1987-02-05-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.k. 2
m:
, VÄLJAANDJA: 0 / 0 Vaba Eestlane,
^ 120 A Willowdale Ave., Willowda^ Tl '
FUBLlSHER:Free Estonian Publishers Ltd.
20 A Willöwdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Kommentaarid
Nüüd, kus Teise maailmasõja
lõppemisest on möödunud juba
üle 40 aasta, on ilmunud Läänes
terve rida raamatuid, mis
valgustavad sõja telgitaguseid,
juhtivate poliitikute ja kindralite
eksisamme ning lapsikuid otsuseid,
mis tõid kaasa Euroopa
poliitilise jagamise ja kujunesid
saatuslikeks miljonitele inimes-
Arro, Heino Jõe, Olev Trass
r
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (teliimi
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni J-~3-n
Telliiiiishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.-
aastas $34.--" ja veerandaastas $18.—,^^^^M
postikulu vastavalt $ 1 1 1 , $6().-—» $31.-—
Tellimishiiaiaad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
$44.— ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti ja lennuposti
hiimad vastavalt — USA $ 115.—, $62.—, $32,—.mujal
välismaal $140.—, $75.—, $40.— =
/iadtessi muudatus SL---^^^^^^^^^^^-^
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.,^^
kella 10-ni. Väljaspool tööaega; Leida Marley 223-0080.
3* • ' * .•• S .- ...........
Osa Taliharja 87" väsimatud perenaisi kes pühapäeva varahommikust alates olid
ametis laudade katmisega. Vasakult: gdr. Oldi Põder, gdr. Irje-Ann Pihlberg ngdr.
" Igi Samlä, ngdr. HeljeValter, gdr. Oie Punno, ngdr. Elsa Lmdre. toto: T.Sääpi
cms
gillllHIIIIinitllHIIlHilllltlllllllltnUBHIIIII
a
Lä^e-Saksaihaal äsja loimu°
lülid üldvalimised ei andnud
praegu võmiul olevatele kristlik-naues
koosseisus seda suurt
enamust^ mida poliitilised asja-
Hundjad ennustasid. Kristlik-demokraatlik
partei^ kes läks
valimistele kantsler Helmut
Kohri juhtimisel, jäi küll
Lääne-Saksamaa suurimaks
parteiks, kuid saavutas 4 protsenti
vähem hääli kui eelmiste!
valimistel ja pidi osa oma häältest
lcK)vutama Kohliga koalitsi-o(
mis olevale Vaba-Demökraat-likule
parteile (liberaalid), kelle
toetajaskond valimistel kasvas
Huvitaval kombel ei antud vähem
hääli mitte ainult kristlik-demokraatidele
vaid ka nende
kõige tugevamatele vastastele—
sotsialistidcile, kes said seekord-seteli
valimistel 37 protsenti ära-suureks
üllatuseks oli aga yail-mistel
n.n. ,,röheliste'' paftel
edu, kuna see pahempoolselt
häälestatud grupp, kelle
poliitilise programmi põhituge-deks
on keskkonna saastamise
ja tüüinaenergia leviku vastu
võitlemine, viis uude parlamenti
40 rahvasaadikut— üks kolmandik
rohkeni kui eelmistel va-ilmistel.
Kui „rohelisi'' peeti
seni Lääne-Saksamaa poliitilises
elus teataval määral naljanuml)-
ril^- siis nüüd tuleb nendega
Juba tõsiselt arvestada, seda
enam — nii vähemalt kinnitavad
mõned huumorisoonega
— et nad
ainsa Lääne-
Saksamaa poliitilise partei,^k^^
on saatnud Bundestagi rohkem
siaisi kui mehi.
i Valimiste kõige tä
olulisemaks tagajärjeks on
Wistlik-demokraatliku partei
baieri mõjuvõimsa tiiva juM
Franz Josef Straussile tee sulgemine
Bonnis keiSkvalitsuse juu°
res kõrgematele ja mõjurohke-mateleposUsiöonidele
pääsemiseks.
