1984-01-19-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
L L 1 ^val, 19. , lanuary 19,1984 Nr,-5 VABADE EESTLASIE HÄÄLEKANDJA : O/Ü Vaba EesÜane, 1955 Lesüe St Pop Ont M3B 2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE -KOLLEEGIUM; Karl Arro, Heino Olev TEIJBFONm: toimetus 44«823, taU ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD.Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $2 ja veerandaastas SIS.-— •TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.-- aastas $35.— ja veerandaastas $ 18.— Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri Mnd 70 Co KUULUTUSTE HINNAD Üks toll ühel veerul: lmAtuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiicüljel $5. l i i iSTONIA Published by Free Estonian Publisher Ltd» 1955 Lesüe St. Don Müls, Ont M3B 2M3 40 aastat tagasi, 1944. a. Jaanuaris toimusid eriti ägedad võitlused Narva rindel, kus punavägi katsetas rindest läM murda. Eesti mehed suutsid siis oma kodumaa piiril vastu panna ja võimaldada hiljem küm-neil tuhandeil põgeneda, mida külmal t^^^^^ P**^®^^ suudetud. Eeloleval kuul tähistatakse Torontos neid samgarlikke võitlusi eraldi kokkutulekuga. Pildil eesti sõdurid Narva rindel Jaanuaris 1944. QiliilliiilliiiiilliiilliniiillllilililHillllillinilllllllllllliillillilillllilllililiililliililllO^ . ühendriikide ja N. Liidu vahel Mmunnd läbirääkimist^ lõpetamine tuumarelvastuse piiramiseks on tekitanud lääneniaailmas hirmu^Ja kartuse, et selllniB kontaktide kai^ kestamine määramatuks ajaks viilu vastu kolmandale maailmasõjale, mis võijb lõpuks areneda ka kogu maakera hävitavaks tuumasõjaks. See kartus on ^ paisunud viimasel ajal paiguti otse missihüsteeriaks, m|da aitavad suurendada Ja iiles puhuda paljud I^aäne massimeediu- I, avaldades ühendriildde juht- Kommentaarid Kommunistliku Venemaa Ja N. Lüdu ajalugu — nagu me teame oma kogemustest — on otsast lõpuni üks faktide väänamine ning tõeliste sündmuste pea peale kummu-tamine. Kuid sageU pakuvad need edasi-tagasi keerutamised ja nõu° kogude võitude kirjeldamised omamoodi lugemismaterjali, mida muigega võiks lugeda — kui nende sündmuste tagai ei oleks ainult nii palju traagikat ning allaheidetud rahvastele kaela veeretatud valu ja kannatusi. | ' . • • I • • • . Möödunud aasta 29. novembri „Rahva Hääles" on näiteks lugu sellest seigast kuidas 29. novembril 191S. aastal Narvas välja kuulutati „esimene suveräänne eesti töörahva riik". „Rahva Hääl" kirjutab, et see olevat olnud ere lehekülg eesü rahva võitluses nõukogude võimu eest ning demonstreerivat kõige kujukamalt tema ustavust Suure Oktoobri üritusele. Nõukogude valitsuse ja V. I. Lenini aktiivse abiga olevat kommuun ellu vimud tähtsad revolutsioonilised ümberkorraldused ning andnud <3^nlise panuse noore Nõukogude valiariigi kaitsmisse. konnale survet Moskvaga kontakti-de otsimiseks jningnji,,,dialoogi" alustamiseks. Nendest meeleoludest lähtudes tuleb vaadelda ka Stokholniis äsja alanud vastastikuse usalduse loomise ja desarmeeriinise konverentsi, mis ön tegeii^t Madrii-dis möödunud aastal lõppenud Helsingi kokkulepete täitmise kontrollimise konverentsi jätkuks. Mõned MtundeMsed kom^ ja poliitikud peavad Stokholmi konverentsi, niillest^ võtavad kõigi Helsingi kokkulepetele alla kirjutanud 35 riigi väüsministridy niivõrd %liseks, et selle ebaõnnestumist seotakse uue suursõja puhkemise võimalustega. See on muidugi liialdus ja venelastega .Järjekordselt Mmuvate vastastikujste vaieluste Ja diskussioonide ülehindamine; Stokholmi konverentsile vastu minnes tuleb esmajoones meeles pidada, et selle kokkutuleku idee Ja algatus tuli N. Liidu esindajatelt kui lääneriigid pärast 34 kuud k^estnu^ vaielusi Madriidis Moskva - delegaatidele tüduiult järelandmisi hakkasid tegema: Kui USA jä teK sed lääneriigid Madriidis Helsmgi /kokkulepete ellurakendamise kontrollimise konverentsi alustasid, sHs võis läbirääMniiste ja nõupidamiste algfaasis oletada^ et ameerikla^ ; sed panevad erilist rõhku Moskvale surve avaldamiseks ning inimõi-gustekokkidepete toitmise nõudmiseks. Samm-sammult tehti aga Iged^lt ja visalt oma seisukohti kaitsvatele V venelastele järelandmisi ja konverents lõppes lõpuks 35- leheküljelise dokumendiga, miUes s kokku lepiti, et Madrii^ konverentsile järgneb Stokholiiis 1984. a. Jaanuaris desarmeeriinise konve- \ rents, sama aasta märtsis Veneet-sias majanduslikuj k(^stöö konve-tents Ja 1985. aasta mais lõpuks Ottawas nõupidamine inimõiguste kiisimuses. Nagu sellest ajatabelist !iähtiib> arutatakse kõiM teisi küsimust enne inimõiguste probiee- ^ me, mis teatavasti lääneriikide esindajate ja diplomaatide nõudmisel moodustasid Helsmgi kokkulepete sõlnumis^l olulist^ põhilisema küsimuse. 1 :: Võttes arvesse Moskvast tulevaid ähvardusi ja kommentaare võib ennustada, et Kreml ei kavatse Stokholmis teha räänerükidele muigeid järelandmisi Ja kompromisse vaid tahab jätkata oma senist kangekaelset poliitikat, mis kandis Maid protsente Helsuigi Jkpkk te sõlmisel. Sellel detente poliitika 35 riigi riigipead alla kokkulepetele, millega lääneriigid andsid oma tunnusfuse punaarmee vallutustele Teises maailmasõjas ning kindlustasid Venemaale domineerimise Ida^Euroopäs. Vastutasuks andis Moskva lubadus! inimõiguste rakendamiseks, mis on aga osutunud tühisteks ja väärtusetuiks sõnakõlksudeks ning on ainult suurendanud raudeesriide taga nende isikute tagakiusamist, kes nõuavad Helsingi kokkulepete täitmist...... Kava kohaselt tulevad Stokhol-mis arutusele sõjaliste manöövrile kohta vastastikuse informatsiooni andmine ja riigikaitselised küsimused, taktikaliste tuumarelvade piiramine ning tuumarelvadest vabade tsoimide loomine Euroopas. Need on kõik ülimalt komplitseeritud küsimused ja nende lahendamine on sama kaugel mägede taga nagu tuumarelvade iildiše piiramise probleemide korraldamine. Konverentsi programm laseb oletada, et Moskvas tuntakse hirmu EUTCHP-passe paigutatud taktikaliste tuumarelvade pärast ning taotletakse nende piiramist, mis aimaks vene tanMarmeedele vabamad käed tegutsemiseks. Läänes loodetakse palju Stokholniis toimuvast ühendriikide välisminister Shiittzi ja N. liidu välisminister Gromõko eelolevast kohtumisest. Kuid praeguste väljavaadetes ja olukordade juures leidub vaid väheseid reaalseid võimalusi pinevuse vähendamiseks ja konkreetsete kokkulepete saavutami-se]£ s. Välisminister Shultž iseloomustas praegust miljööd kõige pa-remhii kui ta mainis, et Ühendriigid on valmis Moskva ja Washingtoni suhetes üritama sulaperipodi^ kuid ta lisas ettevaatlikult, et selleks sulaks on vajalik vastastikune tahe ja koostöö. Kesised viljavaated Stokholmis ei heiduta ^iiski neid idealiste jä unistajaidy kes arvavad^ et sealsed nõupidamised võivad aluse panna tervemale rahvusvahelisele kliimale. Paljud lasevad endid ilmselt petta konverentsi paljutõotavast pealkujast, mis räägib desarmeeriinise kõrval ka vastastikuse usalduse loomisest. Kuidas on lood vastastikuse usalduse loomisega venelaste ja läänemaailma vahel, sjel-le kohta annavad kõige parema tõendi väliSpoliitOised sündmused. Sõjad, kallaletungid, lepmgute rikkumised Ja vägivallateod viimase 65 aasta kestel. Ei ole Vist liialdus, kui ütelda, et Stokholmi konverents on samast kaliibrist nõupidamine, kui kõik teised N. Liidu esindajatega varem peetud konverentsid. Nendel nõupidamistel pressivad venelased läänemaailmalt välja uusi järelandmisi^ mida peaaegu alati on antud suuremal või vähemal määral Ning kõigele krooniks peavad paljud polülikud ja Lääne kommentaatorid vajalikuks tituleerida neid järelandmisi jjreaalpo^ • IMtikakS." :K.A. IDA-BEM/IIN USA^ ra^^ hirmus on