Vaba eestlane , March 17, 1977

              uit. 2 ¥Ä3Ä EESTLANE neljapäeml, 1?. mäj:tesl lÖ'?? ~ "l^wsday. March 17, '21^
VABADE EESTLASTE HMl^SANDJA
¥ABA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlajie, 135 Tecumsetii St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. G, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (telümisedp kuulutusi,
eks^tsioon) 364-7675 ^
TEUJMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—^ poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.—, poolaasfe
Ja veeraadaastžs $12.50
TEIXmiSHIOTAD vmjaspobl Kanadat: aastas $30.--,
tas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA^s: aastas
$51.—, poolaastas $26— ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $80.—,
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. t^ksümumbri hind 35 Cc
jPublished by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecimseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J2H2
Grupp Balti õhtust osavõtjaid Ottawas. Vasakult: Läti Föderatsiooni Juhatusliige dr. L, Lukss,
E K N abiesimees H.Lupp, USA suursaadik T.O. Andres. E K N esimees U. Petersoo, Austraalia
suursaadik M . Loveday, i K N 'liige E. Kiilaspea, ReeH Petersoo, tema kobal W. Pent ja Läti Föde-
• ratsiooni esimees T.Kronbergs. . ''v Pöifco:-J. KreHis
Kui Kftnadas asuvad Eesti, Lä^
tl ^ Leedu keskorganisatsioonid
ja Balti Liit Kanadas viis aastat
tagasi alustasid Balti õhtute or­ganiseerimise
Ottawas parlar
mendihoones Kanada rahvaesin-dajatega
Ja valitsusllikmeieg^a lä>
hemate kontaktide si^vutanüseks
ja sõlmimiseks, siis leidus skep­tikuid,
kes arvasid, et sellel alga-tmd
ei ole o l e v i k ega tulevik­ke,
kuna selline üritus leiab va^
vM Kanada poliitikute silmis va-ja^
kku tähelepahu ja osavõttu.
Asjad on siiski välja kujunenud
Isoopls teisiti, kuma Juba esimene
Balti õhtu saavutas suure edu
Eüing möödimud vüe aasta kestel
on nende kokkutulekute korral­damine
kujunenud Pai^lamendi-mael
juba kindlakujuliseks tra­ditsiooniks.
Möödunud nädalal, kolmapäe­val,
9. märtsil, toimus Parlamen-d
i n ^ l järjelcordselt Balti rahvas­te
esindajat® ja Kanada parlSr-mendi-
ja valitsuslilkmete kokku-tuiek-
koosviibimine, kus vaheta­ti
vastastikku mõtteid ja kõnesid,
tutvustati Balti riikide kultuuri
kanadalastele ning selgltsitl E&otft*
ds rahvaesindajatele Balti rahvas­te
praegust olukorda Eestis, Lä­tis
ja Leedus. Kuna viimaste kuu­de
kestel on eriti teravalt päeva­korrale
kerkinud inimõiguste ra­kendamine
N. Liidiis, siis pühen­dati
läbirääkimistel Kanada po-liitikut^
a eriti suur^ tähelepanu
nendele probleemidele ning paluti
Kanada juhtivate isikute kaasabi
Balti riikides inhnõiguste kehtes-tamiseks
ning sellele probleemile
rahvusvahelistel konverentsidel
tähelepai^u juhtimiseks.
Kõrvuti Balti õhtu koosvübhni.
sega toimus Balti fahvii^gruppide
esindajatel mitmesuguseid kok­kusaamisi
ja nõupidamisi Kanaoa
polUtikutega ning välis-minlsteedunii
vastavate aimet-,
nikktidega. Kahtlemata on sdlis-tel
eravüsilistel nõupidamistel ja
seletavatel sõnavõttudel veelgi
olulisem tähtsus kui avalikkuses
peetud kõnedel, kus on paljudel
lõhjustel raske kõild probleeme
cäsifafls. • . ' • :
fänavirae järjekordselt hästi-õnnestuhud
BälÜ õhtu näitas, et
meE on aastate jooksul tekkinud
Kanada parlamendis — nii alam­kojas
liKu ka seimiis Mid sõp­ru,
kes tunnevad soojalt kaasa
meie vabadusvõitlusele ning kfes
selle kasuks pidevalt töötavad.
