Vaba eestlane , September 13, 1983

              V ; / Teisipäeval, 13. septembril 1983 —r Tuesday, September 13,1983
f eisipäevcif ja nef jopäevd
iiiiiiiiiiiiiüiiiiiiiiiiiiitiiiiiissiiiiiiiiiü^i
\
„Sedä kõik^ ma
Aga kuidas ta ikkagi
žsai?"^-;;:-
,,Meile;.tuli uus pbataja. VairstI
aõudis too, et tööpäeva algul olgia
igas osakonnas töötajad kohai. See-
Kohtasin vana tuttavat, kunagist ga taskusse... Kõik olid sellega
töökaaslast. Seisime tänavanurgal, mii harjunud nagu iganädalase "
mõlemal oh kiire, rääkida miUestki petshinõupidamise või muu
olulisest õieti pole, aga niisama tusliku üritusega."
lahku minna ka ei kõlba. Eüsism:
„Kuidas Harrij! läheb?"
„Ah, Harri ei tööta meil eiaaM —
Jäi kogemata kohast ilma."
„Kogemata?"
Taandusm tnimvoolust välja ma-
Jasema äärde - asi hakkas mind peale teatas Harri, et tema küll
huvitama. Nüpalju kui mäletan, oli nü suureks pugejaks ei hakka, et
Harru hea koht: iseseisev töö, pai- juba hommikul tööle tuleb. Ja viis
Ju vaba aega, palk nagu mööbliau- juhatajale lahkumisavalduse. Juh^
to laadijal taja olevat teda imestunult vaada-
„Nojah, knanis nii v ä l j a . . . Sa nud, pomisenud midagiÄastna-ju
tead Hanit: solvus iga töUasja «"= see. on tee siiras
peale, leidis alati, et taUe tehakse s o o v j a võtnud avalduse vas-iUekohut.
Vähemalt kord nädalas J"-Hani oH jälle potamatu^st nn
andis lahkumisavalduse. KoUeegid kangestunud, e « ^taibanud a
või iUemused veensid teda süs, et dust ka tag?si kiwida. Igatahes^
võtku avaldus tagasi, ärgu mängi- oh tehtud ja Haminedt varstn
gu narri. Parist väikest palumist lamud-pistiski
Harri paberi kannatajanäc- KULMR RAUDNASK
MiiiiHiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiniiHiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiw
Luge;@ kir]ufah:
fisioonide asemefd
realistlik arusaamine Äärne Vahira kiri
Kuidas venelased tulistasid all^ Soome
reisilennuki ..Kaleva" --^ Eestlane Harald
sündmuse peatunnistaiaks
me Korea reisilennuki allatulistamine venelaste poolt Sahhai»
lint saare läheduses annab põhju^st analoogilise juhtumi meeldetuleta»
misek^ 43 aastat tagasi, kui 14. juunil 1940. a. venelaSste hävitaja­lennukid
tulistasid alla teel Tallinnast Helsingisse Soome reisilennuki
„KaIeva*'. Surma said lennuki meeskond ja kõik reidjad — kaks
sakslast, kaks prantslast, iiks ameeriklane, üks roots^sme ja üks eestt^
Lasknüne oli üks huvitavamaid
suvises tegevuses. Kuuendal nädalal medaleid saavutanud. Pildil vasa- tud seletustele.