N.Lüt valmis mitmessBgBSte ta ^onmudeks. Lisaks hiljutistele käikulastud koiddustele SÄamaade ühendamisest, kai rakette Lfiäne-Šaksamaiale ei paigutata, on Ida-Sakssmaalsaa LääneSaksamaale „võrgutava" pakkumise paremate suhete loomiseks, kui Bonn mõtleks veel USA rakettide paigutamise üle. Seni pole Lääae-Satamaa seflele pakknmisele vaatamata oma seisiohtades Ida-Säksamaa juht Erich Ho-nedcer ootab oma kirjale Lääne- Saksamaa - kantslerilt Helmut Kohl'ilt vastust, Honecker tegi oma kirja avalikult teatavaks möödunud nädalal, soovitades tuumarelvade vaba Euroopat v,šäk-sa rahva nimel", esimest korda Eföllist fraasi tarvitades. / • Ida-Berliinile vaevalt meeldib rääkida ühendatud saksa rahvast, eelistades" kogu aeg rõhutada nende eraldiseisvat eksistentsi. Lääne diplomaadid ütlesid, et Honecker näis esitavat oma väljakiitse Bonni poliitikuile iiende rahvuslikke' instiiBltte meenutades sellejuures; pi- l^s maad võiksid jagada sama saatist tuumasõjas. Esimest korda Idä-Sak^maa avaldas legaalsed eeskirjad inimestele, kes võiksid soovida lahkuda läände. Seni polnud kellelgi Jlegaalset alust lahkumiseks. Uued ee^rjad lubavad lahkuda siisiki vaid perekondlikel põhjusil. Veel lubas Ida-Saksamaa, vastavalt Uäne-Saksamaa nõudmisele, puhastada roiskunud Roedeni jõe, mis voolab Bayerisse, kusjuures Bonn maksab üle 20 miljoni dollari selleks vajalike vahendite eest. Lisaks neüe on veel teisigi punkte, mis on kasulikud Bonnile ja mida Ida-Saksamaa on lubanud täita pä- ;iašt seda, kui Lääne-Saksamaa garanteeris neile 400 miljoni dollari suuruse eralaenu möödunud juüsi-eü kavatsetud tiibi- ja Pershing-2 rakettide paigntamine ära jääks ja et Bonn võtaks üldse uuesti kaalumisele nende vastuvõtmise. Lääne-Saksa ametivõimud ütlevad, et Honecker näib olevat saanud uut manööverdamise ruumi N. Liidu presidendilt Juri Andro-povÜt lähemate sidemete sõhnimi-seks Bonniga, millega N. Lüt lootvat saada mlõnesuguseid muudatusi praegusesse rakettide paigutamise plaani. Honecker oU hoiatanud mutamaks" suhteid ja viüjänuä, et võetakse kaalumisele kõik kont-sessioonid, mis seni on Bonnile tehtud. Viimaste äll mõeldakse möödunud kevadel tehtud kergendusi maade vahel nii suures ulatuses, et seda peetakse praegu normaalseks.; •- Lääne-Saksamaa välisminister Hans-Dietrich Genscher ütles hiljutisel kohtumisel N. Liidu välisministri Andrei Grõmõkoga, et Bonn on otsustanud edasi minna Pershing-2 ja tübraketti-paigutamisega, kd varem ei Ida-Sažksamaa olevat valmis veel teistegi kontsessioonide tegemiseks, aga nende peanõue BoEUiile on. Saksaniaade ühendamise plaan on omamoodi aegsütikuga pomm, mida kardavad rohkem lääneriigid kui idapoolsed. 80 miljoni elanikuga ri& Euroopa südames on liiga suur oht endistele vastastele vastuvõtmi-seks. Neile, Saksamaade ühendamise büsunustele pole sellepärast Läänes kuigi palju ruumi antud ei meedias ega poliitikute arutlusis. Rootsi rdniiaval¥tbe¥ allveelaevo? Seda ei muuda ka möödunud laupäeval toünunud hiigeldemon-stratsioonid Lääne-Saksamaal ja mujal Euroopas. Valitsused on kindlaks jäänud seisukohtadele, et neil tuleb olla valmis oma riikide iseseisvuse ja vabaduse kaitseks. Ida-Saksamaa tegi möödunud nädalate jo<yksul kohn humaanset sammu vahekordade kergendamiseks. Ida-Saksamaa poolselt pihilt lubati eemaldada automaatsed shrapnell-kahurid, Ida-Saksamaa lõpetas valuutavahetuse tingimused l ^ e külalistel^, kes on alla 15- aastased STOKHOLM (EPL) Laevasõiduteel VästerviM sadamasse, Maitsholmeni saare läheM põikas üks rannavalve toliüaevadest kiisku fondmatiB veealuse objektiga. Sügavus aktuaalses piukonnas on 23 üeetdt, mistõttu vahejuhtumit peetakse täiesti miistüiseks. Oletatakse, @t ^veealune ese" oli venelaste kaäbusaEveelaev, eriti sellepäiast, et samal päeval isõitis Yästerviki sadamasse sisse tavaline