See õhtu aftdis ka tõendi, et Balti
keskoi^:anisatsioonidel on Otta­was
energilist oma rahvusest or­ganisaatoreid
eesotsas EKN-u
abiesimehe W. Penfiga, kes «
põlga selle õhtu korraldamisel
muresid ja raskusi ning kes selle
oma kanada sõprade toetusel
eeskujulikult läbi viivad.
Balti õhtu oh kujukas näide
selle kohta, kuidas ja milUses
suunas meie peame oma vabadus-võiüust
organiseerima kui meie
tahame tulemusi saavutada ja
ömä eesmärkidele lähemale jõu­da.
Isiklikud kontaktid ja meie
äsja juurde võidetud sõbrad osu­tuvad
meile palju kasulikemaks
kui ametlikud kirjad ja brošhüü>
rid, milledel on kahtlemata ka
oma iilesanded, kuid mis ei saa­vuta
kaugeltki neid tulemusi ja
vajalikke kontakte nagu isiklikud
kokkusaamised ja usalduslikud
sõprussidemed. Balti õhtud on
kuhjaga oma ülesanded täitnud
hing jääb Vaid soovida, et nende
edu samas suunas jätkub ning et
meie leiame tulevikus ka veel
uusi seUelaadÜisi ideesid, mis
meie eesMrke nü edukalt teeni-
Sfflkari Virkkunen on tuntud soome reporter ja mitme meisterliku raamatu autor. Oawa viima­se
teose „Ellas Siraojoki, legend juba eluajal" koostamisel on ta kasutanud laialdast materjal
— vestlusi paljude inimestega, memuaarteöseid ja Soome valitsuse koosolekute protokolle.
M. A.
Ameerikas võib igaüks saada pastoriks kolme dollari eest. Voi
siis peapiiskopiks, kuid sel jndiul maksab see pisut rohkem ^ ka-dollärit.
Kuid Universal Life CJhurch ta­riifid
on pisuit kõrgemad: Tavalise
vaimuliku või pastori kutsetunnis­tus
maksab siin juba 20 dollarit.
Peale usuliste eeliste, te tuleva­sel
vaimulikul pole vaja aega rai­sata
teoloogilistes fakulteetides, on
olemas ka muud paremused. Ni­melt
pääsevad usulahkude hinge-karjased
riiklikust tulumaksust.
Hardenbergis, New Yorgi osarii­gis
elab 236 elani&ku. Neist hakka­sid
118 postorderi-pastoriteks sa­mas
ussiahus ja «said muidugi
maksust M t i . Vastavalt USA-s
kehtivatele seadustele.
USA-s tegeleb terve rida post-order-
fIrmasid vaimulike prödut-šeei^
miisega ja ametivõimud ei saa
sello vastu midagi ette võtta. N i ­melt
näeb USA põhiseadus ette
täielikku usuvabadust — ja seda
kasutavad ära vähemalt sada past^
orderfirmat
Religioossete diplomite väljasta­misel
ei küsita ostja käest kunagi,
millisesse usku ta kuulub. Värsked
pastorid ja peapiiskopid saavad
firma käest „ametliku volituse"
jutlustada tõde, . laulatada oma
usulahu liikmeid . ja . omakorda
ametisse õnnistada uusi pastoreid.
Üks juhtivaid ettevõtteid on Uni-vereal
Life Church, mille asutas
1959 Kirby Hensley KaJifomias.
Firma kataloogides toonitatakse,
et ettevõttel pole midagi tegemist
traditsiooniliste usudogmadega.
