Vaba eestlane , January 27, 1981

              VABA EESTLANE teisipäeval, 27.. jaanuarü 1981 - Tuesday, Jaxiuary 27, Nr.
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetb a. Tofoxto
PEATOIMETAJA: Kari Arro
TOIMETAJA: Hanafö Oja -
POSTIAADRESS: P.O. Boz 70, Stn. CJ Toronto Oat M8J 3M7
TELEFONID; toimetus 364-7521, talitus (teilinüsed, kuulutused,
ekspeditsio<m) 364-7675
TELt^MISHINiNfAD Kanadas: aastas $38—, poolaastas $21.- ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas |61.—, poolaastas $33.-^
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Saaadat: aastas $42.—, poolaas^
tas $23— ja veerandaastas $12.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67—, poolaastas $35i0 ja veerandaastas $18.50 ,
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas';$76.—, poolaastag
138— ja veerandaastas $20.— .
Aadressi muudatus/50 c. --üksiknumbri hiad ^ e.
Publisbed by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth ^
Toronto Ont. M6J 2H2 Eeloleval suvel toimuv Killamängud '81 nimeline maakondlik pidustus on nõudnud juba palju eeltööd.
Pildil maakondade esindajad viimasel, Jaanuarikuus peetud koosolekul, orgamiseerimisega seotud küsi-
Foto: Vaba Eestlane
'eherani draam
V
Ameerika pantvangide kriis Iraa- lemata togsi selle afaad tarnale
nis on lõpuks lahenenud. Ühendrii- tunduvalt _ j , j , J. ••L . •.. • • i--
Mde valitsus vabastas vastutasuks taksid, kes varastas algusest peale Ttigevad SOjCallSed joyd peGVCad KCiCasa TOOIÜCS ype^ldrilkld®
vangide lahtflaskmise eest Ühend- saatkonna ülevõtmise |a pantvangi- |c3SVCSnii$e nähvUSVaheiisel ö r t t i l i i
riikides kiilmutatud Iraani simma- de hooldamise o^^
§1^8 miljardi dollari ulatuses ning ga, kuna selleks kulus iga päev suu- WASHINGTON („Vaba Eestlase" kirjasaatjalt). Teatavasti loimus Ameeirika /ÜhemdrüMdes pre^- lased oma positsioone Eesk-Idas ja
liandis need Inglise riigipanka, ktis ri, sunmiasid. Igatahes eS olnud dendivahetus 20. jaanuaril. Mis võib muutuda Ameerika välispoliitikas siis kui Ronald Meagani valitsus eriti Pärsia lahe piirkonnas tugev-ligemale
3 miljardit dollarit kan- nende summade väljapanejad vae- ametisse astub? Katsuksime sellele küsunusele veidi pilku heita. Üldiselt aga nentigem, et muudatused tu- dama. See nõuab aga omakorda ka
takse üle Iraani valitsusele, kuma sed ,,üliõpilased." ^ levat tõenäoliselt väiksemad kTii neid oodatakse. USA suurriiklikud huvid jäävad põhiliselt samadeks, miš tihedat koostööd Araabia riikidega.
Kqüinientaarid
Praeta on head lootused, ett
Ühendniiade väl^pollitika antakäe
pirdhi paljude möödunud aastat®
ke<»teS toimunud öles-aDa ja vasa-küle-
paremale höpiemki kindlama­te
käte ja lahtl^mate ajude kont­rolli
afSa. .Seda tuleb loota uueks
vä|jsmini.<itriks kutsutud NATO sõ­jajõudude
endi55elt ülemjuhatajalt
Alexander Haigilt, kelle teadmised
ei piirdu mitte aüiult moodsa sõja
operatsioonidega vaid ka kõrgema
diplomaatia ja välispoliitiUse male^
mängu keerdkäikudega.
Millele on siis rajatud Alexander
H^igi välispoliitilised pribtsu*bid?
Anname allpool selle kohta põgusa
Ja kokkusurutud ülevaate.
VENEMAA. Haig paneb suure
rõhu Möskv^ laiutamistungi ja pa­la
vüku relvastamise pidurdamiselie.
