiksiil. Ajakiri märgib, ©t
51% ärajooksilcutest teaitasid, et
nad ei võinud välja fearaiatada
isoleeritust ühisi^sonnast. 45% lau­susid,
et iieid õhutas tegutsema
huvi meesterahva vastu.
BANGitOK — Tais on praegu
telakimas masshi^steeria põhjusel,
et „iiinuyia l i l l ^ " nimeline haigiiis
on levinud, rais seisab selles, et
meeste ja naiste suguelundid kui­vavad
fcoikku nii, et muutuvad ka­sutuks.
Üks selle haiguse põhjuse
teooria seisab arvamuses, et see
on eiksootiline vorm itoidumürgi-tusöst,
m i d a saadakse partide
munade ikaudu. Esimene jithtum
avastati ühel maal asuvas restö-
T3IUS. Arstid pole seda suutnud
seni millegagi seletada, vaid arva­vad,
et see on rohkem psüühiline
kui füüsiline probleem, mis on
saanud suured mõõtmed .massili­s
i hirmus.
HELSINGI — Soome Kommu­nistlik
Pairtei keskkomitee arva­t
a ori koostöö jäfle võimailik seni
l ^ u s <Anud itaistolajste j a saari-laiste
(kaihe eriharu juhataja n i ­me
järgi kutsutud gruppide) va­hel.
Juba möödunud sügisest pea-le
on nende valiel olnud pikki, ,
teoreetilisi j a poliitilisi nöupida- h^^"^^^ seadused ja ehkki ühis-misi.
Veebruari lõpul" otsustas ^^"^ ^^^^ noorusele suunatud,
keÄomifcee üksmeelselt kõmmu- ^^"^f^ ^ ^ ^ ^ ^ a t s ^ j o n i
kaej. Mehed j a naised teavad> et
nende vahekord muutub pärast las­te
kodust lahkumist. Paljudele on
see muudatus positüvne, teistele
jällegi negatiivne. Keskiga on 'tar
väliselt see aeg, 'kus nn mees ja
naine vajavad eriti suurt tuge oma
„üle keskecs" ioengute seeria ISppes d r . L SääskS ettekandegcs
Eesti Liit Kanadas ja Toronto Eesti Seltsi Ipoolt korraldatud loengud „üle keskea" seeria lõppes
möödunud neljapäeval Eesti Majas keskmises saalis toimunud dr. Linda Sääsk'i ja Eesti Pensionäride
Klubi Torontos esinaise Elfriede Loosbergi ettekannetega. Pärast loenguid ja läbirääloMisi annetas
EKL esimees R. Kreem kohal olevatele referentidele E L K teenetemärgid.
teemaks valinud huvitava problee­mi
— „Köhne generatsiooni sot-.
siaaised jä psühholoogilised suh­ted".
Referent mainis et ta valis
oma ettekande keskpunktiks kesk­mise
generatsiooni, kelle problee­midest
on palju räägitud ja kirju­tatud,
kuid kes ise on küllalt või­melised
oma probleeme lahenda­ma.
•
Kefeient väitis, et keskmise ge­neratsiooni
eluaastaid yÕiksime
piirata 30—55 või 35—65 eluaas-tani^
,
Meie elame praegu iihiskonnas,
mis on arenenud pärast industria­liseerimise
protsessi j a kus muu­datused
toimuvad kiiresti. Eli^ on
nii palju muutunud, et statistika
kohaselt jääb praeguse ajastu nai­sel
veel 45 aastat elada pärast se­da
kui ta vihnane laps kooli läheb."
Vahekon-ad lastega on samuti
viimasel ajal psaljü muutunud, ku­na
:sa ja ema ning vanavanemad
on tunduvalt nooremad kui endis­tel
aegadel. Hariduse saamine võ­tab
nüüd rohkem aega kui vare­matel
aegadel ning errumineku
aeg tuleb kiiremini, mistõttu mees
on lühem aega tööprotsessis kui
varem.
