Vaba eestlane , October 8, 1987

              VABA EESTLANE neljapäeval, 8. oktoobril 1987 - Thursday, October, 8, 1987
Veel üks Kanada
Nr. 75 Nr. 75
meistritiitel
Laura
Umbes samaaegselt kergejõus­tiku
suurvõistlustega Roomas lei­dis
aset siinpool Atlandi teine
kpbrtlik suursündmus, mida
samuti jälgis TV kaudu miljoneid
M.ivilisi, sellele vaatamata, et osa­võtjateks
oli ainult, kuus maad —
Kanada, USA, N . Liit, Rootsi,
Soome ja Tshehhoslovakkia. Jutt
on 'inimelt neljandat korda
toimunud ,,Kanada karika" tur­niirist
jäähokis. Esimene, 1976.
a. peetu lõppes Kanada võiduga,
samuti 1984 aasta oma, kuna
19!81. a. triumfeerisid venelased."
Venelased ja rootslased on ala­hinnanud
selle turniiri tähtsust,
pidades seda rohkem suviseks
Harjutamiseks''. Ametlikud
maailman|ieistrivõistlused (mis
tana^l^u peeti Viinis ja tõid võidu
Rootsile) olevat seevastu - kõige
tätitsamad. Kanadas aga ollakse
vastupidisel seisukohal. ,,Kanada
karika' 'võistlustel saab iga riik
moodustada rahvusmeeskonna
oma maa parimatest mängijatest,
ja on seega tõelised võistlused
miailma parima nimele. Kanadal,
osaliselt ka USA^l, Soomel- ja
Rootsil pole aga pikaleveniva
NHL-i finaalringi tõttu see
võimalik.
Tänavused heitlused ihaldatud
„Cup'ile" kujunesid väga pine­vateks,
eriti viimased kolm otsus­tavat
mängu. Kvalifikatsioonitur-niir,
kus iga maa kohtus teisega,
andis korraldajate poolt soovitud
maade järjestuse, mis tähendas
seda, et kolmemängulises fmaalis
kohtusid Kanada ja N. Liit.
Näiteks lõppmäng venelaste ja
Tshehhoslövakkide vahel oleks
üsna vähe huvi äratanud'.' Nüüd
aga elas kogu maa kaasa kahe
suure vastase jõukatsumisele.
Huvitaval kombel lõppesid kõik
kolm mängu ühesuguse tulemuse­ga
— 6:5. Kaks neist Kanada (mis
tähendas karikavõitu) ja üks
venelaste võiduga. Esimeses
kahes mängus .otsustati võitja
küsimus alles lisaajaL Esimeses
tõi lisaaeg venelastele võiduvära-va,
teises Kanadäle. Selleks oli
vaja kaht lisaaega, esimene, 20
min. pikkune ei andnud veel
lahendust.
Ka kolmas mäng näis toovat
lisaaja, kuid poolteist minutit enne
lõppu, kui seis oli 5:5, õnnestus
Kanada suurimal väravakütil,
Mario Lemieux-il saata litter
venelaste väravasse. Sellele
järgnenud juubeldust on raske
sõnadega ;edasi anda. Kuid võit ei
tulnud kergesti. Venelastel ja
tshehhidel olid mitu aastat kok­ku
m ä n g i n ud m e e s k o n n a d,
Kanada meeskonnajuhid pidid aga
sellise vormima vähem kui kuu
ajaga mängijatest, kes seitse kuud
enamikus olid üksteise vastu
võidelnud erinevates meeskon-
, dades. Asja ei teinud kergemaks
ka see, et paar-kolm olulise
t ä h ts u s eg a k a i t se m ä n g i j a t
vigastuse tõttu ei saanud kaasa
teha. Ja üks ei soovinud.
Augusti lõpus toimusid, Lon­donis
Kanada meistrivõistlused
tennises alla 16-a noortele, mis
kujunesid järjekordseks triumfiks
meie noorele staarile, 15-aastasele
Laura Randmaale. Finaali jõud­miseks
alistas ta neli konkurenti.
Viimases mängus oli ta vastaseks
Monique Andres Burlingtpništ,
keda võitisülekaälükalt 6:2, 6:1.
