1981-11-19-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
« C A , Saksamaa ootab snnre
t;a Ni Liidu diktaatori
Trezhnevi külaskäiku Bon-toimub
ajavahemikul 22.
novembrini. Bonnis omis-ellele
visiidile erakordset
I kuiia kantsler Scbmidt iel
(rezhneviga arutada mit°
llnümarelvade ja keskmise
jsega rakettide paiguta^-
fine-Saksamaa territooriu-süveneda
ka majandusprobleemidesse,
kuna
laa on eriti huvitatud
ketuse suurendamisest N .
Väga olulise küsimusena
aitamise alla ka vene maa-itm^
tiku toomine Põhjä-jLääne-
Euroopasse, male
irimiseks sakslased anna-lelaste
käsutusse suured
ja viivad ehitustöö läbi
^erjalidega ja tehnoloogia-tehinmi
suhtes on põhili-kokldi
lepitud, kuid tõe°
kirjutatakse leping Brezh-iskäigu
ajal Bonnis piduli* "
levi külaskäik Bonni toi-itlemata
venelastele era-^
soodsas poliitilises õhk-i
Moskva on võtnud kõik
tarvitusele, et tuunmalrel-
)bleemi päevakorral hoida
)ma agentide ja Moskvale
irivate organisatsioonide
piitsutada. Selle kampaa-ifdes
esinevad konventsio-
|ja tuumarelvadega hambu-istatud
venelased suurte
lena, kellede suuremaks
Ikis olevat maailmarahu
tlemine ja selle kindlusta-jhendriikide
praegust valit-itatakse
sõjaõhutajate kll°
I taotakse oma prapaganda-kiilu
ameeriklaste ja Eu-ihvaste
vahele,
faania raamides garanteeris
isegi jutuajamise Lääne?
{las mõjukale ja suure t i -
poliitnisele ajakirjale
f'ile", mis ilmus ka pajjur
tes läänemaailma aialehte-negel"
teenis endale küll
kannuseid, et ta võis oma
ees hoobelda N . Liidini
^ri jutuajamisega, kuid vas-avas
fa oma veerud vene
rahukampaaniale ja ise«
is Brezhnevi ^.värskemana
sentreeritumana^ kui lääne»
(ajakirjandus seda suvatseb
la. SeDe väite lükkas kohe
Lääne-Saksamaa Põhjarei-balia
osariigi president lo-
Rau, kes kohtas Brezhnevi-
)es samal ajal ja mainis, et
lemaa diktaator kannatab
kõnelemisraskuste aü.,
lagani administratsioonile
Ehnevi külaskäik Bonni pai-
}ameeldivnste kontsentrat-
Eriti häir|b ameeriklasi
^faasijuhtmestiku ehitamine,
|ieb maksma umbes 15 mil-lollarit
ning miHel on poliS-tehnoloogflised
la majan?
tagajärjed PõhjJi Aflandt
!e liidule. 3000 mifli nikku-sijnhtmestiku
ehitamine an-
Ine-Saksamaale 30 nrotsen-
[ loodusliku gaasi vajadusest
Lääne-Saksamaa majan^
\\t tihedaK N. Liidnga.
led ei ehita mitte ainult g{»a-jiestikkn
vaid pü«titavad Si-ka
suuri tehaseid, mis hak-kivisöest
valmistama gaasS
mooli.
rani ^ vastuseis N . Liidu fa
|lf>aksamaa lähenemisele on
IV. kuna se« tugevdab Nc
aitRb tal üle saada Prap;-
|,raskustest. KnJd leMnh fi'iij»
kes vaatavad se^ple lähp-
Iie tei«Je pHgnga ja ppavad
pbe af«loolise atenjni i(;nnn^
kks pfaoilk«. niis kn^^^ntab
J«»a ja Saksamaa lähema
alp^Vst. ..Xnrft pnn<:fa<»e,"
nppd effpknilln*aiaill, . J a -
Sf^li^camaR iihendamke võo
\H Washinj»fon?c vaid Mosk-
?i«? on vaoa hästi teada ka
valltsejateh."
ia<;ed sündmncrei? • Prmlas
»rl. pf Pnnla fooliwtp! revnlnf-hnp
Inlaiminp ef fantle iniffe
[itnnIMp majanflnclilnn io got-olnlforra
nafanrlamict ^a
kknde reforniide rakendamist
[n rabvndike elemenH^le esile
et ning Poola ajaloo õiaesse
^Hiivi seadmist. Kartp.<: Knm-rabntnste
pnhkemisit ja ise-
[lusõda, andsid kommnnistjU»
(JMrg ik. 3) ;
•••J.
Nr.>82 VABA EESTLANE neljapäeval, 19. novembril 1931 Thursday, November 1981 L L 3
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
21. ja 22. Eov.
dr. R. Pahapill, tel. 921-7777
. ja 29; nov,
dr. M . LeesmcEt, teL 481-
H . K I R I K
Tüsuraiice
Agency
KINPLUSTUSED
23 WESf MORE Dr., Süite 2«»
Rexdale, Oht. M9V 3Y7
Tel. 7454622
Lennart Meri
ringreis Soomes
CHEVROLET • O L D S M O B I LE
- R Q B E R T S O N :M0T0,RS,-LTD.
