1987-10-08-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
>
Nr. 75
protest Leedus
leš protestis Mihhail Gorba-ile
nõuavad leedu katoliikla-eel
kord Klaipedas asuvat
kuninganna kirikut tagasi.
ehitati kord korjandustes
tud rahadega, kuid kon-d
t i võimude poolt just enne
avamist. See ehitati ümber
erthooneks.
ele' protestile koguti 73 000
•ja, hiljem lisati neile veel
)testikirjas meenutatakse, et
}edas iseseisvuse ajal 1938.
il viis kirikut 50 000 elaniku
Nüüd on sadamalinna
Ike arv tõusnud 200 000-le,
Ist 130 000 on katoliiklased.
kõigi elanike jaoks on ainult
linus kirik, mis pole suurem
,16 ruutmeetrit.
|fjas öeldakse, et leedulased
mini saatnud üheksa apelli N .
b ameti võimudele selles asjas,
ts 1974. aastast. Esimesele oli;
ütud 300 000 allkirja,
obris 1979 koguti 148 149
:nini pole protestikirjadele
tgit konkreetset positiivset
Itsiooni tulnud. Seevastu on
irjade kogujaid korduvalt .taga
latud ja ähvardatud. EPL
Nr. 75 VABA EESTLANE neljapäeval, ,8. oktoobril 1987 - Thursday, October 8, 1987
Komifientaarid Vabadust Ida-Euroopale
nalc, cinilise-genolsiidi
|ilikaie ei ole Nõukogude Liii
[nud murda Balti rahvaste
ladustahet — vastupidi. Nõu-
[ude Liidu terrorile ja etnilisele
)tsiidile baseeruv poliitiline
leem ise on hakanud näitama^
memise tundemärke,
[õükogude Liidu igakülgsed
ied) — täielikult sovjetiseeridä
tikum — ei ole andnud soovi-tulemusi.
isegi vaatamata
jle, et Balti rahvad, oma pika
[tlusperioodi jooksul on
nanud osa oma rahvastikust,
(tIus rahvusliku enesemäärami-iiguse
— ja riikliku iseseisvuse
jätkub j a antudmomendilväk
mb see passiivses vormis —
|vuslikus vastupanus võõrale,^
ikogude rezhiimije.
lalti rahvaste vabadusvõitluse
|ics on määrava tähtsusega lak-iks
see;et Ameerika Uhendrii-
Suur-Britannia, Saksa Föde-iivne
Vabariik, Prantsusmaa,
^paania. Kanada, Austraal la,
jlland, Belgia, Shveits j a kõik
fjäänud vabad ühiskonnad, tugi-les
Rähvusvaheiisele Õigusele,
lunnusta Balti riikide (ikupeeri-st
ja inkorporeerimist
õükogude Liitu. Nende ülal-linitud
demokraatlike riikide
)ks Balti riigid — Eesti, Läti ja
jedu — eksisteerivad endiselt
le jure" — nagu iseseisvad
;id.
N õ u k o g u d e Liidu im-jrialistlikud
ambitsioonid põh-jstavad
pidevalt lokaalseid
Inflikte, suurendades inimkan-jtusi
ning rikkudes stabiilsust
}ailma's.
\äesoleval aj ai on Nõukogude
|it maailmas ainsaks pingetegita-s
rahvusvaheliste suhete alal
g sõjapsühoosi propageerijaks
ja seda ohtlikku olukorda on
imalik lahendada rahulikul teel
plt juhul, kui Nõukogude Liidu
iüd ise aktsepteerivad rahvusva-liselt
üldtunnustatud printsiipi,
igal rahval on õigus enesemää-isele
ja iseseisvusele, kaasa
^vatud ka need rahvad ja riikid,
is vägivaldselt on inkor-reeritud
Nõukogude Liitu.
Nõukogude liidritel tuleb arves-da
sellega, et Ühinenud
'ah vaste Organisatsiooni
:akogu oma deklaratsioonis 14.
tsembris 1960.a. ning
I
I
Torontos elab siinse kohaükin
Kanada ajakirjanduse arvates
üks imelik 84-aastane mees, kes
on mitmekordne miljonär ja kes
alati on, vastuolus avaliku arvamisega,
'^ee mees on Toronto
hiigelsuure spordihalli Maple
Leaf Gardens'i ja samanimelise
hokimeeskonna oms^nik Harold
]kllar(^, kes kunagi ei varja le-^
hemeeste ees oma mõtteid ja
ütleb otse ära, mis momendil on
vaja ütelda.
Harold Ballard vihkab kommunismi
ja ei luba vene hoki-meeskondadel
Torontos oma
spordihallis mängida, millega ta
on enda pea kohale kogunud
kohalike sporditegelaste vihapil-veid.
• Toronto on teatavasti
Montreali kõrval kõige suurcr
mate traditsioomdega hokilim
KaAadas, kus kümned tuhanded
inimesed jälgivad võistlusi.