Soome valitsuse poolt moodus- õnnetuspaigast 3—4 meremiili
lati lennuki hukkamispöhjuste kaugusel olnud eesti kalurid kii-uurimiseks
komisjon kolonelleit- rustasid mootorpaadiga kohale,
nant P. Varise juhtimisel, kes üle hakates koguma veepinnal hõlju-aastä
hiljem, 1. juulil 1941. a. vaid postikotte ja esemeid. Kuid
koostatud protokolliga lõplikult pea saabus kohale Vene Q301
vahejuhtumi selgitas,mille. üksik- tüüpi allveelaev, võttis kaluritelt
asjad suures osas tuginesid eest- päästetud kraami ja selle järele
Jõekääru lastesuvekodu lase Harald Mangi vande all än- ajas nad minema, ise otsimist jät­kult
laskeinstruktor EnderKuberg, Märt Mats©© — hõbe, Lydia van
Ja Elmar Kütt'
kätes. Üks eesti kalureist oli siiski
,,Kaleva" aUatuHstamise ajal H. saanud peita ühe sakslaste port-
Foto: J. Säägi Mang oli ajateenija- sõdurina Ke-felli ja ühe lennukiosa, müles oli
tuletornis. Juba paar nädalat tihedalt kuuliauke. Need anti üle
enne „KalevaV hukkumist oli mär- Eesti piirivalvele Keris. „Kale-gatud
Vene allveelaevade patrul- vai" obud 109 kg posti, sellest
, ]imist Soome lahes Tallinn—Hei- suur osa diplomaatilist, langes ve-singi
lennutee kdhal. 14. juunil rielastele saagiks, i
1940 tuletornis Vshil olles nägi H Sündmuse pealtnägija Harald
Mang tugeva kiikriga „Kaleva" Mang, hästi tuntud paljudele To-
Ootan huviga järgmist- eesti leh- Möödunud kolmapäeval toimus EKNkorra^^^^ Kanadat külastava Aarne Vahtra pressU^onverents lahkumist Eesti rannikult ja kahe ronto eestlastele,' suri 19. juulil
te. Võibolla iloen sellest, et Esto simseüe eesti ;ajalehtedele, kus^^t SB2 tüüpi hävitaja lähene- s.a New Brunswickis. Ei ole tea-
Valley visioonivormistajad on ees- Ja mitmesugustest väUsvõitlusli^^ eestlaste olukorra kergendamiseks. Aarne Vaht- mist sellele. Need asetusid„Kale^ da, kas ta sündmusest pn- pike-kuju
võtnW McMichael Canadian ra on eliiötutselt keskkooU Joonistusõpetaja, ke Teatrivaliteuse juhatajana hüppas Prantsusmaal va" mõlemale poolele umbes 50 mait mälestusi kirja pannud või
Gollection'ilt ja Group of Seven'ilt oUes vabadusse Ja Sai seal kolmeks aastaks poliitilise põgen^ staatuse. USA-sse tulles sai temast ka meetri kaugusele. Nü kestis kuni mitte; küll peaks sellest teadlik
ja kavatsevad lahti kaevata kõigi Eesti Vabärügikodai#, kui Eest Prangli saareni. Siis üks SB2 las- olema ta abikaasa Ihne Mang-võõrsil
surnud eesti kunstnike, kir­janike
ning muusikute hauad ning
nende luud-kondid üle kanda Es­to
Valley'sse.
On haruldane, et meü praegu­sel
^jal visioonivormistajaid üldse
SUUNAB • KOMMUNISTLIKUS
PARTEIS
de hulka kümme noort Soomest, t^^^^ „ .
- Kuid see ei ole nüvõrd po^^^
örganišateioonina Imi . t ö ö 4 e Ä pagulased peavad kõÜd punasteks. ümseks -põhjuseks oh sellel x>leva
Kirjeldades Eestimaa Kommu­nistliku
Partei võimu ja õigust VENESTAMINE
leidub ja neid tuleb hinnata, kui- om^ead tegutseda eestla^^^^^^
_ . .t . . . . . - f sulikuma eesmargiga, selgitas ta
VEKSA organiseerimisega lähen- ^^'^^^ .,Kaleya"^ lend rohke diploma^^^^^ posti katte-das
partei kogu probleemi. Nüüd ^.^^f " ^ ^ ^ ^^^^S" saamine, pli ju tamias U maaü-onkoitakti
saadud teha vaid indi-: ^ 7^^^" ^ tekib kusmius, mis
Teiseks küsimuseks oli: kui M viduaalsel alusel. Kodumaal pole ^ Suski lend jatos edasi 400- põhjustas Korea reisilemiuki alla­gi
visioon on mmitunud utoopüi- ^ Ludu parteisüsteemi. N. Liidu on venestamise oht? A. Vahtra se- inimesed Oma ideaale maha müü- f ^ ^ y ^^f^ merepinnast, tulistamise? Vaevalt venelased i l - lf\ ^'IS suudavoistelda Mc- KommUnistliloi Partei otsused ei letas et Eestis ori 1,5 müjonit ela- mid^^eUö^^^ ei vaata ma h a l - ^ f ^ V ^ ^ ^^^kus ma kmdla sihita nskisid rahvus- r^Tc ITT A voi tule automaatselt teistes ^^^^^0^ teatritruppidele, kes f^^^^ teiselpool lennanud vahelise skandaali väljakutsumise-
Banff School of Fme Artsiga, mis des täitmisele, sellele järgneb Ees- Eesti Hnnad pole^^^ ^^^^e^^^^^ Kui kümnest Vene lennuk tõusis nuud „Kale- ga. i ^
