1986-12-11-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.k. 2
VABA EESTLAfe neljapäeval, 11. detsembril 1986 -Thursday, December 11,
B3SB
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
•O/Ü-'Vaba Eestlane, 1955 Leslie
Don Mills, Ont. M3B 2M3
PÜBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
: 1955 Ušlic St;DonMill3,-Ont.:M^ : ^
toBmetajaž : Arvi Tinits.; Toisnetajas-; Olaf: KopvllleMv;
'Toimetuse kolleegiiim^ Karl . f e ' .
Telefomdr toimetus 444^^^^
ekspeditsibon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
TeOimishiEiBiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastal?
$34.— |ä veerandaastas $18.—ykiripostiga
postikulu — vastavalt $111 $60.—, $31.—
^ ^ t: aastas
tajv $44.— ja veeranxiaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — ÜSA $K
jal välismaal $ 140.— $75.—, $40 — , .
Aädr&si muudatus $ f . - ^ i::'-'':--^^ Üksiknumbri hind 70 c.
Kuulutuste hiiinad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella i0-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.,homm.
kella 10-rii. Väljaspool tööaega: Leida -Marley 223-0080.
'er -Ahlmark Viiois; Balti demonstratsiooni peakõnelejana.
a 0
Kanada liberaalide partei §e°gi
paratištlikud ringkonnad, eesot- tud ringküsitlused kinnitasidV et
sas senaator Davey ja endise mi- kanadalased ei pidanud teda eri-
Biistri Lalondega, olid sunnitud ti tingevaks riigimeheks, kelle
äsja toimunud partel konverent- hoolde võiks Kanada tulevikku
siil löödult taanduma kui nende ^^^u^^
suur operatsioon praeguse par- Kuid näib, et Turner ei pan-teijuhi
John Turneri lahtikangu° liud mitte ainaiilt rõhku välistele
tamiseks ning tema asendämi- efektidele ning oma esinemise
seks Quebeci liberaalide staari väijalihvimisele ja sellele külge-
Chretien'iga täielikult ebaõnnes- tõmbavama poleeri andmisele,
tias. Konverents kindlustas üle vaid tegi pingutusi kä ©ma tõelcs-
76-protsendilise delegaatide toe- pldamistele ja poliitilistele põhi-lesti
Vabadus''
vSitltjate
giBde, Liidel, teiste rahvaste sihtes, kes
võimu
Saada oma kodumaisele va->
badusvõitiusele määratud toe«
tus EVV^ Abistamiskeskuse
nimele väljakirjutatud tsheki«
ga aadressil: Eesti Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abis-tamiskeskus,
Box 34018, S-
100 26 Stockholm, Sweden.
Ameerika Ühendriikide
tusega T^^^^ suursaadik War- Seda fakti demonstreeriti kui vaba on nõukogude poliitika
gusemng pärlil hakkab^^n ^^^^ organisatsi- inimeste suhtes, kes soovivad
nmhs^ uks^^^^ novembril toimunud plenaaris.oonis,k^ riiki mõistisid lahkuda Nõukogude Liidust, või
ettevalmistusi prae^^^^ rohkem, kui hukka Nõukogude Liidu brutaal- siis nende suhS^s, kes;soovivad
va e kc^nserva^uvi^^ poliitika, mida viimane teos- sinna uuesti tagasi tulla,
kelk Ä suveräänset tab^fgaani rahva vastu. Kuid see va?em väljatöötatud
aas^ lõpuni. stsenaarium kahjuks ei töötanud
Opositsioon Turne^^^^ Saadik Zinm^ jätkas: . .^.kirjanikud said ikkagi õige
Iide parteis oh tingitud paljudest miga — mi nagu see kajastus ^ Samasugust taktikat ja ebainim- ^ .^^^ teeelikust olukorrast Nõu-erinevatest
põhjustest. Kõige- konverentsil esitatud ja vastuvõe.°;:.;./ . ,\ . ; ükke meetodeid kasutas Nõuko- Lgnde Liidus mis on kinnine
pealt ei olnud suur osa liheraali-^t^^^ . v « gude Uit kä kolme Balti Vaba- JJUL^^H mnlpma^ nunnas la mi-dest
rahul Turneri võimetega w sitav, kas Turner seda poliitikat öonade koostajad OBISUM^^^^^^^^ ja Eesti vastu ^ ^ ^ i f ^ ^ i n ^ l in
teda peeti viletsaks kõnemeheks, esitatud kujul pooldab, kuna ta^^^m tsotsia- j^j^g inkorporeeris need kolm ^ ^ ^ aemoKrau
