Vaba eestlane , June 16, 1983

              Lk. 6 VABA EESTLANE' 5. juunil , June 16, Nr. 45 Nr. 45
ylemaailmsed
ilikoolide spordi
ähgud
Tiina Lllk'kylt um
(CANADIAN SCENE) — Ed-montoni
linnal on hea võimalus
oma kuulsust suurendada maail­maklassi
kuuluva amatöörspordi
keskusena. Seal korraldatakse Üle­maailmsed
Ülikoolide Spordimän-gud
1.—-11. juulini. Mängud toi­muvad
iga kahe aasta tagant ja
need jäävad osavõtvate maade ar­vult
maha ainult olümpiamängu­dest.
Vähemalt 4,500 sportlast
90-lt maalt võtab osa Edmontoni
mängudest. Pealtvaatajaid oodatak­se
700,000 ümber.
Mänge Ifonaldab Rahvusvaheli­ne
Ülikooli Spordiliit. Osavõtjad
peavad olema 117—28 aasta vanu­ses
ja olema immatrikuleeritud
ülikooli, mängudest osavõtmise
ajast lugedes fihe aasta piirides.
iUus Eesti rekord
kõrgushüppes
Minskis peetud Balti riikide ja
Valgevene kergejõustikuvõistlustel
hüppas Tarmo Valgepea uueks
Eesti kõrgushüpperekordiks 2.25.
Teiseks jäi eestlane Ain Evard,
kelle tulemus oli 2.21.
Spordiuudiseid!
kodumaalt
VI Eesti spordiveteranide konve-rehtsist
1983. k Tallinnas võttis
osa poolsa'da delegaati, kes esinda­sid
14 koondist enam kui 2000
liikmega. Innukamad sportijad ela­vad
Talhnnas, Tartus, Pärnus, Vil­jandis
ja Rakveres.
Otepääl peeti Eesti meistrivõist­lused
kahevõistluses ja suusahüpe­tes.
Eesti tänavusteks meistriteks
tulid üleikaalukalt Kalev Aigro ka­hevõistluses
ja Margus Kangur
suusahüpetes. Noorte meeskondli­kus
kahevõistluses, kuhu kuulusid
R. Tammet, K. Tammel ja M.
Mürk tuli esimeseks Tallinna I
meeskond.
Suusahüpetes oli M. Kanguri
tulemus 223,8 p. (hüpped 68 ja
71), teine Tiit Heinsloo 205.
Mullu Tartus toimunud mass-suusamaratoni
analüüsimisel sel­gus,
et märgatav tulemuste langus
algas meestel 36-ndast ja naistel
28-ndast eluaastast. Esimese küm­ne
võrdluses olid meestest parimad
21- ja naistest 18-aastased.
Tamperes peetud kergejõustiku­võistlustel
eestlasest Soome kerge­jõustiklane
Tiina (Kristina) Lillak
viskas uue naiste odaviskerekordi
tulemusega 74.76. Eelmine rekord
kuulub kreeklannale Sofia Sakora-fale.
22-aastane Tima Lillak oh lü­hemat
aega maaiknarekordi oma­nik
ka möödunud aastal, kui ta
juulis peetud Võistlusel -^iskas
72.39. • 1
iestl rekord
N. Liidu kergejõustiku võistlus­tel
Leselidzes viskas mullunel Eu­roopa
meistrivõistluste hõbemedaii-mees
Heino Puuste täpselt 91
meetrit, mis on 28 sentimeetrit
rohkem tema enda" nimel olevast
Eesti rekordist. Teiseks jäi lätlane
D. Kula tulemusega 87.48, !
. 5 0
. 7 0
. 7 0
. 7 0
Davise karikavõistlused tennises,
mitteametlikud MM-võistlused, on
peetud juba 1900. aastast. Karika
on võitnud USA 28, Austraalia 24,
Inglismaa 9 ja Prantsusmaa 6 kor­da.
Ühe korra on karikat hoidnud
Lõuna-Aafrika, Rootsi, Itaalia ja
Tshehhoslovakkia. 1983. a. võta­vad
karikavõistlusest osa 54 riiki.
