1980-06-17-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 46
j:etakse sa-lumia
pole
]el moodsa
vasta see
feltki tõele,
maakeral
[ja metsad
keemiliste
bitsust ja
tis tapavad
lürgitayad
I võib võtta
traagilised
tub tlbend-iriigis
Nia-
Luks tulnud
lises, mille
Idest tulvil
fianikiid pi-
)dud ja ko-ohtlikiiks
tahe aasta
kmast eva- -
i perekonda
iilutas seUe
sed selleks
ks keemia-selle
ümb'
:'el hulgal
lis imbusid
feesse. Selle
müstilistel
ted vähja-
^psed sün-imselt
maia.
^ng, mida
>odsa hea-
Wtamiseks,
tagasilöök
alustatud
suudetud
Jrprnälitcid
(tekib! para-saab
meie
toast kui
sed pidemeid
ei ole
Lüsimus on
e ala eks-
,ks pähk-ega
seoses
It ja mõte-kindlat
ja
[vat vastust
iemiks OIU
£e jäätme-
^m. Kõige
oleks selle
maa all^
ole Mndel,
maa aUa
[iimgib läbi
ja kujukatele
deiste
välja-seüise
ra-ledal
ükski
idlastel on
judamiseks
k on väga
t-adioaktiiv-lumi!
Sel-li
suuri raieid"
ning
mres peab
selle eest,
maakera •
võivad
'u šeje juh-opereeri-iga'
mis
ladas, kus
le läks ka-miljoneid
mseerimi-
Jni pennigi
jmist Boi-
[hendriikide
^4ioaktüvse
reennse va-see
kedagi
lagele jõud-itmiseks
on
evä mürgi-ainiilttea-ohta
iegen-planeetide
nehfed oma
avad tungib
[isatsiooni
i ohusta-
Nr. 46
n - i i m j " II11 III
VABA. - EESTLANE ^esday, Jime 17,
CTCC»BMlJJlllliail.U<..HH. l. f , . ; „ „,
VÄLViÄRST
21. ja 22.
tel. 921-7777o
28., 29. ja 30.
t3!iiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiHiii!iiiiiiiiiiiigiiiiiiiiitiiiniiiniiisin
MAALID MtnJGIL suures valikus.
Helistage ette 225-5595.
390 P r i n o ^ Ave., Willowd^le
mm...
Londonis asuv rahvusvaheline inimvabaduste kaitse OB
sioon „Ainnesty International" andis välja raamatu ,,SüdametnE-uSsäisliknd
vangid Nõukogude Liidus'*, milles kolmes erikohais Mr-
Jddatakse ka eestlastest dissidente ja vabadusvõitlejaid, kellest^
(Biriti 2. maailmasõjast eesti iiksustes teeninud meeste olukord N.
Vene orjalasgreis on raske. 2i74ehekül3elises ingliskeelses teos^
mainitakse nimeliselt Mati Kiirendit, Kalju Mätikut ja teisi palja
kõmti
Mis
lesin
Amnesty International toob osna
aruandeteoses ette, et praegu on
suur enamus vangilagreisSe mõistetud
eestlasi, lätlasi^ leedulasi ja
teistesse rahvustesse kuuluvaid
isikuid süüdi tunnistatud selles, et
nad arvustasid nõukogude korda,
nõudsid rc^em kodanikuvabadu-nud
.mehed, kellele karistuseks
mõisteti kuni 1958. aastani nÕE-kogude
kriminaalkoodeksis ett&^
nähtud vangistuskaristuseiileM"
määr, 25 aastat.
Insurance
Agency
23 WESTOORE Dr., Süite 200
Resdale, M9V 3Y7
Balti õhtu korraldamine 01 alaü ©Iniad südaneasjaks Eestlaste Kesknõukogu Kanadas abiesimehel
Walter Pentil, milleks ta kasutab väga palju aega/S»ildil õhtt^^korraMamisega seotud Ottawa eestlasi
koos konservatiivide partei juM loe OarM abikaasa Maiareeai McTeer^iga, vasaMt • pr., luus, MaurecE
W. Pfsnfe la FeM/ . • : : J^)to: Vaba Eeštläs&e
Tel. 7454622
OD 0 0
tehtud rlngkusimustest selgub, efc
i^meeriklased on mõlema kandidaadi
suhtes võrdlemisi jahedad
ning ei pea kumbastki mehest erit!
lugu. Nad tahaJssid näha sellel, kohal
kedagi teist — tugevamat, re-
Kui uue kriminaalkoodeksi kehtestamisel
igasuguse vangistuska-
, ., . ristuse ülemmäärate jäi 15 aastat^
®^ ' siidmm välja erunääruse, et. ka-
Nõukogude kohus tõlgendab nii- ristuse ülenmäära aiLahdamine 25
sugust hoiakut ja, väljendusi aastalt 15 aastale ei käi sõjasüüd-^
,,!5iõiikogude xiigi^^ 1^^ karistatud isikute kohta.
