Vaba eestlane , September 8, 1983

              VABA: EESTLANE gV^embril 19^ 1983 Hr. 66
Nr. 66
o n i ' W H W " ' ' t r r i i T T ' " " * ' '
VABADE EESTLASTE HMLEKANDJA
E S T L A N E
Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don M i
Ont.M3B2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
444^4832
TELIiMISHINNAD.Kanadas: aasta $48,--^
v ' : : ; V •'ja:veerandaastas $14.-^'; :
; TmJMISfflNNAD:;^^
aastas $31.-- Ja veerandaastas $16.---
Aadressi muudatus 50 c — Äsiknumbri hind 60 c»
KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel
kuulutuste küljel $4.75, tdcstis $5.—esiküljel $5.50
i i E S T O N IA
Publišhed by Free Estonian Publisher Ltd,
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Jõekäärul toimus kolme maakonaa, Saare-kandeid
j ä l Ä a s .
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Läänemaailmas räägitakse vüma°
šel ajal palju Kremli võimumehe
Juri Andropovi suurtest kavatsus­test
ja plaanidest vene stagneeru­nud
majanduselu elustamiseks.
Kuidas nende suurte plaanidega
tegelikult on, see selgub Andropo­vi
teosest „Valitud kõned jä artik­lid**,
millest ilmus äsja teine välja­anne.
Teost vaatleb oma veergu­del
pikemalt „Pravda", kirjutades
muu hulgas: '
„üsna palju lehekülgi on seltsi­mees
J . V. Andropovi raamatus
pühendatud meie majandusmehha­nismi
edasise täiustamise küsimus­tele.
Esikohale tõstetakse nüüd
ülesanne läbi mõelda ja järjekind­lalt
ellu viia abinõud, mis suuda-
. .. .. \, - ^ vad anda suure tegevusavaruse
j a Vonamaa suvepäev. PM^saswepaevali^^^^^ majanduses kätkevatele ko-
Foto: J . Saagi j^gg^^jgg^gjg loomejõududele. Need
abinõud peavad olema hoolikalt et­te
valmistatud ja realistlikud, mis
tähendab, et nende väljatöötamisel
€>n tarvis kõrvalekaldumatult läh­tuda
sotsialismi majandussüsteemi
arenemise sekdustest ja vältida
igasuguseid katseid juhtida majan­dust
selle looi^usele võõraste mee- lses@l§¥ysesf
rogeensena, kuid ühtse suurriigina See kajastab aga Grishko järgi
suure, kõike oma embusse sulgeva ainult teatud ukraina ja vene emi-toditega.**
Seal see asi on. „Pravda" välja-
Sc^daarsDse sÜdi all tegaisey
opositsioon ja YabaduslükiE»
mine oli pärast paavst Johannes
Fauli küla^äiku ja sõjaseaduse
lõpetamist teataval määra segadu­ses
ja äraootaval i seisukohal, kiiid
on niiüd Pg«rfa!st saadetud infoi^
onatsiooni põhjal hakanud katoU-tu
kirikn toetusel uuesti aktiivsust
näitama. KomjnunistUku partei
ning tema selja taga oleva sõja­väelise^
vaMtspse suureks paha­meeleks
ja meelehärmaks om va­badusliikumise
jahid eesotsas
ILech Wale!saga avaldanud tööIls-ikomiale
üleskutse ^ töötempo» aeg­lustamiseks
lüng sulehsd ame^
ühingu Solidaarsuse aastapäeva
avalikuks tähistamiseks 31. augus-t
a / ^ i ' r - r • - i - ^'
Paavst Johsimies Paoli läbirääp
Mmised Poola kommunistiikii pea­ministri
ja sõjavägede iMemjuhata-
|a kindral Jaruzelskiga paavsti kü­laskäigu
ajal Poolasse on seni-mjanl
Jäänud sdaduskaite äia,
knid kõiM tunnusmärk^ ja avalik­kuse
eMe imbWiud jnfohnatsioonl
arvesse võttes üriias paavst
M riigi, iihiskonna |a üksIMskEo
^luävalduisi. Tema initšiatuvil ra­kendati
ka permanentne ja süste­maatiline
terror, mis andis jolge-olekttpolitseile
tohutud võimi^ürid
iga inimese saatuse, elu jai surma
üle otsustamiseks. Ja nagu kinni­tab
Õigustatult Ühendriikide aja­loolane
Paul Johnson oriia äsja i l ­munud
t e o ^ „Modeni Times"
oli Lenin ka rahvuismõrvade po­liitika
rajaja, ke>s likvideeris oma
teostamisel selli-
MIS JUHTUS?.
