Vaba eestlane , May 14, 1987

              fr. 37 Nr. 37 EESTLANE neljapäeval, 14. mail 1987 - Thursday, May 14, 1987 Lk.
|is Jõgis
selt parim
sulgpallur
JOSE, Kaliforniä —
alul siin toimunud USA
tlustel sulgpallis (badmin-hris
Jõgis näitas jälle oma
pt teistest USA sulgpallu-
Ta võitis meistritiitli
ängus Benjamin W, Lee'ga
gapaarismängus Linda
h ' i g a . Kaotas aga
ängus pakistanlasele Tariq
)od'ile, keda peetakse
aklassis H mängijaks,
ne õpib - praegu Los
ses ja seetõttu oli õigusta-võtma
USA esivõistlustest.
Jose Mercury News
s võistluste eelviimasel
intervjuu Chris Jõgisega,
eateemaks oli: kas sulgpalli
le J ä r g m i s t e l e olüm-gudele.
näidisspordina teeb
, rohkem tuntud spordi ;
^kas? Chris Jõgise vastus
rlev niikaua kui ajakir-meist
ei kirjuta, see sport
ariseeru .Järgmisel päeval
id lõppmängud linna esin-s
auditooriumis. San Jose"
y News ega ükski teine
rancisco piirkonna suur­el
avaldanud selle USA
stluše tulemusi, kuna
ili-mäng ei pane raha
a. A^õitjad said ainult
mitte nelja nulliga tsheki
,e kõditamiseks,
guseni on USA-s siiski
d rikkaid ,,onusid'kes
d kanda badmintoni
ängijate treeningu- ja
lusid ning soodustavad
viimist rahvusvahelisele
ne. >
iset kuul sõidab Ghris
.oos teiste USA paremate
uritega maailma meister-stele,
millised toimuvad
'is, Hiinas. Juunis ta võiab
ahvusvahelisest turniirist
eremaal, kus sellest spor-jutatakse
ka ajalehtedes.
llllililtllltllilHIIIIIlliillllillllHIimilllSi
male. kuna paremalt
|are operatiivgrupp, kes
anööver on lõppenud
:osad liiguvad vägeval
Ima poole.
ripataljoni ülema käsU'-
:t manöövreid),
17.
Jüri P e n s i o n ülen-
;p. Alus: diviisiülema
kuupäevast;
I.
lii reamehi Aleksander
|i k ' u t kumbagi kolme-joobnud
oleku ja" vä-ie
pärast meeskonna-
I V A I M .
kaitseväeosa, kus ar-sundaega
eriti sportla-
1 jonil on igal suuremal
öna kaasa rääkida ja
juba vpi kasiino, nagu
ine ise nimetavad, on
pronkskujude, hõbe-
|kilpidega, mis kõik saa-
5.jäte poolt garnisoni- J
lindadena.
mmnous kunsr muusika
Sind Jumal kiidame Te
Deum Laudamus — on kristliku
kiriku sügavamaid ja mõjukamaid
koraale. Siin on ühte vaimulikku
luuletusse kätkitud usutun-nistuslik,
palveline ja kiitus.
Te Deum-i tekkelugu ulatab
kaugele varakristlikku kirikusse.
Legend kõneleb, et kirikuisa Am-brosius
laulnud| seda Augustinuse
ristimisel. Kaasaegsemalt ar­vatakse;
et kogu laul on lõpliku
kuju võtnud juba viiendal sajan­dil.
Liturgiliselt koosneb ,,Te
Deum'' viiest osast. Esimest kut­sutakse
Jumala kiituseks", teine
kõneleb Kolmainsusest:', kol­mas
Kristusest ja usu tunnista­misest",
neljas on ,,Õndsuse
palve" ja viimane laulab ,,Kristli-kust
elust". Te Deum'i esimest
osa rakendab luteri kirik jumala­teenistuse
algliturgia lahutamatu
osana.