närviliseks esinejaks ning ideede- mainis pärast konvereÄ^ Liitu ^^^J*!^^' korraldas
ta ja visioonideta poliitikuks, need resolutsloonid^^ nates sellele lisaks veel ideesid j^l^a 1^^^^^^^^ Tema kõne . ?! ^ ••u-^ AIUZ
Kuid endine liberaad ja siduvad. hiljuti Edmontonis korraldatud oli täielikud kriitikast ^ ^ " l i , , 1 ! ! ^^
peaminister Pierre Trudeau ole Kuigi need resolutsioonid olid ja selle poliiti- ^? ^ ' o • i
jätnud ka oma ideede ja poliitika sisepoliitilises^^ 0 vasUi. Zimmermann Hotburgi lossis,
pooldajatena ja viljelejatena par- trafaretsed, põiklevad ja isegi ideed on oma põhiolemuselt vä- ^ . i • i • Kuumis A, pressikonverentsi,
Lsse järele t u g e v / t u u m i k u - S a m a l päeval esines plenaaris- kus ta kibas, et oma, järgmises
hoovisid jätkab liberaalide par- selt sotsiaalsete reformide ütelda kõigist rahvusvahe^|P^^^^^ Kanada kõnes Plenaaristungil puudutab
tel ia K^ada juhtimist Quebe-damist, kuid vält^ suursaadik ta veel^ detailsemalt inimõiguste
d^t pärit prantsuse kanadalase välispoliitilises sektoris olid sel- rinde moodustamisel teiste lää» William Bauer, kes oma kõnes rikkumisi Nõukogude Ludus,
iuhtimisel. "Ning kõigele muule sukohad täpsemad, vihjates ^^t neriikidega ja kuulutada end ^J^es,; et ^rnk, mis v kuna USA delegatsioon peab se-lisaks
peeti Tuilerlt mga parem, selgusega pahempoolsete ideede neutraalseks. Resoneerltakse, et soja ise jouga, sunnib teistele rii- da küsimust üheks tähtsamaks
poöIseL»-- mõnede tema v^ ideoloogiat siin Viini Euroopa Julgeoleku ja
laste arvates isesIToronto^B^^^ majandus ikku Koostöö Konverentsil.
StredI suurkapi^listide käsila- omaksvõtmisele, ^^^^^^^^^^^^m^^ Üldiselt võib öelda, et Euroo-seks.
Suurkapitalisti märgi Tur-ašus^^^^^s^^^^ Kanada Ilselt kujutab selline mõtlemls-"^^^^^ pa riikide delegaadid suhtlemi-neri
otsaette^öömine oli partel- peab enda kuulutama tüumarei- viis endast jaanalinnupoliitikat Seda m e k i m e Eiiroop^ 1956. sel Nõukogude Liidu delegaati-iühile
eriti suureks koormaks vadest-vf^baks tsooniks, mis ~ enesepetmist pea liiva alla f^^^^^^^^^ \ ^^^^ otsekohesemad kui va-ning
see koorem muutus üha ras-toofe käesoleval aja! rem ja julgevad öelda oma arva-kemaks
.kui partel ideoloogid' tusi ja lahkarvamusi oma NATO . / mist. Näiteks küi praegune Lati
hellitasid plaane partei senise lii- liitlastega ja ml§ võiksid isegi sise- ja välispoliitili^ delegatsiooni juht ase-välisminister' Neylands laks
ni üha rohkem vasakule nihuta- lõppeda : Kanada lahkumisega mist kuuleme kindlasti üsna pai- suursaadik Lawrence 0'Keeffe Belgia delegatsiooni juurde ja
misekS; NATO-st. Samuti on olulise ju lähemas tulevikus, Ä püüdis end tutvustada kui Läti
Kuid Turner ei andnud vaa^^^^ ^^^^ Nõuko- rahva esindajat, siis Belgia dele-mAa
suurele opositsioonO^ alla. nõuab Kanada õhuruumis ÜSA oma ridu koondama ja tõsiselt gude Liit pidevalt teostab, takis-gaadid vastasid: ,,Teie ei ole Läti
Ta esinemine ja oraatori võimed tilbrakettide-katsetuste lõpeta^ paari aasta pärast toimuvate üid-^tades sellega vaba informatsioo- rahva esindaja, vaadake seal sei-pärariesid
tunduvalt viimaste mist.:K^ seisukoht on se-!valimiste peale mõtlema. Kahtle ni levikut. Samuti mõistis ta savad tõelised Läti rahva esin-kuude
jooksul ning ta organlsee-dl^ vaie^ et liberaalid mata ei ole John Turner järgmis- hukka seda, et Nõukogude Liit dajad!" ja osutasid lätlaste dele-
Fis oma selja taha tugevad ingli- nõustusid juba Trudeau valitse- tel vaHmlstel enam see pelksu-takiš^ Volga-saks- gatsioonile vabast maailmast!
