1987-05-14-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 14.
Eesü Jahinieeste SeMs- asiatati 9. mail 1957. aastal
järgmiste asutajaliikmete poolt:: Agapuu, K. Jäär, V.
Hommiky H. Künka, ¥• KaldrOj H. Kukk, J. Krüüsel, F.
Kungla^E. Lood (puudus koosolekult töö tõttu), L , Lillebergj
M. MäekSj A, Nüüd, A, Rajaste, A. Sommer, M. Särg, Jo
SäägB, T. Säägi, J. Tuisk, M . Tõiaopa,- Eo Wladin ja M , Loodo
Heidame pilgu tagasi ja vaatleme
jahi- ja õngesportlaste koondamist
ja ühise organisatsiooni
,,Õnge- ja Jahispordi Klubi"
loomist.
-Kui 1949—51. a. saabus mitmelt
mandrilt Kanadasse eesti
emigrante ja , ,paadirahvast'', leidis
neist suurem osa endale uue
kodu suur-Toronto linnas ja selle
ümbruses. Kui mina 4. juunil
Kanadasse ja 12. juunil Torontosse
asusin, siis tegutses siin juba
Edsti Selts.
Selts korraldas oma iga-nelja-päevased
kokkutulekud Huroni
länaval asuvas soomlaste majas,
kuhu kogunes ka suurel hulgal
mitte-liikmeid. Seltsi esimees hr.
Hansen oli siin väga ametis; ta
kandis ette põnevamad päevauudised,
teatas kus ja kellel on
tuba või korter välja üürida, kusi
k(ohast võib tÖöd leida jne. jne.
Siin osteti ka Krabi ja Rooneeme
rukkileiba. Hiljem toimus kokkutulekuid
Vana-Andrese kiriku
alumises saalis ja pisikestes kõr-valruunlides.
Neis kogunemise
kohtades kohtusid ka kodu-Eestis
tegutsenud kirglikud jahi- ja
õngesportlased, kes olid samuti
suured saunas^käijad. Suuremal
osal eestlastel puudusid siis veel
omad majad ja keldris vihu-saunad,
kuid saunas oli vaja käia.
Varsti leitigi meeldiv saun
Beverley tänaval, kus igal laupäeval
käisid oma",,ihu harimas"
sajad eestlased.
Siin ei tuntud seisuste vahet;
kas ta oli Eestis olnud minister,
politsei-ülem, kaitseväe major või
põllutööline, see oli üks puha, sest
enamjagu teenisid leiba kas kontori,
koolimaja, vabriku või mõne
neise asutuse koristajana, ehitustöölisena
jne. Eestlastest saunalisi
käis nimetatud saunas nii palju,
et tekkisid mitmesuguste huvialade
ja ka poliitilised rühmitused.
kui kirglik jahimees Kaarel Jäär
kandideeris RVN-u valimistel,
siis üks neist rühmitustest pani
kuulutuse „Vaba Eestlasse":
,,Kui leiad, et asi on väär, siis
hääleta Kaarel Jäär!"
Siin tekkis ka jahi- ja õngesportlaste
rühmitus. Kalamehi
hakkas koonduma: K . E e r m c M .
Ajaots, J. Tuisk, U. Kook, H.
Kukk ja veel mitu teist, keda
enam ei mäleta, jahimehi organiseerisid:
A. Nüüd, A. Tutt, M.
Tõnopa, M . Mäeks, T. Säägi ja
mitmed teised. Advokaat Waldin
paluti juriidiliseks nõuandjaks.
Ühel koosviibimisel lepiti kokku,
et tuleks Eesti Seltsi juurde
asutada ka jahimeeste ja õngitsejate
ring.
1953. aasta kevad-talvel' olid
organiseerijad nii kaugele jõudnud,
et toimus ringi asutamise
koosolek, kus K. Eerme informeeris
osavõtjaid asjakäigust ja
palus valida koosoleku juhataja
ning sekretär. Koosoleku juhatajaks
valiti K. Eerme ja sekretäriks
U. Kook.
Valimistel valiti Ringi esimeheks
K. Eerme, abiks M . Ajaots,
sekretäriks U. Kook — kõiki
liikmeid ei mäleta. Klubi nimeks
määrati Toronto Eesti Seltsi Jahi
ja Õngitsejate Ring (,,Estonian
Association of Toronto Rod and
Gun Club").