Martin Lutherile oli Te Deum
väga südamelähedane. Oma 1538.
a. ilmunud raamatus ,,Kolm
ristiusu tunnistust" ta asetab selle
kohe Apostlite ja Athanasia usu­tunnistuste
kõrvale.
Roman Toi kompositsioon Te
Deum" on eesti keeles. Ta jälgib
meie Lauluraamatus esinevat
Lutheri versiooni peagu tähttähe­liselt.
Mõneskil varem Joodud Te
DeumMs on üksikud osad eri
muusikali^stesse numbritesse
organiseeritud. Toi loob kogu
helitöö tervikuks, iga osa kasvab
sündimatult eelmisest välja.
,,Te DeumM'' muusikaliseks
põhimotiiviks on kõikidele kiriku­listele
lõpp-liturgiast tuttav Sind
Jumal kiidame". See areneb välja
suurteks 'tõusudeks ja kan­tileenideks.
Kogu teose elamuslik
haripunkt Toi uues suurteoses
näib langevat Te Deumiusutun-nistuslikule
episoodile, kus Lau­luraamat
ütleb: ,,Sa tulid neitsist
ilmale, et saaksid päästjaks
kõigile. Sa surmalt võtnud
võimuse!"
Igaviku mõiste muusikaliselt
reljeefne toonitamine näib olevat
ajendiks, mis tõi Toi oma eesti­keelse
,'Te DeumM"
juurde.
Kogu suurteos lõpeb taas
k 0 g u d u s e k a a s a t e g e m i seg a.
Koraal, mida siin rakendatakse on
ingliskeelses kirikus populaarse­maid:
nn. ,,OId Hundreth". See
meloodia ilmub Kaivini ajal Gen-
QllilllllltlllllllllllieSBDflBISSnfllSSOeiHlllllSiBOBIIIHIIII
E
>00
fis tegutsenud muusiku Louis
Bourgeois^ hoolitsusel. In­glismaale
jõudis see viis Prant­susmaalt
põgenevate puritaanlaste
tel. 733-4550, 733-4551
SIODBIIilllllllBiBBBBBBBBfiBfiBBBBBIBBBBBIBGBBBQBflBBSQIOSBBBBBBl
,,Te Deum'i" ettekandeks^Can-tate
Domino^kõrval, on raken­datud
veel kaks solisti: Monica
Zerbe ja Estra Väli-Toompuu.
Orelil saatjana aitab kaasa Charles
Kipper ning usukindluslikku
helivärvi annab vaskpillide
orkester. Selles orkestris teevad
kaasa muusikaõpetaja Ene Lompi
õpilased.
Jumalateenistus, mille raamides
Roman Toi ,,Te Deum'i" esiet­tekanne
- sünnib, peetakse Peetri
kirikus 24. mail kell M hom­mikul.
Teenib õpetaja Edgar
Heinsoo.
levikule, sellega aitate kaassi
eesti keele säilitamisele!
IDll<I^>M«!I»ll<IB^o<m><l^^3>o4XI»o4ca]>4•4^I><Kn»lKIII»•KI^»l
Regilaule ja
Toronto eestlaste tagasihoidli­kus
kirjanduselus oli elamusrik-kaks
sündmuseks VÄRSS'! (Vai­muelu
Ärgitajate Ring Siin
Samas) rahvalaulude ja
Roostevaba Runneli õhtu Tartu
Kolledzhis. Rahvalaulu selle
originaalses vormis esitas
„Jaaniku" rahvalaulu-ansambel,
Hando Runneli luulet kolmest
mehest koosnev grupp luuleteatri
vormis.
Õhtu avas. • Arvo Naelapea,
juhtides kuulajate tähelepanu asja­olule,
et kuulajaskond koosneb
värsisõpradest, kuna ka rahvalau­lud
on regivärsid. Uu^
pole siiski uus organisatsioon y
vaid vorm millega tahetakse
organisatsioonide kütkest
pääseda; sel pole juhatust ega or­ganisatsiooni
iseloomu. ,,Jaani
ku" esines New^ Yorgis Eesti Kul­tuuripäevadel
eesti rahvalaulu tut­vustajana,
mida peeti vajalikuks
ka Toronto eestlasile tutvustada.