- 1 5 5 5 ' D A N F O R T H AVENÜE
'TORONTO.; O N T '.M4J 1N7
T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5
; • ,i „ v ! ^•. ...... A v . - ' 1, _
- t w - v *
Pühapäeval, 8. novembril toimus Peetri koguduse tavakohane sügisene näite müük, mis seekord oli eriti
rikkalik. Püdü korraldajad (vasakult) H. Vanaselja, Ä.PirnsaIu Ja EUeui F
STOKHOLM — Septembris te- rahvaarvu vastuvõtmiseks.
gi pika ringreisi Soomes (oma au- - — — -.———• :. • • ' • •,.—.
tuuled" -
iterson valmistumas rohke
Foto: Vaba Eestlane
„Eesti rahva suurem mure on Q
I
Toronto Eesti Ühispank
958 Broadview Ave. Torontd, Ont. M4K IRi
Tel. 465-4650 v5i 4654659
Pank avatud: päeval i l JO — 3.90 (esmMp.
ühesaduses on j5ud reedeni), õhtul 5.^—8^ (esmasp. Ja neijap.)
LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASIK
Informatsiooni saab pangast lahtiolekaaegadeL
Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul Idndlustatiid koni
$30.000.— ulatudes, jäädava töövõimetuse pahal on kindlustatad
koni $10.000^ ulatases vastavalt kindlastuste tingimustele.
„lnternatsionallsni)' Kanoc^a senat nõuab
ukraina dissidentide
vabastamist
OTTAWA — Kanada senat võt-
- on esitatud ka Rootsis:
Ta esines kõnelejana muuseas
Raahes ja Ylivieskas, esitades oma
vaateid kultuurile ja kunstile. K u i - ^ ^ , „ . „ %
tuuri rahvuslikkuse ja rahvusvahe- Poštor toimetati KGB poolt oma kriitBiiste moMcuste paras?
lisuse probleemi suhtes käi^^^^ Jömeiala vaimuhoigfasse
ri väljendused üksteisele tihti vas- n ^
tu; Tema kui „nõukögude-Eesti Rootsis Umuv ajakiri ,,RahvusKk Koiata&t** tooboma viimases numte b
kirjanik" ei leidvat mingit vastu- lumi ettekande 1980. aasta jaanuaris. Selles ettekandes analüüsis pastor Salum eesti rahva praegust olu- KOClUmaa kOOllCieS
olu eri rahvuskultuuride süvendu- korda, müle eest ta sattus KGB tagakiusamise alla. Ta vangistati, teda piinati ja ta saadeti lõpuks Tal- , / . . „ , .
mise ja üksteisele lähenemise va- Mnnasse Seewaldi vaunuhaiglasse, lähedal asuvasse Jämejala vaimrahaiglasseo ;'^<>"Kogucie KoüaniKu Kasvata-hel.
' Toopii© allpool pastor VeHo Salumi ettekandest tähtsaimaid momente. V ^^^^J st. venestamine on Koau-
Meri raamatut Hõbevalge" on maal pandud kaiku mitmetviisi tis senaator Paul Yuzykl ettepane-müüdud
4Õ 000 eksemplari see i l - ^irik ei saa seista kõrgemal po- tetud ühtki vene shovinismi aval- Informatsiooni salastamine, taktikaga, ühe näite seUest annab j^ui yastu nõudmise, et N.Lüduva-mub
tõlkena USA-s ia Soomes' ^"^^^^s®^* võitlusest — quasineut- dumise juhtu Eestimaal. ideoloogilise töö koondamine kitsa „Rahva Hääles" ära toodud artik- ^^^^ vabastaks koheselt need uk-vene
keelde pole seda tõlgitud ' P^""^^' Neutraliteet pole Eesti rahvas on mures oma saa- ja mõnes mõttes suletud ringkon- kel S,Internatsionaalsest kasvatu- ^^^^^ dissidendid, kes moodustasid
Meri tegi reklaami Soomes ilmu- muud kui poliitiline müüt. tuse pärast. Rahvusraamatukogu na kätte, järelvalveorganite pidev sest Parnu-Jaagupi keskkoolis", n^i^^^^^ kokkulepete rakendamise
Vele Juhan Peegli romaanile , M a ^"^^ peale võtta ee- on hävimas. Etnograafiamuuseumi tugevdamine... Aus ja avameelne mille sihiks oleva „avardada noor- nõudmiseks vastava grupi. Samuti
langesin esimesel sõjasuvel" ia k i i - ^^^^^^ skisofreenia risti, toetades 70-ndat juubelit\ tähistasid vare- arvamuste vahetamine ei ole rüfei- te sdmm^^ nõutakse kõigi nende isikute jälita-
{rsrutf^rK^bergi (kes on ™ relvastatud võitlust diktaatori- med Raadil ja te4a 529 265 säili- vastane tegevus. ^ Kuidas toimub see tegelikult?: ^.^^ ^.^^^ J^^^^ ^^^^^J^
iu Eesti Kirjaijke Liidu esimees) * ® ^ ^ ^ ^ tusüksusest polfe alaliselt ekspo- Eelduste kohaselt on meil uW- On asutatud rahvaste sõpruse
Kirjanike Liidul on 165 liiget, neisi .. ^. ... ^ .. . neeritud mitte ükski.'
umbes-10 venekeeles kirjutavat. , "'^^^""^^ P " " ! "
Kas venelased on aru saanud, et kda jutlustamise, surnute mam,-
propagandasaadikuna on kasulik ^« ^«el mone suval.se talitu-saata
Soome haritud eestlasi, kes
võluvad kuulajaid hõimutunnete- tet meie passiivsus Ja see, ei
Popslikult näidatakse külalistele
ainult edusamme, ületades Pot-jomkinit
puuduse varjamisel.
