Vaba eestlane , November 19, 1981

              uVABA EESTLANE" on
vabade eestlaste häälekandia
N^japäeval, 19. novembrai98i--Tliursday, November 19> 1981
Mub 2 korda nädafas -
fekipäeval ja neljapäeval
waxS
: , t t i»iaMM» « ( « e R S C I « « M ' l » « I , « I I K I I . I I I l l id I « l i l
saa
CHICAGO — Pöstiuputus tekkis
äldd • Illinoisis eluneval Kenneth
Gibbsodlil. Tema kirjakasti topiti
iga päev hunnikute viisi kaubarek-laarae,
jJornograafilisi ajakirju-reklaanie,
korjanduslehti, tütarlas­te
püet, kes vastava üleskutse pea­le
soovisid KennetMga tutvust
„paariks tunniks või ka pikemaks
ajaks" jne. Kenneth esitas kaebuse
maakonna politseiülemale. Juurd­lusel
selgus, et postiuputuse tekita­jaks
oH Kennethi naaber Steven
Jon,es, kes oli saatnud agentuuride­le
Kennethi aadressi ja tellinud
tema nimel vastavaid materjale.
Kennethi allkirja võltsimise pärast
võeti Jones vastutusele. Ta võib
saada võltsimise eest kuni viis aas­tat.,
T E H E R A N — Iraani muhamedi
vabariigi päevaleht teatas sep-sembri
lõpul, et kõigil naistel tu­leb
kasutada islami naistele omast
loori, muidu on neü sissepääs len­nuväljale
keelatud. Loori tuleb
kanda • vaatamata sellele millisesse
usku naine kuulub. Selle seaduse
maksmapanekuga tahetakse isla­mi
maailma väärikust säilitada.
Loori kandmise sundus kehtib ka
Iraani lennuväljade kaudu mujale
reisivaile,- vastuvõtjaile ja saatjai-le.
K a tuleb naiskooliõpetajail kan­da
loori koolides. Uus seaduseel­nõu
on pariamendi poolt vastu võe-tub.
PARHS - USA iJoUar on Euroo-.
pas jälle „härra". DoUarikursi
tõusmise tõttu võite praegu, näi­teks,
Parüsi luksuslikumas resto­ranis
süüa ühtust $82 eest endise
$120 asemel. Roomas Via Veneto
luksuskõhvikus maksis klaas apel­sinimahl^
möödunud aastal ^3.85,
nüüd ainult $2.72. Itaalia Valentine
ülikond maksic La. $300-st alates,
nüüd alates $240-st Viinis dollari­tega
makstes on hotellitoad kesk­miselt
!$30 võrra odavamad kui 1.a.
Dollar on tõusnud Saksa margaga
Võrreldes 28%, Skandinaavias 25%.
TORONTO — Mees, kes võitis
loteriiga $13.000, sattus röövlite
ohvriks, kes ütlesid,, et nad kuul­nud,
et ta võitis palju raha ja tulid
seda omandama, Kaks relvastatud
meest .tungisid Albert, Salmeni
majja ja sundisid ta koos külalise­ga
lamama .põrandal. Kuna raha
ei olnud, , ,leppisid" röövlid
$10.800 väärtuses iüete ja kalliski­videga,
ehkki nad olid pahameeles
ähvardanud. Salmeni ja ta külalise
maha lasta.
T A L L A H A S S E E S - Surmanuht­luse
kasuks pidas hoogsa kõne Tal-lahassees
toimunud advokaatide
kongressil Florida advokaat George
Georgieff. Ta ütles oma' kõnes
muuhulgas: Mul oli kord tüli oma
endise naisega. Ma olin tal juba
. kõri kallal ja peaaegu pidin ta kä-gistania.
Siis kerkis mu silmade
ette elektritool ja ma lasksin naise
Jalamaid lahti.**
; D L Ä I M S tegid
erivaädetega üle 150 röntgeni ja
J tavalist^ fotot " president Kennedy
• mõrvari Öswaldi hauast üles kae­vatud
laibast. Ametivõimude üles­andeks
|Oli kontrollida, kas hauas
olid tõelise Oswaldi maised jäänu­sed..
