Vaba eestlane , May 12, 1977

              '^ÄBA EESTLANE EsSJSäEltosl, u. jXiM— '^^^yy^
• ^ . . • . . • x i . M II II l i l l l i l l i l t •! M i i l i l iiiiitwiiinrrri
Kr. 3S
VABADE EESfLASTB HlüÜLEKA^IDJA
iSTLÄNI
VMJAmmA: o/ü Vafc^ Eestiaae, 135 TecumseUl m teos^^^
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOMETAJA: I ^ e s Oja
POSHAADEESS: P.O. Box 70, Sba. C, Toronto 3, Oit. MSJ 3M7
TMiEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, k u u l u t u d,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLlMISmNNAD K a l d a s : aastas $28.-, poolaastas $14^50 ja
veeraadaastas $8.—, kiripostiga aastas $46.~, poolaastas $23.50
ja veeraadaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—/poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$51.—, poolaastas $26.~ ja veerandaastas $14.--
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.-,
, $30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35
: FRIE ESTOMIA
Published by Free Estonian Publishw*, Ltd., 135 Tecumseth S t ,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
M d ^ arvatakse maailma pealm-tia^
d^ Ühendriildde presidendist
Jimmy Carterist pSrasI s e ^ kui
ta võimul on olnud 100 päeva? A i -
vamlsed on mitmesogosed kiit­vad,
laitvad, ettevaatlikud ja kõhk-
Bevad. Anname orienteerumiseks
allpool edasi mõningad olulisemad
tähelepanekud tähtsamatest tsent^
nmut
Eesti Abistamiskomitee Kanadas juhatus, kelle õlgadel lasub suure ehitusprojekti Eesti Kpdu"
teostamine. Vasakult istuvad: Ljeida Kiilaspea, Ä. Ruusauk, A. Sepa (esimees), H , U rm ja M i e
Herma. Seisavad vasakult: R. Küsmapuu, õp. T.-Nõmmik Ja Ä. Kuul. Fildali puudub juhatuse l i i -•
ge H . Kukk.. \. Ecrt»! V a t o a S J^
Eelolevas juunis toimub prae­guste
kavatsuste kohaselt Belgra­dis
Euroopa julgeoleku- ja koosr
töökonverentsi järelkonverents.
Mus tulevad arutusele ja analüü­simisele
Helsingis allakirjutatud
kokkulepete rakendamise küsi­mus.
Konverentsil tõuseb kõigi
eelduste kohaselt eriti teravalt
päevakorrale inimõiguste raken­damine
kokkulepetele allaldrju-tanud
riikides, kuna selle küsimu­se
on jõuliselt päevakorrale tõst­nud
Ühendriikide president Car-ter,
kes on andnud isegi oma mo-maise
toetuse inimõiguste ja isi­kuvabaduste
eest võitlevatele
EÕukogude dissidentidele.
President Carteri inimõiguste
rakendamise polütika, millele telr
sed demokraatlikud riigid on
andnud oma kõhkleva ja tagasi­hoidliku
toetuse, on pärast Car­teri
võimuletulekut olnud N . liü-dus
suureks murelapseks, kuna
see tabab Moskvat kõige nõrge­mast
kohast hing toob esiplaani­le
N. l i i d u valitseva konamui^st-liku
süsteemi kõige suuremad
väärnähted. Sellega seoses on k
mõistetav, et esialgu ehniunult
kaitsepositsioonidele tombmiud
Moskva on asunud nüüd pealetun­gile
nhig on hakanud atakeerima
Ameerika ühendriike, katsudes
nga hinna eest ameeriklasi tem-l^
idada iiümõtgnste rikkujaiks.
Kremli võimumehed on haka­nud
Belgradi konverwitsi ootel
ks N . Liidus närviUselt õhku pu­hastama,
saates trellide taha, hul­lumajadesse
või maalt välja need
inimesed, kes julgevad häält tõs­ta
inimõiguste nõudmiseks. Pa­ralleelselt
N. Liidus ja välismasw
aimas tohnuva propagandalaine-ga
dissidentide vastu toimuvad
ka läbiotsimised, kallaletungid
tänavatel ja kirjade kinnipidami.
sed, et avaldada sellega survet
isikutele, kes kuuluvad inimõi­guste
rakendamise eest võStleJa-te
ridadesse.
