1987-04-30-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 30. aprillil 1987 - Thursday, April 30, 198?
. _ — • — > . ^ y y •••iiu^JlJm-pitlJriTTI I B I l l I l l i I I P » ! " M i t . l l T - i i .--r--- - - - - _
.33
iitimiiiii»*
V A B A D E
VÄLJAANDJA: O /Ü Vaba Eestlane,
120 A Willüwdale Ave, Willo*dale, Ont. M2N 4Y2
F i l i i iSTONIAN
PUBLISHER: Frce Estonian Publishers Ltd.
i_20 A Willüwdale Ave,, Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopviilem
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m
Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas
$34.—- ja veerandaastas $18.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $111.—, $60.—, $31.—
Tellimishinnad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
$44.— ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA Sl 15.— $62.— $32.—, mujal
välismaal $140.—, $75.— $40.—
Aadressi muudatus S — — üksiknumbri hind 75
Kuulutuste hinnad: üks toli ühel veerul; $5,00, esikiiljel $6.—
Kuulutusi võetakse vastiB nädala esimesse ajalehte kuni reede
hömm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
kellad 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
l3l8IIIHIIIB8|8S8imiHniilSlliHSin8l!lllllllillilHI!Ii9BI!»
• 0
22. aprillil paigutasid Ühehd-riikide
võimud New Yorgi len-liuyäljal
Prahasse siirduvate
Tshehhoslovakkia lennukile
67-aastase mehe; keda siiüdist
ti sqjakuritegudes ning
1962. aastal okupeeritud
sealse kommunistliku ülemko
iu poolt surma mõistetud. Väl^
töri Patrick Buchanan^iga leidsid,
et Linnast ei saa venelastele
välja anda ning tema vastu
tõstetud süüdistused peaksid
tulema arutusele Ühendriikides^
Linnase kaitseks astusid
ka kohalikud eesti
oonid ja Eesti Vabanigi peakcMi-
New Yorgis, kes saatsid
tus-ja protestikiriu Ühend-
Karl Limias, kes
lid oli protesteerinud
iiiitmes Ühendriikide kohtuins-iahtsis
väljasaatmise otsuse vastu,
eitades kategooriliselt tema
vastui tõstetud süüdistusi, mis
olid esitatud Eestis praegu valit^
seväte
ühendriikide kohtu võimud ei
arutanud sisuliselt
vastu tõstetud süüdistusi, kuid
leidsid, et ta oli pärast Teist
maailmasõda Ühendriikidesse
eniigreerumisei esitanud oma
mineviku kohta ebatäpseid a i i d r
meid. Seda peeti nähtavasti
mivõrd rängaks kuriteoksy et
raudeesriide taga surma
iud eestlaselt võeti
ja ta antj yenelastelie varja — see
"'enAab, et ta saadeti
Raudeesriide
afidmeil paij
Prahas vene lennukile j^
toimetati edasi Tallinna, kus
tema. :saatusel peaitselt;;p
selgiimav\.:\';/:^: • V. y
KarlJ^nnast mke^^^ kuritegudes,
Moskvast Ühenriikidesse
saadetud andmeil
linnas ohiud Tartus
dant : suures ; koonduslaagris,
kuhu olev
ja^ kommuniste,.
" 'naisi - ja lapsii,
kaastegevusel hukatud ^
Vene 1 aste; ^ pooli:; ešitatu
süüdistusi toetasid ene
kõiki i)ma suuri sidemeid ja mõjuvõimu
n
driikidfe juudi orgaiiisatslopnid
Näibi et ~
nistratsioonis
küsmius^ omavahelisi lahkhelisid.
;Terve
poliitikv|id eesotsas Valge Mjya
teistele mõjuvõimsate
poliitikutele ja vastavatele asutustele.
Valgesse Majja saabus
käsadu telefonikõnesid ja kirju,
milles protesteeriti Linnase väl^
jaandmise vastu N: Liitu.
Kohtuminister Edw^^^
tegi katse Linriasele varjupaiga
leidmisieks Panamasse ning
sealne valitsus oli esialgu nõus
eestlase vastuvõtmisega, kuid
loobus ootamatult Ja üllatuslikult
oma lubadusest. Linnase
saatmisele Panamasse olid
kategooriliselt vastu kohtumi-histeeriumi
mõned juhtivad
tegelased ja Ühendriikide
juutide jühidyMledesei^uk^
võttis kokku organisatsiooni International
Network of Children
of Jewish Holocäüst Suh^ivoirs
la
suurimat
et keegi eite
veetmiseks." Kui ühendriiki-de
ülemkohus tegi oma lõpliku
otsuse eestlase väljasaatmiseks,
katsus Linnase tütar veel olu-köhtuminlster.