Naiste juures on suui&d vastupidi­ne,
kuma nüüdseJ ajal ei käi mit­te
ainult emad tööl vaid sageli
ka yanaemad.
Keskmine grupp on teadük oma
suurest mõjuvõimust ühiskonnas.
Nemad seavad üles ühiskondlikud
nistide j a raihvademoikraatide va­hel
ühise valimiäkomitee loomise
eeloüevate presidendivalimiste
jaoks. ^ " ^
NEW YORK — Kas-rockmuu­sika
on (tänapäeval Icoige popu­laarsem?
Sellfeät ajast, kui j abielupartnerilt,
B ^ t l e ' d esinenia hakkasid, näib,
et rock^rhuusika on praegu muu-sikanmalünas
vaütsejaü^. Tõe­selt
ei d e asi nü. Bülletään „BiH-1 StO'kholl9lis
board" kokikuvõtte järele on vii­m
a t i '20 aastal kõige. rohkem
müüdud muusikali , ^ y Pair
tud õieti kahe generatsiooni vahe­le
— ühelt poolt nende lapsed, kes
jõuavad puberteedi ajajärgusttäis-ikka
ja teisest küljest nende vane­mad,
kes vajavad sageli ka emot­sionaalset
tuge. Palju' raskusi toob
kaasaegsetele emadele n.n sek­suaalne
revolutsioon, kuna vane­matel
on sageli raske aktsepteeri­da
praeguse^id seksuaalseid vahe­kordi
enne abiellumist.
Kõneleja kriipsutas eriti alla, et
!a.stele on väga olulised nende
vanemad, kuna nendega suhtle­mine
kasvatab Sastes enesekind­lust..
' Tihti räägitakse viimasel ajal
generatsiooni vahelistest lõhedest,
mille all tuleb mõista generatsioo­nide
anisaamist eluväärtustest ja
suundadest. Uurimised kinnitavad
siiski, et noored tegelikult kanna­vad
edasi oma vanemate tõekspi­damisi.
Konfliktid esinevad roh­kem
samaealiste gruppide vahel,
kes / on erinevate tagapõhjadega.
Vanfemad on noortele suureks ees­kujuks
sisemiste väärtuste oman­damisel
kuna kaasaegsete grupp
annab noortele välise ilme ja stiili.
E i vasta tõele, et perekonnad ta­havad
oma vanematest lahti saada,
kuna elu näitab, et ainult 4 protsen­ti
oma vanematest inimestest vii­bivad
vastavates instituutides.
Läbisaamine ja kooselu pere­kondade
j a nende vanade vahel
on tavaliselt väga hea ning ai­nult
harukordadel esineb tera­vusi
j a lahkhelisid.
On kodusid, kus kõik kohn. gene­ratsiooni
üksmeelselt koos elavad
ehkld selliseid kodusid on võrdle­misi
vähe. Vanemad inimesed ee-
Lstävad suures enamuses elada
iseseisvalt ehkki lesestunud naisc^fl
on üksi elamine suureks problee­miks.
Kui vanem inimene on juba
kaua iseseisvalt elanud, Siis võib
laste juurde asumine kaasa tuua
kriitilisi probleeme.
Need probleemid on seda suure­mad
kui lapsed on oma elus kau­gemale
jõudnud kui vanemad
ning vanemad ei soM enam laste
elustiiliga.