Esimene kalapüügi-võistlus
korraldati Six Mile Lakeil 13.
sept. 1953. Kogunemine oli M.
Tõnopa suvila juures. Esimene
pardijaht (jahimeeste omal
algatusel ja major Edur'i korraldusel)
Haliburtoni piirkonnas
ja esimene pidulik, omavaheline
koosviibimine koos külalistega
toimus 1953. a. hilissügisel Leedu
Majas Dundase tänaval,
Koosviibimisel viibisid teiste
hulgas ja kaks Eesti Vabariigi
ministrit, J. Holberg ja J. Müller.
Eesti Jahmeeste Selts Toroetos esimesae juhatus» istuvad
esireas: V. Kaldro (abiesimees), M. Lood (sekretär), J . Säägi
(esimees). Seisavad: Ho Särg (kassapidaja) ja J. Tuisk
(varahoidja)». Fotos To Säägi
Toronto-Eesti Seltsi kalandus-ja jahindusring korraldas 26. nov. 1955 Lindsays.hr. Lepiku
talu maa-alal esimese jahispordi laskevõistluse haavlipüssist. Sellest võttis osa 13 kütti. Esireas
vasakult M. Tõnopa, K. Rajamets, M. Veskimäe, E. Lood. Teises reas J . Säägi, F. Ilves, J.
Tuisk, A. Lukk, T. Neemre. Tagareas V . Kaldro, L. Lilleberg, J. Krüüsel. (Kuna pilt võeti
üle 30 aastat tagasi, ei ole toimetaja nimedes 100% kindel). Foto: T. Säägi
' 1954. a. üldkoosolekul ei lasknud
K. Eerme ja U. Kook ennast
tagasi valida — töökoormatuse
tõttu. Uueks esimeheks valiti M .
Ajaots ja sekretäriks J. Säägi.
1955 aastast kuni ringi likvideerimiseni
oli valitud esimeheks Jv
Säägi. Selle aja jooksul laienes
ringi tegevus märgatavalt, korraldati
laupäeviti organiseeritud
jänese- ja rebasejahte, suviseid ja
talviseid kalapüügi-võistlusi,
laskevõistlusi, filmi- ja loengute-õhtuid
Kanada ulukite ja jahi-määruste
kohtar Lektoritena
esinesid E. Waldin, M.Takum ja
Ontario valitsuse-ametnikud. Filme
aitas muretseda Toronto
Ülikoolis arstiteadust õppiv üliõpilane
Raimond Pahapill.
Esimese jahilaskevõistluse korraldas
ring Lindsay^s asuva hr.
Lepik'u talu maaalal, 26. novembril
1955. aastal, millest võttis osa
13 kütti. Järgmised toimusid
Udoras, Kiviojal, L. Kõva talu
maaalal. Esimese ja ka paar järgmist
avalikku pidu korraldas ring
Danforth'i tänaval asuvas Kim-bourne
Hallis, alati täissaaliga.
Neljapäeval, 9. mail ringi
peakoosolekul Vana-Andrese
kiriku seltskondlikes ruumes otsustati
ring likvideerida ja loodi
, , E e s t i Jahimeeste Selts
Torontos".
A. Lukk on olnud (seltsi
asutamisest alates) 30. aastat seltsi
ja ka juhatuse liige, nii et ka
juubilar. Teiseks seltsi raudvaraks
on E. Saar, kes ei. ole küll asutaja
liige kuid seltsi juhatuses olnud
(valitud) 1960. a. üldkoosolekul
kassapidajaks. Ta on tänaseni
olnud üheks energilisemaks juhatuse
liikmeks ja seda vastutusri-kast
kohta pidanud juba 27 aastat.
Jahimeeste Selts — hiljem
Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi
on olnud algusest saadik üks
energilisemaid Eesti organisatsioone
ja on seda ka taftapäeval.
Käesolev on jutt jahimeeste organiseerimisest
ja tegutsemisest alg-aastaseli
mitte aga veel juubeli^
ÕMii täis
(Algus lk.
aastatel klubi juurde võetud rütmiline
võistlusvõimlemine.
Näiteid kahe võimlemisjuhi tööst
esitati 38 erinumbri raames — ja
see oli tõesti imetletavalt rikas
ning mitmekülgne eriharjutustega
ja nende kombinatsioonidega.