on loodud miljonite doUantega ni- üma^Kominunistliku Partei om^^^^ .^d^ T "
gi raüalisel toetusel. ^ p(M)hlek6handus, kus otsus jääb linn. Sügisest peale ava siis sel pole kaalu. ^
Eestlastel on kullalt metsa, ise» põhiselt samaks, kuid-on tehtud ^^^^^to^
gi vett ja spordiväljakuid. Suve- suupärasemaks. Ta arvas,' et ei eestikeelseid kool^
laagrid aga vae^vlevad laste- ja ra- gaa palju arvestada kohalike olu- kasvab 6-7000 aastas
hapuuduses. i , kordadega, kuid Mrokräatlusetot juurde j^^^
Torontos meie ja mejapsedko- võib mõiida jätta tegemata. Ta kuv mass otsib ,,täieliselt arenenud Kodumaal on inimestel kahtle-guneme
Ohuta, akendeta, vaikes- pole kuuhiud, et mõni vabariik- sotsialismi'', millest on kuuldud mata sümpaatia dissidentide vas­tesse
keldntubadesse Eesti Majas, nfc- Kommunistlik Partei haka- palju räägitavat , tu, kellele vaadatakse kui surma-
Tartu College'is ja kirikuis. Need nuksN. Liidu p> vastu. TegelÜoüt^^^^^T^ lihtvenestamise- mmejaüe. Eesti rahvuslike lüku-on
umbes samasugused kui mone- katsutakse juba ette kohanduda ^ suudab eestlane vastu panna, miste ümber on samasugune sega-de
• korteiimajade pesuköögid, ülevalt tuhiud käskudele. Segaabielude arv ori Eestis väüc- duš nagu pagulaskonnas, sest eesti
,Tähtsamaik)s' üritusiks uunme A. Vahtra, arvab, et Eesti olud sem kui teistes' mduvabariikides, rahval pole vaja referendumi,
ruume ^Latvian Cultural Centre'ilt ohiuks tundiiyalt teised, kui I. Kä- Jka selle vastu mõistetakse seista, omaaegne konstitutsioon peaks ole
va" tasemele omakorda seda Ke­ri
kohal tulistades.
Vähe aega Iselle järele Jäi „Kao
ieva^^ vasem mootor seisma, oli
näha suitsu ja tuld, lennuk kal­dus
vasemale. küljele ja soösfe
nierre.
Lennuk lasti alla Sahhahnl saa-ire
madalates rannavetes, uus
annaks venelastele võimaluse
selle jäätmete uurimiseks, kui
lennuJds leidus midagi, millest
on huvitatud.
Endel Toiger
Söndmtfsfe fcofeiscfer Eesti Seltsilt
või mujalt.
Toronto Eesti Seltsi korralme
Reedel, 16. septembril kell 7 õ. pealcoosolek toimub nelj apäeval,
bini plaan õnnestunuks. Tema tah- Kuid on eestiasi, kes ei mõista ma alles kehtiv, ühisrüide.loomisel Tartu College'is AK, EKN Ja TE 22; septembril, s.a., algusega kell
Esto Valley visioonivormistajad tis Venemaalt tulnud kommümste enam tulevikku näha. 40 aastat sel- aga tuleb ehitada usaldusele.
— tulge tagasi reaalsusse! Ärge lõ- Eestis kasvanutegä asendada; te- lise poüitilise rezhiimi aU on võt- Edasi ta puudutas võimalusi
hestage meie i^hiskonna^ ressursse, ma väljavalituks oligi Väljas. Kuid nud^^^ elujulgüse, et suudetakse koostööks balti rahvaste vahel,
rohkem ja rohkem. Meid on isegi Käbin l^ukutati vähemtähtsale ko-kunag^^^^^^ aga isegi eesti organisatsioonidel
vähe. Veel vähem neid, kes ühis- hale paigutamisega ja Väljas saa- vuse struktuuri taastada omavahel koostööks,
konnas tegelevad. Meil on hulk deti maalt välja saadikuks Venet- on põllumajanduses palgalisi 100— kuidas saaks siis ühendada erkah-segaabiehisid
ja juurdekasv on väi- sueelasse. 120.000, mülega omaaegne tugev vaid. Pariisis tegutseb internatsio- . . , „
^e- , Nüüd katsub K. Vamo Käbma agraarne ühiskondlik kord on muu- naahie Vastupanukeskus, USA-s ^ " f lendav Aeroflot reisilen- ^ ^j^^^- Toronto Eesti Maja klu-
Proovune kiill vüjelda meie süsteemi segi ajada, ühe maakond- tunud. Tööstus pole hu BATÜN jt., kui need kõik suudak- alla nädal tagasi, km biruumis. Kõik liikmed on kutsu-kultuuri,
kuid meie. keel on häda- uku parteijuhi teisale paigutamisö- tist, vaid k^^^^^ sid koos töötada, süs nad võiksid ^^^^ff^^^ Ata lennuväljale ošavõtma tutvustamisõhtust,
Seltsi korraldusel tutvustamisõhtu. 6.30 õhtul Toronto Eesti Maja
' klubiruumis. Kvoorumi puudiuni-i
i A N N A l i i i f ö sel on koosolek otsusevõuneline
UOnneTUS ^ks tund Wljem. Toronto Eesti
VenemCiCll Seltsl raamatukogu avatakse Hik-
. - . , . metele neljapäeviti, alates 29. sep-
•MOSKVA - üks nõukogude sise- tembrist, s.a., kella viiest seitsme-ohus.