Esiliigas mängib 16 tugevamat.
Igal aastal asendavad teise liiga 4
tugevamat esiliiga nelja viimast.
Mullu-Austraalia võrkpalli esi-võistluste
finaali Võitis Adelaidt
„Northern Aurora", kelle kapte­niks
oH noor eestlane Tony Saar.
•Teiseks tulnud „Fort Streef i " Syd-ney'st
treenis eestlane Tony Naar.
Commonwealth Game-is, Aust^
raalias saavutasid kanadalased es­makordselt
kaks kulda ja mängude
rekordit; M. McKoy 110 m tõk-keis
13,37 sek. jä Angela Taylor
100 m 11,0 sek.
Endine meremees Sverre Hieta-nen,
Vancouverist, algas jooksmi­sega
56-aastaselt ja neli aastat hil­jem
valiti Briti Kolumbia pari­maks
masteratleediks, olles teinud
kaks maaihnarekordit 1 müHs ja
3 km ning toonud kaks kulda
Maailma Mängudelt, 10 km Han-noverist
ja 25 km Uusi-Meremaalt.
Parim maratoni aeg 2 tundi 52
min. Senini jooksnud 22 maratoni.
erk
Põikread: 1. Seeme, 4.
kõht, 7. Lühend sõnast ^askekuuli
pilduja^ 10. Eesti kirjär k ja krii­tik,
11. Shakespeare'! draama ni­miosaline,
12. Kaunvili, 13. Eru­tav,
kaasakiskuv, 16. . . . Vegas,
17. Kohanimi Harjur ja Saaremaal.
18. Põllutöoriist, 19. Sõber —
prantsuse keeles, 20. Jõgi Indias,
22. Naisenimi, 25. Npoty^^ 2^
tervest, 27. Emane kodu-i,
28. Tema — prantsuse kee-
Kanada 1983 lahtine malevõist-lus
peetakse 7.-^17. juulil Toron­tos
Ontario valitsuse MacDonäld
Block'is, 900 Bay St. Võistlusest
võtavad osa tshehhid L. Ftacnik ja
J. Smejkal, jugoslaavlane B. Iva-novice^
ameeriklased L. Shamko-vich
ja A. Lein ning kanadalane I.
Ivanov. Auhindadeks on välja
pandud $10.000.
Esimest korda on Kanada lahti­sed
võistlused jagatud sektsiooni­desse,
mis võimaldab kümne rin^f
võistlusmalet. FIDE reitingu Ä
sektsioonis (üle 2000) on eelnime­tatud
rahvusvahelised malemeist­rid,
teises sektsioonis mängivad
alla 2000 reiting'uga, amatööride
sektsioonis alla 1600 ja neljandas
sektsioonis maletajad, kelle rei-ting'ut
pole arvestatud. Osavõtu­maks
on vastavalt sektsiooriidele.
Seoses malevõistlusega on ette­nähtud
erisündmüsi, loenguid ja
fiknid malest. 16. juulil on kiirtür-niir,
kus auhindadeks on $250.
Lõputseremoonia peetakse 17. juu-
'lil.
ies, 29. Kella häälitsus, 31. Eest­lastele
tuntud koht Toronto lähe­dal,
33. Naisenunir 34. SoHidne
naine, 35. H. Ibseni draama, 36.
Piirkõndv 37. Liikumapanev põh-jus,
40. Looma häälitsus, 42. Rat­ta
osa, 43. Parem, 44. Öbjökt, 45.
Jõgi Prantsusmaal, suurte lahingu­te
paik I maailmasõjas, 46. Täht.
Püsihread: 1. Puudub haigel, 2.
Raskejõustiku ala, 3. Pidevalt, 5.
Kolmücvokaal, 6. Jook, 7. Lülitus-mehhanism,
8. Teatud viisil ennus­tamine,
9. Kolm järjestikku asuvat
tähte, 13. Kogult suurenema,' 14.
Isiklik asesõna, 15. Erinev, täiesti
teistsugune, 19. Hääleliik, 21. Sa­ma
mis 14 alla, 22. Ajanäitaja/
24. Rumal, 30. Väga kahvatu, 32.
Eesti maalikunstnik Rootsis, 33.