ga? (EPL)
iiimi
Eesti Sihtkapital Kanadas
rahvuslik riik, mitte parteid^^^^^
tuur. > giks on teiste liiduvabariikide ja • • v - i i ,*
Asume niiöeld. Ida ja I ^ e -g^f . ^ ^ '^
g i^rt ee.t V5me.isek, m^^^^^^^
.us. ™.e passnvsBs F see. e< Eesti rahvas on eemaldunud rahvastega otse, mitte mingi suur- Loetakse vastavat ^«1»»?^»• i ^ / ' ' f ! , 2 ^
me ei tegele ÜMskonna- ja kas- komparteist, kuid pole veel eriti lä- ratr^e kaudu. Näha vene M e s peetakse kirjavahetust, käiakse ^astM, m a «
vatns-probleemidega, teeb meid henenud ka kirikule: Ta on ära- ja kultuuris ainsat õiget kanalit ,,sobral.ke vennasrahvaste nooru^ ^.t liit^^M värt,^^^^^^^
riigivastasteks. ' ootaval seisukohal: joob, liiderdab teiste rahvustega oleks binatsiona- sel" ,M.las. Käiakse majandites töol f k S ™ ^ i d i^ l V i
Rahvas toetab kirikut se,t me ja langetab tööviljakust. 1™ (pehmelt öelduna) mitte inter- ja teenitud raha eest ,.soidetakse f^vusvaheUsi kokk^epped ^nü-^
saamt p a Ä v f m^^^^^^^^ Vai ja haige' ühiskond vajab natsio alism." ekskursioonidele isade vöitluspaika- ledele N. Lut on ise alla k i r « .
Kommentaarid
(Algös lk. 2)
Idas puhuvad uued tuuled..
c ^ . u . - p . . a . ^ o a „ » . , - patuoinaid,- terve tunnistab ja pa- Oma ettekande lõpus lubab Vel- dasse NSV Liidu piires"
Annetused, testamendi-pärandused ^^^^ itaa riiei aWta " I n d a b et wndab. lo Salum „edaspidi" võtta käsitlu- Korraldatakse temaatilisi õhtuid,;
ja mälestusfondid on tulumaksu- , , , , . v t ' i l-.- AIV/^
vabad. Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisät
«ioonidele murea naaaa a rauua rasKuscu'
. EesÜ Sihtkapital Kanadas "^Tga^eT^mesele ^^vaja^^^ süu " k u i ' l a * ~eht~ve7^^ osav ning sügavale tungiv'olukorra ideelis-poliitUist silmaringi, kujun-kaudu
tulumaksuvaba kviitungi r u u m i . , . Kui suurem rahvas tu- poolest, mida omal ajal Lenin analüüs väärib meie kõrgeimat -
saamiseks. — Eesti Maja, 958 leb ja asub elama väiksema rahva ometi nii teravalt hukka mõistis. , hinnangut
Broadview ^ Ave. Toronto, Ont. eluruumi, ning kuulutab, et tal on Miks peaksid EEt^K ametikand- . ^ .
M4K 2R6 samasugune õigus kõike omaks jad orjalikult ootama, mil neil ka
inilllllHI¥llllinillllllü^lllllllllll![$l tunnistada, siis me ettevaatlikult lubatakse suu lahti teha uue ühis- Vello Salum sündis 5. juulil
BaniiligSžcISlligiliiilHiilZg^iHiiaBiHHim vaikime. Suurema rahva eluruum konna ülesehitamise küsimuses? 1933. aastal Eestis loomaarsti poon
neli korda avaram. Eesti rah- Oma arguse, liigse lojaalsuse või jana. Ta lõpetas korrespondents-vuse
mure number üks ön eluruu- laiskuse tõttu pole me öinud ühis- kursuse> kaudu Eesti Evangeelse
mi küsimus. N ' ^onna soolaks ja noorsoo valgus- Luteri kiriku Teoloogilise instituu°
Jeesus asub, § « - |a väikerah- ^^^^^^ 1^. juunil, 1970.
Ikud võimud järele tööKste ise^is- ^«''f ^^^^^^ ^^'^^^"^ "~
va ametiühmgn Solidaarsuse nõud- P®®^®-
mistele ning tühistasid dekreedi, Taktilistel põhjustel tsiteerib
millega 40 aastat on keelatud Vello Salum Lenini testamenti, miš Jf
Poola rahvuspüha tähistamine 11. „rahvale jäeti avaldamata terve , " B . j
novemhril. SeU^ tähtpäevaga tähis- inimpõlve jooksul." Selles öeldakse ^ ^K^ C@Sti€iSt@ ESIBUCIUS^
tatakse Poola uuestisündi iseseisva muuseas: ^ jUUbelil
riigina pärast Esimese maailmasõ- „Meie peaülesanne rahvusküsJ- "
Ja lõppu kuid ühtlasi ka poola sõ- muses on võidelda kõigi rahvaste STOKHOLM Rootsi Eestlaste Esmduse veerandsajandi juubel
Jajõudude võitu marssal Pilsudski ühesuguse õiguse eest oma rahvus- tähistamine laupäeval, 24. oktoobril Stokholmis Wenner-Gren Centeri
juhtimisel nõukogude Venemaa r i i g i l e . . . Meil tuleb oma praegu- auditooriumis kujunes oluliseks rahvuspolütüiseks sündmuseks seda
punaarmee vastu 1920. a a Ä se aparaadi tõttu ette suur hulk enam, et kohale ja kõnelema olid tulnud ka vähemustemmister Karin
Sündmuse ümberistutamine Eesti tõsivene laadi kuritarvitusi. On Andersson, Invandrarverketi peadirektor Thord Palmlumd ning riigi-olukorda
tähendaks seda, et kom- vaja vahet teha suure ja väikese päeva polütüiste parteide esindajatena riigipäevaMige Per Olof Strand-munistlikud
võimud annaksid loa rahvuse natsionalismi vahel. Väga berg (m), parteisekretär Lars Leijonborg (fp) ja Stokholmi finantslimm-
Eesti Vabariigi aastapäeva, 24. väike protsent nõukogulikke ja nõunik John Olle Perssom (s) — minister ise esindas ka centeoBit.
veebruari tähistamiseks. nõukogustatud töölisi up«b selles Muudatuste tuul idas on pu= ga koos erakonda esindamas.
