Vaba eestlane , June 16, 1983

              Nr. 45
iwh
aiTUSES
Bünd Saate-kiilis
0
' •:2.— • $1.—
:^ 3.— .50
18.— .70
9.— . .70
.70
10.— $1.— 1
7.50 : $1.—
T 2.— .50
8.— .50
7.50 .50
i l —
3.50
$1.—
.50 j
10.— • .50 j
••^••:3.—• .50 j
;L:3.—; .50
9.— .50
\:' 5.-^. .50
bsi5.— .50
.70
4.— .50 r 2.—
1
.50
6.— .50
8.— $1.—
4.— .50
20.— $1.—
6 — .50
8.80
6.—
.50
.50
1.50 .50
2.75
14.— .50
16.20 .50
5.—
- v ' •
.50
'•• ' T A '
. / v
.50
5.— .50
18.— • $!.--•• •
6.— .70
13.— $1.—
19.50 ,70
15.—
2.50
.70
.50
4.— ,50
:;-:3.—• .50
L 4.— .50
5.— .50
3.— .50
2.50 .50
HHillillilliliHlliilUitUllttI
pärast suuremat
la.
\, armsad mehed,;
\i ära mõista ja
leie pikemalt ta-asjade
lugu ees-sünnib,
ja veel
[tõsist süüd enam
meie siin pike-teid
kojutuleku-la
ja ajama. Sel°
nioe seda sõnu-
, lootes, et meie
ja noomimine
^aaks vastu v6e«
kiiresti ja aega
ja koju tulete,
ja välja antud
)akallo Kalkuni-pitseriga,
mida
naiste kätte ei
[, pitseeritud ja
—- aastal ja
h'ta number ja
Ila kustunud, et
|anud.) ;
atükk.
nad naiste BÕ-i
, koju iähevadj
klä vastu võta-
-Vtatud sõnumik
mud ja nemad
lenud, läks neil
paks. Nad hak"
\m järele mõtel-p.
tõesti igapidi
Msed olid kirju-fti
kojumineku
Ist palusid nad
|vavanemate ja
iilikku luba tee-
Iseda.
BbX
.45 VABA EESTLANE neljapäeval, 1 6 . 3 ^ 1983 - Thursday, June 16, 1983 Lk. 7
xmnas
A D V O K A A D I D
K^Ne juures s@i
magcesici?
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOtAR
Mmm 1002, RoyaliTinst Toweff
Toronto Dominioii (|!eiito«
Postlaadres§! P.O. 326, Toroolo
(Bay :
l>lcfoii: Sösi-IT^^^
24-tundi telefoni valveteenistus
&
PARK
F A £M
Hiljutise ankeedi puhul naistele,
kes ei ole lahutatud, kuid ei ela
koos oma meestega mõnikord
ilmselt maksutehnilistel põhjustel
kus küsiti ametlikult kelle juures
nad.öösel magavad, tüli justiitsmi­nister
Ove Raineril riigipäeval sele­tusi
anda, kui kaugele võib kontroll
kodanike eraelu üle minna.
Arupärija Margit Gennser juhtis
seejuures tähelepanu Stokholmi
mäksuülemate avaldustele j a selle­le
ankeedile;
Ove R.ainer leidis, et küsimus on
põhjendatud ja väga ohiline, tähelt
poolt on tegemist nõudega, et riigi­võimu
•
Mina olen käinud oma elu jook­sul
mitmetel leeripäevadel, aga
ma kunagi ei teadnud kui palju et­tevalmistamist
ja plaanitsemist oli
seotud sellega. Ma sain ka teada,
et pidu ei ole ainuke asi, mis teeb
selle tähtsaks.
Igal pühapäeval, peaaegu ühe
aasta, käisin koos sõpradega kiri­kus
ja peale seda ka leeritundides.