Eesti Pensionäride Klubi Toron­tos
esinaine E. Loosberg andis üle­vaate
pensionäride klubi tegevu­sest
ning Mubi struktuurist. Mõle­ma'd
referaate jälgis saalitäis
publikut suure huviga ning hiljem
järgnesid elavad läbirääkimised,
kus tühd arutusele ka segaabielu
probleemid. Dr. Sääsk mainis, et
segaabielude vastu Torontos on
näiteks väga raske võidelda, kuna
siin on üle kahe miljoni elaniku ja
ainult paartuhat abiellianišealist
eestlast^R. Kreem mainis, et üle­maailmsed
Eesti Päevad oh pla­neeritud
selle probleemi lahenda­miseks,
kuna nende pidustuste aja
on ette nähtud terve rida noorte
omavahelisi üritusi. E. Loosberg
Waterloo-Oxfordi teatri Mubi tamfsuriihra 30 liikmelises koos­seisus
Ene Rebase juhatusel esineb Toronto Eesti S^akoori l õ ­busal
Laupäeva^öMii; laupäeval,:2S.• mäfftsil, Toronto Eesti
kinniftas, et ta on satse lapselast
ülej kasvatanud ja t a l on nendega
väga hea vahdcord, kuna noored
helistavad talle pidevalt.
AJiee Kullango märkis lasteaia
kogemustest, et need väikelap­sed,
kes oma vanaemadega tege­levad
ja vesttevad on palju ela­vamad
ja jutukamad kui need
lapsed, kelledel vanaemasid ei
ole. • ,
R. Kreem tänas lõpuks selle Õhtu
ja kõiki eehnisi referente ja kons­tateeris,
©t loengute seeria „üle
keskea" on täielikult õnnestunud.
Ta avaldas tänu ka ajakirjanduse­le
loengute refereerimise eest ja
mainis, et tuleval hooajal on kavas
loengute seeria, mis kannab üldist
pealkbja „Kodu". Ta mainis, et
meie peame senisesft rohkem plaa­nitsema
oma ühiskondlikku elu
ning tänutäheks 'tehtud töö eest
annetas ta kohal olevatele lektori­tele
üle Eesti Liit Kanadas teene­temärgid,
mis kujutavad endist
kuldset vahtralehte siniseil põhjal.
Ämeeriklcisl tahetakse
täielikult Väi ja suryda
NAIROBI, Keenia — Lääneriikide diplomaadid Keenias väidavafl,
et N. Lüt ja Kuuba on alustanud tihedas koostöös suuremaid ope­ratsioone
Ühendriikide ja Hiina mõju kõrvaldamiseks Aafrikast,
eriti Aafrika idapürkondadest. Arvatakse, et äsjane aktsioon amee­riklaste
vastu Ugandas oli eelmänguks palju tõsisematele sündmiss-t^
le, maille^taga on N . Liit oma kombinatsioonidega.'
Mainitakse, et nende plaanidega
on tihedalt seotud N. Liidu presi­dendi
Nikolai Podgomõi külaskäik
käe£;oleva kuu lõpul Tanzaaniasse,
Samblasse ja Mosambiiki nmg
Kuuba diktaatori, Castro reis Alž-heenasse
ja Liibüasse.
Samuti toonitatakse, et hiljuti
külastas Ugandat Kuiaba söja-vüeline
delegatsioon ning et
Kuuba andis kiiresti oma tunnus­tuse
Abessünia uwele diktaatori­le
koi. Mengisu Häile . Mariam'-
:ile,.-.
kes on avalikult deklareerinud, et
ta on marksist-leninist^
Eksperdid arvavad, et N. Liidu
ja Kuuba ühine aktsipon Aafrikas
N, Ludu mõjuvõimu laiendamises
ulatub ka Rodeesiasse; kus venela­sed
on mustade hülgas elimineeii-nud
täielikult Kiina mõju
ning mustade partisanide organi-seerimine
ja julitimine toimub
venelaste Ja kuubalaste näpitaäi-dete
Järele.: • .