Poolakad e uskunud oma silmi shovmistlike suurvene kaabakate Strandberg Läti Kesknõukogu esindas selle
kui nad ILjnovembrl televisioo- meres nagu kärbes pnmas. Suur- ^^^^^^^ ^ J ^^^^^^.^^^r Mudite Krasts ning
m^adetes nagid fihnika^^^^^^^ shovmismile kuulutan sOja ^.^^^^ okupatsiooni Leedu ühingut arhitekt Jonas Pa-kujutasid
marssal Pdsudskit, keda elu ]a surma peale. • g^^^^^ _ kes esitasid vastavaid
punased võimud seni materdasid ,,Neid Lemm testamendi valjen- ^
kui kodanlikku diktaatorit. Ning duši kommenteerib Vello Salum ja
raadiost kostis nende kõr/u mee- kirjeldab olukorda rahvuslikul rin-leoluline
mars!laul„Me oleme esi- deL praegu:
mene brigaad", mis oli Pilsudski „Kui me ei taha olla orjameel-leepioni
ponnlaarsemaks fauluks. suse apostlid, siis peame tunnista-
Rahvuspüha taaselustamine ja ma,
VABA EESILANE
kaks korda nädalas
Maksab Kanadas: ^ Väljaspoel Saal
Aostcis $42—
Poolaastas $21.— $23.—
Veerandaastas $n.—
K I R ] EP O S T I GA
Saaadas: USA-»!
Aastas $61.— $67.—
Poolaastas $33.— $35.50
¥eerandaasta$ $17.— 1 $18.50
Lars Leijonborg oli näinud Neeme
Järvit dirigeerimas ja meenutas
sellega ühenduses neid arvukaid
kultuuriisiksusi, mida
eestlased om andnud ka läänele,
samal ajal süvendades ka siinse
LENNUPOSTIGA filemere-ma&desee:
Aastas $76/-, poolaastas $38.—, veerandaastas $2I<—
Mdressi muudatus 50 centi: üksiknumbri hind 50 eeslil
l^anada aadressidele palume märkida ,J>OSTAL CODE'* J i
USA aadressidele „ZIP CODE'*
Fangatshekk või rahakaart kirjutads^
Free Estanian Publlshers nimele.
tervitusi.
Rootsi poolel oli tervitajaks veel
eestlaste sõber sunviibimise algusest
peale rektor Niis Hellström,
omaaegne Högemi ombudsman
ja hilisem Medborgarskola juhataja,
selle väljsikaevaminekommunistli- et lEestimaal emakeele, õiguse ja maa demokraatiat õrna hoiakuga, j^gg ^üüd on vanuse tõttu nendest
ka rezhiin|B vägivailaaktsioonide, eestlaste rahvusiunmn eest pole „Meie piiri(Je lähedal asub rahvas, gj^^etitest tagasi tõmbunud,
surnuaialt näitab, et Kreml ja te- avalikult võideldud. kes soovib ise valida oma eluvor- lootsi Eestlaste Esinduse iuube-ma
abilised allaheidetud riikides ei Paljudel on veel. stäliniaegne hirm mi ja ihkab vabadust", ütles kõne- ükõneleiad olid esinduskoeu esi
suuda rahva teadvusest välja lüli- nahas. Praegu käib ettevalmistus leja, kes lõpetas eesti keeles: „Ela- ^^^olf Schmuul, juhatuse
fada i p u u dW iseseisvuse ja rah- laial rindel vene keele juurutamise gu vaba Eesti!'' esimees Jaan Viival end esimees
vusliku identsuse järele ning et osas lastesõimest kõrgkoolini. Tee- . Eesti keeles ütlesid tervituslau- . esinduskogu esimees prof Hans
meed emotsionaalsed teenrid purs- nindussfääris, ravi alal ja mujal seid ka minister Karin Andersson j^^^j-j esinduskogu aseesimees
kuvad varem või hiljem jõuliselt ametkonniti surutakse eesti keelt ja riigipäevaliige Per Olof Stfand- yajter Soo (EPL/K)
ešile. See juhtus praeiiu Poolas vaikselt kuid visadusega tagaplaa- berg. Parteisekretär Lars Leijon- . ' "
kuid see sünnib tulevikus kindlasti niie. Kolmkümmend aastat on borg väitis, et tema eesti keel on ^ i n J ^ i M A süfifflfnäeVofrs
ka Eestis:ja teistes allaheidetud rii-jõideldud pisimagi eesti natsiona- põhjalikum, kuna ta töötab koos a«««i^wt?v«si»
lismi avalduse vastu ja selle aja eestlasest partei informatsioonisek- ,,)fÄBA EESTLANE"
AM5 jooksul pole avalikult huMca mõis- retär Irene Kiiskiga, kes ^0^^
Teffimine soota:
VABA EESTLANE
P o O * lox 70, Postal Stn. C, Toronto 3, Ont»
M6J 3M7
Palun mulle saata VABA EES1LANS a ^ s t ^ / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kuipostiga alates ,3--
19—. . Tellimise katteks lisan $ . siiijauz^b
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saate ainult tähtUrjas).
