Vaba eestlane , August 21, 1979

              Nr. 62 -mm vmA EES-n,A^T teisipäeval, 21. augustil ig^yg _ Tuesday, A i ^ t 21, Wd
•^•"««^^•"«'••«.(WKtJIP
itekt&i
0
S5
33
3S
35
40
m
13
65
iC
75
|50
.20
85
40
40
20
20
20
§0
15
40
30
30
40
40
20
25
25
50
40
m
50
50 m
40
49
bnda, et „ta kõn©=
(eit, aga on karja-
|7õt tatarlane "või
Venelast naiseks
lehele ikka olnud
ja praegugi.
Itumine venelasse
[e eestluse rahvus-iagrite
hiilgeajal
Irahvaste
alati, et
Paabeli
nad on
aelased. Ukraiola-
Idi olla „zaapad-
)la kodanik. Nen-
1, nad on oma val-
[elikkumusest hoo-lelaslilaid.
Peasek-
Leonid on selgelt
binlasel on kerge
Isem loii venelane
ei saa sõnagi kir-
[lu- ja armastuse-jadeemik
Gustav
le teenel ei tule
letust „Venemaa
Isõunusõnana. G.
Iide sellest, et mit-
Iretist, vaid isegi
|ib tulla head, mi-
IPole mõeldav, et
sest mõeldes aka-lustanud
segarah-
Jlõisimused. Oleks
lanud, siis poleks
likitud, olgugi, et
palju häid mõtteid
on osanud tuua,
lor maganudi„Vä^
te E. Ä. Hindrey
4
i
•IMIiil
Room 1002, Royal Trüsft Tower
Toroisto DonünioiB Centre
Postiaadress: P.d. 326, ToroQto
Ont. (Bay & King) M5K im
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
133 Richmönd S t W., Ste m
. Toronto, M5H 21L«3 ••
Tel. 364-7072
1
Chartered ÄccbnntanI
:55 Uaiversity Ave., S|©. 6©$
'Tel.-862-7115
- Toronto, Ossi M5J 2H7
1,
sr
- A • •
ui
c i
ca
N
•E
eo
I
„Vaba Eestlase" toimetuse Ja
talituse asukoha plaai
TOIMETUS JÄ TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-m.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus ^ 364-7675
Toimetajad kodus '
väljaspool tööaega*
Karl Arrö 766-2057
Hannes Oja 481-5316
Kuulutosi võetakse vasta:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella l«l-ni ja
nädala teise ajalehte kyni kol-map.
homm. kella U-ni.
KUULUTAMINE!
VABA EESTLASES
on tasuvi ajalehe laialdase
leviku tõttu. •
Enulutuste hSnmaä: ... .
üks toll ühel veeru! $3.25
esiküljel - - $3.75
tagaküljel : J . . . - . $3.50
KUULUTUSI. VÕTAVÄB
VASTU: '
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Bos 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251^495
2. Mrs. Leida Marley.
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
^ ^ ^ ^ ^ ^
AARAND ROOSI
J A
Eestlaste elukäik Türgimäai
;.;.17f lk. • - :,. •
$4.-» -f- saatekulu 20 c
Müügil VABA EESTLASE juures
Meie tuntumal ja populaarse­mal
noorsoo- ja skaudijuhil skm.
Herbert Micbelsonil täitub 27.
aug. 75 a. Võib öelda, et H.
Michelson on lüks suuremiate ko­gemustega
ja oskustega eesti
skaudijuhte, kes. oma senini käi­dud
elust on 160 a. pühendanud
noorsootööle, priti aga skautluse­le.
See töö on i olnud äraarvamata
suur j a väärtuslik, mida ei saa
mainida mõne reaga, vaid sellest
võib kirjutada raamatu. Seda ar­vestades
võib H.M. nimetada
meie ainukeseks peaskaudiks.
Oma skautliku töö põhialused,,
treeningu ja oskused omandas
H.M. Inglismaal kolme kõrgemal
kursusel (Gilwell-kursusel) ja
1939.. a. • anti talle skauMiku Maa-ilmabüroo
poolt õigused samasi-suliste
kursuste korraldamiseks,
millega sai alustada alles Saksa­maal
põgeniku-aastatel • 1946—49,
korraldades kolm kursust, neist
üks etnilistele! skautidele.