Straussi^s^^
seks enne valimisi oli tõrjuda
välisministri kohalt reservi Ube-tente
poliitika pooldaja ja viljeleja
ning otsinud Ida ja Lääne
vahel kompromisse ning tihedamat
köpstööd. Tugeva antikom-
§eevastü pooldas rarigemat poliitikat
kommunistliku Ida-Sak-s
a ma aga j a N. Li i d ug a
suhtlemisel, mis oleks muutnud
suurel määral Bonni praegust
välispoliitilist liini.
Straussi kartsid Lääne-Saksamaa
mõõdukad ja pahempoolsed
poliitikud eriti tema silmatorkavalt
tugeva rahvusliku
hoiaku pärast, kuna Baieri juht
toonitas pidevalt, et
rahvas on Hitleri vigad
juba küllalt kaua kannatanud ja
oleks juba ammu aeg lõpp teha
sakslaste süüdistamisele ja mõnitamisel^^
Kuid sellised mõtteavaldused
ei häirinud mitte
ainult Lääne-Saksamaa sõbralike
pilkudega ida [joole vaatajaid
vaid ka kommunistliku ida
ja demokraatliku lääne juhte ja
poliitilisi ringkondi, kes oh juba
harjunud mugavalt elama kaheks
jaotatud Saksamaaga, kartes
kõiki mõtteavaldusi ja algatusi,
mis vihjavad Saksamaa
ühendamisele ning seega tugeva
jõuteguri tekkimisele Euroopa
südamesse. See kõigutaks praegust
delikaatset jõudude tasakaalu,
vaatamata sellele, et selle
tasakaalu hoidmiseks on kogu
Ida-Euroopa ohverdatud Venemaa
impeeriumile.
LONDON - „El Umversali"
jasaatja Londonis on saanud
asutavatest allikatest informat-siooniv
et Argentiina president
Raol Alfbnsin ja Briti peaminister
MargaretThatGher on leppinud
omavahel kokku, kohtuda 1987
aasta sügisel New Yorgis, kui
esimene samm diplomaatilise
vahekorra jalule seadmiseks ning
vaenulise vahekorra lõpetamiseks.
Esimeseks sammuks olevat
komertsiäalsete lendude avamine,
millele järgneb välisministrite
kokkusaamine 1988 aasta
algul.
Endine Nõukogude poliitvang ja Inimõiguste eest võitleja
Anatoli Shtsharanski hoiatab Ühendriike olema ettevaatlik ja
mitte võtma puhta kullana Nõukogude praeguse valitsuse
,heä näo tegemist". Ameerika Hääle korrespondent David
Bourgida räägib meile sellest lähemalt,
ne süümevang on Jüri Orlov, kes
,,rohelisedV^ moodustavad nüüd
parlamendis jõu, mis võib talle
tülikaks kujuneda. „Roheliste'^
partei üks juhte Juttä Ditfurth
mainis pärast valimisi võrdlemisi
ülbelt: Valimiäe tulemused
olid Lääne-Saksamaal ajalooliseks
sündmuseks ning sakslastel
peaks nüüd olema selge^ et partei
moodustab Saksamaa poliitilises
elus reaalse jõu. „Rohe-liste^
V löögijõudu võivad siiski
vähendada omavahelised sise-
, kuna osa Bundesta-
' on ik-^'
ja radikaalsed,
boheemlaste kalduvustega
maailmaparandajad, kuna
nende vastased võtavad oma
eesmärke,: ja ülesandeid
a m e n di ss'; , ^s u u r e m a
Möödunud aastal N. Liidust
välja pääsenud Anatoli Shtsharanski,
kes nüüd elab Iisraelis, hoiatas,
oma hiljutisel külaskäigul
M^äshingtonis USA Kongressi,
mitte olema kergeusklikud Nõukogude
Liidu lubaduste suhtes.