Vene rahvuse juhtimisel — am- grantide arvamusi, nii kiiduväärne võttest nähtub, et Andropov on na=
saam, millest on saanud vene rah- kui see areng tema arvates muidu
va enamiku raiivusiik-poliitüise ka pdeks. ^
Pärast tsaarivõimu kokkuvarise- teadvuse (või isegi alateadvuse) Q^shko meenutab et formaalselt- -^^^^^P^^ räägib küljest abi-mist
kevadel 1917 sündis peamiselt iseloomulik omapärane joon - juriidiliselt on Ukraina Venemaast annavad ««..ro +o<r«.
^volutsiooniü^ erako^ esii^ osutunud omavaheüs^^ sõltumatu, mõlemad on Nõukogu- , , , , ,,
dajatest nn; Kesknõukogu (tsent- se allikaks nmg on temud suamaa- Liidu osarügid Ta manitseb J*>ssaalsetele l^mejoudüdele",kmd
ralnaja rada), mis vahetult pärast ni võimatuks igasuguse vene-uk- .g^g. hetkeks unustama Nõukogude toonitab „sotsialismt
.r... . . . . . . . Ludus vaütsevattegelikkuohikorda "^«f "j^^jJ^^^V''^^^
dustest" lähtumist. See tahendab,
et Vene imjpeeriumis jääb kõik põ­hiliselt
vana moodi — Andropovi
gu lind tõrvakatusel kui tõm­bab
noka lahti, saba jääb kinni
äägib ühest külje
nõudest, mis annavad suure „tege-vusav^
ruse** vene majanduse „ k o -
§e takistava teguri nagu
Isiklik siüiitiume.
Kõik need põhimõtted on
Vene oktoobri bolshevistlikku või- raina mõttevahetuse paguluses,
muhaarangut kuulutas Vene ajuti- Ta toob esile enda arvates hüvi­se
valitsuse võimu kehtetuks Uk- tava vastuolu vene^ ja ukraina emi-rainas.
Rada keeldus ka tunnusta- grantide vestluses. Kui ukrainla^
mast Venemaa uut bblshevistliliu sed — või teised Nõukogude Liidu
võimu. Detsembri algul 1917 nÕu- vähemusrahvustesse kuuluvad emi-fcogude
valitsus esitas radale ulti- grandid kurdavad venestamispolii-maatumi.
Aasta algul 191^ UkraK tika üle, tõrjuvad venelased iga-praktiüstei
kaaluflostel koniinu-nistliku
rezhiimiga kompmniissi
saavtttamüst, mis olrfcs ühest kü^
jest' kaasa toonud sõjaseaduse
{kaotamise ja^ poola rahva saatuse
i^ergendamise kuid teisest küljest
oleks vähendanud vastutasuks
kommiinistlikiiile rezhiiniOe laän®^
ffiikide survet VarifeavÜe ning too-innd
kaasa majanduslike sanktsioo-mide
kaotamise või vähemalt nen­de
piiramise.;;... • ^- V; ; ' i - /
Esialgu näis, et paavsti plaan
annab soovitud tulemusi ja kan-jnab^
head vilja^ 19 kuud kestnud
sõjaseadus kaotati 22. juulil, kuid
selle sammuga seotud loodetud
ikergendiised jäid tulemata. Peagi
oli poola rahvas sunnitud konsta­teerima,
et vaMtsuse poolt lubatud
3,Mberaliseerimise protsess" oli a i ­mult
sümboolne, kuna sõjaseaduse
asemel rakendati nüüd poolakate
vabaduse piiramiseklp uued karmid
seaduSsed ja survevahendid. Poola
kommunistlik pariäment võttis
iiäälte vahekorraga 386:1 vastu
otsuse, mis annab kommunistliku­le
iezhiimile igal ajal võimaluse
välja kuulutada sõjaseisukorda,
kui seda riiklikest huvidest lähtu­des
vajaükuks peetakse. Sõja^^
duse ajal arreteeritud demonlsträn-did
vabastati tingimusi, kuid yan-gistatnd
Solidaarsuse juhid jäeti
trellide taha ning nendel tuleb vas­tutust
kanda ^,riigivastase tegevus
§e" pärast. Kõi^e survevahendi­te
rakendamisele lisaks sulges
kommunistlik välitsüis ka Kirjam-
!ke Umlooni, miSi öii kujunenud
kommunismivastašie intellektuaali­de
tegevuse tsentrumiks.