Mängust tõi kirjelduse Toronto
ajaleht ,,Star", pealkirjaga ,,Tip^
pjuunior hiilgab" .Teine Toronto
ajaleht ,,Sun'' märkis, et Rand­maa
on sellega nüüd võitnud mit­mesuguseid
Kanada meistritiitleid
14 korral. Seega rohkem, kui
praegused tippmängijadKelesi ja
Bassett kokku nende juunioraasta-tel.
Viimase, septembris avalda­tud
ametliku edetabeli kohaselt on
Randmaa Kanada naisinängijate
gas 18. kohal.
•aa
Eesti-Soome maleturniir suvisel Kanada soomlaste suurr
pidustisste ajal. Pildil mängijad, foto keskel turniiri kohtunik
Lembit Jošelin.j,A'' gru^ tulid võitjaiks L—2.
jagades Martin Veltman ja Jaak Triefeldt.
Augustikuus peeti Inglismaal
invasportlaste (invaliidid) M
ma Esivõistlused ujumises, kus
edukalt esined 13-aastane tütar­laps
Tami Saj (ema eestlane),
Thunder Bayst. Ta tuli teiseks 400
m kroolis j a koimandakis 100 m
seliliujumises.
Viimases kolmes mängus
„vahtralehtede" ja venelaste
vahel näidati eriti kõrgeklassilist
mängu, mõningate ekspertide hin­nangul
parimad .•mängud, mis
kunagi nähtud.
Ja venelased ei olnud ka kitsid
kiitusega kanadaläste mängule.
Mõttelisse maailma koondisse
valiti neli mängijad Kanadast ja
kfaks N. Liidust. Ja nüüd on tek­ki
nu d o m a m o o d i k u m m a 1 i ne
Septembri alguses Frunzes N .
Liidu individuaalsetel esivõistlus-tM
jahilaskmises esines kaevikra-jal
väga hästi Urmas Saal iste, kes
sai 199 tabamust 200-st. Finaalis
tuli veel juurde 25, Kokku seega
224, mis on kehtiva maailmare­kordi
kordarriine nine andis
SaalisteleN. Liidu meistritiitli.
Vändra maratonil, milles startis
125 jooksjat, tuii esmakordselt
Eesti meistriks Meelis Veilberg
ajäga2:22.59. 1972 aastast sa^
ei ole Vändra maratoni võidetud
nii ki i re aj aga; Tei se koha võitnud
jooksja oli taga 7 minutit.
olukprd. Mängijad, kes alles.tur­niiri
e hakksid n.ö.
üksteist leidrna, peavad oma
meesköhdadesse tagasi mihries
jälle üksteise vastu mängima!
Balti maavõistlustel Kanadas
mitmekordne medalimees (kuld
standard-püstolis ja täiskaliibri-jises
püstolis, kuld mõlemis
meeskonnas) — Peter Misler^
tõusev täht Kanada püstölilask-jate
peres. Peter on Toronto
Eesti Püssi- ja PüstoJiklübi liige,
Jiesön väliseestlaste seas. mitm­ed
uued rekordid püstitanud.
KUSKIL IDARINDEL
o • 1,
Aastavahetusel 1943/44. kodumaale jõudnud
ride kirjad märkisid asukohaks „kuskil idarindel.'' ^õdur
kirjutas lühidalt ja eeskirja kohaselt. Kõige tähtsam, et oldi
elus ja tervise juures, ega vajatud sugugi sõjalise saladuse
avajdamist, et Eesti Leegion, tollal juba 20. Vabatahtlik
Grenaderide Diviis, asus Ne veli rindel.
,. . Idarinde põhjaväegrupi lõunapoolseima üksusena asus
diviis tol ajal Drissa j õ e ja Nedzerdo järve vahelises lõigus. ,
Aastavahetuseni jõudis noor diviis läbi iahingute, mis olid
nii mõnegi tubli mehe võidejäte ridadest eemaldanud kas
jäädavalt või ajutiseh. Nüüd olid esimesed tuleristsed juba
unustatud^ kergemad haavadki paranenud ja mõnel mehel
tubli habe kasvatatud. Pikil talveõhtuil, valveteenistusest
vabal ajal soojas punkris naril pikutades võis kõike
möödunut mõnuga jutustada sõjamälestüsina uutele
juuretulijaile. •
jutumeestele jätkus -tänulikku .kuulajaskonda alati ning
ainet muretses igapäevane elu ise. Ega needjõudej utud pa-jatanudki
igakord järgitehtamatuist kangelastegudest või
juhuse veidraist vingerpussidest; nad olid enamikus igapäe­vase
elu märkamatud pudemed, mis välja nopiti teiste
samasuguste seast.