,,Ei ole mingit kahtlust selles,
et maailm on tõsiselt väsinud elamast
alalises sõjaohus — väsinud
ohtlikust koos-eksistentsist suletud
ühiskonnaga, seepärast püüab
läänemaailm iga hinna eest sealt
tulnud sõnumeid tõlgendada kui
muutust paremuse suunas. Kuid
meil tuleb endale aru anda selle
üle, et vaatamata ilusate sõnadele
ja suurejoonelistele zhestidele, on
raudeesriide ette tõmmatud ainult
punakardin. ^ ,
Shtsharanski ütles veel, et ta oli väldib SanktSlOOnC
variglas koos paljude rahvaste
hiljutise spiooni-afääri vahetusr
kauba tagajärjel USA ja N. Liidu
vahel sealt välja lasti. Ta arvab, et
suurem osa N . Liidu kodanikke ei
poolda igaühele vaba emigreeri-misõiguse
andmist. Ta arvas et
tänu erimeelseteleon rahva silmaring
siiski laienenud.
Mõlemad endised süü«\evat\^\d
võtsid sõna Nõukogude Juutide
Kaitseühenduse nimelise eraorganisatsiooni
poolt korraldatud konverentsil.
See organisatsioon
hõlmab 55.000 ameeriklast, kes
on pühendunud nõukogude juutide
õiguste kaitsemisele.
Ameerika Häärjiil:^^
Lõuna-Aafrika
liikmetega, kaasa arvatud baltla-šed
— ta tõstis eriti esile leedulasi
kes kõik väljendasid oma soovi
LONDON (Reuter) - L-Aafri-ka
vabariigi valitsus on pidanud
salajasi läbirääkimisi „lsle of
9»
rahvuslikuks iseseisvuseks. Kuid Man" võimudega, et kasutada
olukord on seal jäänud täpselt selle saarekese vabasadamat yälti-samaks
kui varem — kes teistmoodi
mõtleb, rändab kas vangi-isse
või hullumajasse.
maks L-Aafrika vastu sihitud
kaubanduslikke santsioone. Plaani
kohaselt tooks L-Aafrika oma
Niikaua kui nende inimõiguste- kaubad saarele, kus need sildista-poliitika
jääb selliseks nagu ta on, takse uuesti ja eksporteeritakse
teid ja võimalusö oma partei
programmi läbi viimiseks ja
oma mõju laiendamiseks, pro-pageerides
eriti Lääne-
Saksamaa välja-astumist
:NATO-st;
ei ole võimalust saavutada
Liiduga mingisugust relvastuskär-pimise
kokkulepet, kinnitas
Shstharanski.
Teine äsja N . Liidust välja pääsenud
inimõiguste kaitsja ja endi-siis
Euroopa ühisturu riikidesse.
„Isle of Man" on Iiri ja Inglismaa
vahel asuv väike omasvalit-suslik
saar, kuigi Inglismaa kontrollib
saare julgeolekut-kaitset ja
välispoliitikat.