: ;v õi k.a In õ.u ko. g^u d. e . rii«k liku SÜS-' Nend, e .i s-ivku xte vauba nemUm^e KpeWa^
teemi noFgesKamiseKs . toimuma 1980. aastal, kuid palju-
,,yiie dissidendi protsessis" Tal- dele on vahepeal uusi feuistusi
linnas xügivastases tegevuses süü- juurde lisatud ja nõukogude võidi
tunnistatud j a 5-6 aastaks orja- mu poolt eriti ohtlikeks ja „paran-laagrisse
mõistetud Mätifeu, Kü- da peetud vangid peaya ^
rendi ja kaaslaste peasüü&s peeti tõenäoliselt jääma orjalaagreisse'
okupeeritud Eesti ülemkohtai poolt^ loomuliku surmani, olgugi, et
(kohtunik venelane Afaaasjev^ nõukogude seadused ei tunne elu-ülemkohtu
aseesünees) kuulumist
,Jlesti Demokraatlikku Liikumis-
HELSINGI (VE) — Äprilliknu lõpul avaldas Soome suurim ajaleht „Helsifflgin Sanomat** pikema
artikli Eesti Kohta, milles käsitatakse siiralt Eesti okupeerimist Ja võrreldakse seda Alganistaii okupeerimisega.
ÄrtikUs puudutatakse ka Moskva olümpiamängude purjeregatt! Ja kirjutatakse, et see
korraldatakse olnipeeritud riigis. Artikli aitor ütleb, et vastukaaluks
Stokholmis suiur eestlaste kultra!^ . , , .... ,
ja kirjalikiku pööramist IJN-i
n Tsj A i h Jr -j "w 11 1 h Artiklis mainitakse ka 'Rootsis okupeeritud maast tidevad ainult tumatu dik ja elame vabamajan- täiskogu ja peasekreftäri poole
5!^ eesüasest pangadü-ek- tigedusest." duJikus ühiskonnakorrast. abi otshnisöks immõiguste rikku-f
~« ir * IV ioJ^t Rudolf Jalakast; kes Ütleb, et Ka kunst olevat E vaba. ttlete, et paljasjalgsetest eest- ^is^ vastu nõukogude võimu _
soiuutsemat Ja^oto^ vaatamata oma kõrgele positsioo- Seal käib aastas 100.000 turisti, lastest 99,2 profsenti peavad eesti- poolt. Protsessis mõned kaebealu- ^
KeiM oleks a^^eeti:^^ nüe Rootsi -ühiskonnas on ja jääb nendest ^ur osa Soomest. Vümase keelt emakeeleks. sed kmnitasid, et nad taotlevad
ta eestlaseks. Autor puudutab rahvaloenduse ahdmeü 99,2 prot- ^ siiski mainimata et ainult iseseisva^, demokraatlikku E^tit.
ühendriikide ajakirjas „National senti peavad oma emakeeleks eesti ' *
Geographic'us** ilmunud artiklit keelt.
:.suHaiitööd.
(VES)
jõudu ning kellele
oleksid valmis kinkima oma
duse, toetuse ja lugupidamise.
Knid seffisVmeestei o l e ^ k a ^^
eelvalimiste lõppedes sõelale jäänud.
IVliks? Põhjuseks on ilmselt
Ühendriikide kummaline presidendikandidaatide
selgitamise süsteem
M umbes 68 protsenti elanik-konnast
on paMverellsed. eestla-
: , 12,6 protsenti Eestis asuvaist ve .sed.-
et .Eestis erilist melastest. Ja 32,1 protsenti soom
ainelist puudust ei ole, kuid vaba- lastest oskavat täiesti vabalt ees
dpsegaom lugu halvem. : tikeelt. :
^ ^ ^ ^ ^ ^ ja komplitseeritud j^^j^^ Õigus Elatakse üksmeelse perena/ kes ei Eestlastele eesti keele säüitami-eelvalmiistega.
SeUe asemel, et y^bas maailmas endastmõiste- usu, tulgu vaatama, kirjutas Riho ne on nüsüs ainus võimalus rahvus-tav
asi kui on Iküsimus kaugetest Kuld. liku identsuse aüeshoidmiseks. Kes
maadest, kuid keegi ei tõsta häält Mõni päev hiljem avaldas Hei- sellest Soomelahe siinsel poolel ei
Tallinna elanikest on eesti sünnipäraga
elanikke umbes 48 protsenti.
polütilised parteid valiksid konverentsidel
oma kandidaatideks
kõige võimekamad^^^^^ õigus peaks kuuluma ka singin S mõistaks. Raskem on mõista
m ^ ^ d , M i ^ t a k s e ^ ^ 'Men- (sosistades) higejaM^ jaldrjas „sitkust ja jomiakust'^ oma - - - -
^sanikides paljude ^f^^^aatide vajaiaKse
hulgas edv^lnni^. mis ^ Sanamate'^ lugejaMrjade öeldakse jä^^^^ omaenda .maai; .
maksma kümneid müjoneid kuid .^^^omias avaldati nõukogude meid soomlasi tule- "^'^ paar küsimust.