Nimi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 19, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-11-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811119 |
Description
| Title | 1981-11-19-03 |
| OCR text | « C A , Saksamaa ootab snnre t;a Ni Liidu diktaatori Trezhnevi külaskäiku Bon-toimub ajavahemikul 22. novembrini. Bonnis omis-ellele visiidile erakordset I kuiia kantsler Scbmidt iel (rezhneviga arutada mit° llnümarelvade ja keskmise jsega rakettide paiguta^- fine-Saksamaa territooriu-süveneda ka majandusprobleemidesse, kuna laa on eriti huvitatud ketuse suurendamisest N . Väga olulise küsimusena aitamise alla ka vene maa-itm^ tiku toomine Põhjä-jLääne- Euroopasse, male irimiseks sakslased anna-lelaste käsutusse suured ja viivad ehitustöö läbi ^erjalidega ja tehnoloogia-tehinmi suhtes on põhili-kokldi lepitud, kuid tõe° kirjutatakse leping Brezh-iskäigu ajal Bonnis piduli* " levi külaskäik Bonni toi-itlemata venelastele era-^ soodsas poliitilises õhk-i Moskva on võtnud kõik tarvitusele, et tuunmalrel- )bleemi päevakorral hoida )ma agentide ja Moskvale irivate organisatsioonide piitsutada. Selle kampaa-ifdes esinevad konventsio- |ja tuumarelvadega hambu-istatud venelased suurte lena, kellede suuremaks Ikis olevat maailmarahu tlemine ja selle kindlusta-jhendriikide praegust valit-itatakse sõjaõhutajate kll° I taotakse oma prapaganda-kiilu ameeriklaste ja Eu-ihvaste vahele, faania raamides garanteeris isegi jutuajamise Lääne? {las mõjukale ja suure t i - poliitnisele ajakirjale f'ile", mis ilmus ka pajjur tes läänemaailma aialehte-negel" teenis endale küll kannuseid, et ta võis oma ees hoobelda N . Liidini ^ri jutuajamisega, kuid vas-avas fa oma veerud vene rahukampaaniale ja ise« is Brezhnevi ^.värskemana sentreeritumana^ kui lääne» (ajakirjandus seda suvatseb la. SeDe väite lükkas kohe Lääne-Saksamaa Põhjarei-balia osariigi president lo- Rau, kes kohtas Brezhnevi- )es samal ajal ja mainis, et lemaa diktaator kannatab kõnelemisraskuste aü., lagani administratsioonile Ehnevi külaskäik Bonni pai- }ameeldivnste kontsentrat- Eriti häir|b ameeriklasi ^faasijuhtmestiku ehitamine, |ieb maksma umbes 15 mil-lollarit ning miHel on poliS-tehnoloogflised la majan? tagajärjed PõhjJi Aflandt !e liidule. 3000 mifli nikku-sijnhtmestiku ehitamine an- Ine-Saksamaale 30 nrotsen- [ loodusliku gaasi vajadusest Lääne-Saksamaa majan^ \\t tihedaK N. Liidnga. led ei ehita mitte ainult g{»a-jiestikkn vaid pü«titavad Si-ka suuri tehaseid, mis hak-kivisöest valmistama gaasS mooli. rani ^ vastuseis N . Liidu fa |lf>aksamaa lähenemisele on IV. kuna se« tugevdab Nc aitRb tal üle saada Prap;- |,raskustest. KnJd leMnh fi'iij» kes vaatavad se^ple lähp- Iie tei«Je pHgnga ja ppavad pbe af«loolise atenjni i(;nnn^ kks pfaoilk«. niis kn^^^ntab J«»a ja Saksamaa lähema alp^Vst. ..Xnrft pnn<:fa<»e," nppd effpknilln*aiaill, . J a - Sf^li^camaR iihendamke võo \H Washinj»fon?c vaid Mosk- ?i«? on vaoa hästi teada ka valltsejateh." ia<;ed sündmncrei? • Prmlas »rl. pf Pnnla fooliwtp! revnlnf-hnp Inlaiminp ef fantle iniffe [itnnIMp majanflnclilnn io got-olnlforra nafanrlamict ^a kknde reforniide rakendamist [n rabvndike elemenH^le esile et ning Poola ajaloo õiaesse ^Hiivi seadmist. Kartp.<: Knm-rabntnste pnhkemisit ja ise- [lusõda, andsid kommnnistjU» (JMrg ik. 3) ; •••J. Nr.>82 VABA EESTLANE neljapäeval, 19. novembril 1931 Thursday, November 1981 L L 3 VALVEARST NÄDALALÕPUL 21. ja 22. Eov. dr. R. Pahapill, tel. 921-7777 . ja 29; nov, dr. M . LeesmcEt, teL 481- H . K I R I K Tüsuraiice Agency KINPLUSTUSED 23 WESf MORE Dr., Süite 2«» Rexdale, Oht. M9V 3Y7 Tel. 7454622 Lennart Meri ringreis Soomes CHEVROLET • O L D S M O B I LE - R Q B E R T S O N :M0T0,RS,-LTD. - 1 5 5 5 ' D A N F O R T H AVENÜE 'TORONTO.; O N T '.M4J 1N7 T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5 ; • ,i „ v ! ^•. ...... A v . - ' 1, _ - t w - v * Pühapäeval, 8. novembril toimus Peetri koguduse tavakohane sügisene näite müük, mis seekord oli eriti rikkalik. Püdü korraldajad (vasakult) H. Vanaselja, Ä.PirnsaIu Ja EUeui F STOKHOLM — Septembris te- rahvaarvu vastuvõtmiseks. gi pika ringreisi Soomes (oma au- - — — -.