— Organisatsioonina usume vaid
seda, mis on õigus. J a iga indiviid
omab privileegiumi ja vastutu­se
ise otsustada, m% on õigus ja
.tõde.- ' • •
Aidake kaasa
VÄBÄ EESTLASE
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
DC
BO
Elias Simojoki öli soome natsi­de,
l K L ' i (Isänmaällineh Kansah-liike)
noorsoo, n . n . sinimiistade
juht. Ämatilt .oli ta kirikuopotaja,
range pietisiblilcu usulahu pastor,
kes hiilgava-kõnelsjana ja isfeliku
võiuga valitses nii kogudust kui
ka noorte sinimustade isamaalist
liikumist. Snimustad kandsid
musta särki sinise lipsuga ja and­sid
vandetõotuse pühendada oma
elu .Tüssä-^vihale ja Suur-Soome
loomisele.
Sinimustade liikumine oli algu­ses
suunatud peaasjalikult tol
ajal Soome väga aktiivse kom­munistliku
õõnestustöö, vastu
Ja seHe eesmärgiks öli Karjala
vabastamine, aga aegamööda
tõusis üha rohkem eeskujuks
saksa Hitler Jungend ja side­med
sinnapoole olid tugevad.
Raamatus mainibaikse, et a. 1038
Nürnbergi parbeipäevil istus 90
sinimusta aükohatadd — sellest
hoolimata müüs Ribbeotrop Soo-
'me ikoos Balti riikidega StalinEe!
Sinimustade ja vapside ikoostöö
õli teose põhjal kokkuvõttes järg­mine:
Kui Päts lõpetas Eestis vapsi­de
tegevuse, sõitis Soomest
kürpaat pastor Simojokiga Ees­ti
randa kokkulepitud kohale
ja viis ära Artur Sirgi, kes sai
Soomes asüüli tingimusega, et
ta lõpetab polütilise tegevuse ja
asub elama Lohjale.
Telgi saabumisest puuduvad raa­matus
teaited, aga tema asuko­haks
o l i määratud Hyvinikää. MÕ-lemad>-
ikäisid vahetevahel salaja
Helsingis sinimustade n. n. Rakeli
salahgis, miüleks oli Elias Simo­joki
õe Rakeli kortter.
Soome poolel vaimustuti nii pi­kale,
et kui president Päts juuni­kuul
1035 pidi Soome ametlikule
külaskäigule tulema, otsustasid
sirimusitad võtta tema vastu vap­side
hümniga (Eestimaa mu isa­maa)
ja (kavatseti isegi haisu­pommi
visltamist. IICLi vanemate
juhtide hoiatused ei aidanud,
kuid,kavatsus vaibus, kuna Sirk
ei pidanud sellist demonstratsioo­ni
vajaüikuks.
^Sirk tegi Viõimuhaaramise plaa­ne
ja neid arutati lühiselt. Eriti
tõhusalt olid kavadega kaasas
Vilho Helanen ja Elias Simojoki.
Augustikuul 1935 käis Vilho He­lanen
Lohjal Sirgi juures ja sai
temalt eesti vapside täpse tege­vuskava
ning Ijoos arutati läbi ka
soomlaiste osa asja läbiviknisel.
Raikeii salongis käis Ipärast seda
elav amtüeimine ja ka äge vaidlus.
Bbtevõtba läbiviimiseks taheti
nimelt 'ka relvi ja neid oli Hela­nen
lubanud muretseda joomest.
See polnud aga kerge tol ajal kui
Soomes oli kodaniku ausus veel
Itõrges kursis ja Soome kaitseväe
relvad olid kõva valve all.
HJeianeml j a SImojOikil õnnestus
veenda üht Soome (kaitseväe ma­jorit'
asja tähtsuses ja Helanen
võis Sirgi sünnipäevale õnne soo­vima
mimies teatada, et relvi
saab.
Major Heimol^änen toimetas vapse iarrefceeritud. Kavatsisse j®.
kaitseväe relvalaost 5.000 Soo­me
marga eest 100 käsigranaati
ja sinimust Ja^ikko Virkkunen
toimetas need Söomelaliel eesti
vapside kätte.,;.