Meie õppisime seal palju, näiteks
kümme käsku, Meie Isa palve ja
usutunnistuse. Me pidime need pä­he
õppima, aga ma ei arva, et ma
palju nende mõtete peale mõtlesin
või provisln aru saada sellest, mi-
§a esitatud nõuded ja T.E.S. Keskkooli iõpuaktpsel asetas õpetaja Vaike Kannu igaie lõpeta- da need võivad inimestele ütelda,
õigused tuleksid kohaldamisele kõi- jale sõrme T.E. ühispanga poolt kingitud sõrmuse. PildU vasakult kesk- Ma olen nüüd mõtehiud luteri-kidekpdamke
suhtes, teisett poolt kooH JulataJaE. MartcM, V. Raimu ja 1^^^^ usust ja asjadest, mida õppisime
Q Cf Q a r v i l e A I T r\>3 - n ? ! ' . ' . J : _ ^ _ •
1-notaridl
365.Bay St.,: Sõite:401.;363-445
Õhtuti 447-2017 või 929;-3425
aga tõusevad nõuded inimese isik­likuks
puutumatuseks. Nende kahe
nõude kaalumine üksteise vastu on
väga raske. Siiski peaksid ameti­võimud
nii palju kui võimalik hoi-kontrollimast
inimesi nende
kodude külastamise kaudu.
Foto: Vaba Eestlane leeriklassis ja ma arvan, et ma
saan natuke aru, mülega see tege­leb
ja miks see on tähtis. Inime­sed
peaksid elama nii, et nad ei
J3leks üksteise vastu kurjad ja ei gandra Rannu oma leeripäeval.
TOOMI
Yorkdale Place, 1 YorkdaJe Roadl,
•v-s. Süite 207
telefon 78M^^
kodus 762-2367
August Gailiti romaani järgi val­mistatud
filmi ,,Karge meri" eel
näidati lühifilmi seoses Mart Saare
100; sünniaastaga.
• ; "STOKHOIM.(EPLv—^s^^^
9jirootsi komeet" taevalaotuses/, kirjistab Uppsala Nya Tidning ühendu­ses
seUega, et Kvistabergiobservatooriumi^^^j^ prof. Tarmo Oja
koos oma abilise astronoom Hans Rickman^a on avastanud uue ko­meedi,
milline oli 9. ja 16. mai vahel Maale nM lähedal, et se^^ võSs
palja silmaga..
teeks halba maailmas. Nad peak­sid
austama Jumalat ja Tema sõ­na
järgi elama. Kirikus saame
Talle ligemale ja kirikuõpetaja
võib kõUci aidata selles suhtes.
Foto: Vaba Eestlane
Eipe kui jõudsime närviliseks
minna leidsime, et seisime juba al­tari
ees. Me ütlesime usutunnistu-
Kui me esiteks läksime kirikusse, se, vastasime küsimustele ja tüd-mõtlesime,
et küll on veel palju rukud laulsid koos „Lootuse" koöri-
• • •^^ 'p' • 'r• ' •o' •f^ ' .r - ^ . cmia« . « . - 4 * , aega 1. maini — see e i jõua kunagi ga. Süs ütlesime Meie Isa, p,alv3e
on põhjust .1^^^^^ P^i- ritatud ja mõtlen, et küll on ime- armulaua jagamiseks. Muidugi oli
Laulsid m h mUm.ci T . i i i . . . ^f^'''^''^^^ vahepeal jutlus ja,lauhid, aga miil-k
( ^ r M ^ ^ ^ ' T ^ ? ! f i l ^ ^ ^ vakomsse oma j a l g i ^ t n u d _ ^T^te^sateHiidi^^ resti. Nüüd mul on isegi imelüc le tundus, et see kõik läks väga kii-koond.
Saare,,Leelo'esitati 3atku- j a I n m ^ -^sti,
riuims elu^lõ^ töötonud prof. toc^iu^ ^jf otsustas näli-j^^^^^^^^^ ^ ; ^ _ ^
Ernst Öpik on erialal maailma- tust lähemalt uurida. hariimud arvan et Loppude-lopuks kõndisime kiri-
KÖIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
Ltd.
^WSURÄNC^
Bathnrst St, 4
(Bathurst--St. Clai^
Telefon kontoris 653.781S j©
653-7816
vasti võltsitud tekstiga: ,,Mis need
ohjad meida hoidsid". Samal ajal
näidati, Mart Saare käsikirja, kust
võis selgesti lugeda õiget teksti:
„Mis need ohjad meida hoidvad."