Läbirääkimiste alustamisega uue
SALT kokkuleppe sõlmimiseks vii-vitatakse.
Ühendriigid on alles sü?
valmis, tegema venelastega kompro­misse
relvastamise, kaubavahetuse
ja üldise läbikäimise alal kui vene­lased
korrektselt käituvad.
LÄTLASED. Uus välisnunister
nõuab Ühendriikide partneritelt se­nisest
suuremat panust ühiste huvi­de
eest võitlemiseks, eriti väljas­pool
Euroopat asuvates pürkonda-des.
, KESK-IDA. Kuna president
Reagan on lubanud oma täie toetu­se
Iisraelile, süs peavad ameerik-miste
rahuldamiseks Iraani vastu, ses saamatu |a otsustamisvõhnetu
Sellest võib järeldada, et ajatoUah presidendi t^^^^ Seni e! ole veel' ^^^^^^^ ^^^.^ ^^^^ j^^^^-j^^^^ relvajõudude võim- ' Reagan vastas: „Ei, ma ei arva
Khomemi ja tema kaaslaste raha- ko^ faküd Ühendriikide polutika jähematest nõuandjatest, ^use tõstmine peaks juba iseenesest seda. Ma võin ühte lausesse kokku
Sine saak ei ole eriti suur, isegi us- kohta seoses^shahM langemisega ja ^^.^^^^ ^j. ^^^.^^^^ ^^^^^ Washingtoni poliitili- võtta selle, milline minu arvates
ma pisitilluke, kui selle vastu, ohver- Khomemi vonnule tulekuga lauale carteri välispoliitikale etteheidetud se ja psühholoogilise mõju kasvu peaks olema suhtumine Venemaas-dati
fraani rahva au n^g voeti pandud, kmd ilmselt e^^^^ kõikumine ja siksakiline joon tea- rahvusvahelisel areenil. se.
omaks rahvusvaheliste bandntide ten ja tema yahsmmisfri pohitaka ^^^^j ^^^^j .^^^ riigisekretäri- ^ See ongi Reakanil ja tema valit-
|a barbarite tntKd. nendel saatusliku j, ^usel ja nõuandjatel kavas. USA
Teheranis 4. novembnl 1979 maaral sik-ja jar3eMel,mnie^^ Julgeoleku Nõukogu kaitseministri kohale nimetas Rea-vangistatud
Ühendriikide diplo- shahhilt_ ja tema sojavaejuhtidelt juhataja Zbigniew Brzezinski erine- ean oma kauaaegse kaastööUse Ka-e
teadma, et meie poolt ei tule kendamise poliitikale eil omlstata
enam mitte ühtegi järeleandmist enam sellist tähelepanu bagu Car-enne
kui me neUt mööndusi vas- teri päeviL Konservatüvsed valitsu­sed
Ladina-Ameerikas ja mujal
saaiad Washingtonilt tugevamat
toetiistmaricsistide vastu võitieÄ^^^
kokkulepeüe vaimus, taodedes au­tonoomia
andmist Jordanl jõe lää­nekaldal
elavatele araablastele.
. HIINA. Uus administratsioon
laiendab koostööd Hiinaga, kuid
teeb seda väga ettevaatlikuit, eriti
sõjalises sektoris. h
INEVIÖIGUSED. Imm õiguste ra-maatide^
saatkomiaametrake ja voeti vounaSus revolutsioom murd- ^^^^^^ maaihnapoliitUistest kont-' lifornia kuberneripäevüt, Caspar
teenistujate probleem kummitas misete. Pantvangide vabastamiseks geptsioonidest ja eriarvamustest, Weinbergeri, keda peetakse teo^
kogu mMmas 444 päeva enne kui kasutas Carter akvardusi ja ma- j^^j^^^ välispoliitilisi probleeiM võimsaks |a kindlakäeliseks me- Küsimus Reaganile- Kui Kõu
see lõpnks lahendati. Põhiliselt ei janduslikke sanktsioone, ..mis e; praktiliselt lahendada tuleks. Reaganile. „Kui Nou-ötoud
siin tegemist mit^e ainult 52 andnud ^^^^^
Inimese vangistamisega, vaid pai- kd õliahned Ühendriikide liitlased Reagani valitsuses kavatsetakse ma järelvalve allä
- ' " ' 1. . 1 . . - . ü — nügisekretäri-väMsministri kindral
saame.