Väga rõhutatult, 36. Endine vald
Pärnumaal, 38. Jaatus, 39. -sage­dane
lõpp Soome nimedes, 41. Jõ­gi
Saksamaal.
RISTSÕNA NR. 1147 .
LAHENDUS
: Põikreads 1. Tihane, 5. Kuller,
9. Pertini, 10. Liit, 11. Hiis, 13.
Vaas, 15. Kopt, 17. Auk, 18. Al­gus,
21. Fän, 22. Saksa, 23. Kop­ra,
24. Dalai, 25. Unine, 27. tunr
ne, 30. Sus, 31. Lonks, 34. Ees,
35. Isar, 37. Kiri, 38. Kaho, 40.
;Nain, 42. Murakas,^ 43. Soomet,
44. Saatus.
5.—
10.--
7.50 $ 1 .—
2.— .50
. 5 0
. 5 0
$ 1 . —
. 5 0
. 5 0
. 5 0
. 5 0
. 5 0
. 5 0
. 5 0
. 7 0
. 5 0
. 5 0
i: 1. Turvas,. 2. Apis, 3.
Nei, 4. Ertel, 5. Kihnu, 6. Uni, 7,
Liik, 8. Ristna, 10. Lakk, 12. Sopp,
14. Auahnus, 16. Partner, 18. Aa­del,
19. Golan, 20. Skits, 25. Usi­nus,
26. Isak, 28. Nein,; 29. Esi­tus,
32. Ofort 33. Konks, 36.
Rammj 37. Kisa, 39. Hue, 41.
.Aaa.
,oVABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saate-
$ kuta^
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMEND AASTAT 2.— $ 1 . —
ESTONIAN SCOUTING 3.—
Fred Limberg — tSAMAA EEST 18r-
EDÜARD RÜGA graafik ja maaüja
A. Käbin — VAIM JA MULD ..........
Ivar IvaSk — ELUKOGU
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
piibliteoloogilisi vaatlusi ..
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) . . . . . S.—
Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50
Hanno Kompus—KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE .............. 11.—
Anna Ähmatova-rMarie Under — REEKVIEM 3.50
HerbertMichelson —KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3 . —
HerbertMichelson —NOORSOOTÖÖ RADADEL 3 . —
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9 —
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE : 5.—
Paul Laan — MÕTTELEND — pUte ja peegeldusi 5.—
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM
August Kubja — KADUNUD KODUD -
AugustKubja — MXLmUsi'"K^^^ 2,
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM ................................................
Ants Vomm — VARJUD (l«nletuskogu) .
Salme Ekbaum — AJÄTAR (luuletuskogu)
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu)
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(luuletuäsogiiO
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
(luuletuskogu)
Anõxes Küng — MIS TOIMUS SOOMES?
Einar Sanden-r-LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEJME VANAVAARA?
V. Veedam — LURICH AMEE
VARRAK — kevad 1 9 8 2
VARRAKU JUTULEHT Sügis 1 9 82
E. Uustalu — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestusi 1 9 1 4 — 1 9 4 3)
A. Roos — RÄNDAMAIE (luuletuskogu) ....
Prof. FeUx Oinas — KALEVIPOEG KÜTKES
j.m. esseid
E. Sanden„SÜDA JA KIVID"
L Külvef — NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) ^-^.^^......^.^^ . . . ..
RISTSÕNAD I
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.—
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG (õppe- }a tööraamat lastele) ...