„SüdametuEnistusUkud vangid" , ^ ]
viibivad reeglipäraselt elutingi- EELK Qeveland-Ohio feo|
mnste raskuse poolest kohnandas, toimus pühap., 25^ ma^ 1 ^
i^nge rezhiühiga • vangilaagris, ö^JÜaste õnnistamine. TrmityLute-märgib
Anmesty Internationa. ^ k i r t e ; õnnistati õp. Elmai
Pahna poolt viis noort:
Eriliik praegu orjalaagreis vii- , ^
bivatest eestlastest on 2. inaaU-^^^K^^ Kooba, Er± ^Samoscm
masõjas N. Vene vastis võidel- Oiristina Puhk, Eva Puhk ja Ghns-
•..•tmerMoor.:--;
ma teie maale oludega tütvumi-isegi
mitte sadu miljoneid doHa-pj.Qp^gajj^g^^^^^
reid. Nendel eelvalunistel võida- j i ^ ^ j ^ lehe toimetusele, mffle di V^L'meii''S^^^Ü^ põlevkivi,
vadtavaliselt need mehed, kele-si^^^^^^ seks. Olen seal käinud neh korda.
del on parexn propa
Eesti loodusvara on
avaldistest hoolimata, saanud
reisida kaugemaIe\.TaI!iitmast. • .
on sündinud 1936 ja muu hulgas
tuur ja kes on suutnud koha peal kaasautoreid Tehumardi lahingu
endUe juhtivatest | isikutest selja- mälestussambale Sõrve säärel Saa-taguse
kombineerida. Sealjuures remaal. '
jäävad peaaegu ilati paratamatult ^^Eesti on minu sünnimaa/' kir-tahaplaanUe
kandidaadid, kellede jutab kujur oma kirjas muu hul-s
u u Ä a d riigimehe võimed põh- gas". See on minu oma maa ja
justaksid nende esile tõstmist ja ma ei saa kujutleda, et elaksin ku-vali^
ist. ' sagil mujal. Mu esiisade juured
Eriti suured võimalusedleelvsli. leiduvad Mulgimaal ja sealt pärit Ht.^"
Mistel manipuleerimiseks OÜ või- inimesed on sitked ja jömiakad. ^ ^ ' ^ muutumid vaikseks
mul oleval presidendil, kes kan- Tõenäolikult see põhjustaski minu
dideerib teistkordselt ^^^'V^^^
Majja. Temal on võimalik õige- toimetusele pealegi veel võõrale ^i^^^te kohaselt^
tel momentidel osariikidele majan- maale.
Eesti imsenerid; Ja eestlased, kes
aMellumise tõttu on saabuniid
meUe, ütlevad, et sellest loodusvarast
vaid umbes seitsmendik
leiab kasutamist Eestis.
õniiistamisteenistüsele järgnes
Clevelandi lähistel asuvas klubi
saalis leeripidu rohJkete külaliste
osavõtul. Leeripeol tervitasid noori
Mtimore Eesti Seltsi fsimees,
• paariks tunniks päevas, 2 või 3 toir-,kes on ühtlasi ka Rahvuskomitee
teatavasti jja nädalas Riverdale HospitaEl^^^^^ Fred Ise ja
Helistada 221-2433 kcliÄu eestlas^^ nnnel Viktor
Lauk.
Seltsimees Kuld, teate väga hästi,
kui raske on välismaalastel tutvuda
teie maaga ja selle elanikega.
Olen mõnikord üritanud alustada
kõnelust tõeliste eestlastega, muu
hulgas Viru hoteüis. Äkki on nende Olgu selles ühenduses näiteks too-
Muu osa läheb N.Lütu. Miks?
Ja lõpuks — miks kõigu valitse-vail
kohtadel on mitte-eestläšed?
sosi- militaarsed asutused, sa-damaametnikud
jne. •
utlet*e , eit Ewe stis pol1e nä-lga1 n a -Ar-vukiad. soomml ased omxaiv a•d või-
. . . , T ^ .. maiuse imha Talhnna televisioom
naks. Eitea miks?
siis
ema oli talle rääkinud, et ta oM
Eesti Vabariigis
duslikke toetusi anda ja seega
oma populaarsust tõsta Ja valimiskastide
juures menu kindlustada.
Viimasel ajal on president Carterit
pidevalt süüdista*tudf et ta teeb sageli
oma otsuseid valsmiskampaa-niä
mõjutamiseks ja enda Isikule Ta ei saäka aru, kuidas „National
reklaami tegemiseks.^ Geographic** võis avaldada hr. Ve-
Nii seisvad Ameerika Ühendrii- silinnu artikli Eesti kohta, kuna
gid jälle olukorra ees, kus neid ja autor polž tähele pannud Pirita jõe
nendel liitlasi järgmise nelja aas- kaldal olümpiaehitusi. Ka „rootsi
i a jooksul tõenaoliselt juhtima pankuri" suhtes on tal Siügav käas-pääseb
mees, kes pa^ljude arvates tunne, kuna asjaosalise- seisukohad
ei ole oma ülesannete kõrgusel, kuuluvad rohkem näitelavale.