Mõtelge ainult, millised
taskutäied dollareid lähevad
kaduma, kui N. Liidu rahvus-meeskond
või Punaarmee meeskond
ei saa Torontos kanada-laste
vastu mängida!
Harold Ballard jäi oma
(Algus lk. 2) ,
Euroopa iJuIgeoleku-ja Koostöökonverentsil
Helsingis allakirjutatud
Laug. 1975.a. lõppdokument
oma peatükis täie selgusega
ära märkis iga rahva on õiguse
enesemääramisele. Need otsused
on igale tsiviliseeritud ja rahvusvahelisi
õigusi austavale riigile
kohustuseks.
Nõukogude Liidu juhid on siiani
j õ h k r a l t ignoreerinud
nõukogude neokoloniaalserezhii-mi
all elavate ikestatud rahvaste
e n e s e m ä ä r a m i s e - õ i g u s t ja
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
Peaakogu resolutsiooni sätteid,
kuid ajaloo paratamatu areng
ise tuletab neile meelde, et neil
Eesti Sihtkapital
toimunud ,,Ganada Gup'i^*
mängude ajal, kus esines. N.
Liidu hokimeeskond, mis koosneb
peamiselt punaarmee
mängijatest. Kuna hokitegelaste
oma jõud Ballardi vastu ei aita,
siis pööijasid nad abipalvega
Toronto linnanõukogu poole, et
see l^atsuks mõjutada Ballardit
halli andmiseks järgmise
,,Canada Gup-i'' mängudeks.
Linnanõukogu tegi häälteenamusega
otsuse Ballardi
poole pööramiseks, kuid vastuseks
oüi jäUe kindel ,,ei'>.
Ballard isegi vihastas, et tema
poole pöörduti sellise ettepanekuga
ja märkis irooniliselt:
„Viie aasta pärast lehvib
ii|ieie raekoja katusel tõenäoliselt
sirp-ja-vasara lipp."
,,Canada: GupM'' turniiri
direktor Alan Eagleson, kes on
teatavasti silmapaistev konservatiivide
partei tegelane, märkis
Ballardi otsust kommenteeri-dest,
et Maple Leaf GardensM;
omanik on vana ihnuskoi, kellelt
praeguse vanuse juures ei
saa kainet mõistust loota, kui tal
seda seal vai;em pole olnud.
See tekitab paratamatult
küsimuse, kellel on rohkem
praktilist mõistust, kas vanal
Harold Ballardil, kes ei lase
venelasi ega punaarmee meeskonda
oma spordihalli, või
mõnikümmend aastat nooremal
venelasi soosival Alan Eagle-sonil,
keda tuleks saata mõneks
kuuks Afganistani punaarmee
juurde oma. teadmisi tälen-
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on
tulumaksuvabad. Suunake oma
annetused noortele ja teistele eesti
organisatsioonidele
Eesti Sihtkapita
®
vaatlejad efl saa
enam aru, kas Gorbatshov on
täielikult võimuohjad Kremlis
oma kätte haaranud või
eksisteerib seal talle ja ta reformidele
tõhus vastupanu. Igatahes
on tundemärke, et partei
peaideoloog Jegor Ligatshov,
kes on poliitbüroo võimuredeSlI
Gorbatshovi järele teine mees,
katsub siin ja seal peasekretäri
mõtteid ja ideesid korrigeerida
ning isegi Stalinit ja tema
ajastut kaitsta, kuigi seda on
N. Liidus kirjeldatud
tumedates värvides.
Näib, et Ligatshov kardab eriti
ajakirjanduse väljalibisemist
partei tsensuuri ja kontrolli alt,
millega, partei kaotaks ©ma
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. — Eesti Maja, 958
Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K 2R6
võimu tõdede varjamiseks ja
valede propageerimiseks,' mis
on üheks tähtsamaks teguriks
kommunistliku partei eksistentsi
kindlustamisel. Samuti on
Ligatshovile ilmselt suureks
murelapseks kavatsused N.
Liidu ajaloo ümber kirjutamiseks.
Praegune ajalugu kubiseb
valedest ja varjamisest ja igaüks
võib arvata, mis juhtuks siis kui
nõukogude ajalooraamatud
hakkaksid kõik tõde kuulutama
ja neid miljoneid süütuid inimesi
üles lugema, kes on langenud
kommunistliku terrori ohvriteks.
Ligatshov: on viimasel ajal
tõmmanud Moskvas asuvate
lääne ajakirjanike tähelepanu
endale kui ta noomis ajakirjanike
konverentsil kahte
nõukogude ajalehe toimetust
kahjustavate sõnumite avaldamise
eest. Nendeks publikatsioonideks
olid üks kord nädalas
ilmuv populaarne ajakiri
,50gonjok'S kes on eriti usinalt
asunud Gorbatshovi poliitikat
toetama ja Moskvas ilmuv
ajaleht Moskva uudised.*'
Ligatshov oli eriti mürgine
„Moskva uudiste*' kritiseerimisel,
kuna ta ei olnud rahul lehe
toimetusega, kes oli avaldanud
sümpaatse ja hindava järelhüü-de
paguluses elanud äsja surnud
vene kirjanikule Viktor Nekra-sovile.