Aeg ja jutustajad vormisid need pišisündmused lugudeks,
mis rändasid suust suhu ja pui]ikrist punkrisse, leidsid tee ka
kaugele kodutarre. Nendes lugudes valati jäädavasse vormi
rindesõduri tõeline elu oma rõõmude ja muredega, oma
inimlikkuse ja ka kangelaslikkusega. Nendes jäädvustati
sõdur ning raiuti ajalukku enamasti see nimetu võitleja,
kelle nime iialgi ühelegi raamatuleheküljd^^^^
mälestussambale ei kirjutata. Neid ei tiintudki igakord;
nende õige nime järgi. Sellepärast origi neil jäädav koht
kaaslaste südameis, kust aastate järgi äratatakse ellu kord
üks, kord teine sõprade ringis.
Need on sõdurijutud, millele aine andnudinimene, see
tundmatu inimene, kes mõnikord seisab oma saatuse ees
alastija läbinähtavana.
Ühest noorest heledapäisest sõdurist, nimega Villi
poleks kunagi räägitud, kui poleks leidunud sõpru, kes ta
väikesest äpardusest tegid ajaviitejutunni. Ühel
pärastlõuna esines'Villi oma rühmaülemale ja palus temale
määratud valvepostiaega ümber vahetada. Rühmaülerri
nõudis põhjust.
,,Fean minema pataljoniülemale kirja näitama,'Vvastas
V i l l i ja arvas, et sellega on asi seletatud.
,,Kirja näitama? Pataljoniülemale?y' tingis.aasta võrra
vanem rühmaülem ja mõistatas edasi:, „Naist haklcad võtma
vist ja tahad kutsuda Vana isameheks," Selline jutt ajas
Villile puna palge. Minema aga pidi ja sellepärast tuli tõde
välja tuua. N i i saigi teada rühmaülem, varsti terve rühm ja
hiljem teadis kogu kompanii^ et ühel päeval sai patal­joniülem
Villi kodustelt paki kirjuV kõik Villi enda kirr
• ' . j ü t a t u d . ' • • • < : :
Esimene neist,, mis Icandis 5. mai 1943. aasta kuupäe­va,
kõlas nõnda:, ,Tere kodused! Olen kbskil õppelaagris.
Terve ja rõõmus ning mul läheb hästi. Tervitab V i l l i.
Edasi reeglipäraselt igal nädalal üks: Vt. minu kiri
05:05.43:. vm^'. '-^ ^-^^^
26. novembril oli kirjutatud: ,,Nüüd siis oleme rindel,
tervis on alles ja elu palju teisem kui laagris." Ja jällegi
igal nädalal: ,,Vt. kiri 26.11.43."^^^^:^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ;
Pataljoniülemal isiklikult polnud Villile tema lühik^^^
kirjade pärast midagi ette heita, aga nendega kaasas oli veel
mõni rida, kus küsiti, miks poiss nii vähe kirjutab ja kas ei
saaks asja nii korraldada, et kirjad rindelt ikka kirja mõõdu
välja annaksid?! On ju poiss nüüd isa-ema asemel patal:
jõniülema hoole all! Kirja lõpurida — paluks Teie kor­raldust"
— näitas.ilmselt asja tõsidust ja vijtas sellele; et
tegemist on põlvkond vanema sõjaväelisis asjus teadlilku
inimesega. Talitati siis lühidalt ja selgelt: ,,Tule kirjaga
igakord miiiu juure, enne kui posti paned. Kui osutub
lühikeseks, kirjutame koos mõne rea juurde." Villil aga oli
uus orjus juures, sest käsk on käsk. Ja kes neid patal­joniülemaid
igakord teab mida nad mõtlevadr
V i l l i lühikene kirjaviis — vaata rhinu k i r i " — läks
aga sõdurisõnastikku. Oma viimase kirja kirjutas V i l l i kolm
kuud hiljem Narva rindelt . K u i pikk see kiri oli, seda ma ei
tea. ,' , .-.'•.•^
Keegi ei oleks teadnud, et leegionis võides Volga-mail
sündinud Venemaa eestlane Johannes Laidoner, kui ta
Neveli rindel poleks venelastele Meshno järvest vett
m ü ü n u d . - ^ ^ <-^^^
45. rügemendrll pataljoni lahutas venelasist paarisaja
meetri laiune Meshno järv. Västaspoolne kallas oli kõrge ja
pikkade sirgete mändide järgi otsustades kuiva liivase pin­nasega.