Ameeriklased on ka ise hakanud ,,Loomulikult ootan olümpiaregatti
aru saama, et nende presidendi va- Tallinnas. Selle kõrval kõik jutud
limissüsteeiffi on ajast-arust ja va- " - r,:'':.^'':,:..'':-;-' • ,
jaks hädapärast reformeerimist ja
uutele algistele viimist. Kogu vali-
Misprotseduur tuleks muuta liht- nn ^
samaks ja vähem kulunõudyaks,
mis tooks kandidaatide hulka ka
tugQYaid Ja võimekaid mehi, kes
ei taha kaasa teha praegust Väsitavat
ja kulukat vallmistsirkust.
Arvamisi Ja ettepanekuid valimissüsteemi
muutmiseks on tehtud ja
avalikkuses litatud, kuid Ühendriikide
Kongress on raske tuld võtma
ja võib-olla kulub sePeks palju
aastaid enne kui uue valimissüsteemi
kujundamise juurde asutaks
se. Ja selleks läheb kahtlemata
hulk lisaaästaid/ ehne;km| vastavad
ettepanekud läbi to|ötatakse Ja' ra= • • ' 2259 'BLOÖR ST.
kendatak<;6. Nü-süs • . R e a ? a n - « •. ; (Runnymede^ist
CarteF--Kettned^' taoline-^i^^ : TELEFON 766-1391, 766-§6B
mäng jätkub paratamatult veel Vastuvõtt kokkuleppel
, . ^- T •••• -M saateid. Äratab erihst tähelepanu,
kui Eesti oli suveräänne mk. Ela- --«-J ^ * „«*^w
tuissteaesnet uodAn mtõauasdAneu sd. kKoai gmise i-m1l dSouo sotmrieas- et ye^ae isd,t ikveareikl see ido.s aM nikesn„?d est saateist
„HelsingiiarSanomates** ilmunud ei näe keegi
Heikki Brotheruse artikliga, küna ,
li oleme sõl- KÜISKAJA, ESPOO
GÖTEBORG — Nõukogude Lüdu diplomaatÜkku esindajat Rooll-
Mrmutab Göteborgis käimas oleval kiinsftlnäitusell maa! ,,Afganistani
eine", Millel Leonid Brezhnevi näoline mees ahmib veriste
kättga inimesse kehaosi omale suhu. Rootsi ametivõimud ütlevad
siiski välisministeeriumi kaudu antud seletuses, et vabaduse põM-mõtted
olevat puutumatud ja seetõttu ei saa küsimusse tuUa maai
kõrvaldamine,- iseasi.oleks kui Leonid Brezlmev tuleks IsIMikult ais-l
E I P, O S T I G A
$56.
$30,50
LENNIJPOSTIGÄ ülemere-
$61..
$17,
Aadressi muudatus §Q ceiti. üksiknumbri hind 45
laste eriarst
laste eriarst
Tähelepanu äratanud näituse mo- kaebuse välisministeeriumile Ja
toks on „Maa on nii kaunis". Näi- öelnud, et näitus kahjustab nende
tusel grupp noori Göteborgi kunst- maade vahelisi häid suhteid. .
nikke tõlgitsevad poliitilise kunsti
märkida ;,POSTÄL CODE"
USA aadressidele „ŽlP CODE" : .
Faagatshe^ või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
Rootsi. välisministeeriumis; /del-takse
siiski, et välisrainisteerk-
M i l ei ole võimalik segada ise^
seisva kunstinäituse korraldamisesse,
kuna va
teatavad, et nende praktikaga
on liitunud
kaudu oma tundeid maailma ähvardavate
ohtude vastu. . : -
Eümme aastat tagasi esitati sa-
. masugusel näitusel Lyndon Jolm-
. sonija-lichard Nixonl.:.^^^^^;' V
Nüüd peavad kunstnikud Nõukogude
Liitu maailmarahu suurimaks
ohustajaks.
, . ® Saksamaal, Bambergi ülikoolis
N. Ludu. Göteborgi peakonsul on toimus UNlCEF-i lasteabi heaks
nõudnud näituselt vähemalt nende kontsert,'mülel oli kaastegev Eva
maalide eemaldamist, kus otseseH ^nson-Eärtson Ta sai kiitva ar-haavatakse
nende riigi juhti Leonid -ustuse Prokofjevi laulu eest, sä-
Brezhnevi. ühel maälü Icujutatakse ^^uti . Riho Pätsi heliloomingust
teda kannibalma.^ v^^^^ Sööti luuletuste viisistamisel,
Ka, Stokholipis ön N. Liidu kui- missugustest ta eesti keeles laulis.