Nekrasov visati kommunistlikust
parteist välja 1972.
aastal ning ta veetis oma pagu-
Nekrasovi afäär on eriti
matorkav. seetõttu, et partei
keelanud järelhüüde avaldami^
se. Kuna toimetaja Jakovlev
tegi seda vaatamata partei keelule^
siis võib sellest teha ainult
järelduse, et ajalehtede juures
leidub juba mehi, kes tegutsevad
oma parema äratundmise
järele ning vilistavad partei korraldustele.
Rahvaste Organisatsiooni põhikir»
jas kuulutatud maailma rahvaste
otsust, mis taas-kinnitab usku inimese
põhiõigustesse, tema
v ä ä r i k u s s e ja väärtusse^
üheõiguslusse ning suur-ja väikerahvaste
õiguste võrdsüsse, ei
kaasa aidata sotsiaalsele progres°
sile ja elutingimuste parandamisele
suurema vabaduse
nautimisel.
Nõiikogude Liidu juhtidel tuleb
m õ i s t a stabiliseerumise ja
heaolutingimuste ning rahumeelsete
j a sõbralike suhete loomise
hädavajalikkust võrdõiguslikkuse
alusel, kõigi rahvaste enesemää-j
a m i s e õ i g u s e printsiipide
austamist ja inimõiguste ning igaühe
põhi vabadustest kinnipidamise
tähtsust.
Neil tuleb tunnistada kõigi — ka
nõukogude neokoloniaalserezhii-mi
ikke all olevate rahvaste —
palavat vabaduspüüet ja nende
rahvaste otsustavat osa oma iseseisvuse
saavutamisel;
Neil tuleb võtta teadmiseks, et
vabaduse keelamine või rahvaste
vabanemise teele takistuse loomine
soodustab lokaalsele konfliktide
tekkimist, mis kujutab endast
-tõsist ohtu ülemaailmsele rahule;
Nõukogude juhtidel tuleb
arvestada Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni tähtsat osa
okupeeritud; hooldusalüstes ja
omavalitsuseta territooriumidel
iseseisvusliikumisele kaasaaitami-.
sel;
Nõukogude Liidul tuleb vastuvaidlematult
tunnista^^da kõigi
rahvaste soovi teha lõpp neokolo-nismile
kõigis tema avaldusvormides;
Neil tuleb ' luhtuda veendumusest,
et neokolonismi edasine
eksisteerimine ^nõukogude bloki
maades takistab rahvusvahelist
majanduslikku koostööd,. pidur-
^ b sõltuvate rahvaste sotsiaalsel,
kultuurilist ja majanduslikku
arengut ja on vastuolus Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni ideaaliga,
-mis seisneb ülemaailmses
rahus;
Nõukogude liidritel tuleb oma
tegudega tõendada, et kõik rahvad
.võivad iseenda huvides vabalt
kasutada oma loodusrikkusi ja
ressursse, põhinevalt rahvusvahelise
õiguse normidest;
Nõukogude Liidule tuleb selgitada,
et ka tema enda poolt
ikestatud rahvaste vabanemise
protsessi ei saa.peatada ega ka
tagasi pöörata, ja et tõsiste
kriiside ära hoidmiseks tuleb tal
endalV omale allutatud bloki
maades,: lõpp teha neokolonialismile
ja sellega seotud igal liiki
diskrimineerimispraklikalc;
Nõukogude Juhtidel tuleb
arvestada vabadustungiga, 8;nis
üha suurema jõuga ilmneb tema
enda bloki-maade ler-ritooriumidel,
mis ei ole veel saavutanud
oma eesmärke s.t. võitnud
kätte oma iseseisvust;
Nõukogude Liidul tuleb lähtuda
veendumusest, et kõigil rahvastel
tema rezhiimi all on võõrau'-
damatu õigus t ä i e l i k u le
vabadusele, oma suveräänsuse
teostamisele ja rahvusterritooriu-mi
terviklikkusele:
Nõukogude liidritel tuleb ausalt
tunnistada hädavajalikuks viivitamatu
ja tingimusteta lõputegemine
oma agressiivsele, neokolonistli-kule
poliitikale kõigis tema
avaldusvormides;
Sel eesmärgil tuleb Nõukogude
Liidu juhtkonnal paratamatult
nõustuda maailma rahvaste otsustega,
et rahvaste allutamine
Heinrich H.Tann
neile võõrale, riõukogude rezhiimi
ikkele ja ülemvõimule ning nende
ekspluateerimine tähendab inimese
põhiõiguste eitamist ja on
vastuolus Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni põhikirjaga hing
takistab koostöö arendamist ja
rahu kehtestamist kogu maailmas;
Kõigil Nõukogude ikke all
olevatel rahvastel on
enesemääramise õigus; selle
õiguse põhjal määravad nad ise
vabalt oma poliitilise staatuse ja