• Herbert Michelson on pärit Tar­tumaalt
Kudinalt, kus ta vestis
lapseea. Kümne aastaselt koos
vanematega asus ta Tartusse, ikus
jätkas kooliteed linnakoolis ja
Poeglaste /Keskkooilis ning hiljem
täiendas end mitmeil kaubandius-likel
kursusil. Oma püsiva teenis­tuskoha
sai ta E.K.Ü. „Postimees"
raamatukapluses, olles siis 17. a.,
kus ta määrati Jaan TÕnisoni
pootl selle suuräri juhatajaks.
Selle kõrval oli H.M. veel Eesti
Turistide .ühingu Tartu Büroo ju­hataja
ja kuulus aktiivse liikme­na
mitmesse Tartu seltskondli-kusse
j a kutse-organisatsioom.
Huvi noorsootöösse tärkas H.M.
noorsookirjanik Erik Laidsaare
mõjul ja eestvedamisel 1918— 10.
a. paigu enesearendamisringi „LO-v
i " koosseisus.; Sealt viis tee
skautlusse. Nii kasvas ja kujunes
H.M. varsti üks- aktiivsemaid ja
organiseeirimisvõimelisemaid Tar­tu
skaudijuhte, kelle ideed ja töö­võtted
leidsid aktsepteerimist ja
rakendamist ka väljaspool Tar­tut.
Sellest peale algas H.M. tõus
skautllkul eduredelil ja 1924. a.
oli ta juba skautmaster ja valiti
Tartu Sk. Maleva juhiks. 1933. a.
sai temast eesti skautluse üldjuht
ja 1934. a. E . Sk. Maleva Peastaa­bi
ülema abi. Oli 1932. a. eesti
sikautide lülerükllku II suurlaagri
juht Vajgerannal, Pämumjaal ja
samas ülesannetes 1936. I I I üle­riiklikus
suurlaagris Paralepal
Haapsalu lähedal.
Äraarvamata suured teened on
H.M. eesti skautluse uuestisünni­ga
Saksamaa põgenike laagrites
1945—1950. a. Tema töö tulemuse­na
koondus kahe aasta jooksuT
kogu Lääne-Saksamaal ligi 2000
skaudipoissi 52 iüksusse, kes olid
rakendatud skautlikui printsiibil
rahvuslike tavade ja töökavade
alustel. Tema algatusel pandi
1949. a. alus eesti skautluse kesk­organisatsioonile
,Eesti Skaudid
Pagudluses". See sai eelkäijaks
praegusele Eesti Skautide Liidule
ja selle Keskbüroole. Selle pea­sekretäriks
oli i H.M. järjest 6
aastat ja hiljerri aastaid välissek­retär
rahvusvahelise läbikäimise
ülesannetes. 1
Saabunud'Ühendriikidesse 1950.
a. leidis H.M. esialgul töökoha
Pittsburghis, Pa. ühes vabrikus.
Aasta hHjem kutsuti ta Phila-delphiasse
sealse Boy Scouts of
America Councili treeninglaagris­se
Breyerisse ametisse, kus ta
teenis kuni puhkepaigale mineku­ni
1973. a. septembrini, seega kok­ku
221/2 - aastat,: millest 20 a. di­rektorina.
Oma teenistusliku töö kõrval
ameerika skautidega leidis H.M.
ka aega eesti skautluse ja sama
ka gaidluse heaks kui ka üldiseks
rahvuslikus noorsootööks.
On olnud P.-Ameerika II, Ees­t
i - Päevade peakomitee esimees
ja korraldanud ülemaailmses ula­tuse
eesti Raamatu Aasta.
Suured teened skm. H. Miohel-sonii
on eesti skautluse tutvusitar
misel ja esindamisel rahvusvaheli­sel
foorumil. Ta on osa võtnud
esindusüksuse ; juhina paljudest
välismaa skautide suurlaagritest
j a maailma jamborsed^t ning
rahvusvahelistest skäudljuhtide
tipipkönverentsibest..
K a sportlasena on H.M. tunmusr
tust leidnud kergejõustiku ja kiir­uisutamise
aladel. Alates 19Ä1. a.
kuni 1944. a. Vqttis ta osa ligi 200
võistlust^t mitimjetel
iiiiiiii:
•"n:inSH::Hii;Hi!xii;:::H!n;i;!:|[;i
i n r ^ _ M„ r
i i i l l i i i i l g l l ^^
iüiiiHŠiiiiiiP-'
: ; n i i t^
";:nmrr;ii
asiiiiiiiliiiH
IHIIiillillllH^
Vana Talliima tänavapilti mõjutavad märgatavalt vene sõjaväelased. Pildil näeme pimamadniseidl
Pikk jalga mööda alla sammiums.