Kuulsime ka Mart Saare poolt
Avastamine Kvistabergi observa­tooriumis
Upplands-Bros (tegemist
- on Uppsala ülikooli institutsiooni-
Mihkel Veski tekstile loodud koori- ga)järgnes^ rahvusvahelise astro-fuugat
„Päikesele". Selleski laulus noomiiisi vaatlusi teostava satellii- kuulus . eestlasest
d i tekst võltsitud: „l>äike, oh vai- di „Iras" konstanteeringule, et uni- Bemhard Schmidt
gusta eesti rahvast", õige tekst on versumi pimedast lõpmatusest äk- • • - • - - -
.... .. sellega harjunud. Ma arvan, , , , , , .... . ,
001 vasto 28. apnllisuunaski ta kõige raskem oli-kur laupäeva õh- kust kahekaoipa vadaja k ^^
koos Rickmanp observatooriu- ^ pj^u, aga pidid ikka muie- ^ P ^ f
Ibi (mis on uks maailma suuri-^^. Ainuke asi, mis aitas oli see, et
maid - ka__seUe konstrueem ksik teadsid, et sõbrad olid ka
peol ja pidid ka hommikul kirikus­se
minema. Ma tean, et paljud
. . . . _ ^ . - ^ alale. rtooeaaaaomesi ul äirl mncfamn SeSt Olid Ol-^ ~
muidugi: , ,Päike, oh õnnista eesti ki on tekkinud üus, senitundmatu Schmidti teleskoobiga saab tähti ^ud luga kaua luevai' e 2 m i s ^ õh- kõik leerüapsed, sõbrad ning sugu
r a h v a s t ^ N l i o n s e e esitatud ka soojust hõõguv e^^ lased ühe leerilapse maj^a ja pidu
magama,
liUi. Kõik lahkusid kirikust ja läk­sid
siis ermevatele pidudele, kus
sai süüa, juua, laulda kui ka tantsi­da.
Peale seda tehti kmigitused
lahti ja siis tuli rohkem tantsida.
Kui päev oli lõppenud, siis läksid.
okup. Eestis Umunüd luuleantoloo-^ ra^^^^ Me olime kõik ü_lla tunud, et lee- kestis hommikuni!
giates, aga laulma peab valesü. tewe vöönd plan^ nü kiiresti köhale ja »«1 on siiski raske \|skuda, et
JOHN E. SOOSAAR
Ave., Ste. 1802
t®ir(mto, Ont. M5H 3M7
Tel 864-0099
E P L / H . K . koodides sadadest oUörme; Mitte ainult, et oHme päris ^^n aga n|ul on hea^
• öö oli sdgejs^ pilvitu, vaid ka, et usutunnistuse ära või ku- "leel, et ma käism leeris. Seal õp-hommiknl
plaate ilmutades ja kõik häk- pisin ma palju luteri usust, kuid
»<• «tfu. in^ Jd^mn ^a.ti 'u. asteroid" enii o^1l/e%g/»i: ane>s - k« avadi naerma_!. AA g. a õ~p etI a. j•a Tmau- 'l1 sOaQlitnl VkQa uI lul l CsiI QsõApnrnui . IfPS Rail
9. jaanuaril täitus eesti etnograa­fi
Helmi Kurriku 100. sünniaasta.
Ta sündis Tartus 1883. ä. köstri
Konservatoorium, siis kutsuti Süda
smnaoreU- ja kompositsiooni Õper
25. juulil 1920 haigestus Sü-
&
tütrena, õppis Peterburis kodukoo- da tol ajal Tallmnas möllanud ve-liõpetajaks,
kellena töötas Vene- rišeisse kõhütõppe ja suri 3. aug.
maal, Soomes ja Prantsusmaal. 1920. a., olles ainult 37-aastane.
Aastail 1911—14 oli Valgas Kom- Süda loomingus on ainult üks
mertskooli õpetaja. Järgneva sõja koorüaul „Lmakitkuja", ka üksi-ajal
töötas Tartus Punase Risti õe- kud soololaulud, tema peamine loo­na.
Lõpetas 1935. a. Tartu ülikooli mirig on oreliteosed, arvult seitse,
mag. phil. kraadiga etnograafia Tal oli rohkesti kavatsusi ja poole-teroid,
vaid uus komeet.
Avastusest teatati Rahvusvahdi-sele
Astronoomilisele Unioonile
CA^abridgel Massachusettsi, U S A -
sse, nagu selle kohta reeglid ette
näevad. On tõenäoline, et uus ko­meet
saab ametlikuks nimeks
„lras-Oja-Rickmani komeet".
Senini on avastatud umbes 700
komeeti. Uus komeet koosneb tõe­näoliselt
mõriekilomeetrilisest sü­damikust,
mis koosneb kruusast ja
üttes meUe, et mitte muretseda, et leeriõdedeks
me tuleme kõigega toime.
kes said mu
-vendadeks.