se-kanadalaste jõud, kelledel õn-^m oma esi- Euroopa Julgeoleku j^ Koos-nestüsikgl
oma mõjuvõimu mise^^^ iisraeli ja töö Konverentsi lõpp on planee-
Quebeei provintsis levitada ja keelust Vabariiki, ritud 31. juulile 1987, mil võc-sealt
Turnerile toetajaid leida, vaatlikult rešerveerU^^ ja löögivalmis vastane, kelle väi- 12. novembril toimus Pressi- takse vastu ka lõppdokument.
Konservatiivide valitsuse ja pea- hale, märkides, et ta peab vaja- javaated on seda suuraa Nõukogude 8Cui Nõukogude Liit parandab
iinlster Mulroney korduvad Ukuks selle küsimuse lähemat paljud kanadalased on peto Viini saatkonna pressiata- oma käitumist inimõiguste alal,
wad ja äpardused suuren Mulroney valitsuse pÄ^^ Dejevi siis määratakse kindlaks ka järg-masside
hulgas pidevalt liberaa- Tundub,^^^ e ning eelistavad ,^blue ilberalT*juhtimisei pressikonverents, kas "lisc^t
Iide partei populaarsust,^^^ rohkeiM W-jjred tory''!'^
I . A .
e propagandistid damise aeg ja koht.
id , ajäkirianikele
Nr. 93
kommentaar
„Vaba Eestlane" käsitas hiljuti
oma juhtkirjas Ühendriikides
ja Inglismaal ilmunud Teist maailmasõda
käsitavate raamatute
põhjal lääneliitlaste ülemjuhataja
kindral Dwight Eisenhoweri
koostöömängu venelastega sõja
lõppfaasis, mille tulemusena Ei-senhower
pidurdas ameerika ja
briti armeede kiiret edasitungi
itta, võimaldades venelastel vallutada
BerilinI ja Praha ning
jõuda kaugele läände — Euroo-pa
südamesse. See oli tohutult
naiivne poliitiliste järeleandmiste
tegemine Stalinile, mille tulemused
annavad mitte ainult Euroopas
vaid kogu maailmas ka
veel praegu —- 41 aastat pärast
sõja lõppu — tõsiselt tunda.
Läänes leidub sõjalisi vaatlejaid
ja ajaloolasi, kes leiavad, et
kindral Eisenhower talitas täielikult
talle valitsuste poolt ette
dikteeritud direktiivide kohaselt,
kuidJaktid räägivad hoopis teist
keelt, kinnitades, et Eisenhower
talitas omapead ja omal initsiatiivil
kui ta pidurdas Lääneriikide
soomuskoloniiide kiiret edasitungi
itta ja leppis Berliini ja
Praha andmisega venelastele. Ei-senhoweri
järeleandmist Stalinile
kriitilisel momendil käsitab muide
ka vene ajaloolane V. Sipols,
kes oma teoses „Teel võidule"
kirjutab, et küsimust, kelle väed
Ameerika või Nõukogude
omad - T - vabastavad Tshehho-slovakkia,
pidas eriti tähtsaks
Ghurchill, kes nõudis visalt, et
ameeriklased siseneksid Prahasse
enne Nõukogude vägede kohale
jõudmist. Sipolsi andmetel
telegrafeeris Inglise peaminister
president Trumanile 30. aprillil,
1945 et kui lääneliitlased ei võta
oluliselt osa Tshehhoslovakkia
vabastamisest, läheb ta sama
teed, mida mööda on läinud Jugoslaavia.