Hiljuti olid Stokhokni Eesti
Maja seHtskondlikud ruumid soo-
Lady" heliplaajte. Järgimised | ^ ^ ^ i ® ^ k^utuses. Esimese üri­tusena
pidas korralise aastakoos­oleku
Sihtasutus Eesti Vabataht­likud
Soomes, mida jühaitas esi-üheiksa
niüügirekordis on South
Fäcific", ,,West ^Ide Story", „The
Soui^ of Music" jt. Alles 11. ko-anias
hai on Tock^muusika plaat. Bhnar Sulg. Möödunud te-gevusiaastal
kandus sihtasutuse
NEW YORK - New Engiaad tegevus me ookeani,
Telephon^ Company uurhnused sed relvavendadega toimusid B a l -
näitavad, et neegrid kasutavad timore'!s ja Torontos. Martin
roihkem telefoni ikui valged. Uuri- Jubkam tõi -tervitusi Austraaaiast,
musi teostati peamiselt vaeste ra- kus ta vübis mõnda aega, koha.
joonides. Vaatluse a l l o l i kõige- tes irelvavehdi Soome päevilt ja
pealt 1169 m^japidamBst, kus pe- eesti võitlejate liikumise esinda-rekonna
sissetulek on alla 3000 jäid.
dollari aastas. Neegrid kõnelesid Koosolekul a.ruitati soomjspois-kuus
keskmeelt 723 minutit, välj te mälesitusteose koositamise ja
god aga ainult 296 (minutit. Neeg- avaldamise võimalusi, mis siht-riperekoraiad
sissetulekuga 3000 asutine tegevusJkavas söisab, sa-
—5000 <iottlarit kõMesid ikesikmi-1 muti ajakirja „Põ(hjafla Tähfetel"
s^t 1532 minutit, sama sissetule­kuga
valged aga'254 mmutit.
• DAYTON — Ainulaadset tegi
ialDieluetitepaneku Daytonis, Ohios,
• elunev raamatupidaja Gene Svo-boda.
Ta paffikas lennuki, mille
sappa paõii röklalamkirjade tao-ilmumise
jätkamist. iKa o l i küsi­muse
aiH, ikuidas siduda noore-mat
põlvkonda soomepoiste ideo­loogiaga
seltskondlikes vormides,
et seda edasi kanda tuleyasite ae­gade
poole. Nende feüsimuistJB
konkreetseks arendamiseks valiti
IJsaK suur k a n g a ^ I aM kirjaga: 1 ™ . ' " * ^ ^ff^ ; essotsas
..Judy, ma armastan sind. Kas ta- valiti seni-had
iminuga abisiliuda?" Ning sõi-tis
siis sellega iHe linna. Judy
Crea juttsstas h i l j ^ ajakirjani-ses
koosseisus tagaisi
Valietult pärasit seda algas JR
200 Sõprusüiihigu korraline üld-kele:
,;Kuldas Võib nüsuguse W ^ ^ ^ ^ f juhatama valiti
paneku peale ei ütelda?" ^"^^ ^ protokoUima Ago
\ ^ Vallas.. Möödunud aastal surma
NEW YORK — Allmaaraudtee läbi ilahkunud rölvavendi mälesta-kuritegevuse
rkidelt: IND jaamas ti leinaseisakuga.
8. aveJ ja 50. ftan. rööviti 70-^. Peale jooksvate päevakona-
Boliivia diplomaait. — Brooikly- punktide o l i koosolekul äratusel
nist BMT rongil tabaiti 6 noort uudse algatusena Socanepoiste
puertoriikolast,, kes pekäid sõit- Mälestusfondi põhüari, mis võeiti
jald jalgrattakettidega j a röövib vastu. Mälestusfondi eesmärgiks
sid nehdfilt ralia. — IND liimi on luua võinialusi nende eesti va-
86. tjn. vägištaiti 33-a. naine pika- liatalitlike 'mälestamiseiks, kes
kasvulise neegri poolt. — Brook- Teise maailmasõja ajal teenisid
lyni M B T liinil rööviti.ja pöletaiti Soome kaitsejõududes. ÜMasi
siis surnuks pilerf^imüügi putkas on fondi eesinärgaks. mälestada
50-a.mees. Hiljem arvaiti, et tege- soome vabatahHiate, kes võtsid
mist võis ika o l a enesetapmisega, osa Eesti Vabadussõjast,
mida s^a peetakse ebatõenäoli- JR 200 Sõprustihingu juihaitus
ssfcš. I senises koo&isušiesimees Väi»
MADRHD — Hispaanias arretee­riti
viis meest/ja üks nainö, keda
süüdistatakse nelja kommunistliku
partei koosseisu kuuluva advokaa­di
ia ühe ametitüüngute ametniku
mõrvamises möödunud jaanuaris.