Paljud uurijad on väitnud, et
hauas on Oswaldina esinenud vene
agendi laip. Need väited osutusid
siiski kummutatavaiks, kuna sõja-väe^
ohiud Oswaldi hammaste
kaardi abil tehti ta isik kindlaks.
HELSINGI — Soome vümasest
teine tuletikuvabrik lõpeias sep­tembri
lõpus oma tegevuse. Nüüd
jääb: Soomes töötama vaid üks tu-letikutööstus
Finn-Match Oy., mi­da
omavad kolm ettevõtet. Teine
pool kuulub Rootsi tuletikuettevõt-tele
Swedish Mätch. Mitmesugused
tulesüütamise vahendid on surunud
kõrvale tuletikkude kasutamise,
' mille valmistamisel on ka see puu­dus,
et kasutatav haavapuit ei ole
enam endine, pöstuste tuletiku-toodang
langes vümasel aastal 70
1 miljonile toosüe eelmise aasta 210
I miljonüt toosilt
« a a a a a a B a a o a a a a i B B o m o o a o a o a a a a a a a a a i i a a i i D i B i D a i i D o o a i s B a i n a a a o a a i i D a i i i i i i a a a D a o a a a am
a
q
•
a
o
Q
a
0
.0
a
a
a
a
a-a
a '
m.
a
o
D
Rivanool
0
' B '
« '
a
B
.a
D
B'
B
a
0
o
a
9
Balii teatrielu arutleva laudkonnavestluse liikmed, vasakult prof. M. Valgemäe, läti siiäitieja Skai Le|a,
Marry Mürk, Elmar Maripig, P. Eobertsoss, Linda Pakri, leedu teatriteadlane dr. Bona Mazeliaiiškas ja
leedu tõlkija Bimte Billestjs-Ekhardson. Foto*. Vaba Eesüäne
Torontcs Eesti leatrilavastust
Meeskoori
dOStCipäevaball Toronto üUkooIi balti kuu raames mini tihendanud kolmaiffliku võrra,
Toronto Eesti Meeskoori tradit- Peetava Baltic Theatre Festiva- mis on andnud tegevusele olulise-sioonilirie
aastapäevaball Inn ön esitatakse iga rahva poolt mat osa. Näidendis mängisid tun-the
Park kaunis bälliniumis kuju- näide nemde draamaloo- tud Toronto näitlejad Ken McDou-ries
meeleoluliseks seltskondlikuks ^^'^^^t, kuig näitlejad pole gall, Jack Messmger, Paul Amato,
sündmuseks koori elus. Koori liik- Jäänud oma etnilise lavateose Virginia Laight ja Paul Robertson.
meid koos külalistega oli 130 rin- Juurde. Kolm näidendit, mlš väike- Skema draama on vapustav sünd-gis
ja ruum oli just kohane sellele rahvaste keeltest tõlgituina otsivad mus balti rahvaste rängast koge-rahvahulgale.
' Ja ootavad väljapääsu laiemale musest selle sõnumi viimine sünse
õhtusöögile järgnevas kavahses pinnale, on mõeldud kõigile To* mandri rahvaste teadvusse on seo.-
osas laulis meeskoor oma balli ava- ronto teatrihuvilistele, mitte ainult tud poliitilise missiooniga,
lauluks saanud Olge tervitet",F. kolmele balti rahvale. Paraku Omaette kroonikalikoM ka läti
Lehari i,Lõbusa lese" meloodiale jäid need etendused esimestel päe- kirjaniku Anslavs Eglitise näidend
kirjutatud laulu. vadel siisMMtsale etnilisele pufe- Maris Ja Baiba". Se^ on ühe nal-
Järgnevalt esimees H . Paara ter- likule, kes mõnel juhul tulid vaata- jaioo dramatiseering, mis neljas
vitas lühidalt koori auliikmeid, ma ainult oma autori tööd. pildis kirjeldab Saksamaalt USA-lauljaid
ja kaugemaid külalisi, kel- yähene publik ongi jäänud neile sse pääsemiseks kasutatavat fik-leks
oh perekond Pill'id Baltimo- teatrietendusile omaseks, tõenäo- tiivset abielu, mis a^a jääbki fan-rest,
kes olid 16-ndat korda balli- ^isem mitteküllaldase eeb-eklaami taasialennu lõppemisel päris/abi-külalisteks
ja abielupaar Vesilin- ^^^j tutvustamise tõttu. Osalt eluks. Näidendi tõlkis ingUse keel-muidugi
on see tingitud teariniui^i de^ Skai Leja, kes oli kä Jk^
asukoha tõttu, kuhu tee leidmin,e giriia Laightiga lavastajaks jämän-pole
kerge. Äga nagu sümpoosionil gis Ise hambaarsti Aldona osa.