———• :. • • ' • •,.—. tuuled" - iterson valmistumas rohke Foto: Vaba Eestlane „Eesti rahva suurem mure on Q I Toronto Eesti Ühispank 958 Broadview Ave. Torontd, Ont. M4K IRi Tel. 465-4650 v5i 4654659 Pank avatud: päeval i l JO — 3.90 (esmMp. ühesaduses on j5ud reedeni), õhtul 5.^—8^ (esmasp. Ja neijap.) LAENUD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASIK Informatsiooni saab pangast lahtiolekaaegadeL Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul Idndlustatiid koni $30.000.— ulatudes, jäädava töövõimetuse pahal on kindlustatad koni $10.000^ ulatases vastavalt kindlastuste tingimustele. „lnternatsionallsni)' Kanoc^a senat nõuab ukraina dissidentide vabastamist OTTAWA — Kanada senat võt- - on esitatud ka Rootsis: Ta esines kõnelejana muuseas Raahes ja Ylivieskas, esitades oma vaateid kultuurile ja kunstile. K u i - ^ ^ , „ . „ % tuuri rahvuslikkuse ja rahvusvahe- Poštor toimetati KGB poolt oma kriitBiiste moMcuste paras? lisuse probleemi suhtes käi^^^^ Jömeiala vaimuhoigfasse ri väljendused üksteisele tihti vas- n ^ tu; Tema kui „nõukögude-Eesti Rootsis Umuv ajakiri ,,RahvusKk Koiata&t** tooboma viimases numte b kirjanik" ei leidvat mingit vastu- lumi ettekande 1980. aasta jaanuaris. Selles ettekandes analüüsis pastor Salum eesti rahva praegust olu- KOClUmaa kOOllCieS olu eri rahvuskultuuride süvendu- korda, müle eest ta sattus KGB tagakiusamise alla. Ta vangistati, teda piinati ja ta saadeti lõpuks Tal- , / . . „ , . mise ja üksteisele lähenemise va- Mnnasse Seewaldi vaunuhaiglasse, lähedal asuvasse Jämejala vaimrahaiglasseo ;'^<>"Kogucie KoüaniKu Kasvata-hel. ' Toopii© allpool pastor VeHo Salumi ettekandest tähtsaimaid momente. V ^^^^J st. venestamine on Koau- Meri raamatut Hõbevalge" on maal pandud kaiku mitmetviisi tis senaator Paul Yuzykl ettepane-müüdud 4Õ 000 eksemplari see i l - ^irik ei saa seista kõrgemal po- tetud ühtki vene shovinismi aval- Informatsiooni salastamine, taktikaga, ühe näite seUest annab j^ui yastu nõudmise, et N.Lüduva-mub tõlkena USA-s ia Soomes' ^"^^^^s®^* võitlusest — quasineut- dumise juhtu Eestimaal. ideoloogilise töö koondamine kitsa „Rahva Hääles" ära toodud artik- ^^^^ vabastaks koheselt need uk-vene keelde pole seda tõlgitud ' P^""^^' Neutraliteet pole Eesti rahvas on mures oma saa- ja mõnes mõttes suletud ringkon- kel S,Internatsionaalsest kasvatu- ^^^^^ dissidendid, kes moodustasid Meri tegi reklaami Soomes ilmu- muud kui poliitiline müüt. tuse pärast. Rahvusraamatukogu na kätte, järelvalveorganite pidev sest Parnu-Jaagupi keskkoolis", n^i^^^^^ kokkulepete rakendamise Vele Juhan Peegli romaanile , M a ^"^^ peale võtta ee- on hävimas. Etnograafiamuuseumi tugevdamine... Aus ja avameelne mille sihiks oleva „avardada noor- nõudmiseks vastava grupi. Samuti langesin esimesel sõjasuvel" ia k i i - ^^^^^^ skisofreenia risti, toetades 70-ndat juubelit\ tähistasid vare- arvamuste vahetamine ei ole rüfei- te sdmm^^ nõutakse kõigi nende isikute jälita- {rsrutf^rK^bergi (kes on ™ relvastatud võitlust diktaatori- med Raadil ja te4a 529 265 säili- vastane tegevus. ^ Kuidas toimub see tegelikult?: ^.^^ ^.^^^ J^^^^ ^^^^^J^ iu Eesti Kirjaijke Liidu esimees) * ® ^ ^ ^ ^ tusüksusest polfe alaliselt ekspo- Eelduste kohaselt on meil uW- On asutatud rahvaste sõpruse Kirjanike Liidul on 165 liiget, neisi .. ^. ... ^ .. . neeritud mitte ükski.' umbes-10 venekeeles kirjutavat. , "'^^^""^^ P " " ! " Kas venelased on aru saanud, et kda jutlustamise, surnute mam,- propagandasaadikuna on kasulik ^« ^«el mone suval.se talitu-saata Soome haritud eestlasi, kes võluvad kuulajaid hõimutunnete- tet meie passiivsus Ja see, ei Popslikult näidatakse külalistele ainult edusamme, ületades Pot-jomkinit puuduse varjamisel. ga? (EPL) iiimi Eesti Sihtkapital Kanadas rahvuslik riik, mitte parteid^^^^^ tuur. > giks on teiste liiduvabariikide ja • • v - i i ,* Asume niiöeld. Ida ja I ^ e -g^f . ^ ^ '^ g i^rt ee.t V5me.isek, m^^^^^^^ .us. ™.e passnvsBs F see. e< Eesti rahvas on eemaldunud rahvastega otse, mitte mingi suur- Loetakse vastavat ^«1»»?