Sandra Eamm
KODUMAA UUDISED
Matsalu looduskaitseala _on . üks Plaanis on ka vana Matsalu
suuremaid Balti riüddes. Alates tä- mõis lahe lõunakaldal korda seada,
navu kevadest lubatakse loodussõp- süs asutatakse sinna looduskaitse-radel
juba varakult Matsalusse tui- ala keskus ja Matsalu lahe lõuna-la.
Palivere Ehitusmaterjalide Te- kalda baasipunkt.
hase töömehed taastasid kümme
auruga,,!
MEli- ERIK LOKBIK 447-im
sm
E L E K t R I K
Oh kirjutanud rea rahvateaduslikke
töid:„Märikroonid" (1928); „K:a"
ma" (1929), „Eesti pitsid". (1931),
,,Kõlavöö Eestis" (1932), ,,ViUased
meeste vööd" (1937). Tema pea-
3. veebruaril täitus eesti õpetaj a i .
Ja geograafü Jakob Kentsil 100.
Hälliiig 762-9190
UtlgentsnF. I
miseks tööks on raamat ,jEesti sünmaasta. Ta sündis Lehtses. Lõ-rahvarõivad"
(1938), mis on prae- petas 1930. a . T a r t^
gu kõigi rahvarõivaste tegijate ja vuta$ magistrikraadi 1934. a. Ön
rahvakultuuri viljelejate teadinište Eesti koolidele kirjutanud mitmed
VABA
tOIMETXJS J A
avatud esmaspäevast
reedeni kella
TdefoBiid^ toimetus 4 4 ^
• talitus 444.4832
Toimetaja H. Oja
tel. 481-5316
^ . ^v.* . « . « . ^ u . ^ . . « v « i . o ^ o i j « vuxv- J^^st. Läbi maailmaruumi sööstmi-e
r i i a L 1928. a . i l ^ e s töötai E e s t ^
Rahva Muuseumis, oUeš 1931. a. rohkem segakoorüaule,; kuid need f^junelr hiiglaslilc, J ^ ' ' ^ ^ • aastat tühjana seisnud Haeska Aastaid on olnud loomakasvata-seUe
abijuhataja ja M j em rahva- olid ohiud Mart Saare käes ja p võidakse kor- jaile probleemiks söödakänide,
teadusliku osakonna assistent. Ta sid 1920. a. Tartus koos Saare oma^^^^^"^^ f" raldädasmna ekskursioone, kus kühvlite, kettide, lüpsikute, pese-
•n-' f"^^ n - ^ ' võidakse luikede, haneliste ja lag- misharjade ja muu varustuse saa-iniüe
umber ta keeriep.. ^ topiseid vitriinides vaadata, mine, kuhu lisanduvad veel farmi-
Hoone teisel korrusel demonstreeri- seadmete varuosad. Nüüd on Eesti
takse ekskursioonidele audiovisu- Pimedate tehingu õppe- ja tootmis-aalprogrammi,
värvislaide ja nende kombmaat hakanud tegema kõiki
juurde lindude hääli, üks tund on soovitud pesemisharju. Esialgul on
ekskursioonidele ette nähtud mõisa- uus kaup läinud majandeisse ega
hoones, teine Haeska rannas, kus pole suunatud kauplustesse, kus
Rootsi kultuuriajakiri FÖRROCH võib oma sumaga linde jälgida. neid ka uidividuaaUoomapidajad
nurgakiviks. maa^^^ kaudu NU (Enne ja nüüd), mis ilmub ne- Eriti elav lindude tegevus on võiksid osta. Söödakärusid olevat
1944. a. põgenes Saksamaale, eesti noored t^^^ n korda aastas, on avaldanud Mats maikuus. Siis rändavad Matsalust nüüd varustatud kuullaagritoga,
1947-48 töötas inglaste poolt ülal- Ta on avaldanud ligemale 30 #o- Miljandia Kaplmski isi- läbi hüged; heal kevadel on neid jnis kergendavad tööd. m mul-peetavas
haiglas. 1951 emigreerus graafiaõpikut ja uurimust kooligeo- lm ja loomingu esitiusega nlimbris loendatud 12.000. Linnuhuvüistel lu jäid paljud ilma kühvleist, pan-
USA-sse, kus töötas lühikest aega graafia ning Eesti geograafia alal, 4/1982. Artiklis öeldakse, et Kap- pole omapead lubatud randa mm- gedest ja lüpsikuist, pidavat neid