Vaba Eestlase talituses:
REET — eesti rahvalaiflle-. •.
• .Reet- Hendi-iksQE ^
PEEGELDUSI - Rene üferi viisad
Leida Järvi, Andres Raudsepp
" i . i •
Nüüd, kus heinaaeg hakkab ko- hulga sugulasi ja sõpru, kes õhu-dumaal
juba lõpule jõudma, lei-; tavad, et noh, kutsuge ometi kul­ti
äkki, et individuaalheinategijaal, la. Kontserte paikutate rahkrni
puuduvad loovõtmiseks rehad.
Nüüd, k u i eramaapidamisi on hin-dama
haikatud j a mõnes osas ka
linnaelanikele varutud, olevat hä-või
mitu tükki korraga, kui hüd-lane
kibedal töö ajal vastu võitta
jõuab. Revidendidki tulevat kohar
le. Tehakse igat sori ekskursioo-
. r * . . ^ ^ nr ^ . , .Olevat veel võimalik, et lähed
KAJAKAS ~ Kodused kajad eesü f ^^^sa ja kombineerid seal ise re­ha
moodi riistapuu, aga kuidas
peavad tegema linnaelanikud.
Need olevat olnud püštihädas,
kelle aias samuti hein tegemist ta-da
heina kogumisega. Maaoludes ne, sest Hiiumaa olevat suvel ilus
ja on saanud moeasijaks. Paloud
kohvikust Kanadas
TÜLE RÄNDAME MÄNDIDE
VARJU Eesti gaidide ja
skautide laüIe suurlaagritest
LASTE MAAILM —^Helmi/Betlem'
EESTI RAHVA- JA JÕULULAULE
Ellen Parve
LAUL SINULE-~ Jüri Lipp
Plaadi hind koos saatekuluga . •
$6.—
LÕUNAMAA L I N N V
Andres Rsudsepp ($7.50)
tulevat sealt otsima möödunud
aegade idülli. Imestavad, et miks
on saarel liiga palju autosid,
miks naised istuvad autorooli ta­ga,
kannavad moekaid riideid ja
Eesti Vabadussõja ajal 4-nda
Kitsarööpmelise Soomusrongi,
ülemana tegutssenud Endrik
Tamm tähistab oma 85-ndat sün­nipäeva,
29. augustil Lakewoodis.
Juubilar sündis Valgamaal,
TõlIiste-PMndsil. Oma alghariduse
sai Uru vallakoolis, Hargla kihel­konna-
ja Valga linnakoolis. Aas­tal
1912 õppis päõllumajandust
kuuekuulistel põ-llunduse kursus­tel
Tartus. Selle järele sürdus
Soome edasi õppima, kus ta
mobiliseeriti 1914. aasftal tsaaxi
sõjaväkke. Krasnoe Selos lõpetas
allohvitseride kooli. Sealt läheta­ti
Oranienbaumi lipnikkude koo­l
i ja pärast kursuse lõpetamist
ülendati 15. oktoobril 1915. aastal
lipnikuks. Saadeti Riia rindele
3-nda Siberi Küttide divüsi 'käsu­tusse.
Riia rindel võideldes sai
haavata. Paraneanise järele ko­mandeeriti
tagasi Rüa alla oma
polku.
Juubilar ilmus 15. mail 1917.
aastal I Eesti jalaväe polku ja
määrati polgnülema poltooiik A.
Tõnissoni poolt 2 roodu lülemaks.
Saaremaa ja Muhu kaitsel langes
4. okt. 1917 sakslaste kätte vangi.
Vangilaagrist vabanedes saabus
kodumaale tagasi 6. mail 1918 ja
i t a t s 30. nov. 1918 vabatahtlikult
Tallinna ohvitseride reservi, iotst
määrati Rakvere 5-nda) .jalaväe
polgu Ö-nda roodu ülemale.
Selle rooduga läks juubilar ko­heselt
rüidele Rägavere kaitsejoo­nele
ja võttis osa kõigist lahin-
.guist, (kuni Narva ja Pihkva lihna-de
vabastamiseni. Ülemjuhataja
kindral J . Laidoneri käskkirjaga
määrati Kitsarööpmelise Socpus-rongi
nr. 4-nda ülemaks ja küdu-väärse
teenistuse eest ülendati
staabikaptenist — 'kapteniks.,
. Sõjaväe teenisitusest I lahkus 6.
mail 1920. aastal j a asus Riigimaa­de
Ringkonna valitsejaks, asuko­haga
Tarvastus. Jätkas pooiel-jäänud
õpinguid Tartu ülikooli
Põllumajanduse Teaduskonna
metsaosafconnas. Viimased eksa­mid
ülikoolis sooritas 1938. aastal
j a on alates 1936. aastast korp!