Kahtlemata on Kreml selles vä­ga
hästi teadlik, et keegi ei tule
Belgradis N. Liidult nõudma pü-ride
muutmist ,,rahulikul te^"
magu selleks Helsingis kokku le­p
i t i Läänerügid on selleks liiga
tagasihoidlikud ja nõrgad, et
tõsta üles sellist kiisimust ning!
hakata nõudma N. Lüdu piiride
muutmist allutatud püriäarsetele
rahvastele ehesemääramise õigu­se
andmisega. Kuid Kremli poliit­büroo
on mures seetõttu, et kon- Täna siia kogunenud vanematel
verfentšil hakatakse pärima, miks jgnoorte^^ midagi ühist, oleme
verielased ei täida oma lubadusi .kõik pärivuselt eestiased, ehkki
piiride avamiseks inimeste, iftfor- eiäme olukordadest tingituna võõr-matsiooni
Ja ideede lükluse soo- sü. loomulikult me ei mõtle ega
dustamiseks ning miks nad ei an- tegutse kõik samal vüsil ning sa- ^
na oma elanikkonnale põhiüslKjia intensiivsusega,
inimõigusi. õnneks näeme, et leidub veel
Endakaitseks poevad venelased hulgaliselt eesti noori, kes tunne-
Helsingi kokkuleppe selle para- vad huvi oma päritolu ja kultuuri j
grahvi taha, nais mainib, et nõu- vastu. Nende eesti päritolu ja kul-pidamlsesi
osavõtnud riigid hoi- tuuritaust on oluliseks osaks nende
duvad igasugusest otsesest või isiksusest ja elust. Neid ei rahulda
kaudsest individuaalsest vöi koi- üksnes teadmine, et nende yane-lektiivsest
sekkumisest šise- ja mad on eestlased ja et neil on
välisasjadesse, mis kuulujad tei- omapärased perekonnanimed,
se osavõtva riigi sisekompetentsi I Nad aga leiavad, et tuleb neid
pärivuse juuri harida ja uurida,
s.t. tuleb süveneda mitmekülg­selt
ja põhjalikult eesti kultuuri-,
ajaloo- ja tönapäevaproW^emi-desse.
Kohates mitmeid teist keskkooli
olenemata nende riikide vastasti­kustest
suhetest. Põhiliste inim­õiguste
rakendamist peavad aga
kommimistid oma „sisemiseks as­jaks"
ning ei taha seda problee­mi
allutada Helsingi kokkulepete-1
le. SeUega seoses tekib paratama- õpilasist isiklikult, kas rahvatantsu
tult küsimus ^ milleks Helsingi sundides või mitmeter teistel eest-kokkulepped
üldse alla kirjutati laste üritustel, olen arvamisel, et
küi kommunistlikud riigid tõlgen- ^^^^^^^^^^ olete just niisugused
davad selliseid põhüisi printsüpe^r^d, kes süvenevad oma pant-olusse
j a võtavad aktiivselt osa
eesti ühiskonna tegevusest. Intelli-gentseil
noortel on vaja mitme­külgset
arenemist, et nad võiksid
õppida mitmest küljest elu prob­leeme
nägema võimaldades vaim­se
silmapiiri avardumist.
Meie kõik respekteerime, et
teadmised ja tarkus on meie rahva
nagu seda on inimõigused, oma i
„sis©miseks asjaks".
Venelaste kava kohaselt tuleks
eeloleval Belgradi konverentsil
arutada, kuldas maailmarahu
kindlustada ja detente polütikat
süvendada ning jätta kõrvale kõik
need küsimused, mis kuidagi suh-
ANNE TOLL
tuvad kritiseerivalt ühe või teise L^ärtuslikem ja tähtsaim vara.
rügi käitumisesse seoses Helsin- Köiiji materiaalset mida korjame,
^ kokkulepetega. Lääneriigidjfe5i]^e armsat mida hoiame võib
seekord süski nü kerge kavaga ei elu meüt röövida, teadmisi jä tar-taha
leppida; Ja mõningate and- k ^ s t aga mitte kunagi. Nende abi-mete
kohaselt planeerivad vene-1 ga saab kõiki eluks vajalikku,
lased juba Belgradi konverentsi
edasUükkamist, et pääseda selle­ga
lääneriikide poolt ähvardavast I
poliitilisest pealetungist. Ja miks!
ei peakski nad seda t^ema kui
nad juba Helsingis said läänerii-
Nil on näidanud meile meie va­nemad,
kes oma elu on pidanud
uuesti rajama siin ja seal võõr­sil
elades.
Täna siinset eesti keskkooli lõpe-
Idde riigipeade kinnitavad allkir. tades avanevad teile uksed tulevik-
Jad oma Teise maailmasõja aeg- ku. Selja taga on lühikesed kooli-setele
vallutustele?
K A.