Lugege läbi ,Keelesügis' saadab pensionile 60-aasta- Kunagi kats^^^^ hirmutada nõukogude võimusid.
(Vaba Eestlane nr. 62)! — Ei tea seid mehi. Teiselt poolt ta asendab lastele samas koolis haridust anda,
mis keeles see satelliidiühendus eestiasi venelastega. Vainoga on kuid seUest loobuti, se^
Esto Valley'st aastal 2001 kull lugu, et tal puudus ettevalmistatud vahel muutusid sagedaseks^,^
toinuiks?!! Esimeses järjekorras kaader, ta isegi ei uskunud sellele seks. -
tuleks meil toetada eesti keele õp- kohale pääseriiist. Väinol puudub '
petooli Toronto ülikooü juures. rahvuse probleem. Alul rääkis ta EESTI KODU JA PEREKONDA
Kui ettevõtjaid veel- leidub ja väga viletsalt eesti keelt, aga nüüd POLE SUUDETUD PURUSTADA
kui tahame raha kokku panna, juba määgib päris hästi ja teda võib
Snfc-f?^ ^^^^^tes^ aset Tartu College^is!
reedel, 16. septembril, s.a., algu»
metatud vas 5. s etepatetems,b tiüoi, s aaevaa ldÕantni eMtuossekst- sefg a ke•ll 7 õh1t uxl*. i Sissepääs on« Jt a­•
^möaykirim; « .ui w^ / rm-4.i tavli , e\t^ suru^im^c tuD D suta, mng pakutakse suupisteid ja
Kodumaal vajatakse rohkem in-^^^J^^
formatsiooni. Radio Liberty on hai- f^^^^i 72 reisijale ja viiele mees-vasti
kuuldav, Amerika Häält sega- ^onnaliikmele. Tegelikult on kõik
takse Poola sündmusist alates. In- N. Lüdu siseliinide lennukid alati
täidetud viimase kohani. Teadadnne
0
is
oleks vahest möistiikum Torontos üldiselt targaks meheks pidada. A. Vahti:a kurtis, et informatsioo- formatsiooni suunamme kodumaa
luua üks ühine Eesti Kultuuri valimiste puhul näeb EKP ette ni saabub vähe eestiastele.Eestlas-le peaks olema^^^^^ü^^^
Keskus — eesti lasteaed, eesti kohtade struktuuri, mis täidetakse tel pole selüst lütiast nagu on lee- siooni tähtis ülesanne. Solidaarsuse
koolid, arhiiv, muuseum, kunstiga- pj^^^g- hoovide ja Wfadüstek^ Elatakse läkitus Ida-Euroopa rahvastele ei
lerü ija muusika-osakond, kus ggi^^^^^^ y - „_
juurdepääs' meie ajaloopärandeile mõistes ei ole. Juba pool aastat eri- gistreeritud alkohoolikut, tegelik selle vastu miitinguid korraldama, raputas Napolist lõunas olevat piir- tajalükmete abikaasadel koosole-oleks
kõigile kättesaadav. Võib- tehakse küidlaks, kes tuleval ^rv. peaks olema 12O.000, Valitseb Lätiastel on informatsiooni saatmi- konda, põhjustades paanikat aga kust osa võti;a.
olla sobUcs selleks praegune Eesti aastal kohtadele valitakse. Väga l^iäegalööm^^^ ne paremmi korraldatud. Me ei to- ^^**e ^^^isemaid vigastusi. Tuge- irö« ; n i « , r < >f
Toronto Eesti Meeskoori Nais-sektsiooni
peakoosolek peetakse 20.