öeldi, on iga algus raske ja neil Jack Messinger äga^^^^^^m^^
noortel ei näinud kartust olevat naadiliku hingelaadiga^ Inguš Berg-raskuste
ees, kõik panid käed kül- mani. Näidend oU kolniestmeele^
ge, nii ffläitlejad kui ka abilised, lähutusliküm/ seda oÜ hea y
kui oli vaja lava kiiresti uueks kuid ei jätnud nii tugevat muljet
stseeniks või teiseks näidendiks kui leedu melodramaatika. V
0
a
a
B
B
B
B ,
0 .
a
a
a
n
01
a
D
B
B
a
0
a
0
a
0
H
o
o
D •
•
a
a
a
D
.0
B
a
nud Beaverist.
Koor laulis T. Vettiku meeleolu­lise
,,Kuu" ja sama helilooja „Hä-.
marik" ning esiettekandes E. Tob-selutsu
„Armas oled mulle", miUe
helilooja oli komponeerinud oma
70. sünnipäeva puhul ja pühenda­nud
koorile. Lihtne, kuid südame­lähedane
laul sai väga sooja vastu-.
võtu osaliseks. Lõpuks laulis koor . „ . ,^
Rizziuse „Rõomsad laulumehed". Lavakujunduse uldme liht- Eestlased omalt poolt pakkusid
Edasi järgnes seltskondlik osa oU omane kõigüe kolmele Ja- meie noorima ^näitekirjaniku |a
Edelweisse rahvusvahelistest män- vastusele. näitlaja Elmar Maripuu näidendi
gijatest koosneva tantsuorkestri Iga näidend andis killu kolme „Inimesed sureval planeedil". Ka
saatel. Külaliste tuju ol| hea, kus rahva ajaloost. Leedulase Äntanas selle o!i tõlkinud autor ise inglise
omalt poolt lisas meeleolu väga Skema „The Awakening" (Ärka- keelde ja seda võõraste vajadu-mine)
©H^^^^^^^ lugu seks lühendanud, ka lavastajaks
nõukogude okupatsiooniaja algusest oli Maripuu ise kooi J . ^H^^^
kaunis balluruum.
Toronto Eesti Püssi»
|0 Piistoliklybl
(Siastapäev
Möödunud laupäeval pühitses
Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklu-
Sama näidendi eestikeelne versioon
esitati möödunud aasta! Torontos
Linda Pakri lavastusel ja E. Mari­puuga
samas rollis. Epp Kuusiku
osa mängis nüüd leedulanna Rose-
Leedus 1945, kus vanglasse satu­vad
preester ja relvade peitjad^ ku-laa
Jcohalikud kommunistid ja N.