Kindral Jaruzelski ja tema üm-ber
koondunud julmad ja kÕva-ikäeiised
kommunistid lähtuvad
Mende isanunüde teostamisel vanast
ienmlikust põhimõttest, et partei
peab mängima ühiskonnas juhti­vat
ö!sai Kõik Poola kommunist;^
i k i r valitsuse sammud meenuta­vad
jneid survevahendeid, mis Ve­nemaal
rakendati Lenini ajal
ming mida tema järeltulijad nii
truult ja hoolikalt Oh viljelenud.
jLeninil ei olnud mingit mandaati
vene rahvalt Imi ta hävitas parla-meiidi
toetusel v^ltseva demo-teatliku
valitsuse ning kujimdas
kommunismist tsentraalse vÕimu-üle
kandunud ka Varssavisse, kiiis
sealsed võimumehed käituvad ja
valitsevad Moskvast antud juht­nööride
alusel. Jaruzelski ja tema
kaaislaste võtted ja meetodid näi­tavad,
et ka Poolas hoiab iiks väi­ke
klikk terrorivahenditega võimuB
oma käes, ignoreerides kõiki, de­mokraatlikke
põhimõtteid ja kõr­valdades
armutult oma vastaseid.
Ka pook kommunistid ja nende
käsutuses olevad politseiüksnsed
ei kannata enam . süütunde M,
mis võimaldab neil silma pDguta-mata
mõrvata, peksta ja terrori^
seerida oma rahvuiskaaslasi, kel­lede
ainus güü seisab selles, et
nad nõuavad poola rahvale põhi-iisi
õigusi
Poola valitseva kliM manöövrid
võimul piisimiseks ning senise siüs-teemi
säilitamiseks on niivõrd lä^
bipafetyad, et Ühendriikidel ja
teistel lääneriikidel on väga raske
loobuda nendest sanktsioonidest,
mis rakendati Poola kommunistil-'
ku valitsuse vastu sõjaseaduse
kehtestamisel 1981. aasta deV
sembris. Ühendriikide võimud
deklareerivad^ et nad ootavad Ja-ruzelskUt
ja tema valitisuselt tõeli­selt
positüvseid samme ja kõigi
polütUiste vangide, vabastamist en­ne,
kui nad hAaväd sanktsiooni­de
kaotamise peale tõsiselt mõfle-ma.
K^^^^ poola katoliku kiriku
juktkonnale on saanud nähtavasti
selgeks, et kompromiss Poola
kommunistliku valltisusega ei anna
soovitud tagajärgi ning Mrikii ju-
Md süiidistavad nüüd avalikult
Janizelskit, et ta pole kasutanud
kõiki Ä paavsti külaskäigu ajal an-
< tud võimalusi valitsuse jä rahva
vahel lepitiise otsimiseks.
Kiriku ja valitsuse vahelise
kompromissi ja koolstöö ebaÕniies-tumine
"m taas paratamatult esi­plaanile
nihutanud Solidaarsuse
endise juhi Lech Walesa, kellest
kirikuringkonnad valitsusega
kompromiss \otslmisel mööda
sammusid, pidades teda kompro-missipolütika
viljelemilsel takista­vaks
teguriks, yiimased sündmu­sed
Poolas näitevad, et töölised ja
laiemas mõttes kogu poola rahvas
koguneb jälle Lech Walesa üm­ber,
kes on poola rahva vabadus­võitluse
sümboliks. Lech Walesa
kinnitab avaükuit ja kartmatult, et
tema eesmärgikis pn Solidaarsuse
taastamine ja talle kõlg! õigiKte
faotiemlne. ,,Ma arvan, et ühis­kond
ei alistu diktatuurile ja meie
leiame võimalusi selle küülsist pää^
semiseksj" väidab Walesa, kelle
õlgadele langeb pärast kiriku Ja
valitsuse kompromissikatse ebaõn-nestumi^
suur vastutuse ja võit-lusraskuste
koorem, mis on seda
rusuvam, et kommunlsfll^d või-
•müniehei võivad .ta ;alati .arretee-
K. A»
ning keskenduma asja formaalsele
küljele.