teostavad oma majanduslikku,
sotsiaalset ja kultuurilist arengut;
Ebapiisav poliitiline, majanduslik
j a sotsiaalne (väidetav) arengutase
või (väidetav) puudulik hariduslik
ettevalmistus ei tohi kunagi olla
nõukogude juhtidele ettekäändeks
allutatud riikide iseseisvuse
saavutamise pidurdamisele;
ükskõik missuguse iseloomuga
repressioonid või ükskõik milline
sõjategevus, mis on suunatud
allutatud rahvaste vastu, tuleb
nõukogude liidritel lõpetada, et
anda allutatud rahvastele
võimalus realiseerida rahu ja
vabaduse tingimustes oma õigust
täielikule iseseisvusele; nende
rahvüsJerrirooriumi terviklikkust
tuleb aga austada;
Allutatud riikides, aga samuti
kõigil teistel allutatud territooriumidel
luleb nõukogude juhtidel
kasutusele võtta abinõud, mis
tagavad kogu võimu tingimusteta
üle andinise nende riikide- ja territooriumide
rahvastele, vastavalt
nende vabalt väljendatud tahtele ja
soovile, tegemata vahet rahvuse,
või ideoloogilise lõekspidamivSe
vahel, et võimaldada neile allutatud
riikidele täielik sõltumatus ja
vabadus;
Igasugune Nõukogude liidrite
katse, lõhestada allutatud riikides
rahvuslikku ühtsust või maa territoriaalset
terviklikkusi on kokkusobimatu
Ühinenud Rahvaste
O r g a n i s a t s i o o n i põ h i k i r j a
eesmärkide ja printsiipidega;
Nõukogude Liidu juhtidel, olles
ühinenud Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni põhikirja printsii-
^.pideg^, tuleb rangelt ja kohuse-
-(slUili^i! kinni pidada Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,
inimõiguste ülddeklaratsiooni
Lk. 3
Kuuba ülejooksikuist
Muret-tekitavaks asjaoluks on
kujunenud Kuuba diktaator
CastroMe tema endiste aate- ja
võiduskaaslaste pidev kommunistlikust
paradiisist üjeminek
tema vastaste leeri. Endine Kuuba
õhuväe medalitega-vääristatud
kindral Pino Diaz kasutas kom-munistliku
tolmu jalgadeU raputamiseks
temale alluva Kuuba len-nuväe
võiduslennukit, millega ta
maandus GIA teadmisel Floridasse.
Samuti lahkus etteütlemata
Praha konsulaadis komandeeringul
olev Kuuba vastuluure ülem
Florentino Aspillago, kes kasutas .
oma viimaseks kommunistlikult
r i i g i l t saadaolevaks palgaks
Kuuba - konsulaadile i kuuluvat
ametlikku autot Austriasse
põgenemiseks ja seal end GIA
kätte andmiseks. .
Mõlemad ülejooksikud asuvad
praegu GIA kaitsealustena USA-s
ja on korduvalt esinenud USA
valitsuse poolt majandatud
,,Farabundo Marti*' raadiosaadetes
Kuubasse, milles endine
vastuluure juht Aspillago
süüdistas Kuuba juhtkonda korruptsioonis
ja võimu kuritarvituses
ning ähvardas paljastada
USA-s asuva Kuuba salaluure-võrgu.
Selle korraldusel toimub
sxiurejooneline kõrgtehniliste
relvade väljavedu kommunistlikkudesse
riikidesse Panama diktaa- ,
tor M a n u e l N o r i e g a ahnel
kaasabil, kes vaheltkasuna on
teeninud miljoneid dollareid. ^
Relvade müügist saadud vaheltkasuga
elavat ka Aspillago andmetel
Castro luksuslikult ja
omavat hulga kallihinnalisi purje-jahte,
eraarveid välismaa
pankades ja luksusvillasid igas
Kuuba 14-es provintsis.
Castro ja tenia onupoegade
pillavad eluviisid on viinud Kuuba
pankroti lävele ja mõjustanud
mitmeid medalitega vääristatud
kõrgemaid ohvitsere ülejooksmi-sele.
H. K i vi
ja Ühinenud Rahvaste Organisat-^
siooni Peaakogu deklaratsiooni
sätetest võrdsuse, riikide siseavSJa-desse
mitlevahelesegamise, kõigi
rahvaste suveräänsete õiguste ja
nende riikide territoriaalse terviklikkuse
alusel; Nõukogude Liit on
kohustatud ka Eestist, Lätist ja
Leedust oma administratsiooni ja
okupatsiooniväedvälja viima ning
tunnustama Balti Vabariikide —
Eesti, Läti ja Leedu — (Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni eelkäija
Rahvasteliidu t ä i e õ i g u s l i ke
liikmete) riikliku iseseisvust
nagu see oli enne juunil 1940.