valimistel loob paratamatult jällegi
olukorra, kus kristlik-de-mokraadid
pieavad parlamendis
vajaliku toetuse saamiseks r^a-ma
koostöö liberaalidega j
iieile valitsuses
kohti. Seni _ _
välisministri ja finantsminlstri
kohtadega^ kuid
oletada^ et nende
on tunduvalt suuremad ja Gen-scher
esitab Kohli valitsusele
toetuse andmiseks uusi nõudml-
•' si. ^v':"
Kuid kantsler
mid ei seisa ainult selles kuidas
vabade demokraatide parteid
' L Tal tiileb-parataina-võimuletulek
garanteeril^ Lääne-
Saksamaal majandusliku stabiilsuse
ning välispoliitiliselt
hoolika ja ettevaatliku laveerimise
oma idapoolsete naabrite ja
vahel. Franz
Straussi valitsusest välja
ei ole Bonnilt loota'
ja jõulisemat
välispoliitikat,
vaid endist Genscheri poliitikale
omast' ettevaatlikku eda-s!-
tagasi manööverdamist, mis
: tulemusi arvesse võttes
ka. Läärie-Saksa-maa
"
958 ir@cidvitw Avt. Ter^ü*®
liinkige lastele pmgmtweäl
-simene $20,~ arvel on meiepoolne kink
iüf oranf slõoiiiks' helis
teisip. ja neljap. õhtuti S.30—8.00 p.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 5, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870205 |
Description
| Title | 1987-02-05-02 |
| OCR text | .k. 2 m: , VÄLJAANDJA: 0 / 0 Vaba Eestlane, ^ 120 A Willowdale Ave., Willowda^ Tl ' FUBLlSHER:Free Estonian Publishers Ltd. 20 A Willöwdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Kommentaarid Nüüd, kus Teise maailmasõja lõppemisest on möödunud juba üle 40 aasta, on ilmunud Läänes terve rida raamatuid, mis valgustavad sõja telgitaguseid, juhtivate poliitikute ja kindralite eksisamme ning lapsikuid otsuseid, mis tõid kaasa Euroopa poliitilise jagamise ja kujunesid saatuslikeks miljonitele inimes- Arro, Heino Jõe, Olev Trass r Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (teliimi ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni J-~3-n Telliiiiishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.- aastas $34.--" ja veerandaastas $18.—,^^^^M postikulu vastavalt $ 1 1 1 , $6().-—» $31.-— Tellimishiiaiaad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas $44.— ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti ja lennuposti hiimad vastavalt — USA $ 115.—, $62.—, $32,—.mujal välismaal $140.—, $75.—, $40.— = /iadtessi muudatus SL---^^^^^^^^^^^-^ Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—. Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.,^^ kella 10-ni. Väljaspool tööaega; Leida Marley 223-0080. 3* • ' * .•• S .- ........... Osa Taliharja 87" väsimatud perenaisi kes pühapäeva varahommikust alates olid ametis laudade katmisega. Vasakult: gdr. Oldi Põder, gdr. Irje-Ann Pihlberg ngdr. " Igi Samlä, ngdr. HeljeValter, gdr. Oie Punno, ngdr. Elsa Lmdre. toto: T.Sääpi cms gillllHIIIIinitllHIIlHilllltlllllllltnUBHIIIII a Lä^e-Saksaihaal äsja loimu° lülid üldvalimised ei andnud praegu võmiul olevatele kristlik-naues koosseisus seda suurt enamust^ mida poliitilised asja- Hundjad ennustasid. Kristlik-demokraatlik partei^ kes läks valimistele kantsler Helmut Kohri juhtimisel, jäi küll Lääne-Saksamaa suurimaks parteiks, kuid saavutas 4 protsenti vähem hääli kui eelmiste! valimistel ja pidi osa oma häältest lcK)vutama Kohliga koalitsi-o( mis olevale Vaba-Demökraat-likule parteile (liberaalid), kelle toetajaskond valimistel kasvas Huvitaval kombel ei antud vähem hääli mitte ainult kristlik-demokraatidele vaid ka nende kõige tugevamatele vastastele— sotsialistidcile, kes said seekord-seteli