Esimesel poolel esinesid vaheldumisi
erikeskustes harjutamas
käivad nooremad, kes Siina
Kasekampi koreograafilisi numbreid
oma edasijõudmise suutlikkuses
esitasid. Eriti kaasahaaravad
oma püüdlikkusel olid
noorimad^ kellele see oli
esmakordne suuresinemine lippude
(A. Riga) jä pallidega, või
tantsulises ,,Rootsi polka" nimelises
numbris. S. Kasekamp oli
mitmes numbris osavalt kasutanud
rütmilise võimlemise
tantsulist karakterit ja noortele
andnud rõõmsa, mängleva väljenduslaadi.
Rütmilise võimlemise
arengu võimalusi näitas J.
McGarry oma kahe numbriga,
havai-motiivilise ,,Aloha'ga" ja
iiri r^mtantsu liikumise rakendamist
,,msh Jig'is".
Teisel poolajal esitati enamuses
Annely Riga koreograafilisi
vorme, mida esitasid edasijõudnud
ja täiskasvanute eliitgrupid
nuiade, pallide ja lintidega, või
vabavõimlemises, kuna lõpünum-briks
olev rütmiline põimik andis
kokkuvõtte kogu kava erikülgsu-sest.
Nende vahel esines noorte
eliitgrupp kolme S. Kasekampi
loodud numbriga. Ka A. Riga oli
toonud oma töödes esile tantsulise
iseloomu, nii energiakülluse paiskumise
kui naiselike meeleolude
tujukusega. Tema „Hispaania lindid"
laiade punaste lintidega viis
mõtted härjavõitluse meeleolu-
ELEKTRIK
Sisseseaded, uuendused ja paran-dissed
elumajades või ettevõtetes.
Litsents nr. E. 1044
jutt. J.
t l
m vabade eestlaste häälekandja^
ci>tt<a3i>iMDDo<anHi«nHKiiii><KBi>tKaB«t!aw
A. Riga loomingust korrati
kahte numbrit, mida esitati 50
korda möödunud aastal Van-couveris
toimunud maailmanäitusel:
vanema eliidi „Vimplid" ja
noorema ja vanema eliidi „Lin-tide
meri'*; viimane erilaiuste lin-tidega^
imiteeris laineharjade
liikumist, mis harjutuse lõpul erM
imimtntmmninttitinitinmnfiiinmnnfinnn
Royal LePage Real Estate
esindaja
MAIE KAASIK -
Tel. kontoris 293-1992
kodus 947-5947
itiiiHäiniiiiiiiuHiiiHiiiiiiiiniiitiiiiiiiiiiiiiitiiiii
• • /
ID o s B o o o « B O « o o ( i a B 9 B a a a « a a « i i a o o o a a 9 ao
JAAN ALMER
KATUSETÖÖD
Tel. 293-2128
773-2014
Teeme uusi ja parandame vanu
linnas kui ka suvilates.
900»o»ooB»90c» o o e o » i i o a » O B 8 » « o a a o i ) i i < » «"
kaunilt rauges. Nende harjutuste
juures selgub, miks Eestis moodsat
võimlemist nimetatakse iluvõimlemiseks,
kuna see pakub esteetilise
elaniuse.
Nende vahel esitasid klubi
võistlusvõimlejad soolonumbreid.
Tiffany Branton, Jennifer Pageja
Alissa Puhm esitasid vabaharjutu-se,
Ontario kuldmedal i võitja
noorte l^lassis Katie Willis palli-harjutuse,
Alison Thomas vaba-,
T. Branton ja Alexandra Doig
hüpitsaharjutused, Karen Simpson
nuia-, Coreen Lawton lindi- ja
Alissa Pearce hüpitsaharjutused.
Õhtu lõpul, kui oli tänatud
lilledega treenereid ja kaasaaitajaid,
tehti teatavaks, et „Ritnii
ka" läheb eriti rohkearvushses
koosseisus juulis Taani, Kopen-haagenis
toimuvale gümnastraa-dale.
A. Riga tutvustas neid võimlejaid,
kes sõidavad 14 riigi võimlejate
suursündmusele.