Prat. Bstica luge. Juubilar õppis
töö ja tegevuse kõrval. Ta pidas
Vabadussõjast saadud asundus­talu,
olles k a riigimaade asjaaja/.
jaks Tarvastu metskonnas, Võrts­järve
kalanduskontrolöriks ja
Tarvastu iKaitseliidu Malevkon­na
pealikuks. Sai Vabadussõja ve­teranina
tasuita prii kooli ikuni
hab? Äridest aga peale raudreha miks saarele uusi maju ehitatak- ülikooli lõpetamiseni. Omab Va-pole
midagi saada olnud. Nüüd
ongi selgunud, et loovõtmise re­hasid
Eestis üldse enam ei tehta­vat,
kuigi tehakse labida, kirve
ja teiste tööriistade - värsi. Nuri­seja
usub siiski; et tulevaks aas-
S8? Kuigi enamik külalisi hüdlas- j badussõja mälestusimärgi, Rakve-tele
rõõmu tegevat, olevat kastel-1 re 5-nda jalaväe polgu sõprussör-si,
.'kelle käitumine panevat pead i muse. Kaitseliidu Valge ja Kotka
raputama. E r i t i olevat lüselemist ristid.
Rohui^üla sadamas, kus praamile
tahtjate järjekord tihti pikaks Kommunistide esimese okupat­siooni
ajal pidi juubilari veetma
enamuses selle ajast metsas
paos.
Saksa akupaitsiooni ajal oli
taks neid juba valmistatakse, venivat., ü h t ^ ^ olevat siis
Nüüd on heinaaeg nagunu läbi. niisuguseid, kes tähtsustundest
* I rinna ette lükkavat ja ütlevat ene-
Aastaid on tehtud jut)tu sellest, | se õigustamiseks: „Ma olen pea-,
et Pärnu vallikraav, mis asub imnast, Mina pean peale saama.*' j määratud Eesti Rahvaühi^^^^^ ju-ajaloolise
Tallmna värava vahetus jää^u maha kõik teised, nende! hiks Viljandimaal ja 5. märtsü
i läheduses, linna ühe kauneima • hulgas muidugi k a teised pealin-11944 aastal määras kol.-ltn- A.
edukas oli ta jooksudes ja teivas- Z^I.If^jf'^^ \ ^^^^ ^^^^^ Tom^ander juubilari Viljandi ta-hüppes.
Viimase parim tagajärg fl^^!^^^ ' • ^ H ^^^"^'^^^^^ gavararügemendi adjutandiks.
oli L 3,50 m. TL sportlikku ^^f^T"^ZZ.^^^^ w "^^'^'''^^ ^W^^ ^^^^^'^^
samaale Neuhammeri, kiust juubi-
. , . , , . võetud, Tallimia Polütehnilise los-mitm^^^^^
tituudi sanitaartehnika kateeder
ta 193 . a. Tart^ Ulikooh Kehalise ^ j .
Kasvatuse Institodi juurde op- ^.^^ ^^^^
peulesamiete täitjaks. ; tagamiseks ja kraavi põhja sa-
H.M. on k a tuntud mitmete destunud (ftiuda eemaldamiseks,
skautlike käsiraamatute autori- .Uurimuse tulemused anti ettevõt-na.
Hinnatavamaks sel ala tuleb tele, kes -pidi sellega hakkama ite-kindlasti
pidada tema „Skautlikul gelema. Nüüd on sellest möödu-
I l a r määrati NeveÄau sõjakooli,
Hiljuti ilmus Herbert Salu ro-1 sealt uuesti rindele, kus võttis
maan ,Jiasnamäe lamburid". Sel- osa lahingutest ikpt. Triik'i paital-les
on üheks tegelaseks k a saksa \ jorus. Sõja lõpupäevil määrati
luuletaja Paul Heming, kes oma reservi Taani, Odense linna.
külaskäikudel puutus kokku Tal­linna
luulehuvilistega. Mai lõpul
teers millest on ilmunud kolm nud kaua aeea aea muutunud Tallinnas Ida-Saksa kirja-trükki.