¥5idutoojiid
torraldcigy Võidypiili^
Vümasei Eesti KesknõuÜcogu
^smdas üldkoosoleikui avaldart;!
hea miote: võtku Toronto Eesti
Võitlejate Ühing omale Võidupü­ha
täihistamise korraldamine. See
on väga õige mõte, s^t Võidu­püha
tähistamine on ©esti sõja­meeste
suure võkiu mälestami-seiks
ja ikes seda peaks süs kor­raldama,
kui need mehed ise, fe^
is© olid kaasaegsed seüles sõjas
või nende pojad, kes viimases sõ­jas
näitasid, -et nad on oma isadÄ
väärilised. Sellega oleücs lahenda­tud
ka viimastel aastaltel pä^va
tähistamisega seotud olnud- ras-teed.
Võibolla amiab see end
siduda sõjameeste päevadega,
mis polefes enam organisatsiooni
omavaJieilnie koödcuitulek; vaid
suure osavõtjasikonnaga sünd-miis.
Selle Võidupüha kava sisus-aastad,
mis küll pikad võivad pais­ta,
aga teie ees seisavad pikad; elu­aastad,
mis tohutu kiirusega tule­vad.
Kuigi olete saavutanud vormi­lise
hariduse, teie elu õige haridu­tamisel
aga oleks sõjameestel se tee eestluse radadel alles algab.
võimalus oma võitlusvaimu eda­siandmiseks
ja- kasvavale nooru­sele
sisendamiseks.
Poolteise kuu pärast on Võidu-1 ^itte ainult EesU Vabariigi aasta-püha.
Sellepärast jõudu tööle päeva üritustel vaid näiteks ka
Võidupüha vääriliseiks korralda- Eesti Seltsi, Eesti Maja, Abista
mise&s!
B.
A. Jurss Mütonist käsitab 19. ap­rillil
ilmunud „ V a b a Eestlases"
miskomitee ja teiste organisatsioo­nide
peakoosolekutel ja üritustel,
meie kooride konsertidel ja isegi
Toronte ülikooli juures toimuvatel
eesti keele kursustel, kus räägitak­se
isegi osavõtjate arvu suurenda­mise
kavatsust pensionäridega, et
lugejakirjas küsünust, miks kao-vad
Vabariigi aastapäeva aktuse pte generatsioonide pealekas-käilalised
ja eriti noored ning jõuab yfpseg^ ^ ^^'^ ühiskonnas tek-otsusele,
et see on peamiselt n.n. F f ^ ^ ^ f f ^ murrang ning seda
sisevõitluse tulemus. ei saa seletada amult mõne ajast
ja arust läinud ,,sisevoitleja'' esi-
Kas see e i ole liiga lihtsameelne plaanüe tõstmisega. Meie ühis-fcüsimusele
lähenemine? Kahtle- konnas käimas oleva; murranffuga
mata on ineü mõningate isikute peame tulevikus tõsiselt arvesta-poolt
arendatud n.n. .„sisevõitlust" Ima, kuna lähemate aastate jooksul
kuid see ei ole süski nüvõrd domi-J võtab kogu meie ühiskon^ik elu
kus peate rajama oma elu sihte
ettevaatlikult ja Jcindlusega. Nüüd
alles langevad teile rasked ja tõsi­sed
kohustused, mÜ olete ise vastu­tavad
oma tegevuse eest. Teil on
võünalus tähtsaniat au teenida kui
näitate, et olete tahtelised ja suu­telised
eestlust edasi viima.
Teü on nooruslikku energiat, ka
teadmisi. Just teü on nüüd suure­mad
võimalused meie kultuuri
edasi viimiseks ja arendamiseks.
Rakendage neid aidates end ja
oma järeltuüjaid. Teil on m i d ^i
anda eesti rahvale ja kultuurile,
samal ajal saades sellest ka ise
rahuldust. Ärge keelduge edasi
kandmast eestluse elujõu tuld —
andmises on rõõm!
Elame ju praegu ajastul, mil
kogu eestluse üksmeel paguluses
on pandud raske katsumuse ette.
Oleme sunnitud valima kas säili­tada
ja edasi arendada oma^ kul­tuuri,
keelt ja kombeid või aegajalt
loobuda ning assimileeruda sün-sesse
kanada ellu. Küsünus seisab
ka veel selles, kas Oleme üldse või­melised
ja suutelised eestlust edasi
viima. Arvan kindlasti jah, kui ai­nult
tahetakse.
Meieiilesanded on oluliselt suu­red
ja koormatud kohustustega ja
vastutustundega meie rahva; ja
maa vastu. Võimaluste täitmine
on tunduvalt püratum kui oh vabal
kodumaal ningon seotud raskuste­ga.