Nr. 37
Süngelt mustad pilved jo(
üle madalalt lömitava sj
. . . aegajalt välgusähvatüsec
lainehrjad tõmbusid valgeks
Kas ei võinud olukord
samane kui hispaanlane Juaj
Grijala tõmbas 1518 a.
laevastiku siia saare alla tormi
ju ja esimese valge mehena k|
tas seda saart. Ajaloo an(
Maya indiaanlased, kes oli(
elanud juba aastasadu, ei t(
Senior de Grijala'le palju tül
ega nende järeltulijad
See saar oli — Cözumel. U
paaritunnise meresõidu kauj
OGancunist, Mexicos, Ju(
poolsaare idakaldal,
meresõiduk (m/v ,,Mexi
catamaran, normaalne sõidul
30 sõlme) rammis (hüples)
laines, kuni saime tõmmati
Migueli jinna-alla, kai äärd(
Sõidul meenusid mõttec
Veel sajand tagasi kui oi id
laevad, mees istus 'tõrvj
puntra otsas ^ seljaga vastu
või naaglipinki ja tõ|
habemesse vajuvat piipu,
näris tubakat. Tuulest punni|
jedega lõ i kas purj ekas:
sinetava vee. Vaikust segaj
purj ep lokkide aei
naksumine. Mehe mõtted oi
seljataha mahajäänud sadar
sis - või kodusaarel . . ;
Siis tuli aurulaevade
Võisid veel rinnuli reel
toetudes, aurumasina
,,tshah-tshah-tshah'* või
mootori monotoonse rütmi j
nautida laia merelagenndil
kuni kaarduva silmapi
Kuuvalge, või õhtuehas , i
meri", soolane tuuleõhk sil|
ninasõõrmeid,
Ja nüüd see moodsi
meresõiduk siin. ' Istud
vesitakso kinnises salongil
med lumivalgete pääl
kaetud^ serveeritakse jook|
soovid ja seinal jookseb
film, Metsiku-Lääne müi
paukudega. Ei ole vahet h
turismibussis või sellises
meresõidukis. Aga ku^
jäänud mereromantika?
Roosa, pastelltoonis,
äärestud majadekogumik.
hibiskus-hekid, siinseal ü]
palmitups — see on San
Gožumel'i pea-ja ainuke
nii sarnane tei
päikselõõmas laisklevate
mere-saarte linnadele,
on vast ta valge, munas kj
kaitsebarj ä ä r , mere
esplanaadil. Laine
püsimatult vastu rannaki^
sarnaselt pesnud neid aast
Ja vihma me ei saam
Äiksepilved lendasid üle
hiljem päike jälle
kõrvetades pealage.
Turistide vool käis äri(
ja välja, ikka midagi oj
särav ja erinev igi
tarbeesemest.
MIRIAMiSi
President \
Woodside Square Mall\
Scarborough, Oniario,
4i$2982160
INDIVIDUAAi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 14, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-05-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870514 |
Description
| Title | 1987-05-14-04 |
| OCR text |
VABA EESTLANE neljapäeval, 14.
Eesü Jahinieeste SeMs- asiatati 9. mail 1957. aastal
järgmiste asutajaliikmete poolt:: Agapuu, K. Jäär, V.
Hommiky H. Künka, ¥• KaldrOj H. Kukk, J. Krüüsel, F.
Kungla^E. Lood (puudus koosolekult töö tõttu), L , Lillebergj
M. MäekSj A, Nüüd, A, Rajaste, A. Sommer, M. Särg, Jo
SäägB, T. Säägi, J. Tuisk, M . Tõiaopa,- Eo Wladin ja M , Loodo
Heidame pilgu tagasi ja vaatleme
jahi- ja õngesportlaste koondamist
ja ühise organisatsiooni
,,Õnge- ja Jahispordi Klubi"
loomist.
-Kui 1949—51. a. saabus mitmelt
mandrilt Kanadasse eesti
emigrante ja , ,paadirahvast'', leidis
neist suurem osa endale uue
kodu suur-Toronto linnas ja selle
ümbruses. Kui mina 4. juunil
Kanadasse ja 12. juunil Torontosse
asusin, siis tegutses siin juba
Edsti Selts.
Selts korraldas oma iga-nelja-päevased
kokkutulekud Huroni
länaval asuvas soomlaste majas,
kuhu kogunes ka suurel hulgal
mitte-liikmeid. Seltsi esimees hr.
Hansen oli siin väga ametis; ta
kandis ette põnevamad päevauudised,
teatas kus ja kellel on
tuba või korter välja üürida, kusi
k(ohast võib tÖöd leida jne. jne.
Siin osteti ka Krabi ja Rooneeme
rukkileiba. Hiljem toimus kokkutulekuid
Vana-Andrese kiriku
alumises saalis ja pisikestes kõr-valruunlides.