Liidus etteyalmistuse saanud kom­munistid
avaldavad survet vangis­tatute
teadmiste üle, kasutades mar^ MadUl, keeMatoiös^se inse^
terroristlikke vahendeid. Autor on nen osa Peeter Mehisto ja botaani-bi
oma 15 aastapäeva peoõhtuga polütiüse võitluse sidunud kolme kut Mihkel Sootsi Harri Mürk. Kas
Eesti Maja suures saalis.. Peoõhtut isiku vahelise konfliktiga, kus sõp- johtuvalt näidendi lühendamisest
alustati lühikese aktuse ja ette- rus ja tunded ärkavad küll 'pmna- või uutest tegelastest, näis see eel-kannete
osaga, mis oU väga hästi 5®» aga ometi on bäving paratama- misega.võrreldes midagi kaotavat,
ettevalmistatud ja korraldatud. J^"» see kes peale jääb on vene- Näib et Jaan Kuuse kujundatud
Avasõna oli A. Tihitsilt, kes maies- lasest kommunist, kes ei usalda ka osa oli tugevama isikupäragar^m
tas ka manalasse varisenuid. leedulasest kommunisti. Näidendis oli oluline boheemlasist kaastege-
Lühikese ülevaate klubi tegevu- esüe katoDikliku usutunde tu- lastega tasakaalu loomiseks,
sest 15 aasta jooksul andis esi- S^v mõjutus leedulase hingeelule. Balti teatrikroonikaline ringkäik
mees Voldemar Kana, kes mainis, Lavastaja Linda Pakri on pika dis- algas Leedu vanglas, viis lätlaste-et
klubi asutati selleks et vna las- kussioomSdraama lühendanud, ©ige- ga Saksamaalt New Yorki ja eest-kesporditaset
sama kõrgele, kui ^^sed hakkasid seal maailmalõpu
see oli 1939. a. Luzernis, kus tun- — _ kartuses või ootuses narkootika,
nistati eestlasi parimaiks lasku- : shokolaadi ja alkoholiga seda sünd-reiks
maaümas. Klubi on võtnud ^^^^^ '^^^^^^^ ^^^ti Võit- must vastu võtma. E . Maripuu ise
osa võistlustest ESTO-del heade ^ ^ J ^ * ^ Ühingu poolt tervitas Raffi oli tore kurvakujulise kunstnikuna,
tagajärgedega. Igal aastal on toi-, ^ ^ ^ S ' ^^^^^ ^ ^ ^ " ^ i ümbriku. Ämber Lights Theatre juures
müriud Baiti maavõistlused mU- ^^'3^^^^^ tervitused olid saabunud olid veel mitmed eesti teatrihuvili^
lest on osa võetud. Ilmne oli eest- ^^"^^^ Heinsoolt, Laas Leivatilt ja sed. Harri Mürk oli admistraator,
laste üleolek 1980. a. VABA Osvald Piüilt. Karen Viinamäe kassas, Kalle Nae-
OLÜMPIAADI ajal. Eesmärgiks on Hingestatult deklameeris Lydi.a lapea valgustuse seadja, Heli Kivi-viia
läbi 1984. a. laskevõistlused. Tori oma luuletuse „Sõjamehele", laht lavajuht, Krista Link lavaabi-
Voldamar Kana lõpetan oma kõne saades tugeva aplausi osaliseks. Ime, kuna üsnagi arvukas oli ma-sõnadega
„K6ik, mida teeme, tee- Esinesid veel Kalev-Estienne võim-, janduslikult toetajate arv. See po«
me oma kaUi kodumaa heaks. Sel- lejad pallidega ja lintidega. Eriti le siiski küllaldane kahenädalalise
leks andku Taevaisa jõudu ja ühte- nauditav oli TÜna Tihase-Undiga teatrifestivaU käigus hoidmiseks.
Mis see on: mulle näitama, kui koos paari
teda võib leida igalt poolt, aga südamesõbraga väljast tuppa
mitte igal ajal, ta on selline astusin. KüUäp neile imponeeri.
imelik asi, mis tuleb ja läheb ja miseks ja omaenese suiuruse
mida nii kerge rikkuda, ent ää- tõestamiseks (olin Väikevellest
retult raske tagasi anda on. neli aastat vanem) ütlesin talle,
Mis see on? Rõõm, muidugi! et see on lihtsalt nü loU joonis­ta
kui rõõm e i tule täna, siis ta tus, et üldse kuskile ei kõlba ja
tuleb homme yõi tuleb iilehom- rebisin selle mõtlematult pu-me,
aga kord ta tuleb ikkagi ja niks. Väikemees hakkas hale-just
sellele, kes oodata oskab, dasti nutma. Ma tean, et emä
Lapsepõlve suur rõõm oli see, oleks pidanud mind selle eest
kui pärast suvesooja vihma sai lööma, ent ta ei teinud seda,
paljajalu porilombis tampida, sest füiisiline karistamine ei
soe muda lirtsumas varvaste kuulunud tema printsiipide hui-vahelt
üles Ja vahvaid poriprits- ka. Mulle jäi alles suur südame-meid
kogu ülejäänud .maailm piin ja ema pahandamisest lau-täis.