• tuurinõuxiik: esitanud . omapoolse'
Palun muie saata VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavälise/kü-ipostig^ alates „
19 . Tellimise katteks lisan $
rabas / #!jeMga/
Nimi
ii
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 17, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-06-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800617 |
Description
| Title | 1980-06-17-03 |
| OCR text | Nr. 46 j:etakse sa-lumia pole ]el moodsa vasta see feltki tõele, maakeral [ja metsad keemiliste bitsust ja tis tapavad lürgitayad I võib võtta traagilised tub tlbend-iriigis Nia- Luks tulnud lises, mille Idest tulvil fianikiid pi- )dud ja ko-ohtlikiiks tahe aasta kmast eva- - i perekonda iilutas seUe sed selleks ks keemia-selle ümb' :'el hulgal lis imbusid feesse. Selle müstilistel ted vähja- ^psed sün-imselt maia. ^ng, mida >odsa hea- Wtamiseks, tagasilöök alustatud suudetud Jrprnälitcid (tekib! para-saab meie toast kui sed pidemeid ei ole Lüsimus on e ala eks- ,ks pähk-ega seoses It ja mõte-kindlat ja [vat vastust iemiks OIU £e jäätme- ^m. Kõige oleks selle maa all^ ole Mndel, maa aUa [iimgib läbi ja kujukatele deiste välja-seüise ra-ledal ükski idlastel on judamiseks k on väga t-adioaktiiv-lumi! Sel-li suuri raieid" ning mres peab selle eest, maakera • võivad 'u šeje juh-opereeri-iga' mis ladas, kus le läks ka-miljoneid mseerimi- Jni pennigi jmist Boi- [hendriikide ^4ioaktüvse reennse va-see kedagi lagele jõud-itmiseks on evä mürgi-ainiilttea-ohta iegen-planeetide nehfed oma avad tungib [isatsiooni i ohusta- Nr. 46 n - i i m j " II11 III VABA. - EESTLANE ^esday, Jime 17, CTCC»BMlJJlllliail.U<..HH. l. f , . ; „ „, VÄLViÄRST 21. ja 22. tel. 921-7777o 28., 29. ja 30. t3!iiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiHiii!iiiiiiiiiiiigiiiiiiiiitiiiniiiniiisin MAALID MtnJGIL suures valikus. Helistage ette 225-5595. 390 P r i n o ^ Ave., Willowd^le mm... Londonis asuv rahvusvaheline inimvabaduste kaitse OB sioon „Ainnesty International" andis välja raamatu ,,SüdametnE-uSsäisliknd vangid Nõukogude Liidus'*, milles kolmes erikohais Mr- Jddatakse ka eestlastest dissidente ja vabadusvõitlejaid, kellest^ (Biriti 2. maailmasõjast eesti iiksustes teeninud meeste olukord N. Vene orjalasgreis on raske. 2i74ehekül3elises ingliskeelses teos^ mainitakse nimeliselt Mati Kiirendit, Kalju Mätikut ja teisi palja kõmti Mis lesin Amnesty International toob osna aruandeteoses ette, et praegu on suur enamus vangilagreisSe mõistetud eestlasi, lätlasi^ leedulasi ja teistesse rahvustesse kuuluvaid isikuid süüdi tunnistatud selles, et nad arvustasid nõukogude korda, nõudsid rc^em kodanikuvabadu-nud .mehed, kellele karistuseks mõisteti kuni 1958. aastani nÕE-kogude kriminaalkoodeksis ett&^ nähtud vangistuskaristuseiileM" määr, 25 aastat. Insurance Agency 23 WESTOORE Dr., Süite 200 Resdale, M9V 3Y7 Balti õhtu korraldamine 01 alaü ©Iniad südaneasjaks Eestlaste Kesknõukogu Kanadas abiesimehel Walter Pentil, milleks ta kasutab väga palju aega/S»ildil õhtt^^korraMamisega seotud Ottawa eestlasi koos konservatiivide partei juM loe OarM abikaasa Maiareeai McTeer^iga, vasaMt • pr., luus, MaurecE W. Pfsnfe la FeM/ . • : : J^)to: Vaba Eeštläs&e Tel. 7454622 OD 0 0 tehtud rlngkusimustest selgub, efc i^meeriklased on mõlema kandidaadi suhtes võrdlemisi jahedad ning ei pea kumbastki mehest erit! lugu. Nad tahaJssid näha sellel, kohal kedagi teist — tugevamat, re- Kui uue kriminaalkoodeksi kehtestamisel igasuguse vangistuska- , ., . ristuse ülemmäärate jäi 15 aastat^ ®^ ' siidmm välja erunääruse, et. ka- Nõukogude kohus tõlgendab