Meese'ga,^/^
ministril ei
vastu
• -' Kogu selle kürva ja traagilise.
afääriga seoses tekib küsimus—
mis oli seik põhjuseks, e^^
valitsevad ofcüpatsibonijõud
»id Karl Linnase vale-
. sõi
j9
lavastati kohtuprotsess, kus esinesid
valetunhist^jad. On looja
d Sõ-l
i -
kommunistlike võlmumeeiste
Eestist taandumise
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konveremtsi II faasi
eelviimasel päeval, s.Oo 9, aprillil toimus USA delegatsiooni
poolt aEtud pressikonverents, kus,IJSA delegatsiooni juht,^^
saadik WarrenZininiermanii rääkis sellest suMrest tööst, mis
sim
pikad Eestist
isüütute inimeste
üle Euroopa Venemaa' 'Siberi
tühimaade ja orjalaagritesse
iiing Eesti külades märatsesid
elanikke terroriseerides kurikuulsad
punaste hävituspataljonid,
seotud kummunismivastaš-te
operatsioonidega, kuid siin ei
tegemist
kuritegudega, millest räägivad
kommunistlikud võimud oma
absurdsetes süüdistustes.
Ta ütles, et siiani oli esitatud kw^ hõlmavad
ettepanekut lõpudpkumendi nn. 3-ndat korvi š.t. Helsingi kok-väljatöötamiseks,
millest ^nam^^^^^^^^^fo
andmise otsus antud olukorra^
ei viita Ühendriikide hoiaku
muutmisele Eesti ja feiste Balti
riikide staatuse suhtes? Kas
Karl Linnase väljaandmise otsus
ei kujuta endast pretsedendi
loomist j mida venelased võivad
kasutada valesüüdistuste
ka teiste Ida-Eurõopast;:
antikommunistide väljanõudmiseks?
Millised mäsenda-vad
tagajärjed on ühendriikide
sammul vägivaldselt N. Ludu
kommunistliku rezhümi alla
painutatud riikides ja Washingtoni
liitlaste juures? Kas
riigid ei võta arvesse, et
andmise otsus võib küll aidata
üles soojendada praegu moes
:0levät: ÜSA-N. Liidu detente.
vaimustust; kuid jätab kibeda ja
mõruda maitse suhu miljonitele
inhnestele, kes seni on hinnanud
ameeriklaiste ausust, tugevat
õiglustunnet ja antikommunistlikku
hoiakutv
küsimustele peaksid
luma: vastuseid • saada
Ühendriikides tegutsevad eesti
ja teiste balti rahvaste ühised
organisatsioonid. Need vastused
ei . mc&juta loomulikult enam
Linnase saatust, mis
teerlnud sellist
tratsioonüaagrit, kuhu hukkamiseks
kokku oli toodud 12.000
inimest. Ja kui mõni kergeusklik
või üliagar natsikütt šilskl
selle vale oniaks võtab, siis
peaks igale vähegi mõtlejale inimesele
olema selge, et saksa
natsi-rezhiim ei oleks kunagi
21-aastast Tipniku,
liga; eesti • ^ ohvitseri sellise
suure surmalaagri
ning
surmaotsustele
allakirjutajaks; Kuld läänes
leidub nendele Münchauseni
lugudele pallju uskujaid ja\ ka
ajalehed serveerivad neid
nagu
Isete
venelastele tõstatab palju küsimusi,
milledele on raske leida
vastuseid. Esmajoones — miks
žpiieerikiased selle dras-sarnimi,
et nad andsid
territooriumi okup
venelastele surmaotsuse täi(
viimiseks välja eestlase, kelle
kohta tegi surmaotsuse okupäur
tide kohus? Kuidas põlyenda-vad
ühendriikide võimud väljaandmist
juriidiliselt kui ameerika
võimud on pidevalt deklareerinud,
et nad ei tunnusta Eesti ja
teiste Balti riikide vägivaldset
llitsBisI. N, ^ Üidiigat Kas väya°.
tahtest, tujudest ja vajadustest
on saabu]
ileviku kohta il
versiooni: Tassi
ei ole Linnäsel armu lõotäy kuid
N. välisministeeriumi
arutusele,
selgunud
UUS! a^aolusid. Näh
talitab Moskva oma ohvri saatuse
määramisel selle Järele kuidas
see talle sise- ja välispoliiti-
0 0 «(D
mist, vastavale kokkuleppele aila-kirjutanud
riikides.
