1983-09-08-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA: EESTLANE gV^embril 19^ 1983 Hr. 66 Nr. 66 o n i ' W H W " ' ' t r r i i T T ' " " * ' ' VABADE EESTLASTE HMLEKANDJA E S T L A N E Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don M i Ont.M3B2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, 444^4832 TELIiMISHINNAD.Kanadas: aasta $48,--^ v ' : : ; V •'ja:veerandaastas $14.-^'; : ; TmJMISfflNNAD:;^^ aastas $31.-- Ja veerandaastas $16.--- Aadressi muudatus 50 c — Äsiknumbri hind 60 c» KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel kuulutuste küljel $4.75, tdcstis $5.—esiküljel $5.50 i i E S T O N IA Publišhed by Free Estonian Publisher Ltd, 1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3 Jõekäärul toimus kolme maakonaa, Saare-kandeid j ä l Ä a s . iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin Läänemaailmas räägitakse vüma° šel ajal palju Kremli võimumehe Juri Andropovi suurtest kavatsustest ja plaanidest vene stagneerunud majanduselu elustamiseks. Kuidas nende suurte plaanidega tegelikult on, see selgub Andropovi teosest „Valitud kõned jä artiklid**, millest ilmus äsja teine väljaanne. Teost vaatleb oma veergudel pikemalt „Pravda", kirjutades muu hulgas: ' „üsna palju lehekülgi on seltsimees J . V. Andropovi raamatus pühendatud meie majandusmehhanismi edasise täiustamise küsimustele. Esikohale tõstetakse nüüd ülesanne läbi mõelda ja järjekindlalt ellu viia abinõud, mis suuda- . .. .. \, - ^ vad anda suure tegevusavaruse j a Vonamaa suvepäev. PM^saswepaevali^^^^^ majanduses kätkevatele ko- Foto: J . Saagi j^gg^^jgg^gjg loomejõududele. Need abinõud peavad olema hoolikalt ette valmistatud ja realistlikud, mis tähendab, et nende väljatöötamisel €>n tarvis kõrvalekaldumatult lähtuda sotsialismi majandussüsteemi arenemise sekdustest ja vältida igasuguseid katseid juhtida majandust selle looi^usele võõraste mee- lses@l§¥ysesf rogeensena, kuid ühtse suurriigina See kajastab aga Grishko järgi suure, kõike oma embusse sulgeva ainult teatud ukraina ja vene emi-toditega.** Seal see asi on. „Pravda" välja- Sc^daarsDse sÜdi all tegaisey opositsioon ja YabaduslükiE» mine oli pärast paavst Johannes Fauli küla^äiku ja sõjaseaduse lõpetamist teataval määra segaduses ja äraootaval i seisukohal, kiiid on niiüd Pg«rfa!st saadetud infoi^ onatsiooni põhjal hakanud katoU-tu kirikn toetusel uuesti aktiivsust näitama. KomjnunistUku partei ning tema selja taga oleva sõjaväelise^ vaMtspse suureks pahameeleks ja meelehärmaks om vabadusliikumise jahid eesotsas ILech Wale!saga avaldanud tööIls-ikomiale üleskutse ^ töötempo» aeglustamiseks lüng sulehsd ame^ ühingu Solidaarsuse aastapäeva avalikuks tähistamiseks 31. augus-t a / ^ i ' r - r • - i - ^' Paavst Johsimies Paoli läbirääp Mmised Poola kommunistiikii peaministri ja sõjavägede iMemjuhata- |a kindral Jaruzelskiga paavsti külaskäigu ajal Poolasse on seni-mjanl Jäänud sdaduskaite äia, knid kõiM tunnusmärk^ ja avalikkuse eMe imbWiud jnfohnatsioonl arvesse võttes üriias paavst M riigi, iihiskonna |a üksIMskEo ^luävalduisi. Tema initšiatuvil rakendati ka permanentne ja süstemaatiline terror, mis andis jolge-olekttpolitseile tohutud võimi^ürid iga inimese saatuse, elu jai surma üle otsustamiseks. Ja nagu kinnitab Õigustatult Ühendriikide ajaloolane Paul Johnson oriia äsja i l munud t e o ^ „Modeni Times" oli Lenin ka rahvuismõrvade poliitika rajaja, ke>s likvideeris oma teostamisel selli- MIS JUHTUS?. Vene rahvuse juhtimisel — am- grantide arvamusi, nii kiiduväärne võttest nähtub, et Andropov on na= saam, millest on saanud vene rah- kui see areng tema arvates muidu va enamiku raiivusiik-poliitüise ka pdeks. ^ Pärast tsaarivõimu kokkuvarise- teadvuse (või isegi