nii- ristuse ülenmäära aiLahdamine 25 sugust hoiakut ja, väljendusi aastalt 15 aastale ei käi sõjasüüd-^ ,,!5iõiikogude xiigi^^ 1^^ karistatud isikute kohta. : ;v õi k.a In õ.u ko. g^u d. e . rii«k liku SÜS-' Nend, e .i s-ivku xte vauba nemUm^e KpeWa^ teemi noFgesKamiseKs . toimuma 1980. aastal, kuid palju- ,,yiie dissidendi protsessis" Tal- dele on vahepeal uusi feuistusi linnas xügivastases tegevuses süü- juurde lisatud ja nõukogude võidi tunnistatud j a 5-6 aastaks orja- mu poolt eriti ohtlikeks ja „paran-laagrisse mõistetud Mätifeu, Kü- da peetud vangid peaya ^ rendi ja kaaslaste peasüü&s peeti tõenäoliselt jääma orjalaagreisse' okupeeritud Eesti ülemkohtai poolt^ loomuliku surmani, olgugi, et (kohtunik venelane Afaaasjev^ nõukogude seadused ei tunne elu-ülemkohtu aseesünees) kuulumist ,Jlesti Demokraatlikku Liikumis- HELSINGI (VE) — Äprilliknu lõpul avaldas Soome suurim ajaleht „Helsifflgin Sanomat** pikema artikli Eesti Kohta, milles käsitatakse siiralt Eesti okupeerimist Ja võrreldakse seda Alganistaii okupeerimisega. ÄrtikUs puudutatakse ka Moskva olümpiamängude purjeregatt! Ja kirjutatakse, et see korraldatakse olnipeeritud riigis. Artikli aitor ütleb, et vastukaaluks Stokholmis suiur eestlaste kultra!^ . , , .... , ja kirjalikiku pööramist IJN-i n Tsj A i h Jr -j "w 11 1 h Artiklis mainitakse ka 'Rootsis okupeeritud maast tidevad ainult tumatu dik ja elame vabamajan- täiskogu ja peasekreftäri poole 5!^ eesüasest pangadü-ek- tigedusest." duJikus ühiskonnakorrast. abi otshnisöks immõiguste rikku-f ~« ir * IV ioJ^t Rudolf Jalakast; kes Ütleb, et Ka kunst olevat E vaba. ttlete, et paljasjalgsetest eest- ^is^ vastu nõukogude võimu _ soiuutsemat Ja^oto^ vaatamata oma kõrgele positsioo- Seal käib aastas 100.000 turisti, lastest 99,2 profsenti peavad eesti- poolt. Protsessis mõned kaebealu- ^ KeiM oleks a^^eeti:^^ nüe Rootsi -ühiskonnas on ja jääb nendest ^ur osa Soomest. Vümase keelt emakeeleks. sed kmnitasid, et nad taotlevad ta eestlaseks. Autor puudutab rahvaloenduse ahdmeü 99,2 prot- ^ siiski mainimata et ainult iseseisva^, demokraatlikku E^tit. ühendriikide ajakirjas „National senti peavad oma emakeeleks eesti ' * Geographic'us** ilmunud artiklit keelt. :.suHaiitööd. (VES) jõudu ning kellele oleksid valmis kinkima oma duse, toetuse ja lugupidamise. Knid seffisVmeestei o l e ^ k a ^^ eelvalimiste lõppedes sõelale jäänud. IVliks? Põhjuseks on ilmselt Ühendriikide kummaline presidendikandidaatide selgitamise süsteem M umbes 68 protsenti elanik-konnast on paMverellsed. eestla- : , 12,6 protsenti Eestis asuvaist ve .sed.- et .Eestis erilist melastest. Ja 32,1 protsenti soom ainelist puudust ei ole, kuid vaba- lastest oskavat täiesti vabalt ees dpsegaom lugu halvem. : tikeelt. : ^ ^ ^ ^ ^ ^ ja komplitseeritud j^^j^^ Õigus Elatakse üksmeelse perena/ kes ei Eestlastele eesti keele säüitami-eelvalmiistega. SeUe asemel, et y^bas maailmas endastmõiste- usu, tulgu vaatama, kirjutas Riho ne on nüsüs ainus võimalus rahvus-tav asi kui on Iküsimus kaugetest Kuld. liku identsuse aüeshoidmiseks. Kes maadest, kuid keegi ei tõsta häält Mõni päev hiljem avaldas Hei- sellest Soomelahe siinsel poolel ei Tallinna elanikest on eesti sünnipäraga elanikke umbes 48 protsenti. polütilised parteid valiksid konverentsidel oma kandidaatideks kõige võimekamad^^^^^ õigus peaks kuuluma ka singin S mõistaks. Raskem on mõista m ^ ^ d , M i ^ t a k s e ^ ^ 'Men- (sosistades) higejaM^ jaldrjas „sitkust ja jomiakust'^ oma - - - - ^sanikides paljude ^f^^^aatide vajaiaKse hulgas edv^lnni^. mis ^ Sanamate'^ lugejaMrjade öeldakse jä^^^^ omaenda .maai; . maksma kümneid müjoneid kuid .