_ sept. kell 19.30 Eesti Majas; Palu-
NAPOLI - Seeria maaväringuid takse kõikidel lauluvendade ja toe-
Maja korralike juurdeehitustega, harva on kedagi esitatud kandidaa- Kuid teatav lootus on nooremas W^^S^^^
Esto Valley unistus tuleb 30 ti maha vaütiid. Kord Moskvast põ^^^ ^,5. ZO vanemat mimestjaid
Käesolevat teadaannet palutakse
aastat liiga hilja — siis aga ei oi- saadetud komsomoli teine sekretär heb. Eesti kõdu ja perekonda t^^^
nud meü raha ja vahepeal oleme valiti maha. pole veeil suudetud purustada: Ikka rivaid s^a^^^
.ise ennast kümnesse kanti lõhesta- Nõukogude parteiaparaadis män- peetakse^M
hnd ja krunte ostnud, mida nüüd gib osa poliitiline fenomeen, et us- takse edasi uskumusi,
enam ei suudeta või ei taheta toe- tavad parteiliikmed ei pääse kõrge-tada.
maile kohtadele, sinna pannakse SUHTLEMINE
Kui meie vanemad Kanadasse seni tähelepanemata ohiud käsku VAXISEEStLÄSTEGA
tulid ja raske, madalapalgalise täitvad liikmed, sageli just vene
tõttu haigeks.
T. E. fl^. Naissektsiooni Juhatus
Järvalased!
KAS EESTI RAHVAS
OOTAB MUUDATUSI^?
lihtsa tööga elu võõrsil alustasid, lannadega abielus olevad mehed,
tegid n ^ kõik mis suutsid, et *
: eesti ühiskonda ja keelt säilitada. ÜLIÕPILASMALEV
Noored, kes siin kasvanud ja ha-mõju
all. Kuid ka N. Ludus on Tere tulemast Jõekäärule 17.
probleemid. Seni olid ülikoolide sept. kell 2 p.l. järvalaste kokku-
Juures sõjalised õppused, mida ar- tulekule. Kõik, kes on sündinud,
vestati ajateenimiseria,. Tänavusest üleskasvanud või koolis käinud
sügisest peale neid enam ei ole. Järvamaal, olete oodatud!
V.-
Lõpuks küsiti, kas eesti rahvas
ootab muudatust? Keskmine ^^r^^ „ „ „
üheks küsimuseks Ä. VaMrale yas ootab, vastas^ ^ V ^ et Vene- Põhjü^ksr i S e ' ^ ' Infõmatsio^^helistada: Leo
oli mida arvatakse kodumaal rah- maal t ^ ^ Pj.ii 251-0737, Helmi Ründva
va hulgas ja komriiunistüküs par^^^^ to^^^^^ -
riduse saanud, -teenivad hästi ja 1964. a. organiseeriti üliõpasma-^^^^^M^^
suudavad küllaldaselt toetada eest- lev noortele suvetööd ja teenistust ajad omavahel suhtlemiseks ön r^^valükumised. Nüüd on dissi- rahvuslikud liikumised maailmas
laste ettevõtteid, kui nad soovivad, võimaldarria. See ori olnud 3000- maha magatud. Nüüd on niuutu- sentide lükumine maha riiurtud. kasvanud, see liikumine võib osu- „Vaba Eestiases" nr. 66 aval­o
i d aeg, et jõuaksime ühise- liikmeline, 300 rieist on pääsenud nud ko^^ olukord on äärmiselt tuda jõuks vabale arenemisele, lõ- dätud artiklis «Kotkajärvele mu­ie
arusaamisele ja nõustuksime Ida-Euroopässe ja mitm Vene- maks, kuid varem võinuks sellest tõsine, Venemaa bn meeletult suu- petas Aarne Vahtra, kes järgmisel retsetakse traktor" on sattunud
töötama millegi heaks, mis oleks \maale. Eesti üliõpilane on ehitanüd^^^^k^ xBhekorä. resõjamKsmaga. Maailma kolmas õhtul avalUcul kõnekoosolekul kä- skm Silver Kase. telefoninumbreiš
realistlik, praktiline ja vajalik. nende aastate jooksul Kamtsatkast Meie vaenlane mõistis seda väga suurem relvastatud riik on Viet- sitles veel teisi kodumaa problee- eksitavad vead: peab olema kodus
, MAIE LIIV Ida-SaksamaäBi.-Tänavu^^^^^^ pag^^gkönnaš-nam, miš-o ' .: . . ' ., 267-8027 ja.töör869-2556„ ;