Sama Virtckunen ostis veel Ham-burgislt
250 revolvrit, milile edasi-toimet^
mine aga ' hiHihes. Kust
saadi raha? VirMcunen on jutus­tanud,
et see ei tekitanud rasku­si:
t^ma on isiklikiiilft toonud
portfeilitäie Eesti kroone j a Läti
latte Tallinnast — vapsidel olid
rilökaid pooldajaid. Mõned . , i^
maailised" ring^ccnnad vaimustu­sid
vapside ettevõttest nü, e t o t
süstasid paatidega appi rutata ko­he
ikui Eestis algavad itaimwõit-iused.
Faate koguti selleks railda ja
Simojoki oli ühel ristselMigul
Jutustanud maal sõbrale, et
varsti eesti vapsid haaravad
võimu ja meie läheme appi.
Ta oli soovitanud sõbral muret­seda
M v a valmis selleks juhife,
mida viimane k a tegi.
Artrur Sirik pidi. saabuma Tal­linna
mässukatse eelõhtui 7. det­sembril
ifcorraldatud ikoosdekule
Kadaika iteele. Selleks oli sini-mustad
muretsenud tugeva moo­torpaadi.
Juhan Libe koos Sirgu­ga
asusid paati j a sinimust Jaak-ko
Virfckunen läks neid viima üle
Soome lahe. Sel õhtul tõusis aga
nii tugev /torm, et ikõigist pingutu­sist
hoolimata ei päästiid jmdiga
kaugemalle Soome saarestikust.
Hilisööl andis Sirik raske südame­ga
käsu sõita tagasi Soome ran­da.
Sinimustad' olid, kogu õhtu
Rakeli salongis joonud kohvi ja
tõmmanud palju suitsu närvide
rahustamiseks, kuni helises tele-fon
j a Vilho Helanen pidi ootava^
le seltskonnale, tea/tarna, et Sirk­el
pääsenudiki Eestisse. Tõde ko­gu
ulatuses selgus alles jäa:gniisd
päeval, kui raadios teatati, et
mäsisufcatse oli pajjajstunüd- ;ja
reie pidi Estonia teater ümber
piiratama 8.; detsembri ikestopäe-vai,
ikui sinna oli 'kogunenud 2.000-
päine Isamaalüdu-'kongress. Pre­sident,
valitsuse liikmed ja Kait­seliidu
juhid oleiks arreteeritud ja
käsigranaadid oleksid tulnud
mängu, ikiui õleks esinenud vastu­hakkamist.
Toast, kus vapsid olid kogune­nud
koosolekule, leidis politsei
soomekeelseid kVütungeld ja
Sinimu$t-lehe numbri
Paar päeva hiljem leiti veel Tal-iinhas
ühest erakorterjst 75 käsi-granaaiti
j a 10 kg dünamiati. Kaš-tÜ
öli Soome relvatehase
Sesti politsei ame­tivendade
abi jä viimased asiisid
otsima Sirki j a muid asjaoBaüsi.
Sink viidi küpesti Helsingist äja
ja iteda peideti mitu päeva sini­mustade
'juures Kuopios, Oulus
ja lisalmes, ikuni ta pääses üle
piiri Rootsi. Sirgi ettevõte, ^ i g i
sinimustadele ss^uslikulks/ Nen^
de organisaitsioon suleti j a 10 ini­mest
olid kohtus oma tegevusest
aru tandmias. Neüst toanm, Si-mojoiki
ja mbjcör KmnxMnm
said karistuseks ligi 1 aasita
vanglalt tingamusi.
Vapside episood moodustab
raamaitust väid väikese ös^, kõik
muu koondub Simojoki isiku üm­ber.
Viimane läks vabaitahtlikuna
talvesõtta, koges selle palju hirm-samalcs
1918. a. Aunuse seiklusest
ja sai surma, minnes vaigistamia
jääl haavatuna iamam vene hp^
buse valusid.
Olgu lisatud, et sinimustade
ringkoimad tõusid talvesõja ala­tes
mõnete aastaiks veel kord eri­t
i mõjuikalt Soome avaiÄuses
esile j a neil oli veel Osa etendada
maa võitlustes, kuni selgus sünge
,tõde, et ikiüšimuses ei olnud Šuur-
Soõme, vaid riigi ja rahva ole­masolu.
SIDE/E. N,
„Hai! Mä olen Jimmy Carter.