Seda rõõmu sai siiski vaid se: ,,Sa pead austama teise ini- •
seniks, kuni mõni vanem ja toe* mese tööd^ pead seda austama »
kam käsi su turjapidi lombist ka süs, kui' see sinu meelest
välja õngitses Ja paar patsakat midagi väärt ei ole!"
tagapoolele laksatas. Kuidas ma küll võism, kuidas
Aastatepikkuselt jätkus suve ma võisin nü väikese inimese
ajal igakord rõõmu sellast, kui tööd alandada ja ta rõõinn rik-vanaema
rukkileivast hapupii- kuda! Võib-olla on mu Vennas
ma sisse pudi tegi ja me kõik selle seiga ammugi unustanud
ümber söögilaua sellest osa sai- ma ei ole seda talt kunagi ku­me.
Äga mä võin kinnitada — sinud ~ mulle aga on jäänud
sellist pudi ei ole enam. Olen peale mu süütunde veel eluaeg-proovinud.
See» mida vanaema ne õpetus: „Austa teise inimese
tegi läbiaetud hapust piimast ja tööd!'' <
rukküeivast, ei ole mina saanud Koolipõlv oü täis saavutus-ei
kõige paremast piimast ega rõõme. MUIine rõõm sai sellest;
hapukoorest ja saiastki. Seda ajaHse tähtajaga kirjand sai
sai ainult lapsepõlves ja sinna valmiskirjutatud sama päeva
see jäigi. õhtul ja öösel, kui teema kätte
Suur ja eluaegne rõõm on jää- anti ja kuu aega jäi üle, et kir­nud
lugemisest. Sellest ajast, jutada teistelegi.
kui oma esimesi raamatuid Lih- « u-t i ^.^ «1 viiitt coiiiicot aaiixai,uiu Mujig meeldib sugis, on alati
meeldinud. Pnuletiteäe langus;
mis tuulisel päeval nagu linnu­parv
toaaknast mööda hõljub ja
mitte üksi ei hõlju, vaid koguni
vkihutabi ori nägu niärguandeks
mööduvale, ent ka ootelauluks
eeltulevale. Siigise järele tuleb
kord jäUegi uus kevad, eks ole!
fei ole midagi toredamat, kui
küliha-krõbedaä puulehed talve-hakul,
kui ve^ lund^ d ole*. Kui
ühte suurimat rõõmu mäletan
igä-aastast jalutuskäiku Kadri­na
Raamatukogust laenamas
käisin, on meeles üks magusha­pu
mälestus.
Raamatukogu asus ^kino Koi­du
kõrval teisel korral ja sealt
laenutati mõned korrad nädalas
väraseil õhtupoolikuil ka laste­raamatuid,
üsna varsti sai lae­najale
selgeks, et selle ühe raa­matukese,
mida igakord saada
tohtis, võis üsna lühikese ajaga
läbi lugeda Ja siis hakkasin ma
oma tarkusest tegema nii, et
kohe raamatukogu avamise Jä­rele
võtsm raamatu välja, luge- o"»^ just süs, kui sammuda sai
sin seUe kiiresti kodus läbi ja farõbisevais lehtedes, loopida
enne sulgemist tuim tagasi ja ^^^^ ''«^ klaasiküde ja kar-vahetasin
selle uue vastu, see S^^se-külma taevalaotusse puhu-kestis
süski ainult senini, kuni hingeõhku, nagu aurupüve.
raamatukogu-hoidja seda mär- Olen proovinud sellist lehtede-kamä
hakkas Ja kurjustas: mängu ka mujal maaümas, ku-jjKaart
näitab, et sa täna juba hu saatuse teed meid lennutada
said raamatu, miks sa uuesti on suvatsenud. KuskU, mitte
tuled? Nii e i lähe!" Seletami- kuskil e i ole lehtede krabin ega
seks muUe sõna ei antud, teiste esimene külmgi sellised, hägu
ees häbistatuna pidin jääma ül- nad seda oUd Kadriorus, ega
dise üheraamatu rutiini Juurde ole saanud sellest nii suurt rõõ-ja
alles suuremaks saades leid- mugi mi^jal Võibolla, et lehte-sin,
et paljude teiste raamatu- de krõbina ja suure rõõmu sa-kogude
varaaidad olid päris vai- laduseks oli ehk vaid see, et
ia-avatuina mind ees ootamas, kaasakõndijaks oli süs noonis-
„Raamatute-neelaja", — sel- Päevade suur südamearm ehk
line nimi jäi külge kogu noorus- r,flamme", nagu seda tollal ni-ajaks,
tulemuseks pealiskaudne metada tavatsesime ja edaspidi
tekstihaaramine, ei süvenemist, ne ning pikemgi ühme tee sama-põhjalikkust
ega arutelu. Ent sugusesse noorusrõõmu enam
kõige üle jäi suur-suur lugemis- tagasi ei vü. KüU on see aga
rõõm. vünud ^arusaamale, et maailmas
Kui kergesti rõõmu rikkuda on arvamatult rohkesti rõõme ja
võib, seda teab igaüks omaenda koos rõõmustadagi võib palju-kogemusistki.