jude rahvusvaheliste seaduste pea ei liitumud lahtise käega nende
peale pööramisega, diplomaatüises sanktsioonidega. Erilise iöögl aga
teenistuses olevate inimeste puutu- Carteri ja Ühendriikide sõjaväe
matus? rikkumisega, võõra riigi prest!|zMSe andis ameerika löögi,
saatkonnahoon® valutamisega, üksuse ebaõnnestunud operatsioon
ebaseaduslikult kinni hoitud vangi- pantvangide vabastamiseks, mis
heks. USA relvajõudude ülesehita- kogud ei tungi sisse Poolasse* ka^
mme ja moderniseenmme jääb te- siis on teil mõttes mingi üldjoone­line
ajakava relVaštuskontrolli- läbi-seL
ARENGUMAAD. Vastupidiselt
Carterüe, kes pühendas erilist ta-
Alexander Haigi osatähtsust tõs- , ühendriikide seisukohti Ühine- raakimisteks Kas olete selle koha hejepanu arengumaadele, võib ole­ta
presidendi rahvusliku julgeole» nud Rahvaste Organisatsiooni foo- P^^" saanud mmgeid signaale väüsnmiisteenum Haigi
kukiisimuste eriabi posltsiobniga rumil hakkab esitama Washingto- Brezhnevilt? juhtimisel jääb nende suhtes võrd-võrreldes.
nis asuva Georgetown! Ülikooli Reagani vastus: „Ma ei saa an^- ükskõikseks. Haig ei hakka
professor Jeane Kirkpatrick, mnu- mm^git ajakava seUes osas. Ma-^^^^^ avaldama Lõuna-.Aafrikale
de nünamisega ja vangistatute L lõppes kurvalt Iraani kõrbes mitme \T^'t^ r i" vi ^^'^^^ ^^^^^^ nimetatud f^^}^'^^^^ ?? P ^ ^ l ^ ^ tema rassipolütika pärast, et seUe
vel tTisTlgüe e S välja- helS^pteri põlemisega ja kaheksa vahmiskampaama ,aine tulevases Reagani valitsuses legitumseid läbirääkimisi, mis on teenida fcmnuseid teistes Aafri
rresrfSskatJ^e^. mehe Lrmaga. , ^^^^^".^ tähtsaimaks _ uSA peadelegaadi ja suursaadi- J^^natud strateegilise tuumarelvas-pressimisKaiseiega.
s valispolutiliste ja riigikaitse kusi- ku koht ÜRO juures loetakse võrd- ^^se vahendamisele. Kuid ma ar- o p r v^
Pealegi ei ole Haigi ja Alleni
vaated nende küsimustes kindlasti
mitte sellisel määral erinevad nagu
olid Vance'i ja Brzezinski omad.
Nende vaated on üpris sarnased.
• Ehkld ^ntvanglde draama algra-l Kas kogu afäär on pantvangide muste nõuandjaks
sest on möödunud juba kaugelt üle vabastamisega lõplikult lahenda-aasta,
ei ole seni ajani veel selgu- tud? Kaugeltki mitte. Vabanenud
nud, kes oli tegelikult seHe omapä- ameeriklased kurdavad, kaebavad
rase afääril algatajaks Ja läbiviijaks, ja süüdistavad, et neid on vangis
Võib-olla selgub see nüüd vabane- olles peksetud ja piinatud ning ük-nud
vangidelt saadud informatsioo- sikvangistuses hoitud, mis suuren- T , ^ - , , j, i r T « i -i .
inist Lääneriikide ajaldrjandusešlä. dab veelgi üldist viha Teherani Mõlemad taotlevad USA pigikaitse
Möörad ja palju Id^ntatod feoo- barlmrite vastn. t)l,endriildde' n»s higevdamist kusjuures mar-ria,
et Ühendriikide saatlconnahoo- valitsus eesotsas president Reagani- g^onaks on „ohutuse marginaal ,
ne vallBtajateks ja ameeriklastear- ge on otsustanud kog„ pantvange-^^i''-, 'ft: ^ ^ ^ ^ ^
reteenjateks oud Teherani uliopi- vabastamise kokkuleppe revideeri-lašed,
kes teostasid selle operatsioo- misele võtta, kuna Teherani või­ni
spontaanse aktsioonina, tundub mud on eksmud kõigi rahvusvahe-naiivsena.