,,FormaaIne vütamineXJkraina majanduslike „reformide" all" tu
riiklusele, mis on säilinud ta õigu- leb mõista ahiult suurema tööpa-sena
teostada oma suveräänsust nuse väljapressimist senise süstee-
Nõukogude Liidust lahkulöömise- mi alusei
na kuulutas end iseseisvaks. sugused süüdistused ning väidavad, ^
Järgnes võrdlemisi trüpiline et kõik halb tuleneb nõukogude nud ja on edaspidigi Nõukogude Kanada eestlastest ja nende ette-sündmuste
säri.- Kui bolsh/ikud korrast, sotsialismist j a kommunis-Lü ukraina rahvusliku dissi- võtmistest on sageli juttu sünses
jäid vähemusse Kiievis ÜKraina mist. Kui aga vestlus läheb üle dentliku liikumise tegevuse peami- ajakirjanduses, kuid eestlaste jälgi
nõukogude koosolekul, marssisid rahvaste iseseisvuse unistustele, vorm Ukraina rahvusliku ja ei ole seni leidunud simsetes klr-nad
koosolekult välja, asutasid tõstavad vene emigrandid Gritsh^ rükliku_ iseseisvuse eest", kirjutab janduslikes teostes.
Harkovisse oma ,,ainsa s^^-^^^d^^^ Nüüd on tuntud kirjaniku Allee
kti*^ valitsuse ning teatasif' oma Venemaa^^^^^^ Just seUe eesmärgiga katsus Münro pilgu alla siiski sattunud
kuulekusest Vene bolshevistlikide Venemaasse puutumisest pole oi- Grishko arvates jurist Lukjanenko eestlaste ettevõte, nimelt Roo-valitsusele.
nud juttugi. alustada Ukraina tööliste ja talu- neeme pagariäri Torontos, mille
Venemaa ja seega ka Ulqp^ji Alles viiinasel ajal om olnud mär- poegade ludus propageerima mõtet publikut ja seal valitsevat miljööd
OÜd aga juba teel kaootilisega gata uusi jooni vene uusemigrat- rahva hulgas Ukraina iseseisvu- kkjeldatakse põgusalt 1982. aastal
verisesse kodusõtta, mille tšfmu-sioom 1980. seks ning vahendiks surve avalda- Ümunud novemkogus „The Mooiis
seks oli mh. Ukraina jäämiii^õu- aasta Washingtoni „vene-ukraina mist. Põhiliselt on seega tegemist of Jutiiter". Rooneeme ettevõttest
kogude Liidu koosseisu. j deklaratsioonile", kus vastastikku poolehoidu ärateeniva rahvusliku onjuttu novellis „Bardon Bus".
Pärast võrdlemisi rahuliie 20- tunnustatakse Ukraina ja Vene- vabadusvõitluse vägivaUata vormi- JürJMk Alice Munro leiab oma
ndaid aastaid tekkisid Ä rahvaste täielikku ja tingimusteta ga. K a võimude vastureaktsioonid, lopmmgule tüüpe ja amestikku iga
ühiskonnas uued. Id:ambi3l93^ on olnud traditsioonilised.* " »-
ndate algul teostatud jpoUuaajan- ;
duse Sunniviisiline kollektivseeri-.. • . . — — — — - — . ; ——
mine ja sellest tekkinud uljtuslik
näljahäda maksid ka Uknin^le
mitmete miljonite inimeste ,du.
Nende keeriste kõrval algas uk­raina
haritlaskonna taga kiiisami-ne.
Igor Eotshurovski (Kmtiiient
11) järgi saadeti asumisele ja mõr­vati
Ukrainas tuhandeid inimesi
pärast Harkovi protsessi 1930. aas-päevastes
rahmeldustes olevate ini­meste
hulgas liikudes ja Roonee­me
äri pakub sellisteks vaatlus­teks
nähtavasti häid võimalusi.