alateadvuse) Q^shko meenutab et formaalselt- -^^^^^P^^ räägib küljest abi-mist kevadel 1917 sündis peamiselt iseloomulik omapärane joon - juriidiliselt on Ukraina Venemaast annavad ««..ro +o<r«. ^volutsiooniü^ erako^ esii^ osutunud omavaheüs^^ sõltumatu, mõlemad on Nõukogu- , , , , ,, dajatest nn; Kesknõukogu (tsent- se allikaks nmg on temud suamaa- Liidu osarügid Ta manitseb J*>ssaalsetele l^mejoudüdele",kmd ralnaja rada), mis vahetult pärast ni võimatuks igasuguse vene-uk- .g^g. hetkeks unustama Nõukogude toonitab „sotsialismt .r... . . . . . . . Ludus vaütsevattegelikkuohikorda "^«f "j^^jJ^^^V''^^^ dustest" lähtumist. See tahendab, et Vene imjpeeriumis jääb kõik põhiliselt vana moodi — Andropovi gu lind tõrvakatusel kui tõmbab noka lahti, saba jääb kinni äägib ühest külje nõudest, mis annavad suure „tege-vusav^ ruse** vene majanduse „ k o - §e takistava teguri nagu Isiklik siüiitiume. Kõik need põhimõtted on Vene oktoobri bolshevistlikku või- raina mõttevahetuse paguluses, muhaarangut kuulutas Vene ajuti- Ta toob esile enda arvates hüvise valitsuse võimu kehtetuks Uk- tava vastuolu vene^ ja ukraina emi-rainas. Rada keeldus ka tunnusta- grantide vestluses. Kui ukrainla^ mast Venemaa uut bblshevistliliu sed — või teised Nõukogude Liidu võimu. Detsembri algul 1917 nÕu- vähemusrahvustesse kuuluvad emi-fcogude valitsus esitas radale ulti- grandid kurdavad venestamispolii-maatumi. Aasta algul 191^ UkraK tika üle, tõrjuvad venelased iga-praktiüstei kaaluflostel koniinu-nistliku rezhiimiga kompmniissi saavtttamüst, mis olrfcs ühest kü^ jest' kaasa toonud sõjaseaduse {kaotamise ja^ poola rahva saatuse i^ergendamise kuid teisest küljest oleks vähendanud vastutasuks kommiinistlikiiile rezhiiniOe laän®^ ffiikide survet VarifeavÜe ning too-innd kaasa majanduslike sanktsioo-mide kaotamise või vähemalt nende piiramise.;;... • ^- V; ; ' i - / Esialgu näis, et paavsti plaan annab soovitud tulemusi ja kan-jnab^ head vilja^ 19 kuud kestnud sõjaseadus kaotati 22. juulil, kuid selle sammuga seotud loodetud ikergendiised jäid tulemata. Peagi oli poola rahvas sunnitud konstateerima, et vaMtsuse poolt lubatud 3,Mberaliseerimise protsess" oli a i mult sümboolne, kuna sõjaseaduse asemel rakendati nüüd poolakate vabaduse piiramiseklp uued karmid seaduSsed ja survevahendid. Poola kommunistlik pariäment võttis iiäälte vahekorraga 386:1 vastu otsuse, mis annab kommunistlikule iezhiimile igal ajal võimaluse välja kuulutada sõjaseisukorda, kui seda riiklikest huvidest lähtudes vajaükuks peetakse. Sõja^^ duse ajal arreteeritud demonlsträn-did vabastati tingimusi, kuid yan-gistatnd Solidaarsuse juhid jäeti trellide taha ning nendel tuleb vastutust kanda ^,riigivastase tegevus §e" pärast. Kõi^e survevahendite rakendamisele lisaks sulges kommunistlik välitsüis ka Kirjam- !ke Umlooni, miSi öii kujunenud kommunismivastašie intellektuaalide tegevuse tsentrumiks. Kindral Jaruzelski ja tema üm-ber koondunud julmad ja kÕva-ikäeiised kommunistid lähtuvad Mende isanunüde teostamisel vanast ienmlikust põhimõttest, et partei peab mängima ühiskonnas juhtivat ö!sai Kõik Poola kommunist;^ i k i r valitsuse sammud meenutavad jneid survevahendeid, mis Venemaal rakendati Lenini ajal ming mida tema järeltulijad nii truult ja hoolikalt Oh viljelenud. jLeninil ei olnud mingit mandaati vene rahvalt Imi ta hävitas parla-meiidi toetusel v^ltseva demo-teatliku valitsuse ning kujimdas kommunismist tsentraalse vÕimu-üle kandunud ka Varssavisse, kiiis sealsed võimumehed käituvad ja valitsevad Moskvast antud juhtnööride alusel. Jaruzelski ja tema kaaislaste võtted ja meetodid näitavad, et ka Poolas hoiab iiks väike klikk terrorivahenditega võimuB oma käes, ignoreerides kõiki, demokraatlikke