Neis kogunemise
kohtades kohtusid ka kodu-Eestis
tegutsenud kirglikud jahi- ja
õngesportlased, kes olid samuti
suured saunas^käijad. Suuremal
osal eestlastel puudusid siis veel
omad majad ja keldris vihu-saunad,
kuid saunas oli vaja käia.
Varsti leitigi meeldiv saun
Beverley tänaval, kus igal laupäeval
käisid oma",,ihu harimas"
sajad eestlased.
Siin ei tuntud seisuste vahet;
kas ta oli Eestis olnud minister,
politsei-ülem, kaitseväe major või
põllutööline, see oli üks puha, sest
enamjagu teenisid leiba kas kontori,
koolimaja, vabriku või mõne
neise asutuse koristajana, ehitustöölisena
jne. Eestlastest saunalisi
käis nimetatud saunas nii palju,
et tekkisid mitmesuguste huvialade
ja ka poliitilised rühmitused.
kui kirglik jahimees Kaarel Jäär
kandideeris RVN-u valimistel,
siis üks neist rühmitustest pani
kuulutuse „Vaba Eestlasse":
,,Kui leiad, et asi on väär, siis
hääleta Kaarel Jäär!"
Siin tekkis ka jahi- ja õngesportlaste
rühmitus. Kalamehi
hakkas koonduma: K . E e r m c M .
Ajaots, J. Tuisk, U. Kook, H.
Kukk ja veel mitu teist, keda
enam ei mäleta, jahimehi organiseerisid:
A. Nüüd, A. Tutt, M.
Tõnopa, M . Mäeks, T. Säägi ja
mitmed teised. Advokaat Waldin
paluti juriidiliseks nõuandjaks.
Ühel koosviibimisel lepiti kokku,
et tuleks Eesti Seltsi juurde
asutada ka jahimeeste ja õngitsejate
ring.
1953. aasta kevad-talvel' olid
organiseerijad nii kaugele jõudnud,
et toimus ringi asutamise
koosolek, kus K. Eerme informeeris
osavõtjaid asjakäigust ja
palus valida koosoleku juhataja
ning sekretär. Koosoleku juhatajaks
valiti K. Eerme ja sekretäriks
U. Kook.
Valimistel valiti Ringi esimeheks
K. Eerme, abiks M . Ajaots,
sekretäriks U. Kook — kõiki
liikmeid ei mäleta. Klubi nimeks
määrati Toronto Eesti Seltsi Jahi
ja Õngitsejate Ring (,,Estonian
Association of Toronto Rod and
Gun Club").
Esimene kalapüügi-võistlus
korraldati Six Mile Lakeil 13.
sept. 1953. Kogunemine oli M.
Tõnopa suvila juures. Esimene
pardijaht (jahimeeste omal
algatusel ja major Edur'i korraldusel)
Haliburtoni piirkonnas
ja esimene pidulik, omavaheline
koosviibimine koos külalistega
toimus 1953. a. hilissügisel Leedu
Majas Dundase tänaval,
Koosviibimisel viibisid teiste
hulgas ja kaks Eesti Vabariigi
ministrit, J. Holberg ja J. Müller.
Eesti Jahmeeste Selts Toroetos esimesae juhatus» istuvad
esireas: V. Kaldro (abiesimees), M. Lood (sekretär), J . Säägi
(esimees). Seisavad: Ho Särg (kassapidaja) ja J. Tuisk
(varahoidja)». Fotos To Säägi
Toronto-Eesti Seltsi kalandus-ja jahindusring korraldas 26. nov. 1955 Lindsays.hr. Lepiku
talu maa-alal esimese jahispordi laskevõistluse haavlipüssist. Sellest võttis osa 13 kütti. Esireas
vasakult M. Tõnopa, K. Rajamets, M. Veskimäe, E. Lood. Teises reas J . Säägi, F. Ilves, J.
Tuisk, A. Lukk, T. Neemre. Tagareas V . Kaldro, L. Lilleberg, J. Krüüsel. (Kuna pilt võeti
üle 30 aastat tagasi, ei ole toimetaja nimedes 100% kindel). Foto: T. Säägi
' 1954. a. üldkoosolekul ei lasknud
K. Eerme ja U. Kook ennast
tagasi valida — töökoormatuse
tõttu. Uueks esimeheks valiti M .