• ™ ^ muuüunua^^^.^^
1975. a; Emus temalt mälestus­teos
„Eesti radadel" ja praegu on
tai trüikivalmis ,^Kodumaalt võõr-s
i e " . K a on ta olnud mitme noor-te-
ajakirja toimetaja: ;
H. Miohelson on abielus-Ädele
Marianne Nirgiga, kes on k a tun-pole
midagi. Kuigi linnas olevat
paljugi sellist, mis nõuab vahen­deid
ja tööjõudu, ei tohiks siiski
suvituslinna seisukohast vajalik­ke
töid ikka ja jälle edasi lükata,
nuriseb üks elanik.
i
Lihulas tähistati seal sündüiiid
tud gaidijuht. Sellest abielust tü- 'hiljem rahvusvahelise tunnus-tar
Enda-Mai on USÄ-s ülikooli
lõpetanud ja töötab New Jerseys
raamatukogu juhatajana.
Neid on vähe, kes ei tunne skm.
Herbert Michelsoni. Vaba maail­ma
eestlased ja tuhanded skaudi-poisid,
kes õpetuse osaliseks
on saanud, ja juhid, kes temaga
koos töötanud, hindavad kõrgelt
tema noorsootööd j a avaldavad
temale selle suure väärtuse eest,
mis ta on endast andnud, siirama
täniu ja soovivad temale juubeli
puhul õnne ja jõudu edasi mat­kamiseks
skautlikui teel samas
vaimus — südames skauditõõtus
j a silimi ees skaudiseadused.
• GAŠTON O. RANDVEE-tuse
võitnud entomoloogi j a zoo-geograafi
Wilhelm Peberseni 125.
sünnipäeva. Temalt on ilmunud
54 teaduslikku tööd. T a o l i omal
ajal Peterburi, Saksa ja Helsin­gi
Entomoloogide Seltsi aulüge.
Sündmuse puhul avati mälestus­kivi
W. Petersenile, kuna päeva-kohaseid
lebtefcandeid pidasid
Eesti Teaduste Akadeemia Zoo­loogia
ja Botaania Instituudi
teadlased.
>uvat suvel Hiiumaale.
nik Werner Legere, kes otsis Ees­t
i arhiividest ja raamatukogudest
Paul Hemingisse puutuvat mater­jal!..
.
Tartu ülikooli filo!oogia>t©adus-konna
rahvaluule erialal lõpetasid
prof. E. Laugaste juhendusel neli
noort teadlast. Neist A. Joosepi
tööks oli „M.I. Eiseni korrespon­dendid
1917-^1934", M. Veevo
tööks „Liialduste fantaasia e ^ t i
vanemais rahvalauludes", M. Koi­val
„Loitsud eesti kirjanduses"
ja T. Turul analüüs teatrielemm-tidest
eesti vanemais laulumängu-
'des.
„Bahva';Hääl" avaldas 15. juuli
numbris kuulutuse, et ETKVL
(endine ETK) ostab iitoesitelt
.'.Kõik 2? pajukocöt j a maksab selle i ^ t 20
Talvel ja varakevadel polevat j kopikat küögrammist Lähemaid
mandrimeeste! :üldse huvi saarerj. teateid lubati kokfcuostupunkti-rahva
vastu, kuid suvel olevat j dest ja varumiskontorist, kuid
kolk teisiti, korraga leldvait mand- põhjust, miiks pa^ükooii; osteteik-rirahvas
hiidlaste hulgas smire se, kuulutui^t ei selgu.
Saksamaa kapituleerimi^sie järe­le
elas Oldenburgi linnas, Ohmste-de
DP laagris ja jätkas õppimist
Göttingeni .'ülikooli meitsanduse
alal, saa,viu!tades (meftsateaduse
doktori) — dr. rer. for. kraadi, 30.
aug,.
USA-sše saabus 29. novembril
1949. aastal. Lõpetas semestrilised
•kursused. Rutgersi ülikooli New-arki
inseneride tooHedzihi juures
analüütilise keemia alal ja asus
tööle algul tehnikuna, hiljem kee­mikuna,
Vitro Laboratooriumis,
West-Orange,. N.J,> kusit siirdus
puhkepaigale 1987. aastal. ,
Juubilar 00 aktiivselt ja mäiki-misväärselit
tegev olnud Bessti or-gamsatsioonidiss
— o l i Eesti Tea­duslikus
ühingus juhatusse sekre­tär,
Eesti Ohvitseride Keskkogu
juhatuse sekretär,' Lakewoodi
Eesti Võitlejate ühingu aseesi­mees,
on liikmdfcs Lakewoodi Pü­havaimu
koguduse, Lakewoodi
Eesti ühingus ja veel paijudes or­ganisatsioonides.
Ta ejab ' L a k ^
woodis oma majas abikaasa Aino-
LT.