vene BŠaubalaev. l ^ L AVW^^ Iisraeli valitsus teatas uuest hindade tõusust, mis kahekordistaks praegused toiduhinnad kolme kuu jooksul. Toiduhinnad tõusevad tegelikult senise toiduainete juurdemaksu vähendami sega 18 prots. Majandusspetsialistid hoiatasid, et kui valitsus ei tegutse koheselt, siis võivat inflatsioon 1984, a. tõusta 280-protsendi- |le, võrreldes 1983. a. 200 protsendiga, kuna USA dollari väärtus tõuseks 335-le seeklile praeguse 110 Kokkupõrge oli niivõrd tugev, et rannaVälvelaeva masin ja kruvi said raskeid vigastusi. Rannavalvelaeva kapten Bo öranli ütleb, et asi on täiesti müstiline. Rootsi laev oli täpselt keset faarvaaterit ja möödudes ühest poist rappus äkki kogu laev. Tüür-poori masin hakkas suitsu välja ajama, misjärel kõik masinad peatati ja pöörati ümber. Arvati, et laev sõitis mingi palgi otsa, kuid vees polnud näha ühtki jälge mingjst ebatavalüsest esemest. Lootsid lasksid sulgeda kogu sissesõidutee ja teatasid ^vahejuhtumist mereväele. Kuid millegipärast gt saadetud kohale ühtki kopterit. Kaitsej õudude staap märgib, et suuremateks otsinguteks polevat olnud „kindlat alust". päev hiljem avati faarvaater uuesti laevalükluseks ja siis purjetas Yästervikist välja ka vene kau-balaev„ Kaptain Manaseev". ; TäMdati, et venelastel oli. Väs=; tcrvüdst lahkumisega ebatavali- ; selt: kiire. • . • • j^äiteks on tavaline, et sadamatöölised pärast laadungi lossimist puhastavad laeva trümmid, kuid se-seekord,;. ei, lubatud teha. Kaubalaeva kurssi väljumisel Västervikist jälgiti radariga, kuid midagi erilist ei märgatud. Näiteks, et laev oleks kursist kõrvale kaldunud või midagi sellist. Bertil Lagerwall kaitsejõudude staabis toonitab, et müstiline vahejuhtum Västervikis kuidagi ei väljasta võõra allveelaeva teooriat. Knid merevägi praeguses olukorras polevat lihtsalt suuteline valvama igat meetrit Rootsi tuhandete kilomeeltrite pikkusest rannikust. Rannavalvelaeva kapten Bo Granli ütleb, et ta ise kuulub nende hulka, kes teatud määral kahtlevad allveelaevade olemasolus. — Ma ei taha suurendada all-veelaeva- hüsteeriat, V kuid fakt on see, et me sõitsime vastui mingit kõva eset seal, kus seda ei oleks pidanud olema. Rannavalvelaeva parandus läheb maksma umbes 20000 krooni (ca Ehkki Eesti Töörahva Kommuum «»- see tähendab äraseletatult kommunistliku Venemaa kommunistlik asumaa sai „Rahva Hääle" andmetel eksisteerida ainult 188 päeva, olevat tema üllad ideaalid edasi elanud töörahva südames ning sotsialistlikn revolutsiooni võiduga olevat 1940. aasta suvel heisatud Eesti kohale uuesti Oktoobri punalipp ning rahva vaba tahteavalduse alusel olevat Eesti NSV vastu võetud Nõukogude Sotsialist» like Vabariikide liidu koosseisu. Kahtlemata kena lugemismatero jal neile, kes armastavad muhias-jutte. Kuid isegi sellest muinasjutust kajavad läbi tõeUsed faktid, kuna „Rahva Hääl'Vteab kinnitada, et terve see kommuuni lugu oli lansseeritud Lenini aktiivse abiga ning. sõjalisel toetusel. Nõnda oli siin äraseletatult tegemist vene pn« näärmee rakendamisega ja mingi* suguse eesti kommunistidest koosneva kommuuni nõukogu ellu kutsumisega, ainult selleks, et soetada punasele Venemaale Ll^eme^ re ääres asumaad. Kommuuni nõukogu liikmed said hiljem oma reeturi too ees(fc „vääriUse tasu". Seitsmest liikmest lõpetasid Stalüii tapakeldrites 1937. ja 1938. aastatel oma elu neli — J. Änvelt, H. Pööeelmann, 0. Rästas Ja J. Käspert. Selle lõigu oma muinasjutust on „Rahva Hääl" jätnud loomulikult avaldamata. Nii käivad nõukogudemaal asjad Ja nÜ serveeritakse seal ajalugu. Ameerika ühendriikides kardetakse käesoleval aastal laiaulatuslikke araabia terroristide rünnakuid polütUistele isikutele ja valitsusasutustele. Ameeriklased on hakanud juba nende terroriaktsioons-de vastu võitlemiseks ettevalmistusi tegema, lootes, et