Ehkki „üliõpilaste" nimi uste seaduste vastu ja nad tuleksid
on hakanud viimasel ajal seoses häbiposti lüüa Inimeste küüditami-pantvangide
afääriga siinsest aja- se ja seadusevastase kSnnihoidmiso
Edrjandusest kaduma, ei ole siiski eest. Kahjuks ei ole see rahvusva-veel
sellele rahvusvahelisi õigusi helises elus aga mingi uudis, kuna
pea peale pööravale kallaletungile N. Liidus on arreteeritud, küüdita-autentset
seletust. Paljude kirjel- tud ja sunnitööle saadetud sadu tu-duste
ja tunnusmärkide Järele võib halndeid süütuid Mnimesi ja keegi ei
oletada, et Khomemi ja tema nõu- jnlge Brezhnevi ja tema kaaslaste
juures
seks ministriportfelliga. van et ei saa lihtsalt läbirääkimis-laua
taha istudai ning seejuures tä-
Parteüiselt kuuluvuselt Jeane helepanemata jätta Nõukogude
Kkkpatrick ei ole vabariiklane, Liidu ettevõtmisi mujal. Sest^ sa-vaid
on demokraat, kuuludes aga mai ajal kui nad räädväd maha-
Bemokraatliku Partei seMe^e relvastamisest, käituvad nad agres-tiiba,
mifline toetab tugevat rii- siivselt Afganistanis, Aafrikas ja
gikaitset ja kindlakäelisemat vä- teisal." Jätkame iReagani valitsuse ^ . ^
lispoliitikat nii nagu seda teevad välispoliitika vaatlust ühes järgmi-
RELVAMÜÜK. Haig ja Reagan
ei poolda Carteri polütikat, mis pii­ras
ÜhendrüMde' relvamüüki laie=
mai alusel. Võib oletada, et uus
administratsioon kasutab relva­müüki
edukalt diplomaatilise rel­vana.
TUUMARELVADE LEVIMl-
Richard Alleni poolt aj^^akir^anikele
antud intervjuudes.
tuntud senaatorid Demokraatliku ses artiklis.
Partei ridadest Henry Jackson ja
Bantel Moynahan. •
Ühendriikide välispoliitika, nur- §8||*Vg JJjB^fQ
gakiviks jääb endiselt tihe koostöö
Ohutuse marginaal' tähendab, et
Ühendriikide riigikaitse ja sõjt?- ., , . ..
Ime võimsus ei tohi olla Nõuko- f . f J^-A^andi pakti kuuluvate ni-kidega
Euroopas. Kuna tulevane
välisminister Alexander Haig: oli
pikemat aega NATO vägede ülem-gude
Liiduga, võrreldes mitte ai­nult
tasakaalus, vaid peab igaks
juhuks olema tugevam, selleks
et vältida Moskva poolseid ülla-relvastamiseks
väheneb
relvade leviku piiramiseks muutub
pehmemaks; ilhendriigid on huvi­tatud,
et nende sõbrad oleksid häs­ti
relvastatud ja hästi kaitstud.
Nagu eeltoodust nähtub, ermeb
see programm tunduvalt Haigi eel­käijate
Vance ja Muskie program­midest.