Ghurchill nõudis, et
need „erakordselt tähtsad poliitilised
kaalutlused" tehtaks teatavaks
Eisenhowerile ja see võtaks
kasutamisele vastavaid sõjalisi
abinõusid. „lnglise peaministri
nõudmise kohaselt andis
Eisenhower 4. mail käsu tungida
Tshehhoslovakkia sisealadele kuni
Prahani välja," kinnitab Sipols.
Kuid näibj et Eisenhower tegi
selle otsuse vastumeelselt. Sipols
mainib, et Punaarmee kindral-staabiülema
A. Antonovi ja D.
Eisenhower! vahel oli kirjavahetuse
teel saavutatud kokkulepe,
et Vltava jõe oru päästavad vastastest
Nõukogude väed. See tähendas,'
et nende vabastada jäi
ka VItaval asuv Praha. Võimalike
komplikatsioonide vältimiseks
palus armeekindral Antonov Ei-senhowcrit
mitte nihutadaLääneliitlaste
vägesid Tshehhoslo-vakkias
Ida poole esialgselt valitud
joont.
Churchilli survel andis Eisenhower
~ nagu eelpool märgitud
—' 4. mail Lääne sõja jõududele
käsu Prahani välja tungida, kuld
nagu väidab Sipols, muutis ta
paar päeva hiljem meelt ning
teatas 6. mail Moskvasse, ct ta
loobub edasi-tungimisest.
Miks Eisenhower oma 4. mail
tehtud otsuse muutis ja edasitungist
loobus? Miks andis ta venelastele
võimaluse kahe tähtsa
ja poliitiliselt olulise tsentrumi
— Berliini ja Praha —- vallutamiseks,
kuigi ameeriklased oleksid
võinud seda enne venelasi teha?
Kas Lääneliitlaste sõjajõudude
ülemjuhataja oli tõesti poliitiliselt
nii naiivne, et ta ei suutnud
mõista, millised kurvad ja
kaugeleulatuvad tagajärjed on
tema otsustel?
Need küsimused on jäänud se-ms
•Ma
see
ma
ni
om
oli
and
de
nud
lem
kin
nud
vast
Prei
witz
rah
teist
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 11, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-12-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861211 |
Description
| Title | 1986-12-11-02 |
| OCR text | .k. 2 VABA EESTLAfe neljapäeval, 11. detsembril 1986 -Thursday, December 11, B3SB VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA •O/Ü-'Vaba Eestlane, 1955 Leslie Don Mills, Ont. M3B 2M3 PÜBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. : 1955 Ušlic St;DonMill3,-Ont.:M^ : ^ toBmetajaž : Arvi Tinits.; Toisnetajas-; Olaf: KopvllleMv; 'Toimetuse kolleegiiim^ Karl . f e ' . Telefomdr toimetus 444^^^^ ekspeditsibon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni TeOimishiEiBiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastal? $34.— |ä veerandaastas $18.—ykiripostiga postikulu — vastavalt $111 $60.—, $31.— ^ ^ t: aastas tajv $44.— ja veeranxiaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — ÜSA $K jal välismaal $ 140.— $75.—, $40 — , . Aädr&si muudatus $ f . - ^ i::'-'':--^^ Üksiknumbri hind 70 c. Kuulutuste hiiinad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella i0-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.,homm. kella 10-rii. Väljaspool tööaega: Leida -Marley 223-0080. 