iseseisvuse
bolshevlkyd @i vStnüd ky uides
• a „ •
Mis on saanud M. Mumikovist,
kes mõned aastad tagasi Ottawas
vene saatkonna^ töötades laiendas
oma tegevust eesti pagulaskonna
hulka. Eesti venelasena rääkis
Murnikov vabalt eesti keelt, mis
Moskvas on ilmunud Lenmi Mograaffilme kroonuta - „kaksteist võimaldas tal eestlastega kontakte
tal, mng detsembris 1934 lasti^K^^^ kuldsete tähtedega tumesmist köidet". Sinna on koondatud ,,Hgi 39.000^. Murnikovi auto pakiruum oli
vis maha 28 kultuuritegelast aastast aastasse, kuust kuusse, nädalast nädalasse, päevast rikkalikult varustatud viina-
KotshurovsM andmeil hävitati P^^^^ pudelitega, mis vajaduse korral
c*.,n«? o ^ o o f , , „ ö i i o r . i , v , o c + , + ™c mitmesuguses suuruses Ja valikus
f f ^ i^^^^T^^^^^ Eestit puudutavad seUes krooni- tati Eesti kuulutamist.sõltumatuks välja toodi.. '
vvS>?^ kasvule 3Ö0 f a k t id mida ajakirjas nõukogude vabariigiks. Jaanuari a^ ,Kui Murnikovi omapärane ,4iplo-'
Kirjamiüce b». „Eesti kommunist'' (nr. 4, 1983) gull918 vesües Lenin seüest nõu- maatiUne" tegevus eestlasi häiri-
^ Aastakümne vumase poole pu- meelde tuletab ja ligemalt tutvus- pidamisest J . Anveldiga. (5. kd., ma hakkas, süs teatati sellest Ka-hastused
puudutasid karnii käega tab ajalookandidaat Dam lk. 157, 158, 168) / nada RatsapoHtsel julgeoleku osa-ka
komparteid. Nü kirjutabki Mi- Teiste faktide hulgas on juttu ka
haü Agurski (Kontinent 10): Lenini soovitustest Eesti iseseis-
„Aastate 1936-1938 puhastustes >^aks kuulutada, mida-eesti tolle a ja
hävitati kohalike kaadrite valdav bolshevikud kuulda ei võtnud. Rud-enamus.
SeUele vaatamata süüdis- nev kirjutab:
Eesti bolshevikud teatavasti konnale, kes hakkas agarat agenti
kasutanud Lenini soovitust. Sellega teravalt sUmas pidama. Tagajär-seoses
kirjutas V. Kingissepp, et J^^s oli, et Murnikov kutsuti kürelt
Lenin tegi ettepaneku kuulutada 3» vaikselt koju tagasi - nähta-tati
juba esimestel sõiaiär^setel ' Eesti iseseisvaks vabariigiks, arva- T^f ^^^^^sid ^ e l a s e d ^
" e r i t i ^ ^ ^ ^ ^^«^
kohalikku üarteiorgankafQmr^ni ia ^sest peale jagu saada kodanluse patsioom, kui Brestis rahu ei saa- suuremat sKanaaaii.
oS i n t e m S ^ S ^ im-^vutata. Kuid nagu Eesti nii ka Läti Paljusid eestlasi huvitab kahtle-
Tuletatagu meeldr Perialismi Õõnestustegevusest. Bio- bolshevikud ei pidanud otstarbe- mata, mis on saanud Mumikovist
ffiüeri r i v u s s o t S i b V S ettepanekut kasutada, f^^g»' .Restis flmuvatest.. ajaleh.
nm k a u S ^ kordselt laialdasele lugejaskomiale motiveerides oma mittenõustumist tedest nähtub, et taUe on usalda-le^
SmFvõmsSm ^^^^ ^«kument, milles sellega, et iseseisvuse j a erapoole- ^f^^ ^^^rge ja 'vastutusrikas
rahvastik qi.'JtXiin^ l o o T paljastatakse Saksamaa sümakirja- tuse väljakuulutamine Nõukogude Positsioon, kuna ta on Eestimaa
toSia^^n^^^ likku seisukohta Eesti suhtes Bres- vaUtsuse poolt ei hoia Saksamaad fomnmnistiiku Partei Keskkomi-
sDaai srtaõjdaete nSaa, kesnan em iecueli entuesüte oskelugpeakts- ^. läbirääkimiste ajal. 1917. aasta tagasi .r«öxöv_nel4liik^u. .sxt ik„a, l,l_a,le. ^tm. „ i.g. i_s. t. J, . tee väUssIdemete.osakonna juhata-sioohipoliitikast
detsembris kirjutas Lenin prantsus- Anvelt selgitas eesti bolshevike sei-
Harva enam mäletataks seda M s e kirja (adressaat on kindlaks sukohta Lenini ettepanekute suhtes
gi, et osa Teise maailmasõja ida-^^^^^^ poolt dekla^ samamoodi.