valimistel 37 protsenti ära-suureks üllatuseks oli aga yail-mistel n.n. ,,röheliste'' paftel edu, kuna see pahempoolselt häälestatud grupp, kelle poliitilise programmi põhituge-deks on keskkonna saastamise ja tüüinaenergia leviku vastu võitlemine, viis uude parlamenti 40 rahvasaadikut— üks kolmandik rohkeni kui eelmistel va-ilmistel. Kui „rohelisi'' peeti seni Lääne-Saksamaa poliitilises elus teataval määral naljanuml)- ril^- siis nüüd tuleb nendega Juba tõsiselt arvestada, seda enam — nii vähemalt kinnitavad mõned huumorisoonega — et nad ainsa Lääne- Saksamaa poliitilise partei,^k^^ on saatnud Bundestagi rohkem siaisi kui mehi. i Valimiste kõige tä olulisemaks tagajärjeks on Wistlik-demokraatliku partei baieri mõjuvõimsa tiiva juM Franz Josef Straussile tee sulgemine Bonnis keiSkvalitsuse juu° res kõrgematele ja mõjurohke-mateleposUsiöonidele pääsemiseks. Straussi^s^^ seks enne valimisi oli tõrjuda välisministri kohalt reservi Ube-tente poliitika pooldaja ja viljeleja ning otsinud Ida ja Lääne vahel kompromisse ning tihedamat köpstööd. Tugeva antikom- §eevastü pooldas rarigemat poliitikat kommunistliku Ida-Sak-s a ma aga j a N. Li i d ug a suhtlemisel, mis oleks muutnud suurel määral Bonni praegust välispoliitilist liini. Straussi kartsid Lääne-Saksamaa mõõdukad ja pahempoolsed poliitikud eriti tema silmatorkavalt tugeva rahvusliku hoiaku pärast, kuna Baieri juht toonitas pidevalt, et rahvas on Hitleri vigad juba küllalt kaua kannatanud ja oleks juba ammu aeg lõpp teha sakslaste süüdistamisele ja mõnitamisel^^ Kuid sellised mõtteavaldused ei häirinud mitte ainult Lääne-Saksamaa sõbralike pilkudega ida [joole vaatajaid vaid ka kommunistliku ida ja demokraatliku lääne juhte ja poliitilisi ringkondi, kes oh juba harjunud mugavalt elama kaheks jaotatud Saksamaaga, kartes kõiki mõtteavaldusi ja algatusi, mis vihjavad Saksamaa ühendamisele ning seega tugeva jõuteguri tekkimisele Euroopa südamesse. See kõigutaks praegust delikaatset jõudude tasakaalu, vaatamata sellele, et selle tasakaalu hoidmiseks on kogu Ida-Euroopa ohverdatud Venemaa impeeriumile. LONDON - „El Umversali" jasaatja Londonis on saanud asutavatest allikatest informat-siooniv et Argentiina president Raol Alfbnsin ja Briti peaminister MargaretThatGher on leppinud omavahel kokku, kohtuda 1987 aasta sügisel New Yorgis, kui esimene samm diplomaatilise vahekorra jalule seadmiseks ning vaenulise vahekorra lõpetamiseks. Esimeseks sammuks olevat komertsiäalsete lendude avamine, millele järgneb välisministrite kokkusaamine 1988 aasta algul. Endine Nõukogude poliitvang ja Inimõiguste eest võitleja Anatoli Shtsharanski hoiatab Ühendriike olema ettevaatlik ja mitte võtma puhta kullana Nõukogude praeguse valitsuse ,heä näo tegemist". Ameerika Hääle korrespondent David Bourgida räägib meile sellest lähemalt, ne süümevang on Jüri Orlov, kes ,,rohelisedV^ moodustavad nüüd parlamendis jõu, mis võib talle tülikaks kujuneda. „Roheliste'^ partei üks juhte Juttä Ditfurth mainis pärast valimisi võrdlemisi ülbelt: Valimiäe tulemused olid Lääne-Saksamaal ajalooliseks sündmuseks ning sakslastel peaks nüüd olema selge^ et partei moodustab Saksamaa poliitilises elus reaalse jõu. „Rohe-liste^ V löögijõudu võivad siiski vähendada omavahelised sise- , kuna osa Bundesta- ' on ik-^' ja radikaalsed, boheemlaste kalduvustega maailmaparandajad, kuna nende vastased võtavad oma eesmärke,: ja ülesandeid a m e n di ss'; , ^s u u r e m a