Teretulemast siia maale liärra M -
kovsM!" Nemde sõnadega tervitas
tJhendrükide president Jlmnay
Garter Valges Majas meest, keda
N. Liidu ajakirjanduses nimetatak­se
„jätiseks**, j>reeturi&s" ja
*,bandiiäiks*% kuid kelle suud ei
suutnjid sulgeda vene hullumajad
ega orjatöölaagrid.
Vladimir Bukovski on teatavasti
üks suuremaid inimõiguste eest
võitlejaid N. Liidus. Väatainato
oma 34 eluaastale Ön jõudbiid iu
juba palju teha vabadusliikumise
organiseerimiseks Venemaal ninii--
vastutasuks selle eest on KremSä
diktaatorid taEe .otsaette loonud
reeturi templi Bukovski oleks
võibolla veel praegugi vaevlenud
vene or|alaa^ites kui vaba maäil- •
mä liberaalsete ringkondade ptiolt
pidevalt materdatud Tshiili valit­sus
poleks ta välja; vahetanud
Tshiili kommuhistlikn partei pea­sekretäri
Luis Cörvalana Leje
vastUi
Vabasse maailma pääsemisel ou
Vladimir Bukovski lakkamatult
rünnanud N. Liidus valitsevat dik-taatorliki9
rezhiinii ja seailset inim­õiguste
vägistamist. Ta on koha­nud
juhtivate läänemaaiima polii-tlkiitega
ja riigimeestega ning te
ma võttis Valges Majas 1. märtril
vastu ka ühendriikide presideEt
Jimmy Carter, kes sellega üles
näitas suuremat julgust Ja meeüe-
Mndlust kui tema eelkäija Gierald
Ford, kes keeldus eksiili saadetud
vene kirjaniku Alexanöer Solzhe-nitsõni
yästuvõtniisest, kartes sel­lega
vihastada kremli isandaid^
Kuigi Carter surus Bukõvski visii­di
teatavasti sordiini alla, kuna ta
ei lasknud ennast koos Bukovskiga
pildistada ning veetis külalisega
ainult 20 mmiitit, jätkus išeffiest
tua^amis^t siiski, et nü president
kui ka Bükov^ki ie^d oma seisu­kohad
selgeks. President Carter
kinnitas Bukoyskiie, et tema ja te­ma
ädminisi^atsiooni poliitika
inimõiguste rakendamise! võitleini-se
eest ön alaUhe ning Bukpvski
tänas presidenti tema toetuse eest
N. Lüd^ dissidentiddö ning paiai
Carterile südamele, et ta jätkaks
kindlalt 'oiiia ini&õiguäie rakend^^
mise poliitika nõudmist Lüäas.
kuid kremlist kostavad sel pu~
hui kurjad ja erutavad hääled.
Nõutakse piiri panemist C^terl
inimõiguste poliitikale, nurisetak­se
teiste rüMde sisemiste asjade
sekkumise pärast ja M
varna riputada tuumarelvade pii­ramise
ja detente poliitika. Need
ähvardused on oma sisult väga tü­hised
ja õhulised küna N. liit on
nagn-m'i vaatamata igasugustele
kokkulepetele oma relvastuse pa^
iavUkuliselt üles ehitanud ja suu­reks
paisutanud nüig detente po­liitikast
/on kasu olnud! ainult N.
Liidule ja teistele kommunistlik­kudele
riikidele. ,
Saksa lenftiväeicased
0 6 I
TaUirmas lõppes Veebruari kes­kel
N. Liidu—Soome seminar, mil­le
eesmärk oli laiendada koostööd
ajaloo- ja geograafiaõpikute koos­tamisel.
18. veebniarü kirjutasid
mõlema poole esindajad aiUa lõpp­dokumendile.
Arutlusel olnud täht­samate
teemade hülgas oli oktoob­rirevolutsiooni
mõju maailma
maade polütilisele ja majandusli­kule
arengule ja selle kajastamine
kooliõpikuis, samuti Helsingi jul
geoleku- ja koostöönõupidamise tu­lemuste
valgustamine üldharidus­likes
õpperaamatuis.