Pooleteist-tunnilise vaheajata
kava alustas „Jaaniku" nelja
lauluga. Ansambel, kuhu kuulusid
Ilo Maimets, Talvi Maimets,
Liisa Norheim, Tiina Tammisto,
Leena Tiisman ja Hilja Toom,
laulis Põllul laulmine", ,,Halb
sirp",,,Kellele toome lehised" ja
,,Laisad karjasaatjad'", tuues eesti
rahvalaulude esitamise mitme­külgse
vormi aja unustusest värs­kena
kuulajate teadvusse.
Pealkirja all Roostevaba Run­nel"
esitasid Ingvar Liitoja, Tõnu
Naelapea ja Alan Teder pikema
põimiku luuleteatri vormis Hando
Runneli rahvalähedasemast Juu-lest.
Osa neist eesti heliloojate
Vaino ja Toomas Uibo, Veljo
Tormise, ,,Kukkerpillide" ja
„Ruja" gruppide meloodiail.
Peamiselt Runneli lühemaist
1 uuletusist koosnevas põimikus
väljendub nappides värssides
mõnikord groteskse keelemängu-ga
palju sellist, mida nagu teisiti
ei tohi väljendada. Aga selle
sügavam sõnum on siiski läbinisti
eestilik, sest „me oleme üks väga
vana rahvas", kes võib veelgi
Avesson.
seitse sada aastat vastu pidada kui
kuuletutakse luuletaja üleskutsele:
,,Maa tuleb täita lastega / ja täita
lastelastega / ja lastelastelastega /
maa tuleb täita lastega / ja laulude
ja lastega."
Luuleteater on meile uudne
vorm, millega väiksemate kui
päristeatri tingimuste juures
suudetakse anda teatrilik elamus,
kuna põimikule antakse terviklik,
üht motiivi läbiv mitmekülgne
väljendusvorm. Roostevaba
Runneli" suutsid kolm esitajat
igati kaasaelatavaks muuta, aga ka
liikumisvormide ja küünlavalguse
efektidega tabada Runneli
luulemaaüma, kus sõna on nii
mänguline element kui ka range
kivviraiutud käskkiri.
,,Jaaniku" laulis teises tsüklis
,,Sojahein ja sumahein", ,,Kased
kasvama*', ,,Kodu tunnusmär­gid"
ja veel lisapala. Rahvalaulu­de
seaded olid originaallauljailt
või tehtud R. Toi ja Talvi Mai­metsa
poolt.
Viimasena anti edasi helilindilt
Rein Rannapi poolt Hando Run­neli
sõnadele loodud kantaat,,Ilus
maa'', milles olid kaastegevad
solistina Urmas Alender,
segakoor ,,Noorus-' ja ansambel
„Kaseke". Kasutatud oli mitmeid
luuleteatri põimikus olnud
luuletusi, kus refräänina kordus
ilusa maa motiiv, mida ar­mastatakse.
See oli mõneti nagu
sealse sugupõlve usutunnistus sel­lisele
ilusale maale nagu on Eesli.
Ka selles rõhutati, et maa tuleb
täita lastega, mis on ju kon­tinuiteedi
peamine nõue. Kantaadi
esitamise ajal näidati seda kaunist
maad, peamiselt Tallinna vaateid,
slaididena ekraanil.
VÄRSS loodi, nagu avasõnas
öeldi, organisatsiooni kütkest va­banemiseks.
Kuidas selle seost or­ganisatsioonilise
vormiga käsitada
pole niivõrd oluline kui kaunis
tulemus, mis kahe grupi koostööl
saavutati. Peale nimetatute olid
kaasabilised veel Epp Naelapea,
Kalle ^ Naelapea ja valguspiltide
Lembit
Foto: Vaba Eestlane
Neustadti auhind .^Triinu''
Shveitsis
Tänavune Neustadti kirjan­dusauhind
määrati shveitsi kir­janikule
Max Frischüe. Kuna kir­janik
kannatab raskekujulise hai­guse
all, siis pole tal võimalik
tulla seda Oklahomasse vastu või­ma.