Ajalooareng tõestab seda, et Balti
rahvad eestlased, lätlased ja leedulased
, saavutavad mitte kauges
tulevikus uuesti oma vabaduse ja
iseseisvuse. ;
• HEIKKI H , T A NN
Toronto Eesti Ühispank
Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K2R6
Ühenduses on jõud!
uued kõrge % kiimisediähtajalised Mwsed
1 aastaks 8.00%
2 aastaks 9.25%
3 aastaks 9.75%
Informatsiooniks helistada^
465-4659
1: esmasp.-reedeni 10—3,
teisip. ja neljap. õhtuü 5.30—8.0® p.L
laupäeviti 10.00-1.(
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 8, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-10-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871008 |
Description
| Title | 1987-10-08-03 |
| OCR text | > Nr. 75 protest Leedus leš protestis Mihhail Gorba-ile nõuavad leedu katoliikla-eel kord Klaipedas asuvat kuninganna kirikut tagasi. ehitati kord korjandustes tud rahadega, kuid kon-d t i võimude poolt just enne avamist. See ehitati ümber erthooneks. ele' protestile koguti 73 000 •ja, hiljem lisati neile veel )testikirjas meenutatakse, et }edas iseseisvuse ajal 1938. il viis kirikut 50 000 elaniku Nüüd on sadamalinna Ike arv tõusnud 200 000-le, Ist 130 000 on katoliiklased. kõigi elanike jaoks on ainult linus kirik, mis pole suurem ,16 ruutmeetrit. |fjas öeldakse, et leedulased mini saatnud üheksa apelli N . b ameti võimudele selles asjas, ts 1974. aastast. Esimesele oli; ütud 300 000 allkirja, obris 1979 koguti 148 149 :nini pole protestikirjadele tgit konkreetset positiivset Itsiooni tulnud. Seevastu on irjade kogujaid korduvalt .taga latud ja ähvardatud. EPL Nr. 75 VABA EESTLANE neljapäeval, ,8. oktoobril 1987 - Thursday, October 8, 1987 Komifientaarid Vabadust Ida-Euroopale nalc, cinilise-genolsiidi |ilikaie ei ole Nõukogude Liii [nud murda Balti rahvaste ladustahet — vastupidi. Nõu- [ude Liidu terrorile ja etnilisele )tsiidile baseeruv poliitiline leem ise on hakanud näitama^ memise tundemärke, [õükogude Liidu igakülgsed ied) — täielikult sovjetiseeridä tikum — ei ole andnud soovi-tulemusi. isegi vaatamata jle, et Balti rahvad, oma pika [tlusperioodi jooksul on nanud osa oma rahvastikust, (tIus rahvusliku enesemäärami-iiguse — ja riikliku iseseisvuse jätkub j a antudmomendilväk mb see passiivses vormis — |vuslikus vastupanus võõrale,^ ikogude rezhiimije. lalti rahvaste vabadusvõitluse |ics on määrava tähtsusega lak-iks see;et Ameerika Uhendrii- Suur-Britannia, Saksa Föde-iivne Vabariik, Prantsusmaa, ^paania. Kanada, Austraal la, jlland, Belgia, Shveits j a kõik fjäänud vabad ühiskonnad, tugi-les Rähvusvaheiisele Õigusele, lunnusta Balti riikide (ikupeeri-st ja inkorporeerimist õükogude Liitu. Nende ülal-linitud demokraatlike riikide )ks Balti riigid — Eesti, Läti ja jedu — eksisteerivad endiselt le jure" — nagu iseseisvad ;id. N õ u k o g u d e Liidu im-jrialistlikud ambitsioonid põh-jstavad pidevalt lokaalseid Inflikte, suurendades inimkan-jtusi ning rikkudes stabiilsust }ailma's. \äesoleval aj ai on Nõukogude |it maailmas ainsaks pingetegita-s rahvusvaheliste suhete alal g sõjapsühoosi propageerijaks ja seda ohtlikku olukorda on imalik lahendada rahulikul teel plt juhul, kui Nõukogude Liidu iüd ise aktsepteerivad rahvusva-liselt üldtunnustatud printsiipi, igal rahval on õigus enesemää-isele ja iseseisvusele, kaasa ^vatud ka need rahvad ja riikid, is vägivaldselt on inkor-reeritud Nõukogude Liitu. Nõukogude liidritel tuleb arves-da sellega, et Ühinenud 'ah vaste Organisatsiooni :akogu oma deklaratsioonis 14. tsembris 1960.a. ning I I Torontos elab siinse kohaükin Kanada ajakirjanduse arvates üks imelik 84-aastane mees, kes on mitmekordne miljonär ja kes alati on, vastuolus avaliku arvamisega, '^ee mees on Toronto hiigelsuure spordihalli Maple Leaf Gardens'i ja samanimelise hokimeeskonna oms^nik Harold ]kllar(^, kes kunagi ei varja le-^ hemeeste ees oma mõtteid ja ütleb otse ära, mis momendil on vaja ütelda. Harold Ballard vihkab kommunismi ja ei luba vene hoki-meeskondadel Torontos oma spordihallis