majaabilisena ja oli seUe järel õe uurides sealhulgas ka kohanimesid.^^^^^^^^^ na, enne tuleb Penijõele, Matsalu tänavu jätkuma. Lahendamata on
koduhoidjaks. Ta suri 13. juulil Tema teaduslikest töist on märki- julgenud Mtiseerida olukorda okuV^^^^^R^^ kumamismaterjali, okas-
1960. a. Palo Altos Kalifornias.Te-^^ m^^ ole-peeritud Eestis, eriti kultuurilisel ette teatada, määratud ajaks Haes- traadi ja loomakettidega varusta­ma
järeljäänud käsikirjad, kogtituii^^m^ alal. Samas numbris leidub veel kas kohal olla ja usaldada end paa- mme; viimaseid küll tehtavat Ees-rahvamustrid
jt. on saadetud Stok^ Peale sõja ta töötas Tartu üHkoo- terve rida kvaMtseeritud kultuuri- ^iks t u n ^ ^ güdi hooleks. Külalisi tis, aga nende kvaUteet olevat Ui-holmi
Balti Ai;hüvi. V ji geograafiakateedri iühätaiana artikleid ja raamätuärvustusi^^^^^^^^^v^^ vastu esmaspäevast lau- ga nigel suurema looma lõas hoid-on
tasuv ajalehe laialdase
leviku töttti.
kuulutuste küljel
üks toU
tekstis ........
... $4.25
... $5:--
..v$4.50
vastas
nfealaesnnesse ajalehte Iwm
eamiasp: homm. kella 11-ni }a
nädala teise ajalehte kuiiik '
map. homm. kella 11-Bi.
tel
Helmi Liivändi 251-6495
Leida Marley 223-(
Postiaadress:
9ParravanoCt
WiUöWdale, Ont. J ^ Ä
30. jaanuaril täitus eesti heliloo­jal
Peeter Südal 100. sünniaasta.
Ta sündis 1883. a. Saaremaal Lü­manda
vallas Tammiku külas.
Muusücäliuviline isa oli muretse­nud
koju külameistri poolt 1874. a.
valmistatud oreli, müle! noor Pee­ter
mängis juba 4—5-aastasena.
Hiljem käis Kihelkonna kiriku
köstri Ädo Knapsl orelimängu kuu=-
lamas, kes lubas ka noori muusi-kahuvilisi
orelil mängida.
tJldhariduse sai Lümanda minis­teeriumikoolis
ja hiljem Kuressaa­re
linnakoolis. 1902. a. sooritas ta
sisseastumiseksamid Peterburi
konservätöonumiš oreUmängus ja
improvisatsioonis. Süda sai põhja­liku
väljaõppe prof. L. Homiliuse,
J . Handshini juures, tutvudes
seal uuema orelitehiiikagä.
1912. a ; asus Š^^
andis muusikatunde, esmedes selle
kõrval ka mõnel kontserdil Jaani
Idrikus ja ,,Estonia" r
lis. 1913. ä. o l i Süda esimene eesti
orelikunstnik, kes andis kontserdi
uue kontsertsaali orelil.
Kui 1919. a. M . Lüdigi ja Top-algatusel
asutati Talluma
geograafiakateedri juhatajani
kuni suri 22. septembril 1947. VÄ. E . päevani, pühapäeval puhatakse. miseks.
COMMITTEE ON SOCIAL DiVELOPMENf
PEREKOI^NAS: LASTE KURITARVITUS
Ontario
The Standing Committee on Socia kuritarvituse küsimuse jälgimisi laste juures alates teisipäe-vast,
6. septernbrist 1983 Queen's . \
Et ette valmistada mitrneid erinevaid punkte sisaldav rapo tähtsa ja pakilise küsimuse osas, siis palub komi­tee
saata kirjalikke ettepane^^^ organisatsioonidelt. Kõik kirjad peavad olema antud ko­mitee
ametnikule (G|erk) hiljemalt reedeks, taaugustiks^^^ peaksid olema saadetud
otse ,,Clerk:c)f the Gommitiee'le'' kaa^
ÄIan M. Robinson; P.P;P.
Ghairman
LynnMelIor
of
Room 110, Legislative Building
Queen's Park
Toronto, Ontario M7A 1A2
Telephone: (416) 965-5774
Z B X C