Kui suures tilatuses see uus
poUitÜ^ rakendamist leiab^ on
Üleüldse võib
juhatajaks Euroopas sus omab ta gid on teinud Ühendriikide uue oma mõju avaldada mitmesu-sellest
ajast seal laialdasi tutvusi kaitseministn Caspar Weinbergeri g^^d ettenägematud kõr^^altegurid.
ja sidemeid. Teatavaid mõtete lah» väljendustest järelduse, et Reagam ^m tahtmine on hea ja juloepea-kuminekuid
, . j^g. ^ , ?^ võib oodata PVr"a;n"^ts"u^s"- valitsu"s^ :r e.,i" ;a"va7l.d"a "o'mÜa; liitlaštele^ lehakkamme on isegi juba p^o ol
andjate staap ei olnud esialgu saat- kohta ütelda, et nad oleksid bar- dendiks saades asub Ronald R maaga kes De GauUei ajast soo- survet nigikaitseliste väljaminekute võitu nagu üüeb vanfsõna.-
konna ülevõtmisega ja arreteeri- barid ja Sniniküüditajad. otsekohe USA kaitsejõudude taien- vib ajada iseseisvat välispoliitikat suurendamiseks. President Carter
selle dämisele ja moderniseerimisele, ja Lääne-Saksamaaga, kellel on nõudis teatavasti, et NATO riigid
arkslstukud terroristid. J Vi* B . „ s^ a i t v u i m — i i a 5 « i ^ - i öiiaiwgiune A^nuuga mug »uwvi iv^im l u o w n u a -
Ärvatakse et seHe aktsiooniga ameenKBsteie. UieKs aga iii- pommituslennuk ja neutrooni- da rahva olukorda Ida-Saksamaal sioon loobub tõenäoliselt sellest jalustest kitsamas ulatuses Ühend-taheti
välk'kutsuda mingtsugusel a^^'?^ kui meie arvaksime, et Tehe- p^mm — kerkivad uuesti päeva- raske loobuda Willy Brandti poolt nõudmisest, eriti kui uus väHsmi- rükides ja laiemas ulatuses kogu
kuini Ühendriikide relvastatud ^ °° oleks^maailma aja- korrale. Seni katsetamisjärgus ole- rajatud nn. idapoliitikast, millest nister Alexander Haig, kes oli en- vaba maailmas, ei ole Kanadas mi-reaktsiooni,
mis omakorda oleks erakorraline nahe ja vajaks ^^te ^äiesti uute relvade, nagu la- kujunes üldine Lääne ja Ida vahe- dine NATO sõjajõudude ülemjuha- dagi kuulda, et sün oleks plaane
andnud venelastele ettekäände !a ^ e^rakorrali^ kmmnaeln- serikiirtega • varustatud satelfütide, line pingelõdvendus ehk detente. taja Euroopas, toonitas, et Euroo- h kavasid tehtud sõjaväe tugevuse
võimaln^e Iraani dssemarssimlselö hoiatuse andmiist kolgile arendamine jätkub kiirendatud i . . i . • i i • Pa nigid teevad oma riigikaitse or- tõstmiseks. Vaatamata kanadalaste KiT^t^^eSdTa^rs^^^^^^ "^"^"^^ Samasugused .^mpos. helsingi konverentsiga kukni- ganiseerimisel tõhusamat tööd kui hulgas koondatud ringküsimuste
STooSde Srh^^^^^^ P^jo s traa- ^ende ekspertide poolt, kes olid / ^ T Ä o T '^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^^^ ^anadale kinnitustele, et nihva emimus pool-li^
TläbSl-^^^^^^^^ l-s ei g^l^™^*^^ dramaatilisemates ^.^epeal väga mures USA sõja ia Nõukogude sisse- Washingtoni poliitika eriliseks dab surmauuhüuse uuesti kehtesta-
Snud st^faT^^^^^^^ TT^''"" luba ammu Jehtud kaitseyõimsuse nõrgenemise ü e sa- marssi Afganistani olnud yaijusur- rõõmusõnumiks, kuna Kanada on mist ja sundsõjaväeteenistuse sisse-k
^mel^^^^^^ 5' '^"^'^''^ ^i^l Nõukogude Liidu ^'"^^ ''^f' ""'T ^ T " ^^^^^ ^^ga visa tõstma oma riigi- seadmist noortele meestele, ei ole
l i ^ ^ l ^ J n ^ k P P r f e . v^^^ ^"^^^^^^^^ «'«^ Võimsus tõusis, on alati toonita- T''' '^w^^T' Maitselisi kulutusi. ^ valitsuses kimibagit küsunust kä- r U^anÄ^^^^^^^^ t T ^ ' J^''^'^5>a.'^ ^ " ^ ^ ^ ^ tud, et küsimuses pole mitt a u t ^ „The Washington sitatud. Seda kimütas äsja Ottawas !L^rS """'"^ ™^ see, kas USA on võimeline enna ^^^^"'^ ^^"".^^ ' ~ koiraldatud Conference of Defence
mng hakkasid seDep ühendn^i- ^^^^^^ tõenäoliselt ära Ihoida ka oma liitlasi sõiali^elt ' I esitati Reaganile järgmine kusi- Associations^i aastakoosolekul Ka-delt
1 ^ ja järelandmisi valja ^ ^ . ^ ^ LgT^robl^m 2ttl.mZt '^^^^ ^Ä^r I^^TJ^^^^^^ f ^^^^^
giüL tLsusega geopoliillkas'^^^^- — ^^2;::^F':J^ '^1^'^.^::^^ ^agn^ • ^^m^^
Kaitseminister ja riigikaitse staa-i^
aha
pressima. Lääneriildde ajakirjani-kid
ja luureasutssed Jõuaksid kaht- K. A.