mängida, millega ta on enda pea kohale kogunud kohalike sporditegelaste vihapil-veid. • Toronto on teatavasti Montreali kõrval kõige suurcr mate traditsioomdega hokilim KaAadas, kus kümned tuhanded inimesed jälgivad võistlusi. Mõtelge ainult, millised taskutäied dollareid lähevad kaduma, kui N. Liidu rahvus-meeskond või Punaarmee meeskond ei saa Torontos kanada-laste vastu mängida! Harold Ballard jäi oma (Algus lk. 2) , Euroopa iJuIgeoleku-ja Koostöökonverentsil Helsingis allakirjutatud Laug. 1975.a. lõppdokument oma peatükis täie selgusega ära märkis iga rahva on õiguse enesemääramisele. Need otsused on igale tsiviliseeritud ja rahvusvahelisi õigusi austavale riigile kohustuseks. Nõukogude Liidu juhid on siiani j õ h k r a l t ignoreerinud nõukogude neokoloniaalserezhii-mi all elavate ikestatud rahvaste e n e s e m ä ä r a m i s e - õ i g u s t ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaakogu resolutsiooni sätteid, kuid ajaloo paratamatu areng ise tuletab neile meelde, et neil Eesti Sihtkapital toimunud ,,Ganada Gup'i^* mängude ajal, kus esines. N. Liidu hokimeeskond, mis koosneb peamiselt punaarmee mängijatest. Kuna hokitegelaste oma jõud Ballardi vastu ei aita, siis pööijasid nad abipalvega Toronto linnanõukogu poole, et see l^atsuks mõjutada Ballardit halli andmiseks järgmise ,,Canada Gup-i'' mängudeks. Linnanõukogu tegi häälteenamusega otsuse Ballardi poole pööramiseks, kuid vastuseks oüi jäUe kindel ,,ei'>. Ballard isegi vihastas, et tema poole pöörduti sellise ettepanekuga ja märkis irooniliselt: „Viie aasta pärast lehvib ii|ieie raekoja katusel tõenäoliselt sirp-ja-vasara lipp." ,,Canada: GupM'' turniiri direktor Alan Eagleson, kes on teatavasti silmapaistev konservatiivide partei tegelane, märkis Ballardi otsust kommenteeri-dest, et Maple Leaf GardensM; omanik on vana ihnuskoi, kellelt praeguse vanuse juures ei saa kainet mõistust loota, kui tal seda seal vai;em pole olnud. See tekitab paratamatult küsimuse, kellel on rohkem praktilist mõistust, kas vanal Harold Ballardil, kes ei lase venelasi ega punaarmee meeskonda oma spordihalli, või mõnikümmend aastat nooremal venelasi soosival Alan Eagle-sonil, keda tuleks saata mõneks kuuks Afganistani punaarmee juurde oma. teadmisi tälen- Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapita ® vaatlejad efl saa enam aru, kas Gorbatshov on täielikult võimuohjad Kremlis oma kätte haaranud või eksisteerib seal talle ja ta reformidele tõhus vastupanu. Igatahes on tundemärke, et partei peaideoloog Jegor Ligatshov, kes on poliitbüroo võimuredeSlI Gorbatshovi järele teine mees, katsub siin ja seal peasekretäri mõtteid ja ideesid korrigeerida ning isegi Stalinit ja tema ajastut kaitsta, kuigi seda on N. Liidus kirjeldatud tumedates värvides. Näib, et Ligatshov kardab eriti ajakirjanduse väljalibisemist partei tsensuuri ja kontrolli alt, millega, partei kaotaks ©ma kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 võimu tõdede varjamiseks ja valede propageerimiseks,' mis on üheks tähtsamaks teguriks kommunistliku partei eksistentsi kindlustamisel. Samuti on Ligatshovile ilmselt suureks murelapseks kavatsused N. Liidu ajaloo ümber kirjutamiseks. Praegune ajalugu kubiseb valedest ja varjamisest ja igaüks võib arvata, mis juhtuks siis kui nõukogude ajalooraamatud hakkaksid kõik tõde kuulutama ja neid miljoneid süütuid inimesi üles lugema, kes on langenud kommunistliku terrori ohvriteks. Ligatshov: on viimasel ajal tõmmanud Moskvas asuvate lääne ajakirjanike tähelepanu endale kui ta noomis ajakirjanike konverentsil kahte nõukogude ajalehe toimetust kahjustavate sõnumite avaldamise eest. Nendeks publikatsioonideks olid üks kord nädalas ilmuv populaarne ajakiri ,50gonjok'S kes on eriti usinalt asunud Gorbatshovi poliitikat toetama ja Moskvas ilmuv ajaleht Moskva uudised.