neil õnnestub terroristide jõukusid sama edukalt likvideerida, nagu seda on tehtud viimaste aastate jooksul Lääne- Saksamaal ja Itaalias. ' Ja tõesti — sakslastel ja itaallastel on tõesti suur edu olnud mõlemat maad aastaid terroriseerinud gangsterite likvideerimisega. Lääne- Saksamaal kestis politsei- Ja ametivõimude võitlus terroristidega kümme aastat Nüüd kinnitab Bonni peaprokurör Kurt Rebmann, et Lääne-Saksamaal on täielikult isoleeritud ja peaaegu jäägitult lik-vid^ ritud sellised kurikuulsad löö-giüksused nagu vasakpoolne Punaarmee ja Baader-Meinhofi grupp. Politseivõimud on arreteerinud peaaegu kõik gruppide juhid nhig on avastanud mitu relva- ja laskemoonaladu. ^ Ametivõimud on ka veendunud, et terroristidel ei ole õnnestunud Lääne-Saksamaa rabulükumise ringkondadesse sisse tungida ehkki selleks on tehtud suuri pingutusi. Muuseas, on ka varem pandud tähele, et jniipea kui mõnesse sadamasse saabub mõni vene lauba-laev, on üsna varsti avastatud ka salapäraseid „identifitseerimatä Itaalias alustati terroristliku Punabrigaadi vastu ägedat võitlust alles pärast seda, kui gangsterite grupi mõrvameeskond tappis Itaalia endise Peaministri Aldo Moro. Nüüd on üle 2000 terroristi treUide taha toimetatud ja kui 1978. aastal registreeriti Itaalias ligemale 2500 terroriaktsiooni, siis vähenes nende ; .'aärglk; 3) Nr. 5 NÄDALAL] 2L ja 22. jaan. ar.T. Kuntan, teil 28. ja 29. jaan, dr. R. Vanaselja,! JOHN lE. Sõi C. Ä. Chntered Aed 181 ÜBlf M»ity Av( ToiMto, Ont TeL 864^)4 KönUDE KINDLUSTUJ H. UTER Ltd. •TOSl 1482 lathnrst S( (Btthurst-^t. Telefott kontoris <»l 6 Kanada inf la' langes 4.25% OTTAWA - KanadI määra ennustatakse kahe järgmise aastal 6 prots. vahel, ütle| Board of Canada Thomas Maxwell. Il langes möödunud nj protsendüe, olles mac se 11 aasta jooksul. illlittlt^HIIIIIII Eesti Sfiitkapitsll Annetused, testamei ja mäiestufifondid vabad. Suunake oi nbortelc ja teistele sioonideil Eest! Sihtkapital kaudu tulumaksuval saamiseks. — Eestil Broadview Ave. T| M4K 21 Kommenti (Algus lk.| arv 1983. aastal au kallaletungidele. Terroristide nurka aj de tegevuse piira] Itaalias ja L. Saksa i sida politsei- ja vi rangemast poliitika vastu. Seiime siidikii nüüd asendunud laki misega ja uurimistöö] ri rakendamisega, töö koordhicerimisegl terroristide vastu v< seiüksuste loomisest tud terroristidele on karistusi vähendada,! sõpru reedavad j plaane selgitavad, si mitu nimekat gang| poole üle tuhiud ja seid oma endiste k{ mlseks lõksu üles sej Kui ameeriklased de ekspertide arvat vad tõsisele terrori-j leks valitsusel selle tu võitlemisel üles poliitilist tahet ja vd miste tegemist ternj Jatele. Samuti tuleb [ heida nagKi tavalisi' karistada neid eran^ SelUst jo<>nt onesial raske rakendada, kuj tab, et paljud endii mängivad nüüd si nmg neile antakse! andeks nende end| Müiit terroristide hävitada - kuid kasi tades kõikuv lääni Järjekhidlalt võimel^ on iseküsimus.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , January 19, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-01-19 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840119 |
Description
Title | 1984-01-19-02 |
OCR text |
L L 1 ^val, 19. , lanuary 19,1984 Nr,-5
VABADE EESTLASIE HÄÄLEKANDJA
: O/Ü Vaba EesÜane, 1955 Lesüe St Pop
Ont M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE -KOLLEEGIUM; Karl Arro, Heino Olev
TEIJBFONm: toimetus 44«823, taU
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD.Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $2
ja veerandaastas SIS.-—
•TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.--
aastas $35.— ja veerandaastas $ 18.—
Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri Mnd 70 Co
KUULUTUSTE HINNAD Üks toll ühel veerul:
lmAtuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiicüljel $5.