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamati
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
EESTI KEELE HARJUTUSTBK I
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba .,
( 5 .— . 5 0
8.— $ 1 —
4.— . 5 0
2 0 .— $ 1 . -
. 5 0
8 . 8 0 . 5 0
6 .— . 5 0
1 . 5 0 o50
2 . 7 5 . 5 0
14.— . 5 0
M.2® . 5 0
5 . — . 5 0
8 .— , 7 0
5,— . 5 0
5.— , 5 0
18.— $ 1 -
4— . 7 0
1 3 . ^ $ 1 . —
1 9 . 5 0 , 7 0
1 5 — . 7 0
2 . 5 0 . 5 0
4.— . 5 0
; , 3 . » -
Ä
. 5 0
o 50
5.— . 5 0
3 . — • . 5 0
2 . 5 0 . 5 0
SffiMHIflllHWHIHIIHIISIIHHI»^^
a
m
m
• m
. m.
o
m
(D
X
m
D-n
D
o
o
o
D
o
D
0
O
•0
D
0
n
o
n
o
(D
03
ID
m
m
n
m
m
a
a
a
. 0'
a
a
a
a
a
• a
a
FritdrI
IMEVÄRilÄUD, VÄGA KENTSAKAD, MAAILMAS
K!^MATA M TÄNINI VEEL ÜLESKIRJUTAMATA
Bjltudja meie
mõnes tükis ümber solgitud
B
D
B
O
•
D
O
o
n
n
a
a
D
a-
D:
o
y
D
0
D •
0
O
D
0
D
•
D
O
D
OQ
O
o
o
Kolmas ' p e a t ü kL
Kuidas naised j^plas nõu peavad
mehi koju tagasi kutsuda, ja selle­pärast
meestele sõnumikiB' läMta-
Mees ei vöi nutte ilma naiseta
olla, naine mitte ilma meheta.
Sest kus meest ei ole, seal ei ole
Ica isandat; kus isandat ei ole, seal
ei ole ka hirmu; kus hirmu ei ole,
seal teeb igaüks, 'mis ta tahab; kus
igaüks teeb, mis ta tahab, seal
kuuleb üks harva teise sõna; kus
keegi enam teise sõna ei kuule,
seal läheb asi hukka. Peab ju igas
kohas üks ikka teisele kätt abiks
pakkuma, tööd teise käest võtma
ja pikemale foimetama, et töõ üh­tepuhku
edasi läheks, nagu suurtes
vabrikutes seda võune näha, kus
üksnes seeläbi nii palju häid asju
korda saadetakse, et ^ töötegijad,
nagu rõngad ahelas, üksteisele
abiks on.
Teiselt poolt, kuš naist ei ole,
seal ei ole mehel täielikku seespi­dist
majapidamist; kus täieliliu
seespidist majapidamist ei ole, seal
ei ole ka kuskil paigas täielikku
kogukonna olemist; kus veel täie­likku
kogukonna olemist ei ole,
seal on rahvas alles lapsepõlves;
kus rahvas alles lapsekätkis uinub;,
seal ei ole mehe-ealist olemist kus­kilt
loota.;; •:: ,
Kus naiseta leiame mehe,
Seal on pea, kellel ei keha;
. Meheta naises selgelt sa näed,
Kuidas üks keha, kellel ei
pead.
Kuskil ei või täielikku keha,
Olgu mees Või naine —
üksinda teha.
Sellepärast et kumbki ilma teise­ta
ükski täielik ei ole"" ja üks ilma
teiseta ei või siginedaj sünnib siis,
et mees ja naine teineteist himus­tavad
ja otsivad, kokku astuvad ja
üheskoos elavad, ehk küll mitte
kõik leplikult ühte ei taha jääda,
vaid sagedasti üks teisele ristiks lä­h
e b . ' ^ ^ ^ / v ^
Kilpla naised said seda kõike
aegamööda tunda, mida enam kah­ju
nad olid saanud, ja siis tuli kõik
naiste kogudus, mis sel ajal valit­sust
ja ametit toimetas, ühel päe­val
külavainule kokku nõu pida­ma,
kuidas nad kõiklikku tulu
võiksid kasvatada. Teiseks taheti
nõu pidada: kuidas nad edaspidi
end seesuguse kahju eest võiksid
hoida, et maja elamine ja varan­dus
hoopis hukka ei läheks.
Kui juba raske on palju päid
ühe kübara alla panna, siis on
veel kümme korda raskem neid
ühe tanu alla ühendada. Seda näh­ti
praegu Kilplas. Pika mõtlemise
ja laialise.lorišemise pärast võeti
viimaks ometigi ühel meelel nõuks
mehi võõraU maalt tagasi kutsuda.