^»• i ^ / ' ' f ! , 2 ^ me ei tegele ÜMskonna- ja kas- komparteist, kuid pole veel eriti lä- ratr^e kaudu. Näha vene M e s peetakse kirjavahetust, käiakse ^astM, m a « vatns-probleemidega, teeb meid henenud ka kirikule: Ta on ära- ja kultuuris ainsat õiget kanalit ,,sobral.ke vennasrahvaste nooru^ ^.t liit^^M värt,^^^^^^^ riigivastasteks. ' ootaval seisukohal: joob, liiderdab teiste rahvustega oleks binatsiona- sel" ,M.las. Käiakse majandites töol f k S ™ ^ i d i^ l V i Rahvas toetab kirikut se,t me ja langetab tööviljakust. 1™ (pehmelt öelduna) mitte inter- ja teenitud raha eest ,.soidetakse f^vusvaheUsi kokk^epped ^nü-^ saamt p a Ä v f m^^^^^^^^ Vai ja haige' ühiskond vajab natsio alism." ekskursioonidele isade vöitluspaika- ledele N. Lut on ise alla k i r « . Kommentaarid (Algös lk. 2) Idas puhuvad uued tuuled.. c ^ . u . - p . . a . ^ o a „ » . , - patuoinaid,- terve tunnistab ja pa- Oma ettekande lõpus lubab Vel- dasse NSV Liidu piires" Annetused, testamendi-pärandused ^^^^ itaa riiei aWta " I n d a b et wndab. lo Salum „edaspidi" võtta käsitlu- Korraldatakse temaatilisi õhtuid,; ja mälestusfondid on tulumaksu- , , , , . v t ' i l-.- AIV/^ vabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisät «ioonidele murea naaaa a rauua rasKuscu' . EesÜ Sihtkapital Kanadas "^Tga^eT^mesele ^^vaja^^^ süu " k u i ' l a * ~eht~ve7^^ osav ning sügavale tungiv'olukorra ideelis-poliitUist silmaringi, kujun-kaudu tulumaksuvaba kviitungi r u u m i . , . Kui suurem rahvas tu- poolest, mida omal ajal Lenin analüüs väärib meie kõrgeimat - saamiseks. — Eesti Maja, 958 leb ja asub elama väiksema rahva ometi nii teravalt hukka mõistis. , hinnangut Broadview ^ Ave. Toronto, Ont. eluruumi, ning kuulutab, et tal on Miks peaksid EEt^K ametikand- . ^ . M4K 2R6 samasugune õigus kõike omaks jad orjalikult ootama, mil neil ka inilllllHI¥llllinillllllü^lllllllllll![$l tunnistada, siis me ettevaatlikult lubatakse suu lahti teha uue ühis- Vello Salum sündis 5. juulil BaniiligSžcISlligiliiilHiilZg^iHiiaBiHHim vaikime. Suurema rahva eluruum konna ülesehitamise küsimuses? 1933. aastal Eestis loomaarsti poon neli korda avaram. Eesti rah- Oma arguse, liigse lojaalsuse või jana. Ta lõpetas korrespondents-vuse mure number üks ön eluruu- laiskuse tõttu pole me öinud ühis- kursuse> kaudu Eesti Evangeelse mi küsimus. N ' ^onna soolaks ja noorsoo valgus- Luteri kiriku Teoloogilise instituu° Jeesus asub, § « - |a väikerah- ^^^^^^ 1^. juunil, 1970. Ikud võimud järele tööKste ise^is- ^«''f ^^^^^^ ^^'^^^"^ "~ va ametiühmgn Solidaarsuse nõud- P®®^®- mistele ning tühistasid dekreedi, Taktilistel põhjustel tsiteerib millega 40 aastat on keelatud Vello Salum Lenini testamenti, miš Jf Poola rahvuspüha tähistamine 11. „rahvale jäeti avaldamata terve , " B . j novemhril. SeU^ tähtpäevaga tähis- inimpõlve jooksul." Selles öeldakse ^ ^K^ C@Sti€iSt@ ESIBUCIUS^ tatakse Poola uuestisündi iseseisva muuseas: ^ jUUbelil riigina pärast Esimese maailmasõ- „Meie peaülesanne rahvusküsJ- " Ja lõppu kuid ühtlasi ka poola sõ- muses on võidelda kõigi rahvaste STOKHOLM Rootsi Eestlaste Esmduse veerandsajandi juubel Jajõudude võitu marssal Pilsudski ühesuguse õiguse eest oma rahvus- tähistamine laupäeval, 24. oktoobril Stokholmis Wenner-Gren Centeri juhtimisel nõukogude Venemaa r i i g i l e . . . Meil tuleb oma praegu- auditooriumis kujunes oluliseks rahvuspolütüiseks sündmuseks seda punaarmee vastu 1920. a a Ä se aparaadi tõttu ette suur hulk enam, et kohale ja kõnelema olid tulnud ka vähemustemmister Karin Sündmuse ümberistutamine Eesti tõsivene laadi kuritarvitusi. On Andersson, Invandrarverketi peadirektor Thord Palmlumd ning riigi-olukorda tähendaks seda, et kom- vaja vahet teha suure ja väikese päeva polütüiste parteide esindajatena riigipäevaMige Per Olof Strand-munistlikud võimud annaksid loa rahvuse natsionalismi vahel. Väga berg (m), parteisekretär Lars Leijonborg (fp) ja Stokholmi finantslimm- Eesti Vabariigi aastapäeva, 24. väike protsent nõukogulikke ja nõunik John Olle Perssom (s) — minister ise esindas ka centeoBit. veebruari tähistamiseks. nõukogustatud töölisi up«b selles Muudatuste tuul idas on pu= ga koos erakonda esindamas. Poolakad e uskunud oma silmi shovmistlike suurvene kaabakate Strandberg Läti Kesknõukogu esindas selle kui nad ILjnovembrl televisioo- meres nagu kärbes pnmas. Suur- ^^^^^^^ ^ J ^^^^^^.