Ametivõimud ei ole seni informat­siooni
ah,dnud millistesse pohitilis-tesse
parteidesse või fraktsiooni­desse
• arreteeritud kahtlusalused
kuuluvad. Mõnede arvamiste koha­selt
kuuluvad mõrvarid ühte pa-rrempoolsesse
organisatsiooni, ku­na
teiste teooriatö kohaselt on siin
tegemist ametiühingute omavahe­lise
rivaliteediga.
Kobert Vellend
Montrecslis esi^^
12. ja 13. mäxtsü Montrealis
toünunud Icarikavõistlustel murd­maa
suusatamüsete tuli noorte
messite .Massis esikohale Robert
VeHend n i i individuaallselt kui ka
LounajOnitario meeskonna koos­seisus
iteaitesuusaitamisös. Büha-päeval
sooja iüma ja vihmaga toi­munud
6 km sõidus võitis ta
värskelt Kanada meistrit Pierre
Begini 26 sekundiga.
Ees on' veel Põhja-Ameerika
esivõistlused Morin Heights'is
19.—22. märtsini.
ThMüder BciyV
THUNDER BAY (VE) Thun-der
Bay eestlased pühitsesid Ees­ti
Vabariigi aastapäeva aiktusega
ja sellele järgneva koosvübimise-ga
26. veebr, õhtul. Ilusasse ko-hailiku
hotelli saali, mis oli deko­reeritud
isuure eesti vapi ja sini-must-
vailgetö värvidega, oli kogu­nenud
üle 100 inimese. .
Aktuse sõnalises osas o l i pal­vus
õpetaja Leo Leiv*ilt, avasõna
Eesti 'Seltsi esimeshelt Igor
Kraus'ilt, kirjalikult saabunud
tervitused ja Jälitused luges abi­esimees
K a l j u Puna. Aktuse kõne
pidas Andrei Kalda. Eeskavalises
NAIROBI Olukord Aafrika riigis Ugandas on inuutunud
ma diktaatori Idi Äminl valitsemise all nüvõrd talumatoks, ie4
Keenia piiskopid on avaldanud iüeskutse rahnisvaheUš© sSJal
jõu mopdustamiseks diktaatori kulmtamiseks.
Keenia kaheksa piiskoppi koos­tasid
oma koosolekul memoran-dimii,
millles nad kinnitavad, et
Ugan<fest Kecaiiasse saabunud
põgenike andnieil suureneb Idi
Amini terror Ugandas iga päeva--
Põgenikud kinnitavad, et Ugan-
I das kaovad salapäraselt paljud
süütud mehed ja naised^ keda
enam kunagi ei nähta.
Piiskopid iteevad ettepaneku
Aafrika ülitsuse Organisaltsioon
j a Liitunud Raihvaste Organisat­siooni
^tvõttel tkoheseüit
no E t o i , abiesimees Ilmar Laaii,
laekur Ilmar Ussisoe, sekretärid
Lembit Ignats ja Rein Puusepp,
varaihoidja Endel Aasmaa ning
asemikud Osvald Palk ja Ago
Vallas, valiti tagasi.
Järgnes õhtusöök. Külaaisi oli
saabunud ika Soomest, nende hul­gas
kapten Kahila ja leitnant La­hi,
õhitusoögiajal esines ettekan­dega
mag. Esmo Ridala ja oli veel
teisigi .tervitavaid sõnavõtte.
,.VÄLIS-EESn"
osas esinesid: luulering ,yPõimlk"
Olvi Pinfi juhatusel, esitades
Hehrik Visnapuu isamaalist luu­let.