'er -Ahlmark Viiois; Balti demonstratsiooni peakõnelejana. a 0 Kanada liberaalide partei §e°gi paratištlikud ringkonnad, eesot- tud ringküsitlused kinnitasidV et sas senaator Davey ja endise mi- kanadalased ei pidanud teda eri- Biistri Lalondega, olid sunnitud ti tingevaks riigimeheks, kelle äsja toimunud partel konverent- hoolde võiks Kanada tulevikku siil löödult taanduma kui nende ^^^u^^ suur operatsioon praeguse par- Kuid näib, et Turner ei pan-teijuhi John Turneri lahtikangu° liud mitte ainaiilt rõhku välistele tamiseks ning tema asendämi- efektidele ning oma esinemise seks Quebeci liberaalide staari väijalihvimisele ja sellele külge- Chretien'iga täielikult ebaõnnes- tõmbavama poleeri andmisele, tias. Konverents kindlustas üle vaid tegi pingutusi kä ©ma tõelcs- 76-protsendilise delegaatide toe- pldamistele ja poliitilistele põhi-lesti Vabadus'' vSitltjate giBde, Liidel, teiste rahvaste sihtes, kes võimu Saada oma kodumaisele va-> badusvõitiusele määratud toe« tus EVV^ Abistamiskeskuse nimele väljakirjutatud tsheki« ga aadressil: Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abis-tamiskeskus, Box 34018, S- 100 26 Stockholm, Sweden. Ameerika Ühendriikide tusega T^^^^ suursaadik War- Seda fakti demonstreeriti kui vaba on nõukogude poliitika gusemng pärlil hakkab^^n ^^^^ organisatsi- inimeste suhtes, kes soovivad nmhs^ uks^^^^ novembril toimunud plenaaris.oonis,k^ riiki mõistisid lahkuda Nõukogude Liidust, või ettevalmistusi prae^^^^ rohkem, kui hukka Nõukogude Liidu brutaal- siis nende suhS^s, kes;soovivad va e kc^nserva^uvi^^ poliitika, mida viimane teos- sinna uuesti tagasi tulla, kelk Ä suveräänset tab^fgaani rahva vastu. Kuid see va?em väljatöötatud aas^ lõpuni. stsenaarium kahjuks ei töötanud Opositsioon Turne^^^^ Saadik Zinm^ jätkas: . .^.kirjanikud said ikkagi õige Iide parteis oh tingitud paljudest miga — mi nagu see kajastus ^ Samasugust taktikat ja ebainim- ^ .^^^ teeelikust olukorrast Nõu-erinevatest põhjustest. Kõige- konverentsil esitatud ja vastuvõe.°;:.;./ . ,\ . ; ükke meetodeid kasutas Nõuko- Lgnde Liidus mis on kinnine pealt ei olnud suur osa liheraali-^t^^^ . v « gude Uit kä kolme Balti Vaba- JJUL^^H mnlpma^ nunnas la mi-dest rahul Turneri võimetega w sitav, kas Turner seda poliitikat öonade koostajad OBISUM^^^^^^^^ ja Eesti vastu ^ ^ ^ i f ^ ^ i n ^ l in teda peeti viletsaks kõnemeheks, esitatud kujul pooldab, kuna ta^^^m tsotsia- j^j^g inkorporeeris need kolm ^ ^ ^ aemoKrau närviliseks esinejaks ning ideede- mainis pärast konvereÄ^ Liitu ^^^J*!^^' korraldas ta ja visioonideta poliitikuks, need resolutsloonid^^ nates sellele lisaks veel ideesid j^l^a 1^^^^^^^^ Tema kõne . ?! ^ ••u-^ AIUZ Kuid endine liberaad ja siduvad. hiljuti Edmontonis korraldatud oli täielikud kriitikast ^ ^ " l i , , 1 ! ! ^^ peaminister Pierre Trudeau ole Kuigi need resolutsioonid olid ja selle poliiti- ^? ^ ' o • i jätnud ka oma ideede ja poliitika sisepoliitilises^^ 0 vasUi. Zimmermann Hotburgi lossis, pooldajatena ja viljelejatena par- trafaretsed, põiklevad ja isegi ideed on oma põhiolemuselt vä- ^ . i • i • Kuumis A, pressikonverentsi, Lsse järele t u g e v / t u u m i k u - S a m a l päeval esines plenaaris- kus ta kibas, et oma, järgmises hoovisid jätkab liberaalide par- selt sotsiaalsete reformide ütelda kõigist rahvusvahe^|P^^^^^ Kanada kõnes Plenaaristungil puudutab tel ia K^ada juhtimist Quebe-damist, kuid vält^ suursaadik ta veel^ detailsemalt inimõiguste d^t pärit prantsuse kanadalase välispoliitilises sektoris olid sel- rinde moodustamisel teiste lää» William Bauer, kes oma kõnes rikkumisi Nõukogude Ludus, iuhtimisel. "Ning kõigele muule sukohad täpsemad, vihjates ^^t neriikidega ja kuulutada