l i i iSTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd»
1955 Lesüe St. Don Müls, Ont M3B 2M3
40 aastat tagasi, 1944. a. Jaanuaris toimusid eriti ägedad võitlused Narva rindel, kus punavägi katsetas
rindest läM murda. Eesti mehed suutsid siis oma kodumaa piiril vastu panna ja võimaldada hiljem küm-neil
tuhandeil põgeneda, mida külmal t^^^^^ P**^®^^ suudetud. Eeloleval kuul tähistatakse Torontos neid
samgarlikke võitlusi eraldi kokkutulekuga. Pildil eesti sõdurid Narva rindel Jaanuaris 1944.
QiliilliiilliiiiilliiilliniiillllilililHillllillinilllllllllllliillillilillllilllililiililliililllO^
. ühendriikide ja N. Liidu vahel
Mmunnd läbirääkimist^ lõpetamine
tuumarelvastuse piiramiseks on
tekitanud lääneniaailmas hirmu^Ja
kartuse, et selllniB kontaktide kai^
kestamine määramatuks ajaks viilu
vastu kolmandale maailmasõjale,
mis võijb lõpuks areneda ka kogu
maakera hävitavaks tuumasõjaks.
See kartus on ^ paisunud viimasel
ajal paiguti otse missihüsteeriaks,
m|da aitavad suurendada Ja iiles
puhuda paljud I^aäne massimeediu-
I, avaldades ühendriildde juht-
Kommentaarid
Kommunistliku Venemaa Ja N.
Lüdu ajalugu — nagu me teame
oma kogemustest — on otsast lõpuni
üks faktide väänamine ning tõeliste
sündmuste pea peale kummu-tamine.
Kuid sageU pakuvad need
edasi-tagasi keerutamised ja nõu°
kogude võitude kirjeldamised omamoodi
lugemismaterjali, mida muigega
võiks lugeda — kui nende
sündmuste tagai ei oleks ainult nii
palju traagikat ning allaheidetud
rahvastele kaela veeretatud valu ja
kannatusi. |
' . • • I • • • .
Möödunud aasta 29. novembri
„Rahva Hääles" on näiteks lugu
sellest seigast kuidas 29. novembril
191S. aastal Narvas välja kuulutati
„esimene suveräänne eesti töörahva
riik". „Rahva Hääl" kirjutab,
et see olevat olnud ere lehekülg
eesü rahva võitluses nõukogude
võimu eest ning demonstreerivat
kõige kujukamalt tema ustavust
Suure Oktoobri üritusele. Nõukogude
valitsuse ja V. I. Lenini
aktiivse abiga olevat kommuun ellu
vimud tähtsad revolutsioonilised
ümberkorraldused ning andnud
<3^nlise panuse noore Nõukogude
valiariigi kaitsmisse.
konnale survet Moskvaga kontakti-de
otsimiseks jningnji,,,dialoogi"
alustamiseks.
Nendest meeleoludest lähtudes
tuleb vaadelda ka Stokholniis äsja
alanud vastastikuse usalduse
loomise ja desarmeeriinise konverentsi,
mis ön tegeii^t Madrii-dis
möödunud aastal lõppenud Helsingi
kokkulepete täitmise kontrollimise
konverentsi jätkuks. Mõned
MtundeMsed kom^ ja
poliitikud peavad Stokholmi konverentsi,
niillest^ võtavad kõigi
Helsingi kokkulepetele alla kirjutanud
35 riigi väüsministridy niivõrd
%liseks, et selle ebaõnnestumist
seotakse uue suursõja puhkemise
võimalustega. See on muidugi liialdus
ja venelastega .Järjekordselt
Mmuvate vastastikujste vaieluste
Ja diskussioonide ülehindamine;
Stokholmi konverentsile vastu
minnes tuleb esmajoones meeles
pidada, et selle kokkutuleku idee
Ja algatus tuli N. Liidu esindajatelt
kui lääneriigid pärast 34 kuud
k^estnu^ vaielusi Madriidis Moskva
- delegaatidele tüduiult järelandmisi
hakkasid tegema: Kui USA jä teK
sed lääneriigid Madriidis Helsmgi
/kokkulepete ellurakendamise kontrollimise
konverentsi alustasid, sHs
võis läbirääMniiste ja nõupidamiste
algfaasis oletada^ et ameerikla^
; sed panevad erilist rõhku Moskvale
surve avaldamiseks ning inimõi-gustekokkidepete
toitmise nõudmiseks.