Möödunud aastal N. Liidust välja pääsenud Anatoli Shtsharanski, kes nüüd elab Iisraelis, hoiatas, oma hiljutisel külaskäigul M^äshingtonis USA Kongressi, mitte olema kergeusklikud Nõukogude Liidu lubaduste suhtes. ,,Ei ole mingit kahtlust selles, et maailm on tõsiselt väsinud elamast alalises sõjaohus — väsinud ohtlikust koos-eksistentsist suletud ühiskonnaga, seepärast püüab läänemaailm iga hinna eest sealt tulnud sõnumeid tõlgendada kui muutust paremuse suunas. Kuid meil tuleb endale aru anda selle üle, et vaatamata ilusate sõnadele ja suurejoonelistele zhestidele, on raudeesriide ette tõmmatud ainult punakardin. ^ , Shtsharanski ütles veel, et ta oli väldib SanktSlOOnC variglas koos paljude rahvaste hiljutise spiooni-afääri vahetusr kauba tagajärjel USA ja N. Liidu vahel sealt välja lasti. Ta arvab, et suurem osa N . Liidu kodanikke ei poolda igaühele vaba emigreeri-misõiguse andmist. Ta arvas et tänu erimeelseteleon rahva silmaring siiski laienenud. Mõlemad endised süü«\evat\^\d võtsid sõna Nõukogude Juutide Kaitseühenduse nimelise eraorganisatsiooni poolt korraldatud konverentsil. See organisatsioon hõlmab 55.000 ameeriklast, kes on pühendunud nõukogude juutide õiguste kaitsemisele. Ameerika Häärjiil:^^ Lõuna-Aafrika liikmetega, kaasa arvatud baltla-šed — ta tõstis eriti esile leedulasi kes kõik väljendasid oma soovi LONDON (Reuter) - L-Aafri-ka vabariigi valitsus on pidanud salajasi läbirääkimisi „lsle of 9» rahvuslikuks iseseisvuseks. Kuid Man" võimudega, et kasutada olukord on seal jäänud täpselt selle saarekese vabasadamat yälti-samaks kui varem — kes teistmoodi mõtleb, rändab kas vangi-isse või hullumajasse. maks L-Aafrika vastu sihitud kaubanduslikke santsioone. Plaani kohaselt tooks L-Aafrika oma Niikaua kui nende inimõiguste- kaubad saarele, kus need sildista-poliitika jääb selliseks nagu ta on, takse uuesti ja eksporteeritakse teid ja võimalusö oma partei programmi läbi viimiseks ja oma mõju laiendamiseks, pro-pageerides eriti Lääne- Saksamaa välja-astumist :NATO-st; ei ole võimalust saavutada Liiduga mingisugust relvastuskär-pimise kokkulepet, kinnitas Shstharanski. Teine äsja N . Liidust välja pääsenud inimõiguste kaitsja ja endi-siis Euroopa ühisturu riikidesse. „Isle of Man" on Iiri ja Inglismaa vahel asuv väike omasvalit-suslik saar, kuigi Inglismaa kontrollib saare julgeolekut-kaitset ja välispoliitikat. valimistel loob paratamatult jällegi olukorra, kus kristlik-de-mokraadid pieavad parlamendis vajaliku toetuse saamiseks r^a-ma koostöö liberaalidega j iieile valitsuses kohti. Seni _ _ välisministri ja finantsminlstri kohtadega^ kuid oletada^ et nende on tunduvalt suuremad ja Gen-scher esitab Kohli valitsusele toetuse andmiseks uusi nõudml- •' si. ^v':" Kuid kantsler mid ei seisa ainult selles kuidas vabade demokraatide parteid ' L Tal tiileb-parataina-võimuletulek garanteeril^ Lääne- Saksamaal majandusliku stabiilsuse ning välispoliitiliselt hoolika ja ettevaatliku laveerimise oma idapoolsete naabrite ja vahel. Franz Straussi valitsusest välja ei ole Bonnilt loota' ja jõulisemat välispoliitikat, vaid endist Genscheri poliitikale omast' ettevaatlikku eda-s!- tagasi manööverdamist, mis : tulemusi arvesse võttes ka. Läärie-Saksa-maa " 958 ir@cidvitw Avt. Ter^ü*® liinkige lastele pmgmtweäl -simene $20,~ arvel on meiepoolne kink iüf oranf slõoiiiks' helis teisip. ja neljap. õhtuti S.30—8.00 p. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-05-02