^wmiitffiitHUiiKUiHinisititiSiiHiniiniiiiininnnfninin^
,0B
teie kui samuti vabariiklane, arvate gelane, sõidab jaanuarikuus Indias-
Mida võimsam üks riik on, seda et teil on Ameerika rahva -silmis- semisjonihäiglat korraldama. Ke-kergem
on tal ajada oma välls- samuti küllaldaselt manööverda- vadel on ettie näha veel pikem reis
polütikat ka nendes valdkonda- misruumi ja rohkem kui demokraa- Kampucheasse ühenduses Rootsi
des, kus põle otseselt midagi te- dist presidendil, Moskvaga kokku- Punase Risti kavatsusega seal ava-gemisS
sõjaliste küsimustega, lepete saavutamiseks?"- da lastehaiglat.
biülem idndral Ramsey Withers
andsid konverentsi puhul ajakirja­nikele
i|!evaate Kanada relvastatud
(Järg lk. 3)
Nr. 7
VALVl
NÄDAI
3:1. jaan. ja l . |
tel. 922-3824.
. 7. ja 8. veebr,
teil. 921-7777.
ma
KINDLI
23 WESTMOl
Rexdale,
Jel.
Leedu prei
röövlite kii
Leedu 69-a.
Kardas sattus 1.1
ö. - Times Squar^
kes. võtsid terai
100 dollarit rahž
niivõrd rohkelt
toimetada haigk
New Yorgi ajij
tungist pfeestril|
juures preester
lüs jutustada
kommunistid Lc
ku ja kirikuid,
teisi preestreid
põgenes ta hein|
,tuna piirirajooi
lustega vabasse
hikest peatust
preestriks Tshiill
si tuli New Yol
Kommenti
(Algi
jõududest ning
nud eriti julgus!
vad. Kanada
jõudude koossej
80.482 meest
suur osa tegele^
niga, bürootööj
netega, millede]|
mist otseste
Seda kõike on
joni elanikuga
hõlmab territoi
maaala.
Eriti halb
Ehkki moodneI
kiiresti laiald:
seks, mis ei aiii
ve ette valm?!
Esimese ja Teij]
vii, on Kana(
21.372 aktiivsel
bilisatsioon pra|
täielikult vai
treenitud ja pl
seeritud ^^iksuj
võirtustessc
reservide va jae
Kindral kinnitj
ha siiski rakei
kuna^ce olel
sõjaväe eetikajj
tatud vabafahtl
Praeguse häj
miseks kavatse
davasse resei
varem Kanadi
nud meest ja
malik sõja pu|
rakendada. S<
silmatorkavani
raskelt raken(
ei selgu, mil
palgasõdurit
tegevreservid<
sõjasarve esii
sel kohe rii
peaks neÜrol
nada eest või|
miljonitel kai
setuks.
Senised kc
des ja Kanac
gasõduritega
da tugevat y\
ge ja seda p<
javäeteenistus
meeskodani
väljaõppe nii
teerima kofc
austama omi
lemata oleki
tovargaid, siij
|a tänavaröi
i^ed viibiksic
mise ascmi
üks või ka!
tuses.