*' Ligatshov oli eriti mürgine „Moskva uudiste*' kritiseerimisel, kuna ta ei olnud rahul lehe toimetusega, kes oli avaldanud sümpaatse ja hindava järelhüü-de paguluses elanud äsja surnud vene kirjanikule Viktor Nekra-sovile. Nekrasov visati kommunistlikust parteist välja 1972. aastal ning ta veetis oma pagu- Nekrasovi afäär on eriti matorkav. seetõttu, et partei keelanud järelhüüde avaldami^ se. Kuna toimetaja Jakovlev tegi seda vaatamata partei keelule^ siis võib sellest teha ainult järelduse, et ajalehtede juures leidub juba mehi, kes tegutsevad oma parema äratundmise järele ning vilistavad partei korraldustele. Rahvaste Organisatsiooni põhikir» jas kuulutatud maailma rahvaste otsust, mis taas-kinnitab usku inimese põhiõigustesse, tema v ä ä r i k u s s e ja väärtusse^ üheõiguslusse ning suur-ja väikerahvaste õiguste võrdsüsse, ei kaasa aidata sotsiaalsele progres° sile ja elutingimuste parandamisele suurema vabaduse nautimisel. Nõiikogude Liidu juhtidel tuleb m õ i s t a stabiliseerumise ja heaolutingimuste ning rahumeelsete j a sõbralike suhete loomise hädavajalikkust võrdõiguslikkuse alusel, kõigi rahvaste enesemää-j a m i s e õ i g u s e printsiipide austamist ja inimõiguste ning igaühe põhi vabadustest kinnipidamise tähtsust. Neil tuleb tunnistada kõigi — ka nõukogude neokoloniaalserezhii-mi ikke all olevate rahvaste — palavat vabaduspüüet ja nende rahvaste otsustavat osa oma iseseisvuse saavutamisel; Neil tuleb võtta teadmiseks, et vabaduse keelamine või rahvaste vabanemise teele takistuse loomine soodustab lokaalsele konfliktide tekkimist, mis kujutab endast -tõsist ohtu ülemaailmsele rahule; Nõukogude juhtidel tuleb arvestada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tähtsat osa okupeeritud; hooldusalüstes ja omavalitsuseta territooriumidel iseseisvusliikumisele kaasaaitami-. sel; Nõukogude Liidul tuleb vastuvaidlematult tunnista^^da kõigi rahvaste soovi teha lõpp neokolo-nismile kõigis tema avaldusvormides; Neil tuleb ' luhtuda veendumusest, et neokolonismi edasine eksisteerimine ^nõukogude bloki maades takistab rahvusvahelist majanduslikku koostööd,. pidur- ^ b sõltuvate rahvaste sotsiaalsel, kultuurilist ja majanduslikku arengut ja on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ideaaliga, -mis seisneb ülemaailmses rahus; Nõukogude liidritel tuleb oma tegudega tõendada, et kõik rahvad .võivad iseenda huvides vabalt kasutada oma loodusrikkusi ja ressursse, põhinevalt rahvusvahelise õiguse normidest; Nõukogude Liidule tuleb selgitada, et ka tema enda poolt ikestatud rahvaste vabanemise protsessi ei saa.peatada ega ka tagasi pöörata, ja et tõsiste kriiside ära hoidmiseks tuleb tal endalV omale allutatud bloki maades,: lõpp teha neokolonialismile ja sellega seotud igal liiki diskrimineerimispraklikalc; Nõukogude Juhtidel tuleb arvestada vabadustungiga, 8;nis üha suurema jõuga ilmneb tema enda bloki-maade ler-ritooriumidel, mis ei ole veel saavutanud oma eesmärke s.t. võitnud kätte oma iseseisvust; Nõukogude Liidul tuleb lähtuda veendumusest, et kõigil rahvastel tema rezhiimi all on võõrau'- damatu õigus t ä i e l i k u le vabadusele, oma suveräänsuse teostamisele ja rahvusterritooriu-mi terviklikkusele: Nõukogude liidritel tuleb ausalt tunnistada hädavajalikuks viivitamatu ja tingimusteta lõputegemine oma agressiivsele, neokolonistli-kule poliitikale kõigis tema avaldusvormides; Sel eesmärgil tuleb Nõukogude Liidu juhtkonnal paratamatult nõustuda maailma rahvaste otsustega, et rahvaste allutamine Heinrich H.Tann neile võõrale, riõukogude rezhiimi ikkele ja ülemvõimule ning nende ekspluateerimine tähendab inimese põhiõiguste eitamist ja on vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga hing takistab koostöö arendamist ja rahu kehtestamist kogu maailmas; Kõigil Nõukogude ikke all olevatel rahvastel on enesemääramise õigus; selle õiguse põhjal määravad nad ise vabalt oma poliitilise staatuse ja teostavad oma majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist arengut; Ebapiisav poliitiline, majanduslik j a sotsiaalne (väidetav) arengutase või (väidetav) puudulik hariduslik ettevalmistus ei tohi kunagi olla nõukogude juhtidele