^^^omias avaldati nõukogude meid soomlasi tule- "^'^ paar küsimust. „SüdametuEnistusUkud vangid" , ^ ] viibivad reeglipäraselt elutingi- EELK Qeveland-Ohio feo| mnste raskuse poolest kohnandas, toimus pühap., 25^ ma^ 1 ^ i^nge rezhiühiga • vangilaagris, ö^JÜaste õnnistamine. TrmityLute-märgib Anmesty Internationa. ^ k i r t e ; õnnistati õp. Elmai Pahna poolt viis noort: Eriliik praegu orjalaagreis vii- , ^ bivatest eestlastest on 2. inaaU-^^^K^^ Kooba, Er± ^Samoscm masõjas N. Vene vastis võidel- Oiristina Puhk, Eva Puhk ja Ghns- •..•tmerMoor.:--; ma teie maale oludega tütvumi-isegi mitte sadu miljoneid doHa-pj.Qp^gajj^g^^^^^ reid. Nendel eelvalunistel võida- j i ^ ^ j ^ lehe toimetusele, mffle di V^L'meii''S^^^Ü^ põlevkivi, vadtavaliselt need mehed, kele-si^^^^^^ seks. Olen seal käinud neh korda. del on parexn propa Eesti loodusvara on avaldistest hoolimata, saanud reisida kaugemaIe\.TaI!iitmast. • . on sündinud 1936 ja muu hulgas tuur ja kes on suutnud koha peal kaasautoreid Tehumardi lahingu endUe juhtivatest | isikutest selja- mälestussambale Sõrve säärel Saa-taguse kombineerida. Sealjuures remaal. ' jäävad peaaegu ilati paratamatult ^^Eesti on minu sünnimaa/' kir-tahaplaanUe kandidaadid, kellede jutab kujur oma kirjas muu hul-s u u Ä a d riigimehe võimed põh- gas". See on minu oma maa ja justaksid nende esile tõstmist ja ma ei saa kujutleda, et elaksin ku-vali^ ist. ' sagil mujal. Mu esiisade juured Eriti suured võimalusedleelvsli. leiduvad Mulgimaal ja sealt pärit Ht.^" Mistel manipuleerimiseks OÜ või- inimesed on sitked ja jömiakad. ^ ^ ' ^ muutumid vaikseks mul oleval presidendil, kes kan- Tõenäolikult see põhjustaski minu dideerib teistkordselt ^^^'V^^^ Majja. Temal on võimalik õige- toimetusele pealegi veel võõrale ^i^^^te kohaselt^ tel momentidel osariikidele majan- maale. Eesti imsenerid; Ja eestlased, kes aMellumise tõttu on saabuniid meUe, ütlevad, et sellest loodusvarast vaid umbes seitsmendik leiab kasutamist Eestis. õniiistamisteenistüsele järgnes Clevelandi lähistel asuvas klubi saalis leeripidu rohJkete külaliste osavõtul. Leeripeol tervitasid noori Mtimore Eesti Seltsi fsimees, • paariks tunniks päevas, 2 või 3 toir-,kes on ühtlasi ka Rahvuskomitee teatavasti jja nädalas Riverdale HospitaEl^^^^^ Fred Ise ja Helistada 221-2433 kcliÄu eestlas^^ nnnel Viktor Lauk. Seltsimees Kuld, teate väga hästi, kui raske on välismaalastel tutvuda teie maaga ja selle elanikega. Olen mõnikord üritanud alustada kõnelust tõeliste eestlastega, muu hulgas Viru hoteüis. Äkki on nende Olgu selles ühenduses näiteks too- Muu osa läheb N.Lütu. Miks? Ja lõpuks — miks kõigu valitse-vail kohtadel on mitte-eestläšed? sosi- militaarsed asutused, sa-damaametnikud jne. • utlet*e , eit Ewe stis pol1e nä-lga1 n a -Ar-vukiad. soomml ased omxaiv a•d või- . . . , T ^ .. maiuse imha Talhnna televisioom naks. Eitea miks? siis ema oli talle rääkinud, et ta oM Eesti Vabariigis duslikke toetusi anda ja seega oma populaarsust tõsta Ja valimiskastide juures menu kindlustada. Viimasel ajal on president Carterit pidevalt süüdista*tudf et ta teeb sageli oma otsuseid valsmiskampaa-niä mõjutamiseks ja enda Isikule Ta ei saäka aru, kuidas „National reklaami tegemiseks.^ Geographic** võis avaldada hr. Ve- Nii seisvad Ameerika Ühendrii- silinnu artikli Eesti kohta, kuna gid jälle olukorra ees, kus neid ja autor polž tähele pannud Pirita jõe nendel liitlasi järgmise nelja aas- kaldal olümpiaehitusi. Ka „rootsi i a jooksul tõenaoliselt juhtima pankuri" suhtes on tal Siügav käas-pääseb mees, kes pa^ljude arvates tunne, kuna asjaosalise- seisukohad ei ole oma ülesannete kõrgusel, kuuluvad rohkem näitelavale. Ameeriklased on ka ise hakanud ,,Loomulikult ootan olümpiaregatti aru saama, et nende presidendi va- Tallinnas. Selle kõrval kõik jutud limissüsteeiffi on ajast-arust ja va- " - r,:'':.