end ^J^es,; et ^rnk, mis v kuna USA delegatsioon peab se-lisaks peeti Tuilerlt mga parem, selgusega pahempoolsete ideede neutraalseks. Resoneerltakse, et soja ise jouga, sunnib teistele rii- da küsimust üheks tähtsamaks poöIseL»-- mõnede tema v^ ideoloogiat siin Viini Euroopa Julgeoleku ja laste arvates isesIToronto^B^^^ majandus ikku Koostöö Konverentsil. StredI suurkapi^listide käsila- omaksvõtmisele, ^^^^^^^^^^^^m^^ Üldiselt võib öelda, et Euroo-seks. Suurkapitalisti märgi Tur-ašus^^^^^s^^^^ Kanada Ilselt kujutab selline mõtlemls-"^^^^^ pa riikide delegaadid suhtlemi-neri otsaette^öömine oli partel- peab enda kuulutama tüumarei- viis endast jaanalinnupoliitikat Seda m e k i m e Eiiroop^ 1956. sel Nõukogude Liidu delegaati-iühile eriti suureks koormaks vadest-vf^baks tsooniks, mis ~ enesepetmist pea liiva alla f^^^^^^^^^ \ ^^^^ otsekohesemad kui va-ning see koorem muutus üha ras-toofe käesoleval aja! rem ja julgevad öelda oma arva-kemaks .kui partel ideoloogid' tusi ja lahkarvamusi oma NATO . / mist. Näiteks küi praegune Lati hellitasid plaane partei senise lii- liitlastega ja ml§ võiksid isegi sise- ja välispoliitili^ delegatsiooni juht ase-välisminister' Neylands laks ni üha rohkem vasakule nihuta- lõppeda : Kanada lahkumisega mist kuuleme kindlasti üsna pai- suursaadik Lawrence 0'Keeffe Belgia delegatsiooni juurde ja misekS; NATO-st. Samuti on olulise ju lähemas tulevikus, Ä püüdis end tutvustada kui Läti Kuid Turner ei andnud vaa^^^^ ^^^^ Nõuko- rahva esindajat, siis Belgia dele-mAa suurele opositsioonO^ alla. nõuab Kanada õhuruumis ÜSA oma ridu koondama ja tõsiselt gude Liit pidevalt teostab, takis-gaadid vastasid: ,,Teie ei ole Läti Ta esinemine ja oraatori võimed tilbrakettide-katsetuste lõpeta^ paari aasta pärast toimuvate üid-^tades sellega vaba informatsioo- rahva esindaja, vaadake seal sei-pärariesid tunduvalt viimaste mist.:K^ seisukoht on se-!valimiste peale mõtlema. Kahtle ni levikut. Samuti mõistis ta savad tõelised Läti rahva esin-kuude jooksul ning ta organlsee-dl^ vaie^ et liberaalid mata ei ole John Turner järgmis- hukka seda, et Nõukogude Liit dajad!" ja osutasid lätlaste dele- Fis oma selja taha tugevad ingli- nõustusid juba Trudeau valitse- tel vaHmlstel enam see pelksu-takiš^ Volga-saks- gatsioonile vabast maailmast! se-kanadalaste jõud, kelledel õn-^m oma esi- Euroopa Julgeoleku j^ Koos-nestüsikgl oma mõjuvõimu mise^^^ iisraeli ja töö Konverentsi lõpp on planee- Quebeei provintsis levitada ja keelust Vabariiki, ritud 31. juulile 1987, mil võc-sealt Turnerile toetajaid leida, vaatlikult rešerveerU^^ ja löögivalmis vastane, kelle väi- 12. novembril toimus Pressi- takse vastu ka lõppdokument. Konservatiivide valitsuse ja pea- hale, märkides, et ta peab vaja- javaated on seda suuraa Nõukogude 8Cui Nõukogude Liit parandab iinlster Mulroney korduvad Ukuks selle küsimuse lähemat paljud kanadalased on peto Viini saatkonna pressiata- oma käitumist inimõiguste alal, wad ja äpardused suuren Mulroney valitsuse pÄ^^ Dejevi siis määratakse kindlaks ka järg-masside hulgas pidevalt liberaa- Tundub,^^^ e ning eelistavad ,^blue ilberalT*juhtimisei pressikonverents, kas "lisc^t Iide partei populaarsust,^^^ rohkeiM W-jjred tory''!'^ I . A . e propagandistid damise aeg ja koht. id , ajäkirianikele Nr. 93 kommentaar „Vaba Eestlane" käsitas hiljuti oma juhtkirjas Ühendriikides ja Inglismaal ilmunud Teist maailmasõda käsitavate raamatute põhjal lääneliitlaste ülemjuhataja kindral Dwight Eisenhoweri koostöömängu venelastega sõja lõppfaasis, mille tulemusena Ei-senhower pidurdas ameerika ja briti armeede kiiret edasitungi itta, võimaldades venelastel vallutada BerilinI ja Praha ning jõuda kaugele läände — Euroo-pa südamesse. See oli tohutult naiivne poliitiliste järeleandmiste tegemine Stalinile, mille tulemused annavad mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas ka veel praegu —- 41 aastat pärast sõja lõppu — tõsiselt tunda. Läänes leidub sõjalisi vaatlejaid ja ajaloolasi, kes leiavad, et kindral Eisenhower talitas täielikult talle valitsuste poolt ette dikteeritud direktiivide kohaselt, kuidJaktid räägivad hoopis teist keelt, kinnitades, et Eisenhower talitas omapead ja omal initsiatiivil kui ta pidurdas Lääneriikide soomuskoloniiide kiiret edasitungi itta ja leppis Berliini ja Praha andmisega venelastele. Ei-senhoweri järeleandmist Stalinile kriitilisel momendil käsitab muide ka vene ajaloolane V. Sipols, kes oma teoses „Teel võidule" kirjutab, et küsimust, kelle väed Ameerika või Nõukogude omad - T - vabastavad Tshehho-slovakkia, pidas eriti tähtsaks Ghurchill, kes nõudis visalt, et ameeriklased siseneksid Prahasse enne Nõukogude vägede kohale jõudmist. Sipolsi andmetel telegrafeeris Inglise peaminister president Trumanile 30. aprillil, 1945 et kui lääneliitlased ei võta oluliselt osa Tshehhoslovakkia vabastamisest, läheb ta sama teed, mida mööda on läinud Jugoslaavia. Ghurchill nõudis, et need „erakordselt tähtsad poliitilised kaalutlused" tehtaks teatavaks Eisenhowerile ja see võtaks kasutamisele vastavaid sõjalisi abinõusid. „lnglise peaministri nõudmise kohaselt andis Eisenhower 4. mail käsu tungida Tshehhoslovakkia sisealadele kuni Prahani välja," kinnitab Sipols. Kuid näibj et Eisenhower tegi selle otsuse vastumeelselt. Sipols mainib, et Punaarmee kindral-staabiülema A. Antonovi ja D. Eisenhower! vahel oli kirjavahetuse teel saavutatud kokkulepe, et Vltava jõe oru päästavad vastastest Nõukogude väed. See tähendas,' et nende vabastada jäi ka VItaval asuv Praha. Võimalike komplikatsioonide vältimiseks palus armeekindral Antonov Ei-senhowcrit mitte nihutadaLääneliitlaste vägesid Tshehhoslo-vakkias Ida poole esialgselt valitud joont. Churchilli survel andis Eisenhower ~ nagu eelpool märgitud —' 4. mail Lääne sõja jõududele käsu Prahani välja tungida, kuld nagu väidab Sipols, muutis ta paar päeva hiljem meelt ning teatas 6. mail Moskvasse, ct ta loobub edasi-tungimisest. Miks Eisenhower oma 4. mail tehtud otsuse muutis ja edasitungist loobus? Miks andis ta venelastele võimaluse kahe tähtsa ja poliitiliselt olulise tsentrumi — Berliini ja Praha —- vallutamiseks, kuigi ameeriklased oleksid võinud seda enne venelasi teha? Kas Lääneliitlaste sõjajõudude ülemjuhataja oli tõesti poliitiliselt nii naiivne, et ta ei suutnud mõista, millised kurvad ja kaugeleulatuvad tagajärjed on tema otsustel? Need küsimused on jäänud se-ms •Ma see ma ni om oli and de nud lem kin nud vast Prei witz rah teist |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-11-02