Edasi saadik Zimmermann jätkas,
et ta loodab, et kolmandas ja
ühtlasi konverentsi viimases faasis
jõutakse kokkuleppele, juhul
kui Nõukogude Liit tahab tõsiselt
suhtuda inimõigustesse ja hakkab
neid ka austama ja täitma. Loodetavasti
siis ka konverentsi viimane
faas lõpeb,;nagu seda oli etteplaneeritud
k.a. juulikuu viimasel
päeval. Edasi üüeš ta, et Nõukogude
Lnl siin Viinis lubab^ et
psühhiaätrilisi asutusi enam ei
kasutata teisitimõtlejate vastu; et
emigratsiooni küsinius tähendatakse
nii juutidele, volgasaks-lastele
ja teistele positiivselt, kes
soovivad Nõukogude Liidust lah-_
kuda; ja et lubatakse vaba infbrr
matsiooni levikut kõikjal Nõukogude,
Liidu territooriumil. Oma
kõne lõpetuseks saadik Zimmermann
häbivääristas Nõukogude
Liitu tema paranoidliku hoiaku
; pärast; oma spioneerimisega teiste
riikide väštü N . Liit rikub rahvusvahelisi
suhteid ja ohiistäb rahu.
• Samal päeval toimus ka 12
Euroopa Ühistururiigi pressi-
. konverents, mida juhtis Belgia
delegatsiooni juht, saadik J.
Trouveroy; Ta ütles, et nieie
oleme siin Viinis suurt tööd
teinud, kuid kahjuks Nõukogude
Liidu delegatsiooni tegevust ei saa
kuidagi pidada samaväärseks
lubadustega, mida pidevalt tehakse
Moskvast.
Ta jätkas, et Euroopa Ühenduse
põhimõte on kõigutamatu; ning et
Nõukogude Liidul tuleb täita :
Helsingi kokkuleppeid, mis puu-
; dütavad inimõigusi, inimkontakte
informatsiooni vaba levikut.
Edasi .ütles ta, et kui Nõukogude
Liit soovib tõsiselt läbi vi^
M 0 s k V a s ; I n i m Õ ig u s teal ase
konverentsi, siis seesama
Nõukogude Liit peab garanteerima
vaba osavõtu ka kõigile mitte-valitsüšlikele
organisatsioonidele
ja üksikisikutele; kes töötavad in-iniiõiguste
nimel; aga samuti tuleb
lubada ka tavaliste-mimeste poolt
demonstreerimist inimõiguste
kaitseks. Ainult sel juhul annab
Euroopa Ühendus oma nõusoleku
taolise konverentsi korraldamiseks
Moskvas. Ja oma kõne
;,:;";(Järg:^
Nr. 33
Gorbatshovl uutmise ja ava
meelsuse poliitika raamides rää
muuseas ka N. Liid
õigesse perspektiiv
viimisest, millega tuleksid pai
jastamisele ja kritiseerimisel
seni partei ja juhtide pool
tehtud vead. Need kuulduse
„uuest ajaloost'* tunduva
siiski rohkem läänerlikid
uinutamiseks vabritseerltu
peibutistena kui tõeliste kavat
süstena.
Kuidas on tõeliselt loo
9,uue" ajaloo kirjutamiseg
ning partei ja juhtkonna vigad
analüüsimisega ja kritiseerimi
sega, selgus hiljuti põllumajan
duse ajakirjas „Põllumajaii-dus*^
ilmunud artiklist, milles
selge sõnaga välja üteldi, et
Stallnü oti õigus kui ta läbi viis
sunniviisilise põllumajapidamis-te
kollektiviseerimise aktsiooni.
Artiklis kinnitatakse, et kogu
põllumajanduse kollektiviseerimine
oli 1920-tel ja 1930'tel
aastatel hädavajalik, kuna sell
abil lülitati põllupidajad sot
slalistlikku süsteemi.
Stallni brutaalne kolhoosid
süsteemi rakendamine nõudi
teatavasti miljoneid ohvreid,
kuna talupoegi näljutati massi
Ilselt surnuks ning küüditas
neid Siberi sunnitöölaagritesse
surema. Vaatamata sellel
laulab ,,Põllumajanduses"
munud artikkel vana kulunud
laulu rikastest „kulakutest" ja
kommunismUe vastutöötajatest,
kes olevat saboteerinud teraviljakasvatust
ning vedanud kõi
vilja oma aitadesse, et selleg
sundida rüki yiljahindade tost
•misele.:;
Artikli all puudub autori
nimi, millest võib järeldada, et
selle taga on kogu toimetus. Jutud
„uue ajaloo" kirjutamisest
N. Liidus muutuvad selliste ar-?
tiklite ilmumisel tühisteks pro-pagandafraasideks,
mille tõepärasuses
hakkavad kahtlema
isegi Gorbatshovi suuremad
austajad lääneriikides.
Karl Linnase väljaandmise
puhul N. Liidu võimudele ilmus
„New York Times'1" pühapäevases
väljaandes 26.^ aprillil
pikem jutuajamine „Ühendrii-kide
õigusmlnisteeriumi natsi
sõjakurjategijate jälitamise
eriosakonna (Office of Special
Investigation) esimese juhataja
Allan A. JRyan'iga, kes oli Karl
Linnase vastu uurimise alusta-
Ryan seletas, et ameeriklastel
ei olnud esialgu selge, et pärast
sõda saabus Ühendriikidesse
palju natsi kurjategijaid, kellede
arvu Ryan hindab 10.000-le.
Ta mainib, et kodakondsuse
äravõtmine oli seni väga tülikas
ja pikaajaline protseduur, kuid
Kongress kavatseb seda lihtsustada,
ühendades kodakondsuse
äravõtmise väljasaatmisega. Nü
näiteks kui föderaalkohus leiab,
et mõni isik on ühendriikidesse
saabunud illegaalselt kuna ta oli
natsi sõjakurjategija, siis võib
teda ühe kohtuotsusega deporteerida.
Ryan seletas, et OSI käsutuses
on suurel arvul originaalseid
dokumente nende isikute kohta,
kes tegelesid holocaust'iga. N.
Ludust saadud dokumentide
kohta mainis ta, et kõiki dokumente
kontrollitakse hoolikalt,
siiing et OSI teeb ise nende usu-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 30, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-04-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870430 |
Description
| Title | 1987-04-30-02 |
| OCR text | Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 30. aprillil 1987 - Thursday, April 30, 198? . _ — • — > . ^ y y •••iiu^JlJm-pitlJriTTI I B I l l I l l i I I P » ! " M i t . l l T - i i .--r--- - - - - _ .33 iitimiiiii»* V A B A D E VÄLJAANDJA: O /Ü Vaba Eestlane, 120 A Willüwdale Ave, Willo*dale, Ont. M2N 4Y2 F i l i i iSTONIAN PUBLISHER: Frce Estonian Publishers Ltd. i_20 A Willüwdale Ave,, Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopviilem Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, poolaastas $34.—- ja veerandaastas $18.—, kiripostiga lisandub postikulu — vastavalt $111.—, $60.—, $31.— Tellimishinnad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas $44.— ja veerandaastas $23.—. 1 klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA Sl 15.— $62.— $32.—, mujal välismaal $140.—, $75.— $40.— Aadressi muudatus S — — üksiknumbri hind 75 Kuulutuste hinnad: üks toli ühel veerul; $5,00, esikiiljel $6.— Kuulutusi võetakse vastiB nädala esimesse ajalehte kuni reede hömm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kellad 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080. l3l8IIIHIIIB8|8S8imiHniilSlliHSin8l!lllllllillilHI!Ii9BI!» • 0 22. aprillil paigutasid Ühehd-riikide võimud New Yorgi len-liuyäljal Prahasse siirduvate Tshehhoslovakkia lennukile 67-aastase mehe; keda siiüdist ti sqjakuritegudes ning 1962. aastal okupeeritud sealse kommunistliku ülemko iu poolt surma mõistetud. Väl^ töri Patrick Buchanan^iga leidsid, et Linnast ei saa venelastele välja anda ning tema vastu tõstetud süüdistused peaksid tulema arutusele Ühendriikides^ Linnase kaitseks astusid ka kohalikud eesti oonid ja Eesti Vabanigi peakcMi- New Yorgis, kes saatsid tus-ja protestikiriu Ühend- Karl Limias, kes lid oli protesteerinud iiiitmes Ühendriikide kohtuins-iahtsis väljasaatmise otsuse vastu, eitades kategooriliselt tema vastui tõstetud süüdistusi, mis olid esitatud Eestis praegu valit^ seväte ühendriikide kohtu võimud ei arutanud sisuliselt vastu tõstetud süüdistusi, kuid leidsid, et ta oli pärast Teist maailmasõda Ühendriikidesse eniigreerumisei esitanud oma mineviku kohta ebatäpseid a i i d r meid. Seda peeti nähtavasti mivõrd rängaks kuriteoksy et raudeesriide taga surma iud eestlaselt võeti ja ta antj yenelastelie varja — see "'enAab, et ta saadeti Raudeesriide afidmeil paij Prahas vene lennukile j^ toimetati edasi Tallinna, kus tema. :saatusel peaitselt;;p selgiimav\.:\';/:^: • V. y KarlJ^nnast mke^^^ kuritegudes, Moskvast Ühenriikidesse saadetud andmeil linnas ohiud Tartus dant : suures ; koonduslaagris, kuhu olev ja^ kommuniste,. " 'naisi - ja lapsii, kaastegevusel hukatud ^ Vene 1 aste; ^ pooli:; ešitatu süüdistusi toetasid ene kõiki i)ma suuri sidemeid ja mõjuvõimu n driikidfe juudi orgaiiisatslopnid Näibi et ~ nistratsioonis küsmius^ omavahelisi lahkhelisid. ;Terve poliitikv|id eesotsas Valge Mjya teistele mõjuvõimsate poliitikutele ja vastavatele asutustele. Valgesse Majja saabus käsadu telefonikõnesid ja kirju, milles protesteeriti Linnase väl^ jaandmise vastu N: Liitu. Kohtuminister Edw^^^ tegi katse Linriasele varjupaiga leidmisieks Panamasse ning sealne valitsus oli esialgu nõus eestlase vastuvõtmisega, kuid loobus ootamatult Ja üllatuslikult oma lubadusest. Linnase saatmisele Panamasse olid kategooriliselt vastu kohtumi-histeeriumi mõned juhtivad tegelased ja Ühendriikide juutide jühidyMledesei^uk^ võttis kokku organisatsiooni International Network of Children of Jewish Holocäüst Suh^ivoirs la suurimat et keegi eite veetmiseks." Kui ühendriiki-de ülemkohus tegi oma lõpliku otsuse eestlase väljasaatmiseks, katsus Linnase tütar veel olu-köhtuminlster. Meese'ga,^/^ ministril ei vastu • -' Kogu selle kürva ja traagilise. afääriga seoses tekib küsimus— mis oli seik põhjuseks, e^^ valitsevad ofcüpatsibonijõud »id Karl Linnase vale- . sõi j9 lavastati kohtuprotsess, kus esinesid valetunhist^jad. On looja d Sõ-l i - kommunistlike võlmumeeiste Eestist taandumise Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konveremtsi II faasi eelviimasel päeval, s.Oo 9, aprillil toimus USA delegatsiooni poolt aEtud pressikonverents, kus,IJSA delegatsiooni juht,^^ saadik WarrenZininiermanii rääkis sellest suMrest tööst, mis sim pikad Eestist isüütute inimeste üle Euroopa Venemaa' 'Siberi tühimaade ja orjalaagritesse iiing Eesti külades märatsesid elanikke terroriseerides kurikuulsad punaste hävituspataljonid, seotud kummunismivastaš-te operatsioonidega, kuid siin ei tegemist kuritegudega, millest räägivad kommunistlikud võimud oma absurdsetes süüdistustes. Ta ütles, et siiani oli esitatud kw^ hõlmavad ettepanekut lõpudpkumendi nn. 3-ndat korvi š.t. Helsingi kok-väljatöötamiseks, millest ^nam^^^^^^^^^fo andmise otsus antud olukorra^ ei viita Ühendriikide hoiaku muutmisele Eesti ja feiste Balti riikide staatuse suhtes? Kas Karl Linnase väljaandmise otsus ei kujuta endast pretsedendi loomist j mida venelased võivad kasutada valesüüdistuste ka teiste Ida-Eurõopast;: antikommunistide väljanõudmiseks? Millised mäsenda-vad tagajärjed on ühendriikide sammul vägivaldselt N. Ludu kommunistliku rezhümi alla painutatud riikides ja Washingtoni liitlaste juures? Kas riigid ei võta arvesse, et andmise otsus võib küll aidata üles soojendada praegu moes :0levät: ÜSA-N. Liidu detente. vaimustust; kuid jätab kibeda ja mõruda maitse suhu miljonitele inhnestele, kes seni on hinnanud ameeriklaiste ausust, tugevat õiglustunnet ja antikommunistlikku hoiakutv küsimustele peaksid luma: vastuseid • saada Ühendriikides tegutsevad eesti ja teiste balti rahvaste ühised organisatsioonid. Need vastused ei . mc&juta loomulikult enam Linnase saatust, mis teerlnud sellist tratsioonüaagrit, kuhu hukkamiseks kokku oli toodud 12.000 inimest. Ja kui mõni kergeusklik või üliagar natsikütt šilskl selle vale oniaks võtab, siis peaks igale vähegi mõtlejale inimesele olema selge, et saksa natsi-rezhiim ei oleks kunagi 21-aastast Tipniku, liga; eesti • ^ ohvitseri sellise suure surmalaagri ning surmaotsustele allakirjutajaks; Kuld läänes leidub nendele Münchauseni lugudele pallju uskujaid ja\ ka ajalehed serveerivad neid nagu Isete venelastele tõstatab palju küsimusi, milledele on raske leida vastuseid. Esmajoones — miks žpiieerikiased selle dras-sarnimi, et nad andsid territooriumi okup venelastele surmaotsuse täi( viimiseks välja eestlase, kelle kohta tegi surmaotsuse okupäur tide kohus? Kuidas põlyenda-vad ühendriikide võimud väljaandmist juriidiliselt kui ameerika võimud on pidevalt deklareerinud, et nad ei tunnusta Eesti ja teiste Balti riikide vägivaldset llitsBisI. N, ^ Üidiigat Kas väya°. tahtest, tujudest ja vajadustest on saabu] ileviku kohta il versiooni: Tassi ei ole Linnäsel armu lõotäy kuid N. välisministeeriumi arutusele, selgunud UUS! a^aolusid. Näh talitab Moskva oma ohvri saatuse määramisel selle Järele kuidas see talle sise- ja välispoliiti- 0 0 «(D mist, vastavale kokkuleppele aila-kirjutanud riikides. Edasi saadik Zimmermann jätkas, et ta loodab, et kolmandas ja ühtlasi konverentsi viimases faasis jõutakse kokkuleppele, juhul kui Nõukogude Liit tahab tõsiselt suhtuda inimõigustesse ja hakkab neid ka austama ja täitma. Loodetavasti siis ka konverentsi viimane faas lõpeb,;nagu seda oli etteplaneeritud k.a. juulikuu viimasel päeval. Edasi üüeš ta, et Nõukogude Lnl siin Viinis lubab^ et psühhiaätrilisi asutusi enam ei kasutata teisitimõtlejate vastu; et emigratsiooni küsinius tähendatakse nii juutidele, volgasaks-lastele ja teistele positiivselt, kes soovivad Nõukogude Liidust lah-_ kuda; ja et lubatakse vaba infbrr matsiooni levikut kõikjal Nõukogude, Liidu territooriumil. Oma kõne lõpetuseks saadik Zimmermann häbivääristas Nõukogude Liitu tema paranoidliku hoiaku ; pärast; oma spioneerimisega teiste riikide väštü N . Liit rikub rahvusvahelisi suhteid ja ohiistäb rahu. • Samal päeval toimus ka 12 Euroopa Ühistururiigi pressi- . konverents, mida juhtis Belgia delegatsiooni juht, saadik J. Trouveroy; Ta ütles, et nieie oleme siin Viinis suurt tööd teinud, kuid kahjuks Nõukogude Liidu delegatsiooni tegevust ei saa kuidagi pidada samaväärseks lubadustega, mida pidevalt tehakse Moskvast. Ta jätkas, et Euroopa Ühenduse põhimõte on kõigutamatu; ning et Nõukogude Liidul tuleb täita : Helsingi kokkuleppeid, mis puu- ; dütavad inimõigusi, inimkontakte informatsiooni vaba levikut. Edasi .ütles ta, et kui Nõukogude Liit soovib tõsiselt läbi vi^ M 0 s k V a s ; I n i m Õ ig u s teal ase konverentsi, siis seesama Nõukogude Liit peab garanteerima vaba osavõtu ka kõigile mitte-valitsüšlikele organisatsioonidele ja üksikisikutele; kes töötavad in-iniiõiguste nimel; aga samuti tuleb lubada ka tavaliste-mimeste poolt demonstreerimist inimõiguste kaitseks. Ainult sel juhul annab Euroopa Ühendus oma nõusoleku taolise konverentsi korraldamiseks Moskvas. Ja oma kõne ;,:;";(Järg:^ Nr. 33 Gorbatshovl uutmise ja ava meelsuse poliitika raamides rää muuseas ka N. Liid õigesse perspektiiv viimisest, millega tuleksid pai jastamisele ja kritiseerimisel seni partei ja juhtide pool tehtud vead. Need kuulduse „uuest ajaloost'* tunduva siiski rohkem läänerlikid uinutamiseks vabritseerltu peibutistena kui tõeliste kavat süstena. Kuidas on tõeliselt loo 9,uue" ajaloo kirjutamiseg ning partei ja juhtkonna vigad analüüsimisega ja kritiseerimi sega, selgus hiljuti põllumajan duse ajakirjas „Põllumajaii-dus*^ ilmunud artiklist, milles selge sõnaga välja üteldi, et Stallnü oti õigus kui ta läbi viis sunniviisilise põllumajapidamis-te kollektiviseerimise aktsiooni. Artiklis kinnitatakse, et kogu põllumajanduse kollektiviseerimine oli 1920-tel ja 1930'tel aastatel hädavajalik, kuna sell abil lülitati põllupidajad sot slalistlikku süsteemi. Stallni brutaalne kolhoosid süsteemi rakendamine nõudi teatavasti miljoneid ohvreid, kuna talupoegi näljutati massi Ilselt surnuks ning küüditas neid Siberi sunnitöölaagritesse surema. Vaatamata sellel laulab ,,Põllumajanduses" munud artikkel vana kulunud laulu rikastest „kulakutest" ja kommunismUe vastutöötajatest, kes olevat saboteerinud teraviljakasvatust ning vedanud kõi vilja oma aitadesse, et selleg sundida rüki yiljahindade tost •misele.:; Artikli all puudub autori nimi, millest võib järeldada, et selle taga on kogu toimetus. Jutud „uue ajaloo" kirjutamisest N. Liidus muutuvad selliste ar-? tiklite ilmumisel tühisteks pro-pagandafraasideks, mille tõepärasuses hakkavad kahtlema isegi Gorbatshovi suuremad austajad lääneriikides. Karl Linnase väljaandmise puhul N. Liidu võimudele ilmus „New York Times'1" pühapäevases väljaandes 26.^ aprillil pikem jutuajamine „Ühendrii-kide õigusmlnisteeriumi natsi sõjakurjategijate jälitamise eriosakonna (Office of Special Investigation) esimese juhataja Allan A. JRyan'iga, kes oli Karl Linnase vastu uurimise alusta- Ryan seletas, et ameeriklastel ei olnud esialgu selge, et pärast sõda saabus Ühendriikidesse palju natsi kurjategijaid, kellede arvu Ryan hindab 10.000-le. Ta mainib, et kodakondsuse äravõtmine oli seni väga tülikas ja pikaajaline protseduur, kuid Kongress kavatseb seda lihtsustada, ühendades kodakondsuse äravõtmise väljasaatmisega. Nü näiteks kui föderaalkohus leiab, et mõni isik on ühendriikidesse saabunud illegaalselt kuna ta oli natsi sõjakurjategija, siis võib teda ühe kohtuotsusega deporteerida. Ryan seletas, et OSI käsutuses on suurel arvul originaalseid dokumente nende isikute kohta, kes tegelesid holocaust'iga. N. Ludust saadud dokumentide kohta mainis ta, et kõiki dokumente kontrollitakse hoolikalt, siiing et OSI teeb ise nende usu- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-30-02