Samm-sammult tehti aga
Iged^lt ja visalt oma seisukohti
kaitsvatele V venelastele järelandmisi
ja konverents lõppes lõpuks 35-
leheküljelise dokumendiga, miUes
s kokku lepiti, et Madrii^ konverentsile
järgneb Stokholiiis 1984. a.
Jaanuaris desarmeeriinise konve-
\ rents, sama aasta märtsis Veneet-sias
majanduslikuj k(^stöö konve-tents
Ja 1985. aasta mais lõpuks
Ottawas nõupidamine inimõiguste
kiisimuses. Nagu sellest ajatabelist
!iähtiib> arutatakse kõiM teisi küsimust
enne inimõiguste probiee-
^ me, mis teatavasti lääneriikide
esindajate ja diplomaatide nõudmisel
moodustasid Helsmgi kokkulepete
sõlnumis^l olulist^ põhilisema
küsimuse. 1
:: Võttes arvesse Moskvast tulevaid
ähvardusi ja kommentaare võib
ennustada, et Kreml ei kavatse
Stokholmis teha räänerükidele muigeid
järelandmisi Ja kompromisse
vaid tahab jätkata oma senist kangekaelset
poliitikat, mis kandis
Maid protsente Helsuigi Jkpkk
te sõlmisel. Sellel detente poliitika
35 riigi riigipead alla kokkulepetele,
millega lääneriigid andsid oma
tunnusfuse punaarmee vallutustele
Teises maailmasõjas ning kindlustasid
Venemaale domineerimise
Ida^Euroopäs. Vastutasuks andis
Moskva lubadus! inimõiguste rakendamiseks,
mis on aga osutunud
tühisteks ja väärtusetuiks sõnakõlksudeks
ning on ainult suurendanud
raudeesriide taga nende isikute
tagakiusamist, kes nõuavad
Helsingi kokkulepete täitmist......
Kava kohaselt tulevad Stokhol-mis
arutusele sõjaliste manöövrile
kohta vastastikuse informatsiooni
andmine ja riigikaitselised küsimused,
taktikaliste tuumarelvade
piiramine ning tuumarelvadest vabade
tsoimide loomine Euroopas.
Need on kõik ülimalt komplitseeritud
küsimused ja nende lahendamine
on sama kaugel mägede taga
nagu tuumarelvade iildiše piiramise
probleemide korraldamine. Konverentsi
programm laseb oletada,
et Moskvas tuntakse hirmu EUTCHP-passe
paigutatud taktikaliste tuumarelvade
pärast ning taotletakse
nende piiramist, mis aimaks vene
tanMarmeedele vabamad käed tegutsemiseks.
Läänes loodetakse palju Stokholniis
toimuvast ühendriikide välisminister
Shiittzi ja N. liidu välisminister
Gromõko eelolevast kohtumisest.
Kuid praeguste väljavaadetes
ja olukordade juures leidub
vaid väheseid reaalseid võimalusi
pinevuse vähendamiseks ja konkreetsete
kokkulepete saavutami-se]£
s. Välisminister Shultž iseloomustas
praegust miljööd kõige pa-remhii
kui ta mainis, et Ühendriigid
on valmis Moskva ja Washingtoni
suhetes üritama sulaperipodi^
kuid ta lisas ettevaatlikult, et selleks
sulaks on vajalik vastastikune
tahe ja koostöö.
Kesised viljavaated Stokholmis
ei heiduta ^iiski neid idealiste jä
unistajaidy kes arvavad^ et sealsed
nõupidamised võivad aluse panna
tervemale rahvusvahelisele kliimale.
Paljud lasevad endid ilmselt
petta konverentsi paljutõotavast
pealkujast, mis räägib desarmeeriinise
kõrval ka vastastikuse usalduse
loomisest. Kuidas on lood vastastikuse
usalduse loomisega venelaste
ja läänemaailma vahel, sjel-le
kohta annavad kõige parema
tõendi väliSpoliitOised sündmused.
Sõjad, kallaletungid, lepmgute rikkumised
Ja vägivallateod viimase
65 aasta kestel. Ei ole Vist liialdus,
kui ütelda, et Stokholmi konverents
on samast kaliibrist nõupidamine,
kui kõik teised N. Liidu esindajatega
varem peetud konverentsid.
Nendel nõupidamistel pressivad
venelased läänemaailmalt välja
uusi järelandmisi^ mida peaaegu
alati on antud suuremal või vähemal
määral Ning kõigele krooniks
peavad paljud polülikud ja Lääne
kommentaatorid vajalikuks tituleerida
neid järelandmisi jjreaalpo^
• IMtikakS."