Sellest hoolimata on see prob­leem
reaalne ja seda tuleb teadli­kult
tunnustada ja käsüe võtta.
Kindlaid sihte ja tõek^idamisi
peab olemat müle järel käia.
Kui mei^ esiv£in^ad olid või^
melised alal hoidma eesti keelt ja
meelt seitsmesaja aasta kestel, kui
meie maa oli võõraste tallermaaks
ja kui meie isad olid vahnis oma
elu ohverdama, siis kui võõrad
võimud, jälle tulid meilt meie va­badust
röövima, siis ei tohi meie
väliseestlased unustada oma ko­hustusi
isamaa vastu.
Peame ise leidma isikliku sisemise
veendumuse ning seda omades
-! peame aktiivselt töötama^-raken-i
dama omi oskusi ja fejgmna koge­musi,
et saavuteda õilsaid eesmär­ke,
Inimesel keUel vaimsed juured,
kindlad itõekspidamiseid, vastutus-ja
ühtekuuluvustunne suudab edasi
kanda eesmärke, passüvselt aga ei
midagi. Kellelt saame meie eest
lust nõuda, kui me ise ei ole suute­lised
olema sellesania eestluse tõr-vikukandjaiks,
julgustajaiks ja
eeskuju andjaiks?
On Õigus, et oleme uhked oma
rahvuskultuurile, oma saavutustele
iseseisvust ajal jä ka võõrsü. Kuid
me ei tohi puhkama jääda loorbe­ritele.
Meie ei tohi lasta isamaali­sust
niuutuda ainult sõnakõlksuks,
mis esineks üksnes pidulikel üri­tustel.
Meie peame ^ ä süvenda^
maj säilitama ja edasi arendama.
Meil ei ole lubatud kurta ajapuudu­se
ja väsimuse üle, ehkki elame
moodsal ajastul, mü ajast tihti
puudust tuleb. Meie saamfe ainult
süs edasi areneda kui igaüks seda
omale südameasjaks võtab, selle
eest vaeva näeb ja oma kallist
aega seUeks ohverdab. Meie rah^
vuslikkus ja isamaalikkus, meie
kultuur, kunst ja teadus peab läbi
immutama ja suunama meie pagu­laskonna
ühismõtteid ja üksikisiku
tunnetusi. Ta
MOSKVA: Veaelas©^ oa Isftota-oma
tasakaalu Carteri oota­matute
a&isiõonide ialerafiBseBa
inJmõiguste, tuumarelvade vahen­damise
ja kalastamisõiguste kiisi-mustes.
Endine näiline sõbralikku.^
on asendunud nüüd avalikB BM-buškiikkusega
ning Moskva ei kri^
tiseeri mitte ainult Ühendrükide
välispoliitikat vaid ka šisepoliitUi^i
samme. Vaatamata J pessimistliku
le meeleolule hoiayad venelased
ikka veel kramplikult kinni detente
pohitika teooriatest, lootes, et
ameeriklased keeravad neile jäUf
lahti kredütide Ja tebnolöogia
kraajnd.:-.;;/y •
BONN: Lääne-Saksamaa Ja
Ühendriikide vahele on tekkinud
pärast Garteri võimule tulekut sil-inatorkav
pinge, kuna Läane-Sak-samaa
sotsialistlik. Yahtsas ajab
vaatamata suurtele tagašüÖökide-le
ikka veel endist Willy Brandti
leplikku idapölütikat ja kardab, et
Carteri inimõiguste rakendamise
jpolütika võib kujuneda Moskvak
ja Ida-BerliinUe lähenemisel ohtli­kuks.
Teiseks ei ole sakslasod eriti
vaimustatud Carteri tnumaenergt»
materjalide leviku piiramise polii­tikast,
kuna nende arvates on tuu-majõujaamade
asutamine hädäva^
Jälik praeguses energiapuuduse
käes vaevlevas maailmas.
PARIIS: Prantsusmaal ^
Carter suutnud äratada oma senise
polütikaga erilist vaimustust. Mai­nitakse,
et Carter mängib sisepö-
Utilistel pillidel Ühendriikide rah­vale
niag jätab hooletusesse oma
liitlased. Nü näiteks jäi ta iiks-kõikseks
Aafrika probleemide kor­raldamisel,
mille tulemusena tek
Ms võimutuhemik, mida asiisid
kiirest täitma Nv Liit Ja Kuuba.
LONBON: Londonis ei vaadata
arterile enam küi „maapähkUte
armerile". Tema juhtimise või­meid
küdetakse,^ kuid samal ajal
kurdetakse, et Carter läheb tagasi
vana kooli telgitaguste pplütUistsv
kombinatsioonide juurde.