Ees. anaea ^rontos eestlast
^ ! ^ ^ ^ propaganda tegemiseks j
ja, •
Seega oli see võrdlemisi suure-kaliibriline
mees, kellele usaldati,
mõned aastad tagasi suured üles­anded
Torontos elavate eestlaste
Pärast sõja l õ p p u ^ nüüd aga^n^^^ Eestlaste
c^de yoimu^astu. osTSjaS okupatsioom. Nad ei Endlat antikommunistlikku hoia-
Huvitav vaatenurk Vene ia Uk- /^.^ f mõistnud Lemm eti;epaneku polii- ?,„t PI Qniitnnd
raina rahvaste suhetesse Äf^^^^f!^^ tUist tähtsust. Kui 1917. aasta^det- Sio?"S„agns jutt j . tema
siiski kõigutada
Utad ...W üm.„a .jalW. 8- H., WJ ^, y, ^ ;"„S»L te .h*S?
,,Kontinent'' numbris (33) avalda- 28. detsembrü^^^^m^
tud ühendriikides; eluneva ukraina 1918) tegi' Lenin vestluses Eesti USA ja teised imperialistid jäänud
professori Vasili Grishko (s! 1914) Nõukogu Täitevkomitee esimehe J . ilma võimalusest hiljem spekuleeri-artikkel
käsitleb seda teemat. Anveldiga eesti bolshevikele ettepa- da yõltsloosungiga, petta näilise on üks nõukogude rahvusriikluse
Ta, neMib, et tõelise omava^^^^^^^ nekulabi arutada Eesti iseseisvaks isesMsvusega eesti rahva poliitili- vorm. Nad arvasid ekslikult, et soi­se
arusaamise loomine vene ja ük-yaba^^ küsimus, selt vähe haritud osa, esitada en- tumatu Eesti võib olla ainult ko-raina
emigrantide vahele oh väga 31.-detsembril 1917 (13. jaanuaril nast iseseisvuse eest võitlejatena, d a n p vabarük. Eesti Töörahva
" 1918) toimus VSDT (b) P Eestimaa . kommuniste aga selle vaenlastena. Kommuun tõestas hiljem vastupi-vana
impeeriumitaoline Keskkomitee ja VSDT (b) P Tallin- Eesti bolshevikud ei taibanud tol- dist."
etniliselt hete- na Komite p,Side"
Eriti
arusaam
VALVI
NÄDAL
10. ja 11. sept.
dr. M. Leesmcl
17. ja 18. sept.
dr. T. Maimel
EESTLASEDI
® Rootsi sisseräi
Gradin andis nõj
seks Stokholmr
18. augustü. Ta
ja vastab kuulaja]
tele.
<d Stokholmi Eeäl
ruumis on valgusti
kus on võimalik ei
väljapanekutega,
toimunud mitmeidl
suvel, on seal vii
Surkevitsi puitehij
mitmesugust puu(
vaasid, toosid, kai
sutatud on erinev,
tuues nende toimj
ke. Näitus kestab!
(1> Rootsis toetas
org-ide tööd teei
tasumisega. Uus
oma uues eelarvej
vähendatud ja 19|
tulemus on, et or(
ma 10 prots. teei
oma summadest,
see seisukoht ole|
kendatud,
® Skautmaster
Eesti Saiitmaster^
koondiselt stipenc
si krooni skaudital
oskuste täiendam(
Ta käis seal ja ji
sakodüs, Maleva i|
muljeist.
Augsburgis asi
leklubi eesti suui
rese nime järele :|
klubi mängib pr?
<9 Saksamaal on|
kide kogujaks
elab DprtmundlsJ
toimub Eesti poj
te 3. kohtumine
Würzburgis, hotel
• Eesti ülüskond
bariigis Esinduskj
netu surma läbf
Uueks lükmeks E
li tema asemele]
Heidelbergist.
Lugejci kfVf
Ettevaatus
Kunagi nägin
muusikute gruppi]
seks frakid — jj
kingad! Oli pent!
midagi ilusat ol<
Kuid on see mmi
retseda või haladj
„Vaba Eestiam
ülesvõtte Stokhol
esinemisest Jakol
la rahvariiete jal
kud! Oli pentsik
sat oli katki rebiti
nu asi, miUepäj
häält. Rahväriieti
tumatu ja täiuslil
ei tohi segada tel
käibeloleva moel
need rohkem läigi
Kirjanike S l
Rootsis
Laupäeval, 18. j|
maine Eesti Kii
esimese suvepäev
Kalju Lepiku suve
Havsskogenis.
Suvepäeval kõi
teemal „Pahand.u|
ses".
AiTO Mägi kõnj
enne teose ilmumj
probleeme, mis ]t|
loomingulise töö
mides.
Ettekannetele
tud koosviibijailt.|
haruldaste taimet
randa ja vaadati
Suvepäevade ti
sevad kirjamlaid