Võetud nõuotsust korrale seades,
lasksid naised ühe ^õnumikukirja
sedaviisi üles panna ja paberi pea­le
kirjutada, ja läkitasid selle kõi­gisse
paigusse ja igasse nurka, kus
nad aga oma mehi teadsid olevat.
Mul on väga hea meel, et Küpla
naiste 'kirja sõna-sõnalt võin luge­jale
kuulutada, mis mõned muidu
minu tööks võiksid pidada; siin ta
on:
, jMeie, kõik Küpla naisterahvas­te
ühendatud kooskond, läkitame
teile, meie truudele, armsatele abi­kaasadele,
ühtiasi ja üksiti palju
tuhat terviseid ja anname sel viisil
teada: et (kiitus ja tänu jumalale!)
kõik meie suguvõsa kõrgema tar­kuse
ja mõistusega nii rohkel mõõ­dul
muu rahva ees Õnnistatud on,
et ka kaugete maade suured isan­dad
seda mitte üksnes ei kuule,
vaid ka kõigis ettetulevais asjus
kilplaste tarkust himustavad tarvi­tada,
ja sellepärast kaua aega teid
oma juures peavad; sest tõuseb siis
mure, et teie neist enam kogunisti
lahti ei pääse, vaid võõral maal
võiksite elupäevi edasi ajada ja lõ­petada.
— Aga vaheajal ei leiaks
meie asjatalitus kodu kuskil ei kor°
daminekut ega sigidust; sest et
kõik asjad vastuoksa käivad; põld,
kust toidust saame, harimise puu­dusel
hukka läheb, lojused kõhe­tuks
jäävad, pererahvas enam sõna
ei kuule, lapsed vallatuses ülekätt
võtavad. Jäägu rääkimata muud
vigadused, mis teie äraolemisest
tõusevad, nagu seda ise oma laia
tarkusega ära arvata võite; nüsa-ma
vähe tahame teile meelde tule­tada,
kuidas meie kuulus kilpläst(
sugu, mis nii palju aega õnnelikull
kestnud, seeläbi õhtule jõuab ji
[ lohaka majatalituse läbi viimaks
hoopis ära kaob ja otsa lõpeb. Sel­lepärast
ei ole meie, neid ja teisi
asju tähele pannes, mitte võinud
tegemata jätta, mis meie kohus
on, sedaviisi teile teie kutsumist ja
ametit meelde tuletada Ja teid koju
tagasi
Mis teie siis nii palju enam vas­tu
võtma ja tegema saate, kui jä-relearvamises
ise leiate, kuidas kõi­ge
harilikuma kombe vastu meie
vaesed naised teie polt, kes teie
suu jä sõnaga meile tõotasite truu^
dust ja usku. pidada, nüüd juba
kaua aega hoopis leseks oleme
jäetud, otsekui ei oleks meü üks­teise
vahel iial midagi pikemaid
tegemisi ja talitusi olnud, kes meie
ometigi teie liha ja verd oma sü­dame
all olema kandnud. — Tões­ti,
õnn on üks ümmargune kera ja
väga moondlik, mis hõlpsalt teise
kõrva peale võib veereda. Ehk kas
teie ei ole iial vana tarka sõna
kuulnud:
jjNeiu arm ja roosi lehed,
• Suurte heldus, koidu tähed, .
Kaardimängul saadud raha:
Lõpvad kiirelt, jäävad maha,"
Kas arvate armu ja heldust iga­vesti
kestvat? — Kõik on moond­lik
ja kaduv sim maailmas: täna
kuld, homme muld. Kui palju pa­rem
ja tululikum, jah, kui palju
kiitlikum ja aulikum oleks teile,
kui teie kodu omas majas enda as­ju
ja tülisid toimetaksite, heas va­baduses,
kiituses ja rahus elaksite,
oma põldude vilja maitseksite, ja
oma naiste ja lastega, sõprade ja
sugulastega seltsis ennast rõõmus­taksite,
ei iial seda kartesi et keegi
teid sellest priimehe-polvest, mis
kullast ja rahast kõrgemaks tuleb
arvata, tohiks välja tungida ja ära
ajada. Ja ehk küll tõsi on, et meie
kohus on võõrast rahvast teenida
ja aidata, siiski võiksite teie seda
küll teha, aga sellegipärast koju ja
omaste juurde elama jääda. Kes
teie abi tarvitab, see oskab teid ka
kodunt üles otsida, või temal ei
saaks selle asja pärast suuremat
häda-pakitust olema.