Ajaots ja sekretäriks J. Säägi.
1955 aastast kuni ringi likvideerimiseni
oli valitud esimeheks Jv
Säägi. Selle aja jooksul laienes
ringi tegevus märgatavalt, korraldati
laupäeviti organiseeritud
jänese- ja rebasejahte, suviseid ja
talviseid kalapüügi-võistlusi,
laskevõistlusi, filmi- ja loengute-õhtuid
Kanada ulukite ja jahi-määruste
kohtar Lektoritena
esinesid E. Waldin, M.Takum ja
Ontario valitsuse-ametnikud. Filme
aitas muretseda Toronto
Ülikoolis arstiteadust õppiv üliõpilane
Raimond Pahapill.
Esimese jahilaskevõistluse korraldas
ring Lindsay^s asuva hr.
Lepik'u talu maaalal, 26. novembril
1955. aastal, millest võttis osa
13 kütti. Järgmised toimusid
Udoras, Kiviojal, L. Kõva talu
maaalal. Esimese ja ka paar järgmist
avalikku pidu korraldas ring
Danforth'i tänaval asuvas Kim-bourne
Hallis, alati täissaaliga.
Neljapäeval, 9. mail ringi
peakoosolekul Vana-Andrese
kiriku seltskondlikes ruumes otsustati
ring likvideerida ja loodi
, , E e s t i Jahimeeste Selts
Torontos".
A. Lukk on olnud (seltsi
asutamisest alates) 30. aastat seltsi
ja ka juhatuse liige, nii et ka
juubilar. Teiseks seltsi raudvaraks
on E. Saar, kes ei. ole küll asutaja
liige kuid seltsi juhatuses olnud
(valitud) 1960. a. üldkoosolekul
kassapidajaks. Ta on tänaseni
olnud üheks energilisemaks juhatuse
liikmeks ja seda vastutusri-kast
kohta pidanud juba 27 aastat.
Jahimeeste Selts — hiljem
Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi
on olnud algusest saadik üks
energilisemaid Eesti organisatsioone
ja on seda ka taftapäeval.
Käesolev on jutt jahimeeste organiseerimisest
ja tegutsemisest alg-aastaseli
mitte aga veel juubeli^
ÕMii täis
(Algus lk.
aastatel klubi juurde võetud rütmiline
võistlusvõimlemine.
Näiteid kahe võimlemisjuhi tööst
esitati 38 erinumbri raames — ja
see oli tõesti imetletavalt rikas
ning mitmekülgne eriharjutustega
ja nende kombinatsioonidega.
Esimesel poolel esinesid vaheldumisi
erikeskustes harjutamas
käivad nooremad, kes Siina
Kasekampi koreograafilisi numbreid
oma edasijõudmise suutlikkuses
esitasid. Eriti kaasahaaravad
oma püüdlikkusel olid
noorimad^ kellele see oli
esmakordne suuresinemine lippude
(A. Riga) jä pallidega, või
tantsulises ,,Rootsi polka" nimelises
numbris. S. Kasekamp oli
mitmes numbris osavalt kasutanud
rütmilise võimlemise
tantsulist karakterit ja noortele
andnud rõõmsa, mängleva väljenduslaadi.
Rütmilise võimlemise
arengu võimalusi näitas J.
McGarry oma kahe numbriga,
havai-motiivilise ,,Aloha'ga" ja
iiri r^mtantsu liikumise rakendamist
,,msh Jig'is".
Teisel poolajal esitati enamuses
Annely Riga koreograafilisi
vorme, mida esitasid edasijõudnud
ja täiskasvanute eliitgrupid
nuiade, pallide ja lintidega, või
vabavõimlemises, kuna lõpünum-briks
olev rütmiline põimik andis
kokkuvõtte kogu kava erikülgsu-sest.
Nende vahel esines noorte
eliitgrupp kolme S. Kasekampi
loodud numbriga. Ka A. Riga oli
toonud oma töödes esile tantsulise
iseloomu, nii energiakülluse paiskumise
kui naiselike meeleolude
tujukusega. Tema „Hispaania lindid"
laiade punaste lintidega viis
mõtted härjavõitluse meeleolu-
ELEKTRIK
Sisseseaded, uuendused ja paran-dissed
elumajades või ettevõtetes.
Litsents nr. E. 1044
jutt. J.
t l
m vabade eestlaste häälekandja^
ci>tt |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-14-04