^^^r Mudite Krasts ning m^adetes nagid fihnika^^^^^^^ shovmismile kuulutan sOja ^.^^^^ okupatsiooni Leedu ühingut arhitekt Jonas Pa-kujutasid marssal Pdsudskit, keda elu ]a surma peale. • g^^^^^ _ kes esitasid vastavaid punased võimud seni materdasid ,,Neid Lemm testamendi valjen- ^ kui kodanlikku diktaatorit. Ning duši kommenteerib Vello Salum ja raadiost kostis nende kõr/u mee- kirjeldab olukorda rahvuslikul rin-leoluline mars!laul„Me oleme esi- deL praegu: mene brigaad", mis oli Pilsudski „Kui me ei taha olla orjameel-leepioni ponnlaarsemaks fauluks. suse apostlid, siis peame tunnista- Rahvuspüha taaselustamine ja ma, VABA EESILANE kaks korda nädalas Maksab Kanadas: ^ Väljaspoel Saal Aostcis $42— Poolaastas $21.— $23.— Veerandaastas $n.— K I R ] EP O S T I GA Saaadas: USA-»! Aastas $61.— $67.— Poolaastas $33.— $35.50 ¥eerandaasta$ $17.— 1 $18.50 Lars Leijonborg oli näinud Neeme Järvit dirigeerimas ja meenutas sellega ühenduses neid arvukaid kultuuriisiksusi, mida eestlased om andnud ka läänele, samal ajal süvendades ka siinse LENNUPOSTIGA filemere-ma&desee: Aastas $76/-, poolaastas $38.—, veerandaastas $2I<— Mdressi muudatus 50 centi: üksiknumbri hind 50 eeslil l^anada aadressidele palume märkida ,J>OSTAL CODE'* J i USA aadressidele „ZIP CODE'* Fangatshekk või rahakaart kirjutads^ Free Estanian Publlshers nimele. tervitusi. Rootsi poolel oli tervitajaks veel eestlaste sõber sunviibimise algusest peale rektor Niis Hellström, omaaegne Högemi ombudsman ja hilisem Medborgarskola juhataja, selle väljsikaevaminekommunistli- et lEestimaal emakeele, õiguse ja maa demokraatiat õrna hoiakuga, j^gg ^üüd on vanuse tõttu nendest ka rezhiin|B vägivailaaktsioonide, eestlaste rahvusiunmn eest pole „Meie piiri(Je lähedal asub rahvas, gj^^etitest tagasi tõmbunud, surnuaialt näitab, et Kreml ja te- avalikult võideldud. kes soovib ise valida oma eluvor- lootsi Eestlaste Esinduse iuube-ma abilised allaheidetud riikides ei Paljudel on veel. stäliniaegne hirm mi ja ihkab vabadust", ütles kõne- ükõneleiad olid esinduskoeu esi suuda rahva teadvusest välja lüli- nahas. Praegu käib ettevalmistus leja, kes lõpetas eesti keeles: „Ela- ^^^olf Schmuul, juhatuse fada i p u u dW iseseisvuse ja rah- laial rindel vene keele juurutamise gu vaba Eesti!'' esimees Jaan Viival end esimees vusliku identsuse järele ning et osas lastesõimest kõrgkoolini. Tee- . Eesti keeles ütlesid tervituslau- . esinduskogu esimees prof Hans meed emotsionaalsed teenrid purs- nindussfääris, ravi alal ja mujal seid ka minister Karin Andersson j^^^j-j esinduskogu aseesimees kuvad varem või hiljem jõuliselt ametkonniti surutakse eesti keelt ja riigipäevaliige Per Olof Stfand- yajter Soo (EPL/K) ešile. See juhtus praeiiu Poolas vaikselt kuid visadusega tagaplaa- berg. Parteisekretär Lars Leijon- . ' " kuid see sünnib tulevikus kindlasti niie. Kolmkümmend aastat on borg väitis, et tema eesti keel on ^ i n J ^ i M A süfifflfnäeVofrs ka Eestis:ja teistes allaheidetud rii-jõideldud pisimagi eesti natsiona- põhjalikum, kuna ta töötab koos a«««i^wt?v«si» lismi avalduse vastu ja selle aja eestlasest partei informatsioonisek- ,,)fÄBA EESTLANE" AM5 jooksul pole avalikult huMca mõis- retär Irene Kiiskiga, kes ^0^^ Teffimine soota: VABA EESTLANE P o O * lox 70, Postal Stn. C, Toronto 3, Ont» M6J 3M7 Palun mulle saata VABA EES1LANS a ^ s t ^ / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / kuipostiga alates ,3-- 19—. . Tellimise katteks lisan $ . siiijauz^b rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saate ainult tähtUrjas). Nimi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-11-19-03