Selle lepinguga on Soomele jää­nud
üle ainult käia N. Lüdu poolt
ettekirjutatud teed oma lastele
ajalooõpikute koostamisel, kus
mitte kahe rahva igipõline vaen,
vaid sotsialismi päikesele oraan
Säiajan® N. Liidu
Hiljuti jõudis vabasse maailma
üks eksemplar salajasest riõuko^
gude ususeadusest. Seda seadust
ei ole kunagi ävailikult välja kuu­lutatud
ega kehtima ; pandud.
Ometi on'see olnud seaduslikuiks
aluseks neüe paljudele usu taga.
kiusamisjühtudele, millest on i l ­munud
teateid ka lääne avalikku­ses.-.
Salajane on ka seaduse väljan
anne aastast 1971, mis Ikannab
pealkirja „Usukultuse seadused".
Seille raamatu tiraazh ön 21.000
eksemplari ja igaüks on nummer­datud.
Inglismaale jõudnud eik-semplarist
on number välja ikraa-bitud.-;
. )•. • ^
Teadaande salajasest seadusest
a\ialdas esmajoones Kesiton €01-
tuline armastus oleks peamiseks! lege'l ajakiri .ileiligion in Com-
" munist Lands*V sMs ,,Mandiösti8(?
Mõnigi texasüafliie Port B l i s s l lä­heduse
® vaatab imestusega jenhu-kit
kõi^õhiis,m!Eel hoopis eri^
nevad tunnusmärgid USA oma-desit.
nimelt sõjaipäevist meelde
jäänud preisi rist Selgub, et sel-es
õhujõudude treehingikiesfl^^
õpivad Lääne-Salksa leamuväela-sed,
ohvitserid ja sõdurid, toos
kuuludes NATO vägede, koosseisu
teevad Eopt ; Blissis läbi väjali-.
ku õppuse USA raikeittrelvastuse
alal."
Fort Blissis on p r a ^ kimi
2000 saiksa sõjäväalast ja nende
perekonnalüget. See on juba mit-m
^ kontingent šaikša sojaiväelasi
lendureid j a raiketiala spetsialiste.
Sellekadised õppused- toimirvad
alates 1966. aastast, missugusel
ajavahemikul Fort Blissist läbi
on ikäinud ikuni 20.000 saiksa leh-nuväeläst.
:
Saikslaöbe feõrval toimub sösi :
rea teiste NATO riikide sõjaväe­laste
väljaõpe, kelledele lisandu­vad
Yeel sõjaväelased Kuvaitist; .
Saudi Araabiast jÄ Iisraelist. (
Kulud, m i s väljaõppega seos^,
malLSab lÄäne-Salksa valitsus, k u ­lutades
sellefes aastas 7,1 milj.
dolarit.
GuaJndian" j a selle Jä|^ „New
York Post. Võib arvata, et N. L u ­du
salajane ususeadus peatsetlt
täielikult .kättesaadavaks tehak­se.
(TEATAJA)
Nr. 21
Vi
NÄI
B. ja 20.1
r. Kuutanl
ftuberi
Immd n
r i
eesti kuns
kunstanäit
pandud 48
prüaadis
mingiÄ m
. Nädtose
abi eest Jc
tehtud kž
dis elavat
taiiuisel oli
Tuna Tui
Qiha luulet
loomüstas
ioojaisiks
au&s ja
tada. Kuns
listlikud
elus ja
oh ta
vusliku
laskurite
jeldas ta
arenguli
gaid,, misj
na, ned^
laste tailt
Tematöldl
te juures,
suutmid
riootükustl
tud
Näitus
pSevadd
üle 30 kui
raingut m
o Kaust
nuid Natil
liakewoodl
esimees
mag. Reii
hataja
sid seal
ehituskivil
luste, uut
ga. NäituJ
Ilasele
moodne
tuskivide
tab mürii
Kongressil
si ettdcai
se tege\
õnnetuse
nõuetest
Ja
test
meotrim<
. ESTO
Aktsia hii
18
Tej
sõidüleej
, Janel
H.
1485
Telei