Seda võite kõik, armsad mehedp
ise palju paremdni ära mõista ja
läbi arvata^ kui meie pikemalt.ta­hame
kirjutada: et asjade lugu ees-kuulutatud
kombel sünnib, ja veel
mõnda pakitust ja tõsist süüd enam
leida on, millest meie siin pike­malt
ei räägi, mis teid kojutuleku­le
peavad kihutama ja ajama. Sel°
lega on meil tahtmine seda sõnu-mikukirja
lõpetada, lootes, et meie
meeldetuletamine ' ja noomimine
teie poolt nõnda saaks vastu võe»
tud, et teie õige kiiresti ja aega
viitmata teele lähete ja koju tulete.
Nõuks peetud ja välja antud
Küplas, taga Uppakallo Kälkuni-maal,
ja teie oma pitseriga, mida
õiguse pärast iialgi naiste kätte ei
tohiks hoida anda, pitseeritud ja
kinni pandud, sel — — aastal ja
päeval ete." (Aasta number ja
kuupäev olid nõndja kustunud, et
ma neist am ei saanud.)
N x l j a s p e a t ü k k.
Kuidas mehed, kui nad naiste BÖ^
numiku olid saanud, koju lähevadp
ja kuidas naised neid vastu võtao
vad. " . -
Niipea kui kuulutatud sõnumik
meeste kätte oli tulnud ja nemad
kirja olid läbi lugenud, läks neil
süda sedamaid haledaks. Nad hak­kasid
kahetsema, kui järele mõtel­des
nägid, et lugu tõesti igapidi
nõnda oli, nagu naised olid kirju­tanud;
nüüd võeti kojumineku
nou ette. Sellepärast palusid nad
alandlikult oma leivavanemate ja
isandate käest armulikku luba tee^
.nistusest vallali pääseda.
(Järgneb)
E N N AL
ADVOKAAT]
Äpom 1002, Royal
Toronto Domin
Postiaadress: P.O;
Ont (Bay & Kinj
Telefon: 86^
24-tundi telefoni
aa
OM
A D O PARI
HETHERINGK
• &
PARI
Advokaadid-i
365 Bay St., Süite
õhtuti 447-2017 vi
T Õ N U T(
B.A.Sc.,
ADVOKAAT
Yorkdale Place, 1 YJ
Süite 201
Toronto, Ont.
Telefon 789-
kodus 762-:
KÕIKIDE
KINDLUSTUj
H.LATER
Ltd.
"INS!
1482 Bathurst S(
(Bathurst—St.|
Telefon kontoris 6\
61
JOHN E. sol
C.A.I
Chartered AccJ
1 8 1 University Ayt
Toronto, Ont. M|
Tel. 8 6 4 . 0(
VAIPADE &
PUHAS'
aamga ,,steamc]
HEL. ERIK LOKB
E L E K T
\ SMüeteiided, miendi
(SoMd ehimaiades ji
Hdling 76:
Litisents nr. E
oa
VABA EESTI
TOIMETUS JA 1
avatud esmaspJ
reedeni kella 9-
Telefonid: toimetus]
talitus
Toimetaja H. Oja]
tel. 481-53:
KUULUTi
VABAEESTLJ
on tasuv ajalehe \\
leviku totu
kuulutuste küljel
üks toll ühel veenill
esiküljel
tekstis
Kuulutust yöctal
nädala esimesse ajal]
esmasp. homm. kelh
nädala teise ajalehte]
map. homm. keliž
tel. 444-4831
Väljaspool töoi
Helmi Liivandi 2|
Leida Marley 2|
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont.