1987-09-01-09 |
Previous | 9 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 65 VABA EESTLANE teisipäeval, 1 .septembril 1987 — Tuesday, September!
aa
aridustegelasel, kooli
äitus 4. augustil
algas ka ta koolitee ja
ooli iõpetaniisega
est peale algas kohe
äriduspõUul, esmalt
Lihula keskkoolis
Seminaris j a Tartu
eit.
maailmas alustas Her-maa
kä kohe eesti õpeta-koondamisega.
A. 1951
ti tema algatusel Eesti
Keskühing, millega luiste
maade Õpetajate
d. Tema energilisel al-akkas
Keskühingu väl-
Imuma pedagoogiline
V \ mille peatoimeta-oli
kuni käesoleva
adeni, seega 35 a. See
line väljaanne on olnud
maailma eesti täien-i
õpetajate ühendajaks
andjaks nende töös
kasvatuse alal, mille
n tänu selle väsimatule
teened Herman Ra-sobivate
õpikute välja-meie
täienduskoolide-keeleõpikute
puudumi-sime
palju vaesemad ja
rte eesti keele oskus pal-ikum.
Tema sulest on i l -
,Eesti aabits", Eesti
nik'^ 1-111, Eesti
I-II ja peale nende põh-mber
töötatud E. Muugi
õigekeelsuse sõnaraa-trükk.
Ka on ta
d rohkesti kirjutisi
s ja ajakirjades eesti •
rahvusliku kasvatuse
1982 ilmus temalt
Hella Leivatiga „Meie
I"ja töövihk Ilja III õp-kajamaad
tema laiaula-dagoogilise
tegevusega
nnetega võib pidada
le vaba maailma suuri-iljakamaks
eestluse vil-ellele
kuulub meie lugu-ja
austus. Tema elu
)n olnud: eesti keele
udu elavad meie noored
astena ja kannavad edasi
uskultuuri!
maailmas asuvad eesti
õlide õpetajad ja kõik
on osa saanud tema
ust tööst, mõtlevad
utundes ning soovivad
jä tervist edaspidiseks,
ikka teda vaja!
STON 0. RANDVEE
eekordne tähtpäev oli
esti ootamatult põhjus- -
elepanu ülemaailmses
kodumaa kaasa arva-mul
osutub võimatuks
ikult tänada i palun
nir\u tänusõnad- vastu
e ridade vahendusel,
k — lähedal või kaugel,
merede taga — kõigest
tänatud ustava meeles-tunnustavate
sõnade,
tervituste ja hinnaliste
eest!
HERMAN RAJAMAA
Lk. 9
OOD
Jaam JKenibi korraldatud
söit pälvis noorenia rahva kiituse.
Viimasele oli üldse tavalises! rohkem
mõeldud. Nii peakski see
olemay sest kui me oma noori ei
erguta, siis võime samahästi pillid
kotti panna. Ainult mälestuste
eietamiistešt ja rutiinist ei aita,
vaid tuleb nuputada" midagi
uut • Viimase hulka võiks
nimetada ka daamide tervisyõim-lemist>
mis tõi kokku hommikuti
mitukümmend liigsete liigutajat''
Mall Vesiku juhtimisel.
Suurürituste hulka
ä
Maailmarändurid parvlaeva salongis uusi õUesorte proovimas.
Vasakult Sven Kiviväli Austraaliast, Ants Fallop USA-
§t,MatiJj
(Algus lk. 5)
ning süütust veni^averest laDi imbunud.
See ala (Metz, Sedan,
Verdun, Saarbrücken) on viimase
paari tuhande või nii aasta jooksul
näinud visi rohkem sõjategevust
kui Narva. Niikeltid, roomlased,
hunnid, germaanlased mitmest-setmest
suguvõsast, kui hiljem
prantslased, sakalased, austerlased,
inglased ja isegi venelased
(Napoleoni jälitades), rääkimata
jälle hunnideks jiimetatud keiser
Wilhelmi ja ,,juht" Hitleri
diviisidest, on siit korduvalt läbi
liikunud, minnes j a tulles, joostes,
marssides ja roomates — ning igakord
mõningad laibad ja veidikese
verd maha jätnud.l See maapind,
mis kündmise juures pT2LQgngi
veel mitte iinuit roostes
püssitääke ja poolkõdunud vormi-riidetükke,
vaid ka odaotsi j a kil-bipoolikuid
välja annab, peab vist
küll verega läbi imbunud olema.
Ning lokkav vili kahelpool maanteed
näitab, et veri on hea väetis.
Küllalt haletsemi,sest. Piiri
ääres teeme oma viimased frangid
sirgeks — ostame suitsuvorsti ja
maitsvat sinlf^i, küpsiseid ja kada-kamarja-
napsi. Tee peal teeme
veel peatuse Reimsi katedraali läheduses
shampuse-vabrikus, kuid
siit meile keelekastet ei pakuta.
Optimistid vedasid enne kihla, et
saame pudelitäied prii, kuid pessimistid
(need kes enne prantslaste
hulgas reisinud) ütlesid et meilt
võetakse ka bussiparkimise eest
raha. Ning viimastel oli õigus.
Ohtu eel jõudsime pärale
Heidelber^gi, hotell ,,Dianasse",
ilma et jällegi keegi meie passide
vastu huvi oleks tundnud. Järsku
vahetusid sildid prantsuskeelsetest
saksakeelseteks ja oligi kõik.
,,Dianas" olid kõik asjad korras,
jooksid nagu nööri mööda ja
preisi kombel. Kõik said toad,
dushide ja riidekappidega, aknad
käisid kenasti lahti nii et värske
õhk sisse pääses; ja kuigi hotell
asus linnaserval, sõitis tramm
kohe ukse alt läbi. Nii siis, ,,bitte
schön" ja kõik nedd teised sõnad.
Ning järgmisel hommikul
nägime, et sakslaste ,,Continental
breakfast" või ,,frühstück' 'koosnes
munadest ja singist, vorstist ja
juustust, mitut sorti leivast,
koogist, saiast ja moosist ning
imeheast kohvist . . . Inglise
kohv nimelt ei kõlba juua, telli
parem teed, ning kuulsad prantsuse
sarvesaiad (croissants)
ka eilsed . . . See oli
Pariisis, kus ma aastaid tagasi
pealelõunal enam leiba osta,/ei
saanud, sest hommikune oli juba
, ,hapuks läinud" ja sigadele
visatud . . .
Enne pimeduse tulekut läksime
neljakesi linna peale", sest mis
siin viga, keel suus ja kombed tuttavad.
Istusime maha Heidelbergi
südalinnas asuvasse kõrtsi ehk
,,Gaststätte'sse", tellisime igale
toobi õlut (Schlosspils) ja küsisime
söögikaardi järele. Hotellis oli
ka igat sorti õhtueinet saadaval^
aga me tahtsime nimelt, vanade
soldatite kombel, maad kuulama
minna. Ja ennäe, Saksamaal
saabki, just nagu vanasti, peaaegu
igast õlletoast einet — ainult et
vana-aegse hapukapsa ja keedukartulite
asemel võib nüüd saada
seapraadi ja klimbisuppi või vasi-y
kaliha seenesoustiga —„bitte ja
,,danke" ja kõik need teised peened
sõnad. Kuigi kõrtsipidamine
paistab Saksamaal tihti olevat
dalmaatslaste ja teiste Balkani
tõugu rahvaste käesV on nad saksa
keedukunsti enam-vähem ära
õpinud ning mõnikord teevad
isegi , ,Belgradi pipra-pipstükki*',
mis vee silma toob ning keele,
noh teate küll kuhu viib . . . Port-sionid
on kah suured.
Hilisõhtul sammusime hotell
„Diana'' poole tagasi, kõht täis ja
meel hea. Ütlesime omavahel,
kõik kenasti ühel nõul, et ilma as-/
jäta sai seal prantslaste maal kaks
päeva ära viidetud, olgu siis need
tornid nii kõrged ja muuseumid
nii kunstipärased kui tahes — ühe
hea ,,Schweinebrateni'* ja
,,Luckpilsi'- vastu nad ei saa. -
Homme hommikul vara, kinnitasime
teineteisele, läheme otsekohe
linna, ronime sinna kuulsasse
Heidelbergi lossi üles ja siis alles
läheb lahti . . .
Ja nagu selgus, läkski — jõime,
sõime ja ronisime, ostsime suveniire
ja läksime emake Reini rinnale
purjetama. Aga sellest meie
lehe järgmises numbris.
Saarel, mis kunagi Napoleoni
vangikohana kuulsaks sai, kust
ta hiyem edukalt Prantsusmaad
ründas ja selle uuesti üle võttis,
et siis Waterloo lahingus
lõplikult oma keisrikrooni kaotada^
on uus mäss lahti puhkef
nüd. Nimelt yotsid saarel vangis
olevad terroristid, kellest vähe-masti'!
Asukohaks jällegi Qrpheum ligi
inimese osavõtul. Tervel
lü kannavad oma õlgadel
Thomas Kirves jä Eugen Ruus,
Susan Muld rahvatantsujijhina ja
Vera Õunapuu üldkoordinaatorina.
Ori väga meeleolukas, vär-virõõnius
ja ülev; Publiku lemmikud
on väikesed lauljad ja tantsi-jadv
kes kõik ori tõsiselt ,,asja
juures"V pälvides erilist kiitust
Mallale.::; ;^:V-^
Suurepäraselt plaanitsetud
rahvapidu Tedremäel (Grousse
Mountain) läheb ilmataadi tõttu
viltu. Algusest peale , ^omärahva*'
hulgas kontroversiaalrie(v,Mis on
viga eestlaste oma Mäeotsa taluga?);
saadakse pikkamisi aru, et
mitte üksi CJorbatshov pole uutja^
vaid ka meie tahame oma
kaugetele külalistele midagi muud
pakkuda. Kahjuks aga ilm ön järsku
vihmane ja jahe ja seda
ainukese pühapäevana terve
coüyeri suve jooksul!
nõrgäyerelised jäävad koju. Ka
neile kohalikele, kes kardavad
kaabelsõidukis tõusta mäele, ön
hea vabandus, mitte minna. Aga
ometi on kohal määratu rahvahulk,
kes ei ole heidutatud ilmast
tänu eelmistel päevadel rahvuslikku
akumulaatorisse laaditud
energiale jä ühistundele. Kirjutab
sõber New Yorgist: „Polnud korraldajate
teha, et ilm rikkus rahvapeo
sellisena, millele ei ole
looduslikult võimalik teha võrdset.
Aga omamoodi tugeva ja ilma
trotsiva mälestuse jättisV meie
ühtekuuluvus jä võimatutes oludes
võimaliku tegemine, kus ruumipuudusele
vaatamata kõk korraldati
• ' . S e l l i s e id sõnu on hea
kuulda; Kui rnitte muud, siis see
päev näitas, kes ön ,,vedelad vennad''
või kellesvoolab virii veri^
mis ei värise-.
Lääneranniku Eesti
möödas. Peagi on
tehtud. Igale meist jääb omamoodi
mälestus ja üks elukogemus
rohkem (olime ju juhatuses kõik
esmakordselt seda tööd tegemas).
Külalised otsustavad meie üle^
kirjamaterjal läheb albumisse,
arhiivi ja ajalukku. Nüüd aga
oskame hinnata seda; riiis tuleb
Melbourne'is ja Los Angeles'is ja
luban endale, et ei nurise, mis iganes
seal sünnib.
• \^ HMH:
ik tänu kõigile, kes meie armsa
vanglaks kasutatava kindluse ja
hoiavad seal 22 ininiestp^''
vangis. Mässu juht, tuntud terrorist
Mario Tuti, lubab kõik
pantvangid mõrvata kui tema ja
ta kaaslaste nõudmisi ei täideta.
Nad tahavad saad^ oma
käsutusse helikopterit koos
pilcKxdigä ja küllaldase
kütusega, et saarelt minema len-nMä,
Mäss algas kell
leinatalitusest osa võtsid, teda viimsele teekonnale saatsid ja ta
puusärki lilledega ehtisid. Eriti südamlik tänu õpetaja Andres
Taulile, organist Roman Toile ja järelhüüde eest Ervi^ Alevele.
Olge tänatud teie kõik leinakuulutuste ja kaastunnet avaldamise
eest. -^r:.
tütar TIINA
poeg ERIK abikaasaga
NcDored rahvatantsijad esinemas laulupeo ieisel poolel
Foto: H.Oja
scMHiša hinnaga meeldiv ühe magamistoaga
kondomiiniümkor-jter
mööbliga vÕB ilniä. Sisepar-kimine,
bassein; saun.
Tel. Torontos 7^^
IIBIIIB»IIIIIIIIIIIHIilllll»lieiBB6eB3iaillllllllllllBIIIIDI
OD
ees
toimus jälle yalitsuseliikmete
vahetus. Peaminister Ihrian
Mulroney lisas valitsusele kaks
uut ministrit, tuues sellega
föderaal-ministrite arvu
Kanadas 40-le. Peaministri
asetäitja I)piii Mažankowski sai
eiidale veel Kassämeistrn
(Treasury Board Presiden^)
ameti^ kuna Pierre Blais sai
nooremaks põllutööministriks
ja Doug Lewis, kes on valitsuse-
Kanada liberaalne peaminister
Pierre EUiot Trudeau ilmus neljapäeval
Kanada Pariameiidi-komitee,
ees, kus ta avaldas oma
arvamist Meech-järve kokkuleppe
üle. Trudeau kohaselt on
see kokkulepe väär j kuna ta annab
Qüebec'ile eriõigused.
67^aastane Trudeau, kes on ise
Quebec'ist pärit, kinnitas et
Hguste Harta (Chaiter
s) annab Quebec'!
prantsuskeelt rääkivatele kodanikele
küllalt õigusi, tehes neid
teiste kanadal^stega samaväärseks.
Kuna ülejäänud kanadala-sed
Oli quebec'laste õigusi
aktsepteerinud, siis ei ole neil
eriõigusi tarvis. Kui Trudeault
kusiti, kas ta kavatseb poliitilise
elusse tagasi tulla, vastas ta
lühidalt: Eil^^;-
la, tõsteti ka
ministriseisusse. Tööstusminister
Michel Cote nimetati
ümber varustusministriks, kuna
senine varustusminister Mom°
que Vezina sai noorehiaks
transpordiministriks. Senine
Kassameister Bob de Cotret sai
tööstusministriks. Uusi tiitleid
ja andeteid said veel veterani-^
deminister George Hees jä Nisu
(Wheat Board) minister Ghirles
Mayer. ¥ä5keäride minister
Berhard ¥alcöurt sai lisaks
Indiaani-äsjade noorema mi-nistri
tuthb
lOBBflBflBIBBillllBBBIieBiBIIBBIBieiBBBIIDaDaBeBIIBIIflllBGBIBSBQ
:. otse ihesinikulto • : :
igBIGQaGBailiBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBDgBBBIBDBBBBBBBGQBBnflaBBUgQD
Õhtul möödunud teisipäeval ja
mässajad on relvastatud nugade
ja tulirelvadega, mis arvatakse
olevat külastajate poolt
e-sisse smugeldatud. ^•
Lääne-Saksamaa väikelinnas
Wiinsiederis marssisid 600 de-monstränti,
keda ,,uusnatsideks^
^ nimetatakse,
kohaliku surnuaia peale. Nad
püüdsid seal läbi murda politsei
kaitse-aheliküst, et pä^^
Messi pereHonna hauakambri
juurde, küs arvati Rudolf Ifessi,
ä^a-surnud Hitleri nõuandjat
ja aatekaaslast, maetud olevatJ
90 demonstranti arreteeriti.
Kuid Hessi laipa ei olevatki
hauakambris — teiiia täpset
matmiskohta teavad ainult tema
perekonnaliikmed> (ja ar-
\-v i »,o;t-f v-ita.li.aoeaanbat«Ää*ra<taa
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 1, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-09-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870901 |
Description
| Title | 1987-09-01-09 |
| OCR text |
Nr. 65 VABA EESTLANE teisipäeval, 1 .septembril 1987 — Tuesday, September!
aa
aridustegelasel, kooli
äitus 4. augustil
algas ka ta koolitee ja
ooli iõpetaniisega
est peale algas kohe
äriduspõUul, esmalt
Lihula keskkoolis
Seminaris j a Tartu
eit.
maailmas alustas Her-maa
kä kohe eesti õpeta-koondamisega.
A. 1951
ti tema algatusel Eesti
Keskühing, millega luiste
maade Õpetajate
d. Tema energilisel al-akkas
Keskühingu väl-
Imuma pedagoogiline
V \ mille peatoimeta-oli
kuni käesoleva
adeni, seega 35 a. See
line väljaanne on olnud
maailma eesti täien-i
õpetajate ühendajaks
andjaks nende töös
kasvatuse alal, mille
n tänu selle väsimatule
teened Herman Ra-sobivate
õpikute välja-meie
täienduskoolide-keeleõpikute
puudumi-sime
palju vaesemad ja
rte eesti keele oskus pal-ikum.
Tema sulest on i l -
,Eesti aabits", Eesti
nik'^ 1-111, Eesti
I-II ja peale nende põh-mber
töötatud E. Muugi
õigekeelsuse sõnaraa-trükk.
Ka on ta
d rohkesti kirjutisi
s ja ajakirjades eesti •
rahvusliku kasvatuse
1982 ilmus temalt
Hella Leivatiga „Meie
I"ja töövihk Ilja III õp-kajamaad
tema laiaula-dagoogilise
tegevusega
nnetega võib pidada
le vaba maailma suuri-iljakamaks
eestluse vil-ellele
kuulub meie lugu-ja
austus. Tema elu
)n olnud: eesti keele
udu elavad meie noored
astena ja kannavad edasi
uskultuuri!
maailmas asuvad eesti
õlide õpetajad ja kõik
on osa saanud tema
ust tööst, mõtlevad
utundes ning soovivad
jä tervist edaspidiseks,
ikka teda vaja!
STON 0. RANDVEE
eekordne tähtpäev oli
esti ootamatult põhjus- -
elepanu ülemaailmses
kodumaa kaasa arva-mul
osutub võimatuks
ikult tänada i palun
nir\u tänusõnad- vastu
e ridade vahendusel,
k — lähedal või kaugel,
merede taga — kõigest
tänatud ustava meeles-tunnustavate
sõnade,
tervituste ja hinnaliste
eest!
HERMAN RAJAMAA
Lk. 9
OOD
Jaam JKenibi korraldatud
söit pälvis noorenia rahva kiituse.
Viimasele oli üldse tavalises! rohkem
mõeldud. Nii peakski see
olemay sest kui me oma noori ei
erguta, siis võime samahästi pillid
kotti panna. Ainult mälestuste
eietamiistešt ja rutiinist ei aita,
vaid tuleb nuputada" midagi
uut • Viimase hulka võiks
nimetada ka daamide tervisyõim-lemist>
mis tõi kokku hommikuti
mitukümmend liigsete liigutajat''
Mall Vesiku juhtimisel.
Suurürituste hulka
ä
Maailmarändurid parvlaeva salongis uusi õUesorte proovimas.
Vasakult Sven Kiviväli Austraaliast, Ants Fallop USA-
§t,MatiJj
(Algus lk. 5)
ning süütust veni^averest laDi imbunud.
See ala (Metz, Sedan,
Verdun, Saarbrücken) on viimase
paari tuhande või nii aasta jooksul
näinud visi rohkem sõjategevust
kui Narva. Niikeltid, roomlased,
hunnid, germaanlased mitmest-setmest
suguvõsast, kui hiljem
prantslased, sakalased, austerlased,
inglased ja isegi venelased
(Napoleoni jälitades), rääkimata
jälle hunnideks jiimetatud keiser
Wilhelmi ja ,,juht" Hitleri
diviisidest, on siit korduvalt läbi
liikunud, minnes j a tulles, joostes,
marssides ja roomates — ning igakord
mõningad laibad ja veidikese
verd maha jätnud.l See maapind,
mis kündmise juures pT2LQgngi
veel mitte iinuit roostes
püssitääke ja poolkõdunud vormi-riidetükke,
vaid ka odaotsi j a kil-bipoolikuid
välja annab, peab vist
küll verega läbi imbunud olema.
Ning lokkav vili kahelpool maanteed
näitab, et veri on hea väetis.
Küllalt haletsemi,sest. Piiri
ääres teeme oma viimased frangid
sirgeks — ostame suitsuvorsti ja
maitsvat sinlf^i, küpsiseid ja kada-kamarja-
napsi. Tee peal teeme
veel peatuse Reimsi katedraali läheduses
shampuse-vabrikus, kuid
siit meile keelekastet ei pakuta.
Optimistid vedasid enne kihla, et
saame pudelitäied prii, kuid pessimistid
(need kes enne prantslaste
hulgas reisinud) ütlesid et meilt
võetakse ka bussiparkimise eest
raha. Ning viimastel oli õigus.
Ohtu eel jõudsime pärale
Heidelber^gi, hotell ,,Dianasse",
ilma et jällegi keegi meie passide
vastu huvi oleks tundnud. Järsku
vahetusid sildid prantsuskeelsetest
saksakeelseteks ja oligi kõik.
,,Dianas" olid kõik asjad korras,
jooksid nagu nööri mööda ja
preisi kombel. Kõik said toad,
dushide ja riidekappidega, aknad
käisid kenasti lahti nii et värske
õhk sisse pääses; ja kuigi hotell
asus linnaserval, sõitis tramm
kohe ukse alt läbi. Nii siis, ,,bitte
schön" ja kõik nedd teised sõnad.
Ning järgmisel hommikul
nägime, et sakslaste ,,Continental
breakfast" või ,,frühstück' 'koosnes
munadest ja singist, vorstist ja
juustust, mitut sorti leivast,
koogist, saiast ja moosist ning
imeheast kohvist . . . Inglise
kohv nimelt ei kõlba juua, telli
parem teed, ning kuulsad prantsuse
sarvesaiad (croissants)
ka eilsed . . . See oli
Pariisis, kus ma aastaid tagasi
pealelõunal enam leiba osta,/ei
saanud, sest hommikune oli juba
, ,hapuks läinud" ja sigadele
visatud . . .
Enne pimeduse tulekut läksime
neljakesi linna peale", sest mis
siin viga, keel suus ja kombed tuttavad.
Istusime maha Heidelbergi
südalinnas asuvasse kõrtsi ehk
,,Gaststätte'sse", tellisime igale
toobi õlut (Schlosspils) ja küsisime
söögikaardi järele. Hotellis oli
ka igat sorti õhtueinet saadaval^
aga me tahtsime nimelt, vanade
soldatite kombel, maad kuulama
minna. Ja ennäe, Saksamaal
saabki, just nagu vanasti, peaaegu
igast õlletoast einet — ainult et
vana-aegse hapukapsa ja keedukartulite
asemel võib nüüd saada
seapraadi ja klimbisuppi või vasi-y
kaliha seenesoustiga —„bitte ja
,,danke" ja kõik need teised peened
sõnad. Kuigi kõrtsipidamine
paistab Saksamaal tihti olevat
dalmaatslaste ja teiste Balkani
tõugu rahvaste käesV on nad saksa
keedukunsti enam-vähem ära
õpinud ning mõnikord teevad
isegi , ,Belgradi pipra-pipstükki*',
mis vee silma toob ning keele,
noh teate küll kuhu viib . . . Port-sionid
on kah suured.
Hilisõhtul sammusime hotell
„Diana'' poole tagasi, kõht täis ja
meel hea. Ütlesime omavahel,
kõik kenasti ühel nõul, et ilma as-/
jäta sai seal prantslaste maal kaks
päeva ära viidetud, olgu siis need
tornid nii kõrged ja muuseumid
nii kunstipärased kui tahes — ühe
hea ,,Schweinebrateni'* ja
,,Luckpilsi'- vastu nad ei saa. -
Homme hommikul vara, kinnitasime
teineteisele, läheme otsekohe
linna, ronime sinna kuulsasse
Heidelbergi lossi üles ja siis alles
läheb lahti . . .
Ja nagu selgus, läkski — jõime,
sõime ja ronisime, ostsime suveniire
ja läksime emake Reini rinnale
purjetama. Aga sellest meie
lehe järgmises numbris.
Saarel, mis kunagi Napoleoni
vangikohana kuulsaks sai, kust
ta hiyem edukalt Prantsusmaad
ründas ja selle uuesti üle võttis,
et siis Waterloo lahingus
lõplikult oma keisrikrooni kaotada^
on uus mäss lahti puhkef
nüd. Nimelt yotsid saarel vangis
olevad terroristid, kellest vähe-masti'!
Asukohaks jällegi Qrpheum ligi
inimese osavõtul. Tervel
lü kannavad oma õlgadel
Thomas Kirves jä Eugen Ruus,
Susan Muld rahvatantsujijhina ja
Vera Õunapuu üldkoordinaatorina.
Ori väga meeleolukas, vär-virõõnius
ja ülev; Publiku lemmikud
on väikesed lauljad ja tantsi-jadv
kes kõik ori tõsiselt ,,asja
juures"V pälvides erilist kiitust
Mallale.::; ;^:V-^
Suurepäraselt plaanitsetud
rahvapidu Tedremäel (Grousse
Mountain) läheb ilmataadi tõttu
viltu. Algusest peale , ^omärahva*'
hulgas kontroversiaalrie(v,Mis on
viga eestlaste oma Mäeotsa taluga?);
saadakse pikkamisi aru, et
mitte üksi CJorbatshov pole uutja^
vaid ka meie tahame oma
kaugetele külalistele midagi muud
pakkuda. Kahjuks aga ilm ön järsku
vihmane ja jahe ja seda
ainukese pühapäevana terve
coüyeri suve jooksul!
nõrgäyerelised jäävad koju. Ka
neile kohalikele, kes kardavad
kaabelsõidukis tõusta mäele, ön
hea vabandus, mitte minna. Aga
ometi on kohal määratu rahvahulk,
kes ei ole heidutatud ilmast
tänu eelmistel päevadel rahvuslikku
akumulaatorisse laaditud
energiale jä ühistundele. Kirjutab
sõber New Yorgist: „Polnud korraldajate
teha, et ilm rikkus rahvapeo
sellisena, millele ei ole
looduslikult võimalik teha võrdset.
Aga omamoodi tugeva ja ilma
trotsiva mälestuse jättisV meie
ühtekuuluvus jä võimatutes oludes
võimaliku tegemine, kus ruumipuudusele
vaatamata kõk korraldati
• ' . S e l l i s e id sõnu on hea
kuulda; Kui rnitte muud, siis see
päev näitas, kes ön ,,vedelad vennad''
või kellesvoolab virii veri^
mis ei värise-.
Lääneranniku Eesti
möödas. Peagi on
tehtud. Igale meist jääb omamoodi
mälestus ja üks elukogemus
rohkem (olime ju juhatuses kõik
esmakordselt seda tööd tegemas).
Külalised otsustavad meie üle^
kirjamaterjal läheb albumisse,
arhiivi ja ajalukku. Nüüd aga
oskame hinnata seda; riiis tuleb
Melbourne'is ja Los Angeles'is ja
luban endale, et ei nurise, mis iganes
seal sünnib.
• \^ HMH:
ik tänu kõigile, kes meie armsa
vanglaks kasutatava kindluse ja
hoiavad seal 22 ininiestp^''
vangis. Mässu juht, tuntud terrorist
Mario Tuti, lubab kõik
pantvangid mõrvata kui tema ja
ta kaaslaste nõudmisi ei täideta.
Nad tahavad saad^ oma
käsutusse helikopterit koos
pilcKxdigä ja küllaldase
kütusega, et saarelt minema len-nMä,
Mäss algas kell
leinatalitusest osa võtsid, teda viimsele teekonnale saatsid ja ta
puusärki lilledega ehtisid. Eriti südamlik tänu õpetaja Andres
Taulile, organist Roman Toile ja järelhüüde eest Ervi^ Alevele.
Olge tänatud teie kõik leinakuulutuste ja kaastunnet avaldamise
eest. -^r:.
tütar TIINA
poeg ERIK abikaasaga
NcDored rahvatantsijad esinemas laulupeo ieisel poolel
Foto: H.Oja
scMHiša hinnaga meeldiv ühe magamistoaga
kondomiiniümkor-jter
mööbliga vÕB ilniä. Sisepar-kimine,
bassein; saun.
Tel. Torontos 7^^
IIBIIIB»IIIIIIIIIIIHIilllll»lieiBB6eB3iaillllllllllllBIIIIDI
OD
ees
toimus jälle yalitsuseliikmete
vahetus. Peaminister Ihrian
Mulroney lisas valitsusele kaks
uut ministrit, tuues sellega
föderaal-ministrite arvu
Kanadas 40-le. Peaministri
asetäitja I)piii Mažankowski sai
eiidale veel Kassämeistrn
(Treasury Board Presiden^)
ameti^ kuna Pierre Blais sai
nooremaks põllutööministriks
ja Doug Lewis, kes on valitsuse-
Kanada liberaalne peaminister
Pierre EUiot Trudeau ilmus neljapäeval
Kanada Pariameiidi-komitee,
ees, kus ta avaldas oma
arvamist Meech-järve kokkuleppe
üle. Trudeau kohaselt on
see kokkulepe väär j kuna ta annab
Qüebec'ile eriõigused.
67^aastane Trudeau, kes on ise
Quebec'ist pärit, kinnitas et
Hguste Harta (Chaiter
s) annab Quebec'!
prantsuskeelt rääkivatele kodanikele
küllalt õigusi, tehes neid
teiste kanadal^stega samaväärseks.
Kuna ülejäänud kanadala-sed
Oli quebec'laste õigusi
aktsepteerinud, siis ei ole neil
eriõigusi tarvis. Kui Trudeault
kusiti, kas ta kavatseb poliitilise
elusse tagasi tulla, vastas ta
lühidalt: Eil^^;-
la, tõsteti ka
ministriseisusse. Tööstusminister
Michel Cote nimetati
ümber varustusministriks, kuna
senine varustusminister Mom°
que Vezina sai noorehiaks
transpordiministriks. Senine
Kassameister Bob de Cotret sai
tööstusministriks. Uusi tiitleid
ja andeteid said veel veterani-^
deminister George Hees jä Nisu
(Wheat Board) minister Ghirles
Mayer. ¥ä5keäride minister
Berhard ¥alcöurt sai lisaks
Indiaani-äsjade noorema mi-nistri
tuthb
lOBBflBflBIBBillllBBBIieBiBIIBBIBieiBBBIIDaDaBeBIIBIIflllBGBIBSBQ
:. otse ihesinikulto • : :
igBIGQaGBailiBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBDgBBBIBDBBBBBBBGQBBnflaBBUgQD
Õhtul möödunud teisipäeval ja
mässajad on relvastatud nugade
ja tulirelvadega, mis arvatakse
olevat külastajate poolt
e-sisse smugeldatud. ^•
Lääne-Saksamaa väikelinnas
Wiinsiederis marssisid 600 de-monstränti,
keda ,,uusnatsideks^
^ nimetatakse,
kohaliku surnuaia peale. Nad
püüdsid seal läbi murda politsei
kaitse-aheliküst, et pä^^
Messi pereHonna hauakambri
juurde, küs arvati Rudolf Ifessi,
ä^a-surnud Hitleri nõuandjat
ja aatekaaslast, maetud olevatJ
90 demonstranti arreteeriti.
Kuid Hessi laipa ei olevatki
hauakambris — teiiia täpset
matmiskohta teavad ainult tema
perekonnaliikmed> (ja ar-
\-v i »,o;t-f v-ita.li.aoeaanbat«Ää*ra |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-01-09