„Põimiku" koosseisu kuulu­vad:
Olvi Pint, K a j a Kent, Elfrie-de
Kompus j a EHi Koodi. Segar
koor Blmai" Saage j a K a j a Kenfi
juhatusel laulis 4 laulu. langenu­te
mälestuseks süütas küihilad
Vabadussõja Kavaler K a r l Mitt.
Samal ajail süüdati pimendatud
saalis laudaddl sini-must-valged
kiminlad, noor ralwaroivais Peter
Kent seisis auvalves lan^getatud
mõõgaga ja „Põimik", hoides põ­levaid
Münäaid, deklameeris H .
Visnapuu ^Sõduri matus".
Lõppsõnale Igor Krausllt järg­nes
Eesti hümn. Pärast ühssit õh­tusööki
järgnes seltskondiik
koosviibimine, ikus tantsuks män­gis
,,Rü)tmipoiste" orkester.
rahvusvaJielise
moodustamiseks ja ügandaese
tungimiseks, kus tulek^
seada õiguslik k o M .
Dr. Helk Taani
cirhiivi jyhqtcfjaks
STQKHOLM (EPL) — Dr. phil:
VeMo Helk Biilairödis Taanis on
nhnetatud riigi-afhivaari pike­maaegse
haiguse itottu tertia ase­täitjaks.
Sellega on eesti (teadlase
juhtida praegu kogu I t o ü aa-hü-vindus,
Senini oli ta ülemarhivaa.
riks.
Odense ülilsooli kirjastusel on
ilmumas Helki üufimistöö Tartu
jesuiitide kolleegiumide kohte.
(Die Jesuiten in Dorpat 1583—
1625).
Br. Helk valiti äisja k a Kopetn-haageni
Eesti Seltsi Eesti Kodu
uueks esimeheks pärast David
Karopunni suima. Abiesimees on
Robert Lõhmus, laekur Johanna
Mereväli, sel^etär Mare Sergo ja
juhatusliige Meinhard Kasan.
Soomlane Pekka oli vähenõud­lik,
aga sõnavalmis mees; Kuigi
ta oli üsna jõukas, t a ; kasutas
alati paigatud riideid. K u i ita o5!
autot ostmas, küsis müüja:
— K u i pikka majteuaega soovi­te?
•
— Justt n i i pikka tahaks saada,
et jõualcs ralia lauale lugeda.. ^-
Vene ,^arlamendi"
koosolekul üks deiegaait. karjub
igal võimalikul juhul:
,;Slagu Brezhnev! E l ^ Brezh-nev!"-,^:
Kaaslasele h a J ^ b see lõppöks
näiTvidele ja -ta ütleb:
„Nagu ana mäletan, karjusid
sa sama agaralt . Ä i g u Stalm" ja
„Elagu Hnishitshjsv'*.
„Ja kas nad elavad?"
¥ÄBA iiSTLAMfi
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni k ^ 9—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitiis: 364-7675
Toimetajad kodws
Väljaspool tööaega;
Kari
Hannes Oja 481-K16
Kuulutust võetaks® vastu:
nädala i m e s s e ajalehte kuni
esmasp. bomm. kellft Ü-ni ja
nädala teise ajalehte kumkol*
map. homm. kella l l - n i.
KUULUTAMINE'
VABA EESTLASES , •
on tasuv ajalehe laialdase
Kuulutuste hismad:
üks toll ühel veerul -•-$3r-esifcüljel
.____-_„!_-_.. |3.50
$3.25
VASTUrV
1. Vaba Eestlase talitsas
135 Teeumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70,
S l ^ . € , Toronto 3, Önt
Talitus väljaspool tööaegai:
Hehni Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leiöa Mariey V •
149 Bishöp Ave.
Wlllowdale, Önt.
Telefon: 223-1
„Vaba EesÜases" ilmuaud
Tommy Twnscmi fotosid saab
teHida talitižs^t või tel.: 423-
4558 ja 461-6916.
\