ROOM: Itaalia pealinnas Imesta­takse
Carteri otsekohesust ning
tervitatakse tema ebakcöventsio-naalset
valitsemisviisi koi värske
meie otsinguis ja toiminguis elu­tegevuses.
f a peab andma meie koduie ka
võõrsil värvi ja Uu ning valitse­ma
meie keelt ja
neerivaks teguriks nagu seda
püüab väita A. Jurss, kellelt võiks
küsida, miks puuduvad .noored
kõigi^ oma paljude organisatsiooni­dega
hoQ>pis uue pildi.
LUGEJA
Ei ole küllalt, et kuuluda nime-üselt
ühiskonda või organisat­siooni
iliiiisadl.
Et kconduksiine ühiseks pereks
peame kasvatama endis ja meie
kaasmaalastes ühtekuuluvustunnet;
Tähtis on noorema ja vanema ge­neratsioonide
ja organisatsioonide
vahelme tihe 'koostöö ja iiksteise
mõistmme; See nõuab vastastikust
koordineerimist, resp^ti, arasaa
mist, head tahet, kannatlikkust j
taktifaiet ja ettenägelikkust.
Eesti keel ühendagu iheid kõiki
ja meie mõtteid ühisele arusaami­sele.
Kõneledes eesti keelt hing rõ­hutades'selle
ilu ning õiget tarvis^
tärnist, ülendame üht rahvusl%ult
itähtsamat kultuuri aspekti, k a tea
duslikud uurimised näitavad,/ et
noor kes valdab vabalt oma ema­keelt
õpü) kiiremini selgeks kia tei­si
võõrkeeli. Loodan, et teist ks:^
mitmed kavatsevad edasi arenda­da
või täiendada oma eesti keele
oskust, näiteks Toronto ülikooh
juures asuvas eestikeele kursusel
Püüdes kõneleda ikka rohkem
omavahel, eesti keelt, võiks kõne
alla tulla korraldada eesti noorte
hulgas vestluäõhtuid, kuš saaksi­me
mitte ainult lihtsaid lauseid
vahetada, vaid keskustleda päeva
kohastel teemadel m ü i ^ vajaksi­me
suuremat sõnatagavara.
Vanemad, aidakem kasvatada
oma järglasi samas vaimus naga
teid kasvatati kodumaa pinnal.
Toetage ja kutsuge kaasa meie
noorust iihiseestlaste ijritustele.
Usaldage neid, kuld ärge unustage
neid jälgimast, aitamast ja julgus­tamast.
(Järg lk. 7>
te tuulte toomist senisesse sumbu­nud
õhkkonda.
TOKIO: Jaapanlased on esiaigu
Carteri hindamisel ettevaatlikiid.
Nad ei kahtle, et Ühendriikide vä-lispolütika
allub praega täleHkuM
presidendi kontrollile ja jahtimise­le,
koid neil ei ole selge kuhu se<Lv
poliitika suundub.
Eeltoodud hinhahgud mäitavad,
et Carteri kohta ei ole välja kuju­nenud
enam-vähemiihtlast arva­mist
ning iga riik võtab mi pre­sidenti
sellest vaatevinklist, mida
ta peab endale kasulikuks. Üldiselt
tundub, et isegi Ühendrükide sõb­rad
on presidendi liue inimõiguste;
suhtes võrdlemisi ehma­tanud;
Se0 bn ka loomulik pärast
] p i ^ aastaid kestnud Moskva
kummardamise polütikat.
•oa
vait äge nurisemise kõmin pärast
seda kui Ühendriikide valitsus ei
andnud vene ametiühingute tege­lastele
sissesõiduluba San Fran­ciscos
toimuvale sadamatööliste;
aBietiühingute konverentsüe. Vent;
ajalefatede väliskommentaatorid
väidavad, et Ameerika Ühendriigid
süüdistavad N. Liitu Helsingi i ok
kulepetest mitte kinnipidamises,
kuid on ise kõige suuremad nende
kokkulepete rikkujad. Nii maini­takse,
et lisaks vene ametiühingwt0
tegelastele sissesõiduvüsade keel­dumisele.
On ameeriklased väga
Mtsid viisade andmisel nõukogude
aJaMrjanikele ning ei andnud isegi
sissepääsuluba sellisele tähtsale te
gelasele nagu on seda „Literatur-
Gazeta" peatoimetaja.
Moskva pahandamised on siiski
rajatad väga kõikuvale Jä lüvai^lc
pinnasele, kuna amewiklastele on
aimmu selge, et vene ametiühingu
/• •'•v/.(Järg..lk..3)