^'':,:..'':-;-' • , jaks hädapärast reformeerimist ja uutele algistele viimist. Kogu vali- Misprotseduur tuleks muuta liht- nn ^ samaks ja vähem kulunõudyaks, mis tooks kandidaatide hulka ka tugQYaid Ja võimekaid mehi, kes ei taha kaasa teha praegust Väsitavat ja kulukat vallmistsirkust. Arvamisi Ja ettepanekuid valimissüsteemi muutmiseks on tehtud ja avalikkuses litatud, kuid Ühendriikide Kongress on raske tuld võtma ja võib-olla kulub sePeks palju aastaid enne kui uue valimissüsteemi kujundamise juurde asutaks se. Ja selleks läheb kahtlemata hulk lisaaästaid/ ehne;km| vastavad ettepanekud läbi to|ötatakse Ja' ra= • • ' 2259 'BLOÖR ST. kendatak<;6. Nü-süs • . R e a ? a n - « •. ; (Runnymede^ist CarteF--Kettned^' taoline-^i^^ : TELEFON 766-1391, 766-§6B mäng jätkub paratamatult veel Vastuvõtt kokkuleppel , . ^- T •••• -M saateid. Äratab erihst tähelepanu, kui Eesti oli suveräänne mk. Ela- --«-J ^ * „«*^w tuissteaesnet uodAn mtõauasdAneu sd. kKoai gmise i-m1l dSouo sotmrieas- et ye^ae isd,t ikveareikl see ido.s aM nikesn„?d est saateist „HelsingiiarSanomates** ilmunud ei näe keegi Heikki Brotheruse artikliga, küna , li oleme sõl- KÜISKAJA, ESPOO GÖTEBORG — Nõukogude Lüdu diplomaatÜkku esindajat Rooll- Mrmutab Göteborgis käimas oleval kiinsftlnäitusell maa! ,,Afganistani eine", Millel Leonid Brezhnevi näoline mees ahmib veriste kättga inimesse kehaosi omale suhu. Rootsi ametivõimud ütlevad siiski välisministeeriumi kaudu antud seletuses, et vabaduse põM-mõtted olevat puutumatud ja seetõttu ei saa küsimusse tuUa maai kõrvaldamine,- iseasi.oleks kui Leonid Brezlmev tuleks IsIMikult ais-l E I P, O S T I G A $56. $30,50 LENNIJPOSTIGÄ ülemere- $61.. $17, Aadressi muudatus §Q ceiti. üksiknumbri hind 45 laste eriarst laste eriarst Tähelepanu äratanud näituse mo- kaebuse välisministeeriumile Ja toks on „Maa on nii kaunis". Näi- öelnud, et näitus kahjustab nende tusel grupp noori Göteborgi kunst- maade vahelisi häid suhteid. . nikke tõlgitsevad poliitilise kunsti märkida ;,POSTÄL CODE" USA aadressidele „ŽlP CODE" : . Faagatshe^ või rahakaart kirjutada Free Estonian Publishers nimele. Rootsi. välisministeeriumis; /del-takse siiski, et välisrainisteerk- M i l ei ole võimalik segada ise^ seisva kunstinäituse korraldamisesse, kuna va teatavad, et nende praktikaga on liitunud kaudu oma tundeid maailma ähvardavate ohtude vastu. . : - Eümme aastat tagasi esitati sa- . masugusel näitusel Lyndon Jolm- . sonija-lichard Nixonl.:.^^^^^;' V Nüüd peavad kunstnikud Nõukogude Liitu maailmarahu suurimaks ohustajaks. , . ® Saksamaal, Bambergi ülikoolis N. Ludu. Göteborgi peakonsul on toimus UNlCEF-i lasteabi heaks nõudnud näituselt vähemalt nende kontsert,'mülel oli kaastegev Eva maalide eemaldamist, kus otseseH ^nson-Eärtson Ta sai kiitva ar-haavatakse nende riigi juhti Leonid -ustuse Prokofjevi laulu eest, sä- Brezhnevi. ühel maälü Icujutatakse ^^uti . Riho Pätsi heliloomingust teda kannibalma.^ v^^^^ Sööti luuletuste viisistamisel, Ka, Stokholipis ön N. Liidu kui- missugustest ta eesti keeles laulis. • tuurinõuxiik: esitanud . omapoolse' Palun muie saata VABA EESTLANE aastaks / veerandaastaks — tavälise/kü-ipostig^ alates „ 19 . Tellimise katteks lisan $ rabas / #!jeMga/ Nimi ii |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-06-17-03