ettekäändeks allutatud riikide iseseisvuse saavutamise pidurdamisele; ükskõik missuguse iseloomuga repressioonid või ükskõik milline sõjategevus, mis on suunatud allutatud rahvaste vastu, tuleb nõukogude liidritel lõpetada, et anda allutatud rahvastele võimalus realiseerida rahu ja vabaduse tingimustes oma õigust täielikule iseseisvusele; nende rahvüsJerrirooriumi terviklikkust tuleb aga austada; Allutatud riikides, aga samuti kõigil teistel allutatud territooriumidel luleb nõukogude juhtidel kasutusele võtta abinõud, mis tagavad kogu võimu tingimusteta üle andinise nende riikide- ja territooriumide rahvastele, vastavalt nende vabalt väljendatud tahtele ja soovile, tegemata vahet rahvuse, või ideoloogilise lõekspidamivSe vahel, et võimaldada neile allutatud riikidele täielik sõltumatus ja vabadus; Igasugune Nõukogude liidrite katse, lõhestada allutatud riikides rahvuslikku ühtsust või maa territoriaalset terviklikkusi on kokkusobimatu Ühinenud Rahvaste O r g a n i s a t s i o o n i põ h i k i r j a eesmärkide ja printsiipidega; Nõukogude Liidu juhtidel, olles ühinenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja printsii- ^.pideg^, tuleb rangelt ja kohuse- -(slUili^i! kinni pidada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni Lk. 3 Kuuba ülejooksikuist Muret-tekitavaks asjaoluks on kujunenud Kuuba diktaator CastroMe tema endiste aate- ja võiduskaaslaste pidev kommunistlikust paradiisist üjeminek tema vastaste leeri. Endine Kuuba õhuväe medalitega-vääristatud kindral Pino Diaz kasutas kom-munistliku tolmu jalgadeU raputamiseks temale alluva Kuuba len-nuväe võiduslennukit, millega ta maandus GIA teadmisel Floridasse. Samuti lahkus etteütlemata Praha konsulaadis komandeeringul olev Kuuba vastuluure ülem Florentino Aspillago, kes kasutas . oma viimaseks kommunistlikult r i i g i l t saadaolevaks palgaks Kuuba - konsulaadile i kuuluvat ametlikku autot Austriasse põgenemiseks ja seal end GIA kätte andmiseks. . Mõlemad ülejooksikud asuvad praegu GIA kaitsealustena USA-s ja on korduvalt esinenud USA valitsuse poolt majandatud ,,Farabundo Marti*' raadiosaadetes Kuubasse, milles endine vastuluure juht Aspillago süüdistas Kuuba juhtkonda korruptsioonis ja võimu kuritarvituses ning ähvardas paljastada USA-s asuva Kuuba salaluure-võrgu. Selle korraldusel toimub sxiurejooneline kõrgtehniliste relvade väljavedu kommunistlikkudesse riikidesse Panama diktaa- , tor M a n u e l N o r i e g a ahnel kaasabil, kes vaheltkasuna on teeninud miljoneid dollareid. ^ Relvade müügist saadud vaheltkasuga elavat ka Aspillago andmetel Castro luksuslikult ja omavat hulga kallihinnalisi purje-jahte, eraarveid välismaa pankades ja luksusvillasid igas Kuuba 14-es provintsis. Castro ja tenia onupoegade pillavad eluviisid on viinud Kuuba pankroti lävele ja mõjustanud mitmeid medalitega vääristatud kõrgemaid ohvitsere ülejooksmi-sele. H. K i vi ja Ühinenud Rahvaste Organisat-^ siooni Peaakogu deklaratsiooni sätetest võrdsuse, riikide siseavSJa-desse mitlevahelesegamise, kõigi rahvaste suveräänsete õiguste ja nende riikide territoriaalse terviklikkuse alusel; Nõukogude Liit on kohustatud ka Eestist, Lätist ja Leedust oma administratsiooni ja okupatsiooniväedvälja viima ning tunnustama Balti Vabariikide — Eesti, Läti ja Leedu — (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eelkäija Rahvasteliidu t ä i e õ i g u s l i ke liikmete) riikliku iseseisvust nagu see oli enne juunil 1940. Ajalooareng tõestab seda, et Balti rahvad eestlased, lätlased ja leedulased , saavutavad mitte kauges tulevikus uuesti oma vabaduse ja iseseisvuse. ; • HEIKKI H , T A NN Toronto Eesti Ühispank Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K2R6 Ühenduses on jõud! uued kõrge % kiimisediähtajalised Mwsed 1 aastaks 8.00% 2 aastaks 9.25% 3 aastaks 9.75% Informatsiooniks helistada^ 465-4659 1: esmasp.-reedeni 10—3, teisip. ja neljap. õhtuü 5.30—8.0® p.L laupäeviti 10.00-1.( |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-08-03