Et asulaid vahetus läheduses j polnud, kippusid
venelased salaja Meshno järvest vett viima. Seda tunnistas
õhtupimeduses jääraiumine ja hommikul selgesti nähtavad
augud. Järv oli aga ,,ei-kellegi-vesi", seega polnud
venelastel selle kasutamiseks mingit eesõigust. Et meie vett
ise ei vajanud, siis ei pidanud ka vastane seda puutuma! See
on juba ,,ei-kellegi-maadev* kirjutamatu seadus. Valges
suunati kuulipildujad jääaukudele väljarja niipea kui kostis
pangede kolin, vajutati sõrmega päästi
Venelased kannatasid seda mõnda
kule.
aega, ühel õhtul aga
Kahe samaaegse
nädalalõpul sügisene e<
Northern District Libi
View Blvd.) Need on|
(EKKT) XXXII aastal
Centre's Kai Kääj
kunstinäitus.
' EKKT kunstinäitus
japanekute arvult . ei
suiirem, kokku 62 tööl
kunstnikult. Esinevad Hell
man (3 tööd), Jaak Järve
Järve (5), Kai Käärid• ('
Mcinnes (5),. Ervin M i l '
- Elga Niglas (3), Erna Rcl
Piret Sarapuu (3), i l . Silj
(2), Juta Tuul (5), JohnTc
Aarne Vahtra (3), Ants V(
ja Benita Vomm (4).
uued koondise liikmed Ji
ja Aarne Vahtra. Uute
juurdetulekuga on organis|
liikmete pere kasvanud,
des samaaegselt eesti
kunstilise loomingu
Näitusel • äratavad täh(
Mcinnese õhuliselt tui
akvarellid ja Piret Sarapi
maalid. Muus osas on t(|
tavad siinsete eesti ki
' ,,käekirjas", kus uudsust
A. Vahtra. Näitus jääb
oktoobri lõpuni raam;
lahtioleku aegadel,. töö]
kl. 10—8.30 Õ:V laupäev]
9—5 p.r. (Vaatleme
lähemalt ühes meie
järgnevas numbris). ,
Kai Kääridi ülevaai
toimus Läti Kultuurikeski
vee kasutamise pärast.
5
enam vaj
Filosoof iadoktoi
5,Rahvussuhetest sotsi
ja varjamatult, milli<
Kuid sellest artiklist
enam tarvis isegi rah^
— suur vene rahvas,
9,ühiskonnaelu inten
ütleh P. Kenkmänn
,,. . .meie maa, se]
Eesti rahvastiku koosseisi
mine. Üldine tendi
iseloomulik teis
piirkondadele — on sl
tepõhirahvusest elanikkoj
tähtsuse suurenemine k(
vastikus."
,,Küsitlusel märkis neli
ku tartlastest, et töökolh
neil mitmerahvuseline.
pooled töötajad märgi]
nende töökaaslased
eestlased, neljandikul a|
dustavad eestlased ehämi]
Küsitletuist on igal k(
perekonnal või lähisugulj
ning igal teisel maja- või
naabrite hulgas teistest r^
isikuid. Mõistetavalt
tepõhirahvusest elanil
eestlastega koos elajaid j
kui vastupidi:
Teavet teiste liiduyabai
nende rahvaste kohta hini
oluliseks kuni 30 protsent
lud eestlastest ja üle 40