:K.A.
IDA-BEM/IIN USA^ ra^^ hirmus on N.Lüt valmis mitmessBgBSte
ta ^onmudeks. Lisaks hiljutistele käikulastud koiddustele SÄamaade ühendamisest, kai rakette Lfiäne-Šaksamaiale
ei paigutata, on Ida-Sakssmaalsaa LääneSaksamaale „võrgutava" pakkumise paremate suhete
loomiseks, kui Bonn mõtleks veel USA rakettide paigutamise üle. Seni pole Lääae-Satamaa seflele
pakknmisele vaatamata oma seisiohtades
Ida-Säksamaa juht Erich Ho-nedcer
ootab oma kirjale Lääne-
Saksamaa - kantslerilt Helmut
Kohl'ilt vastust, Honecker tegi
oma kirja avalikult teatavaks
möödunud nädalal, soovitades
tuumarelvade vaba Euroopat v,šäk-sa
rahva nimel", esimest korda
Eföllist fraasi tarvitades. /
• Ida-Berliinile vaevalt meeldib
rääkida ühendatud saksa rahvast,
eelistades" kogu aeg rõhutada nende
eraldiseisvat eksistentsi. Lääne
diplomaadid ütlesid,
et Honecker näis esitavat oma
väljakiitse Bonni poliitikuile
iiende rahvuslikke' instiiBltte
meenutades sellejuures; pi- l^s
maad võiksid jagada sama saatist
tuumasõjas.
Esimest korda Idä-Sak^maa
avaldas legaalsed eeskirjad inimestele,
kes võiksid soovida
lahkuda läände.
Seni polnud kellelgi Jlegaalset alust
lahkumiseks. Uued ee^rjad lubavad
lahkuda siisiki vaid perekondlikel
põhjusil.
Veel lubas Ida-Saksamaa, vastavalt
Uäne-Saksamaa nõudmisele,
puhastada roiskunud Roedeni jõe,
mis voolab Bayerisse, kusjuures
Bonn maksab üle 20 miljoni dollari
selleks vajalike vahendite eest.
Lisaks neüe on veel teisigi punkte,
mis on kasulikud Bonnile ja mida
Ida-Saksamaa on lubanud täita pä-
;iašt seda, kui Lääne-Saksamaa garanteeris
neile 400 miljoni dollari
suuruse eralaenu möödunud juüsi-eü
kavatsetud tiibi- ja Pershing-2
rakettide paigntamine ära jääks
ja et Bonn võtaks üldse uuesti
kaalumisele nende vastuvõtmise.
Lääne-Saksa ametivõimud ütlevad,
et Honecker näib olevat saanud
uut manööverdamise ruumi
N. Liidu presidendilt Juri Andro-povÜt
lähemate sidemete sõhnimi-seks
Bonniga, millega N. Lüt
lootvat saada mlõnesuguseid muudatusi
praegusesse rakettide paigutamise
plaani.
Honecker oU hoiatanud
mutamaks" suhteid ja viüjänuä, et
võetakse kaalumisele kõik kont-sessioonid,
mis seni on Bonnile
tehtud. Viimaste äll mõeldakse
möödunud kevadel tehtud kergendusi
maade vahel nii suures ulatuses,
et seda peetakse praegu normaalseks.;
•-
Lääne-Saksamaa välisminister
Hans-Dietrich Genscher ütles hiljutisel
kohtumisel N. Liidu välisministri
Andrei Grõmõkoga,
et Bonn on otsustanud edasi
minna Pershing-2 ja tübraketti-paigutamisega,
kd varem ei
Ida-Sažksamaa olevat valmis
veel teistegi kontsessioonide tegemiseks,
aga nende peanõue BoEUiile on.
Saksaniaade ühendamise plaan
on omamoodi aegsütikuga pomm,
mida kardavad rohkem lääneriigid
kui idapoolsed.
80 miljoni elanikuga ri& Euroopa
südames on liiga suur oht
endistele vastastele vastuvõtmi-seks.
Neile, Saksamaade ühendamise
büsunustele pole sellepärast Läänes
kuigi palju ruumi antud ei
meedias ega poliitikute arutlusis.
Rootsi rdniiaval¥tbe¥
allveelaevo?
Seda ei muuda ka möödunud
laupäeval toünunud hiigeldemon-stratsioonid
Lääne-Saksamaal ja
mujal Euroopas. Valitsused on
kindlaks jäänud seisukohtadele, et
neil tuleb olla valmis oma riikide
iseseisvuse ja vabaduse kaitseks.
Ida-Saksamaa tegi möödunud
nädalate jo |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-19-02