Aga eks õppida dega, koos kannatada sellevastu
või kurvastki kogemusest. Oma- aga vaid väljavalituiga.
ene$e mälestusis kannan aasta- Ja kui enam midagi alles ei
kümneid ühte rõõmurikkumist, jää Ja tundub, et ei suudakski
mUles mõtlematult süüdi olen. enam rõõmu tunday süs kõige lõ-
Mu väike vend oli teinud vär- puks jääb ikkagi veel see ainus
viplüatsitega mmgi lapsiku joo- ja suur rõõm sellest, et hing
nlstuse Ja tõttas seda jookusjalu sees jä elupäevad alles käes.
D .
D
D
O
a
a
n a a
a
0
a
0
II
OD
B
B
B.
D
O
a
0
a
d
a
n
fi
B
0
o
• a
q
0
0
• .
a
a
0
a
n
•
D
•n
u
0
0
• Z-o
D
a
a
a
•
d
ti­tt
o
D
0
D
a
o
a
a
D
II
' 01
a
o
0
n
' u-m
•w
m
t
• • c a a o i L n a Q a a a q a i t B a a a p * B D o a i ) D a a o D a a B a a a i i D i i g t i a a a D i i o D n a a a a a a a i i a « « B B B a M a B B a a B P B a a
' ' ' • ' V ' " • -rfg?^'
võimlemine,
osaga, Lõppsõna oli Roman Marleylt,
kuna oodatud külastajaid 01 olnud
vähem. •
Oleks süski kahju kui esimene
kolme balti noorte teatriloojate
katse raskusisse lämbuks; Neis
kuuluvust!"
Kava jätkus lõbusama
kus Tamara Norheim laulis Erik kes avaldas erilist tänu Voldamar
Lügandi klaverisaatel neli laulul Kanale, kes on 15 aastat klubi ar-
Järgnesid tervitused. Esimesena mastušega ja edukalt juhtinud. Tal:
tervitas Kanada Eesti Võitlejate le ulatati kimp punaseid nelke, kolmes lavastuses on vägagi palju
ühingute Liidu esimees Kalju' To- Nelke said ka kõik esinejad. Erilist kaasahaaravat, mis tutvustab neid
ri, andes j ühtlasi üle ka ümbriku, tänu avaldati Arved Tinitsale rel- rahvaid sellistena kui nad on, ini-
Ta andis j üle tervitused ka Mont- vade näituse korradämise eest, mis mestena kel on oma ideed, antud
reali Võitlejate ühingu esimehelt oU aU klassiruumis. ^äbi lavateose kujunduse. See tin-
Endel RujDergüt, keUele laskesport Rõõmsas meeleolus veedeti hu- teatri külastamiseo
on "sama südamelähedane kui Vol- bane õhtu, HO |,
FINN HOME BAKERY & DELICATESSEN
281 D A l ^ ^ R T H A V E . T d . 463-3331
; Spetsiaäl ODAVMÜÜK ;;:
Värske nikkileib ^ hiniiagsu M
maalselt 2 leiba ostjale.
Soolaheeringas $2.35 n a ^
.lõULUKtJPSISE0;Si^^
Võtame tellimisi vastu jÕulutortidele,
-kookidele, -saiadele ja delikatessidele
Avatud: teisip.~reedeni 9 ^ 6 ,
• ^ -laup.- 8--4 ^• •