Vaba eestlane , May 16, 1985

              Lk.' '6. YABA EESILANE neljapäeval, 16; mail 1^8^ "-r^
Kolmandad eestlaste squashi
meistrivõistlused peeti laupäeval,
4. mail Toronto Ülikooli Scarbo-rough
College'i kehalise kasvatuse
keskuses. Osavõtjaid oli seekord
üle paarikümne. Pärast neli tundi
kestnud tihedat pallimängu kahek­sal
squashiplatsil, selgusid ka tä­navused
meistrid.
Meeste ja naiste A-klasside võit-jaiks
tulid jälle juba traditsioonili­selt
kolmandat korda järjesti Jaan
Lääniste-ja Arki Saaremets. Mõle­mad
on suurte kogemustega võist­lejad,
kes on võimelised „oma"
• mängu märgima, st. sunnivad oma
vastased kaitsemängule. Samuti
võiks nimetada Paul Reinsood, kes
oma stiilikate löökidega ja hea
füüsilise vormiga oli Läänistele tu­gevaks
konkurendiks meeste A-klassi
finaalis. Karin Vagiste pais­tis
silma oma kindla, rahuliku ja
tasakaaluka mänguga, võites nais­te
B^klassi.
üllatusvõit aga toimus meeste
B-klassis, kus tiitli saavutas Peeter
Oolup. Viimane on tegelikult tun­tud
kui korvpalli ja rugger'i män­gija
ning endine Toronto Ülikooli
meeskondade liige mõlemas spor­dis.
Squashi hakkas Oolup alles üs­na
hiljuti mängima. Aga kuna B-Idassi
võit sellel aastal viib Oolu-pi
A-klassi, siis võib tuleval aastal
oodata õige põnevaid mänge tema
ja Lääniste vahel. Oolup lubas ju­ba
nüüd hakata treenima, et Lää­nistet
„troonilt" tõugata.
Võistluste lõppedes toimus tra­ditsiooniline
seltskondlik koosvii­bimine
ja muljete vahetamine. Kes­kustelust
selgus, et võistlustega ol­di
igati rahul, eriti aga sel aastal
esimest korda kasutatud nn.
j,round robin" süsteemiga eelmän­gudes,
mis võimaldas igal osavõt­jal
mängida kõigi enda gruppi
kuuluvate võistlejate vastu. Kari-kad
annetati iga grupi esimesele,
teisele ja kolmandale kohale tui-
: nuie. •
- Mehed A-klass: l) Jaan Läänis­te,
2) Paul Reinsoo, 3) Mart Hom­mik.
Mehed B-klass: 1) Peeter Oolup
2) Peeter Toome, 3) Jaan Arro.
Mehed C-klass: 1) Andrus Kõ-resaar,
2) Peter Sild, 3) Toomas
Heinar.
Naised Arklass: 1) Aiki- Saare­mets.
Kuna ta oli ainuke A-klassis,
siis mängis ta kõigi B-klassi võist- f/S*
lejate vastu ja võitis neid võrdle­misi
kergesti'.. Kuulutati seega A-klassi
võitjaks.
Naised B-klass: 1) Karin Vagiste,
2) Evi Heinar, 3) Lea Vares. - .
Aucklandis, Uus-Meremaal on
teiseks heaks odaviskajaks tõusnud
Miehael 0'Rourke, kelle parim tu­lemus
on 90.56, kõrval John Sta-pylton-
Smith; kes viskas oma isik­likuks
rekordiks 86.62.
MeIbourne'is hüppas Ohristine
Stanton uueks Austraalia naiste
kõrgushüpperekordiks 1.96.
Los Angeleses peetud kergejõus­tikuvõistlustel
alustas endine oda­viske
maailmarekordimees amee­riklane
Tom Petranoff, hooaega
87.98-ga. Vasaraheite võitis roots­lane
Tore Gustafsson, püstitades
75.48-ga Rootsi rekordi:
1985. a. maailma stisetipptule-mused:
Mehed: 200 m —.itaallane
Stefani Tilli 20,52; 400 m — ida­sakslane
Thomas Schönlebe 45,60,
inglane Todd Bennett 45,56; 50 m
tõkkejooks — ameeriklane Greg
Foster 6,35; kõrgushüpe — roots­lane
Patrik Sjöberg 2.38 ja lääne­sakslane
Dietmar Mögenburg 2.39;
kuulitõuge — Ulf Timmermann
22.15, seitsmevõistlus — idasaks­lane
Torsten Voss 6114; 8 miili
käimine ameeriklane Jim Hei^
ring 12.07,56.
Naised: 60 m — idasakslanna
Marita Koch 7.04; 2000 m —
ameeriklanna Mary Decker
5.34,52;'4x800 m — USA nais-kond8.39,60;
kaugushüpe — vene­lanna
G. Tshistjakova 7.25, 3000.
m käimine — 12.31,57 ja 5000 m
käimine — 21-.44,52, mõlemad
EESTI VANGISTATUD VABADUSr^öOlJEJATE
ABISTAMlSmKUSE VÄLJAANDEL HMUNUB
ilSANDüSI
MÕTETE JÄ UUDISTE
LEVIKULE EESTIS
IKÖIQE
Kogud I---Vn 1978—1980/228^1^
Hind $20.-- pluss postiknln $1*—
MÜÜGIL
1978 a. kauneim eestikeelne luuletuskogu
L Ivask püsib oma luules tugevate sidemetega Lõusna-Eesti va­nemate
sünnimnUas. Tema nägemuslik luule Soomest, selle sha-manlikust
soon^e-ugrilisest tundest ja müstikast, aga ka oma
ümbruskonnast mujal maailmas on tunderikas Ja tähelepanuerk.
Elnkogusse on valitud paremUt ta varem flmuiiud ko]
320 lk. Hind $10.00 — saatekulu $1.—
SAADAVAL „VABA EESTLASE" TALITUSES
Fõikreads 1. Toob silmist vee
välja, 7. Omaaegne eesti raamatu­sari,
9. Haihtuma, auruks muutu­ma,
10. Aedvili, 11. Kuningate lõ­bustaja
minevikus, 12. Sülelcma,
13. TÖöriist-masin, 15. Virk, hoo­las,
16. Väljendus millegi väga ilu­sa
või toreda kohta, 19. Paguluses
surnud eesti kunstaik, eesnimi ja
nimi, 21. Hinnaline metall, 23.
Saatus, elukäik, 24. Konservkala,
27. Arv. kahe nulliga, 28. Looma
kehaosaj 30. Kaugemale, 31. Sisse
käidud Sake poolt.
kynstkäsitöösf
Riina Noodapera-Skoglund elatub
kmistkäsitööst Rootsis. Ta elab Mö-ja
saarel Stokholmi saarestikus. Ta
annab oma lastele eesti keele õpe­tust
ja saab selle eest teatud pal­galisa
kommuunüt, kuid see tasu
olevat tagasihoidlik, kuna tegemist
on ainult kahe tunniga nädalas. Ap­rilli
alul toimus Stokholmis Svensk
Hemslöjid ruumides näitus teemal
„Skärgardsslöjd", millest ka Riina
võttis osa 'ja peamiselt ^müüs
kampsuneid.villast, mis ise oli ket-ranud
ja värvinud taimevärvidega,
mis meenutasid looduse pehmeid
värvitoone. Edaspidi lootvat leida
ka eesti mustreid.
kastma — inglise keeles, 32, üli­kooli
kohta kasutatud nimi.
Püstread; 1. Kolm ühesugust
konsonanti, 2. Mõiste füüsikas, 3.
Vahend raadiolainete saateks ja
vastuvõtuks, 4. Teatud kurjategija-tüüp,
5. Kallis ese, ,6. Tappev, 7.
Osa teatrist^ 8. Kerged puitehitused,
käändevormis j 13. Serveeritakse
jookide kõrvale, 14. Aimamine,
17l. Teisest ette või mööda Jõud­ma,
18. Koduloomade elamu, 20.
Li m Eestis, 21. Tekstiiltööline, 22.
Oleme pikali, 25, Vettinud puu-tükk,
26. Parasiitseen puude kül-j
es, 29. Haruldane — saksa kee­les.
RISTSÕNA Nn-1240.:.
.LAHENDUS I ^
Põikread: 1. Amsterdam, 7. Ast,
9. Nukker, 10: Küll, 11. Gong, 12.'
Aadlik, 13. Puruks, 15. Isad, 16.
Tagavara, 19. Rünnakul, 21.
Arad., 23. Oomini, 24. Karask, 27.
Tina, 28. Rass, 30. Võigas, 31.
Iga, 32. Vaika saar. •
Püstreads L Alk, 2. Maurus, 3..
Talmud, 4. Rägastik, .5. Anna, 6.
Mugava, 7. Akel, 8. Traktaadi, 13. j
Piirikivi,,14. Rahn, 17. Goldmark,
18. Aari, 20. Austav, 21. Amores, '
22; Antsla, 25. Riia, 26. Kisa, 29.
Sir. • '
ILMUS:
iestrVabariigi sõjajõudud^^
organisatsioon ja juhtkond.
Lugeja leiab seUest iiiamatiist 1028 nime, k«da lugedes tekkft
küsimus: kuhu nad on jlSimd? K mÕnl neiu on oma malae
teekonna Ifipetaand föSoiea, oil enaoiiifi hftvineniid koos BeatI
rifkUku iseseisvusega. SeUes ituunatus on toliat meie sõjameea-test
leidnud sel vüsntagaaihoidUkkn meenutust
Hind $18.00 pluss spatekulu 70 cenfi
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
Muugil VABA EESTLASE talituses:
Eesti
HIN0$8..
ja jutustusi mereelust
Juhtkonna Ko<Dndise, Torontos
väljaandel, 302 lk.
saatekula Kanadasse $1.—, mojale
Jitiniiiiiiiittiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiiiin^
U 0 B
.. 0
0
• B .
•.B. •
tl
B
B
•
B
. .0 • •
o
D
O
B
, 0 ,•
B
a
D .
. O .
IJ •
a "
0 .
. D •;.
a
B .
0
, o
. B
o
•• D .
0
D
' B
. B.'.
B
B
O
B. .
H
D
' 0
0
D
B
. B
iS
? B.
' B • •
0
•••"> .
o- • • «
• D .
O- .
D
• B
B
B .
« B s a s D o o o a Q e a E O B a n a Q i i c i E i a D a o a a s e o i i B a a G O o a a B a a e i a a o i g Q a a B a a i i D c i D a i i . a a a B i i B D a a
0
a
•
0
* • eo O
a • a o i i a i c i j o D i i a B S D D O s a B a a o D a Q a a i i i i i m a n o D B a B D a D a D a B a B o p a a a D D o a B i i B a a a B a a D o o a a a i
^ Jõudnud kompani Juurde, käskis
kapten Lübbes venelastel relvad
hunnikusse panna. Venelased ei
saanud aru. Nüüd ütlesin mina, et
neil kästalise püssid maha panna.
Venelased nagu jahmatasid kui
kuulsid, et vene keelt ragin. Lüb­bes
vaatas püsse ja sai hirmus vi­haseks
— püssid olid laetud. Üt­lesin
või tõlkisin seda venelastele.
Vene ohvitser, kes oli ukrainla­ne,
ütles: „0n sõj^ aeg ja oleme
võitlejad. Sellepärast on ka relvad
laetud." Lisab- juurde! „Miks härra
ohvitser nii vihane on, me võinuk­sime
teid kividega surmata, kui is­tusite
hobuste seljas. Meie ei taha
enam sõdida ja vangi meie ka ei
tahtnud anda,**^
Ta võttis kaardi ja näitas .sellelt
koha, kus nad oleksid üle Volhovi
pääsenud.
Rääkisin Lübbesile, mis vene
leitnant rääkis. Ta rahunes, pak­kus
kõigile sigarette ja laskis kohvi
ning süüa tuua.
Mina küsisn naisohvitserilt:
„Mis ajamees tema on?" ,
Tema olevat hambaarst. Ütlesin,
et on näha jah, et olete — osuta­des
tema paistetanud palele.
Kompaniiülem saatis venelased
diviisi staapi, rohkem ma neist ei
kuulnud.
Vene ohvitseri nagaani ja kom­passi
sain endale mälestuseks. Selle
kompassi abil ületasime 22. sept
Ööl 1944. a. Soome lahe. See on
veel praegugi minul alles.
Kui venelased läinud tuli meie
— õieti minu juurde — vene nai­ne,
umbes 12—13-aastase tütrega
Ja ütles, et üks sõduri vormis ve­nelane
olevat Karlohvka sovhoosi
esimees või mingisugune tegelane.
Minul tuli mõttesse, et see sama
bande ehk oligi, kes' minu käsk­jala
surmasid. Rääkisin sellest
kompanii ülemale. Ma ei tea, mis
kompaniiülem tegi, kas ta teatas
sellest diviisi staapi. Siis kuulsin,
kui tütarlaps ütles puhtas eesti kee­les:
,,Ema, küsime sellelt mehelt
hobuse liha, teised olevat siit seda
saanud."'
Vastasin eestikeeles: .„Muidugi
saate, kes siis veel saab kui teie.
ei. saa."
Oh seda headmeelt, mõlematel
jooksid pisarad. Nad rääkisid, kui­das
nad olid põgenenud ja alles
kaks nädalat tagasi olid siia jõud­nud.
Naine oli umbes neljakümne­aastane,
venelased olid ta mehe
vangistanud ja temal ei olnud ai­mugi,
kas ta veel elab või on ta­petud.
:
Ta elas seal paar nädalat, sai
meilt toitu ja tüdruk ka vahel sho-kolaadi.
Mõlemad rääkisid, nii
ema kui tütar, aktsendita eesti
keelt. Ka muretsesin neile tõendid
ja sokutasin nad Pihkvasse sõitvale
veoautole. Rääkisin ka, et Pihkvas
viibib eesti sõdureid, katsugu nen­dega
kontakti saada, küll nad Ees­tisse
edasi saadavad. Kui 269. Ja-laväe
diviis rindel välja tõmmati
ja Norrasse puhkusele saadeti,
sain mma määramata ajaks puhku­sele.
Kuigi mitte otse sõjaväest va­bastatud.
Tuttav pilt idarindelt: kuulsusrikkaid punaarmeelasi võetakse vangi.
Peale nädalist kodus viibimist
sain teada, et Vastseliina veteri-naarjaoskonna
arstiks (juhatajaks)
on minu erialaülemus Eesti kaitse­väes,
veterinaarosakonna ülem L.
Teder. Helistasin talle Petserist. Tä
kutsus mind endale külla. Sõitsingi
järgmisel päeval Vastsehina, kus
kohtamise rõõm oli suur. Siis koh­tasin
Västseliinas ka seda eesti ema
oma tütrega. Ta oli endale maja­teenija
koha saanud Vastseliina
algkooli juhataja Saarniid'u pere­konda.
Paari nädala päTäst kolisin
ka mina Vastseliina vet.kol. L, Te-deri'abiliseks.:
Teder kutsuti varsti Tallinna
Soodla staabi koosseisu ja mina
juhtisin vet.-jaoskonda kuni koha­le
saabus v©t.arst Paul Kallikorm,
kellega töötasin koos kuni tuli-jäl-le
lahkuda.
Lugejale võib tulla arvamine, et
küll seal idarindel oli ikka tore
elu, käi saunas, aita eestlasi ja
soomlasi ning teisi hädalisi. Nii
lihtne see siiski ei olnud. Kompa­nii,
kus teenisin oli diviisi veteri-naar-
kompanii, mitte otse rinde-võitleja.
Kompanii ülesandeks oli
sõjasaagi hobuste rindelt äratoomi­ne,
rindel, hobustele abiandmine,
laatsaretis haigete ja haavatud ho­buste
ravimine ja tagalasse saatmi­ne.
Kompanii asukoht õli alati rin­delõigus,
kus toimusid sagedased
õhu- ja ka partisanide rünnakud.
Mul tuli tihti — veterinaarkohus-tustele
lisaks ka tõlgi kohustused,
ringi rännata küli vene sovhoosi­des
ja kolhoosides, sattudes sageli
tiheda partisanide tule alla.. Aga
Looja hoidis ja päästis meid pea
alati suuremate kaotuste ja haavä-miste
eest. Kuna mina ei olnud ri­vi,
väid vet.-ohvitser, sellepärast
ei ole siin käsitletud ühtegi otsest
lahingut, seda võibolla kirjutab
mõni rindevõitleja veel enne kui
see oleks hilja.
, 1
p
I
m
r;.!..o.:
il
/":.'|
;:j;v'i
LÕPP
Nr. 38
MM
HETHKH
Advd
.365 Ray StI
õhtuti 44'
Töl
ADVOlj
Yorkdale pii
• •' • ^ • f
TorontJ
Tel J
koi
KINd
H. li
INSl
1482
(Bathj
Telefon
EL
9iMMwad6df
toed
Ui
BONAIRAl
PAI
külmotnskapl
* 31 aasI
VAIPAI
Pül
SEINAST^l
EIUKLOl
avatm
reedel
Tdefonid:!
ontasnv
M
Kuuli
üks toH ü|
esiküljel
Kuulutu
nädala esii
esmasp. hoj
nädala teist
map. hor
tel.l
Väljas
Leida Mari
Postiaadrci
9,ParravRr|
Willovi^dal