Nüüd minnakse ülikooli kir­jandusauhinda
üle andma kir­janiku
kodumaale Shveitsi, kus
16. mail kell 11 homm. toimub
Zürichi Kunsthaus'is pidulik üle­andmise
tseremoonia, mida käen-dab
kirjaniku kirjastaja Suhrkamp
Lääne-Saksamaalt.
Auhinda üle andma sõidavad
Oklahoma ülikooli president
Frank E. Horton, World Litera-ture
Today toimetaja Ivar Ivask-abikaasa
Astridiga ja perekond
Neustadt'i liikmed, nende hulgas
Walter Neustadt jr. ja tema ema
Doris Neustadt.
Sündmuse programmi avab kir­jastaja
tervitusega, shveitsi näitle^
jad esitavad loomingukatkeid ja I.
Ivask annab saksakeelse ülevaate
Neustadt'i auhinna ajaloost, kuna
Oklahoma ülikooli president F.
Horton annab laureaadile üle
diplomi ja auhinnasumma,
$25 000. Doris Neustadt annab
üle auhinnafondi sümboli,
hõbedase kotkasule. :
Kirjanikul täitub eelmisel
päeval 76. eluaasta. Laureaati
peetakse tähelepanuväärsemaks
saksa keelt rääkivaks dramaati­kuks
järelsõjaaegsel Saksamaal.
Ka WLT pühendab oma eeloleva
sügisnumbri Max Frischile ja
tema loomingule.
laenutajad Martin Ahermäe,
Margus Jukkum ja Mikk Mölder,
Siinsamas elavaile värsisõpradele
pakuti õhtu täis meeldejäävat ja
Kaanepildiks foto kahest TES
Lasteaia kasvandikust, pn ,,Trii '
nu" talvenumber üsna suvise vä­lisilmega,
kuigi noorte taustal
olev kuusk seob jõulumotiivilise
vihjega. Toimetaja Tanni Kents
ütleb, et püütakse , .Triinut* * sa­mas
vaimus, samades jälgedes
edasi viia» •
Ajakirja sisus 0. Tralla räägib
adventi tähendusest, F. Oinas rali-valuule
ülesandeist, Aita Kangur
rahvakunsti kajastusist i^strid
Tiit-Parmaski, Adalbert Toropi ja
Selma Virunurme töödes, Julie
Hermalt on ,,Kümme aastat oma
tuba, oma luba Eesti Kodus",
Epp Arajalt ,,Kaisa Randpere" —
maailma noorim poliitvang*'.
Meeta Liivik „Laul, käsitöö ja
eesti naine", Elle Irsilt„Esimese
eestikeelse keskkooli sünnist 80
aastat", J. Kaupilt ,,Mälestuste-maal
Karjalas'', Fima Berzinsilt
„Toronto Eesti Seltsi Lasteaed"
koos mitme fotoga, millel kahjuks
allkirjad puuduvad, Merike Raud-sepp-
Roneusilt ,,HoDuste kait^
seks", Salme Ekbaumilt , jJõulu-seid
mälestuslaaste" ,„Manivalde
puutööd", E. Eerme ,,Rahvusli-loist
motiivistikust eesti naiste
eksliibristel", Manni Varepili
Ühest hauakivist'' (Tim()theus
ja Vera Poska-Grünthali haual),
Reet Vanaseljalt artikkel ,iPiii
Kodu-alased on Hilja Jukkümi
Toite pühadelauale'', Ene
Ruhge j,Martna naise ülikond
Läänemaalt'', Linda Liigandi
,,Hommikumantel rahvusliku lill-kirja
kaunistusega".
Lisaks „Lühipalu'', rubriik
, jOmavahel'', Salme Purre jõulu­laul
,,Armas jõuluvanakene'',
Maie järelhüüe Liis Juskele,
Kersti Merilaasi, Salme Ekbaumi
ja Gustav Suitsu luulet. Pildiroh--