põhimõtteid ja kõrvaldades armutult oma vastaseid. Ka pook kommunistid ja nende käsutuses olevad politseiüksnsed ei kannata enam . süütunde M, mis võimaldab neil silma pDguta-mata mõrvata, peksta ja terrori^ seerida oma rahvuiskaaslasi, kellede ainus güü seisab selles, et nad nõuavad poola rahvale põhi-iisi õigusi Poola valitseva kliM manöövrid võimul piisimiseks ning senise siüs-teemi säilitamiseks on niivõrd lä^ bipafetyad, et Ühendriikidel ja teistel lääneriikidel on väga raske loobuda nendest sanktsioonidest, mis rakendati Poola kommunistil-' ku valitsuse vastu sõjaseaduse kehtestamisel 1981. aasta deV sembris. Ühendriikide võimud deklareerivad^ et nad ootavad Ja-ruzelskUt ja tema valitisuselt tõeliselt positüvseid samme ja kõigi polütUiste vangide, vabastamist enne, kui nad hAaväd sanktsioonide kaotamise peale tõsiselt mõfle-ma. K^^^^ poola katoliku kiriku juktkonnale on saanud nähtavasti selgeks, et kompromiss Poola kommunistliku valltisusega ei anna soovitud tagajärgi ning Mrikii ju- Md süiidistavad nüüd avalikult Janizelskit, et ta pole kasutanud kõiki Ä paavsti külaskäigu ajal an- < tud võimalusi valitsuse jä rahva vahel lepitiise otsimiseks. Kiriku ja valitsuse vahelise kompromissi ja koolstöö ebaÕniies-tumine "m taas paratamatult esiplaanile nihutanud Solidaarsuse endise juhi Lech Walesa, kellest kirikuringkonnad valitsusega kompromiss \otslmisel mööda sammusid, pidades teda kompro-missipolütika viljelemilsel takistavaks teguriks, yiimased sündmused Poolas näitevad, et töölised ja laiemas mõttes kogu poola rahvas koguneb jälle Lech Walesa ümber, kes on poola rahva vabadusvõitluse sümboliks. Lech Walesa kinnitab avaükuit ja kartmatult, et tema eesmärgikis pn Solidaarsuse taastamine ja talle kõlg! õigiKte faotiemlne. ,,Ma arvan, et ühiskond ei alistu diktatuurile ja meie leiame võimalusi selle küülsist pää^ semiseksj" väidab Walesa, kelle õlgadele langeb pärast kiriku Ja valitsuse kompromissikatse ebaõn-nestumi^ suur vastutuse ja võit-lusraskuste koorem, mis on seda rusuvam, et kommunlsfll^d või- •müniehei võivad .ta ;alati .arretee- K. A» ning keskenduma asja formaalsele küljele. ,,FormaaIne vütamineXJkraina majanduslike „reformide" all" tu riiklusele, mis on säilinud ta õigu- leb mõista ahiult suurema tööpa-sena teostada oma suveräänsust nuse väljapressimist senise süstee- Nõukogude Liidust lahkulöömise- mi alusei na kuulutas end iseseisvaks. sugused süüdistused ning väidavad, ^ Järgnes võrdlemisi trüpiline et kõik halb tuleneb nõukogude nud ja on edaspidigi Nõukogude Kanada eestlastest ja nende ette-sündmuste säri.- Kui bolsh/ikud korrast, sotsialismist j a kommunis-Lü ukraina rahvusliku dissi- võtmistest on sageli juttu sünses jäid vähemusse Kiievis ÜKraina mist. Kui aga vestlus läheb üle dentliku liikumise tegevuse peami- ajakirjanduses, kuid eestlaste jälgi nõukogude koosolekul, marssisid rahvaste iseseisvuse unistustele, vorm Ukraina rahvusliku ja ei ole seni leidunud simsetes klr-nad koosolekult välja, asutasid tõstavad vene emigrandid Gritsh^ rükliku_ iseseisvuse eest", kirjutab janduslikes teostes. Harkovisse oma ,,ainsa s^^-^^^d^^^ Nüüd on tuntud kirjaniku Allee kti*^ valitsuse ning teatasif' oma Venemaa^^^^^^ Just seUe eesmärgiga katsus Münro pilgu alla siiski sattunud kuulekusest Vene bolshevistlikide Venemaasse puutumisest pole oi- Grishko arvates jurist Lukjanenko eestlaste ettevõte, nimelt Roo-valitsusele. nud juttugi. alustada Ukraina tööliste ja talu- neeme pagariäri Torontos, mille Venemaa ja seega ka Ulqp^ji Alles viiinasel ajal om olnud mär- poegade ludus propageerima mõtet publikut ja seal valitsevat miljööd OÜd aga juba teel kaootilisega gata uusi jooni vene uusemigrat- rahva hulgas Ukraina iseseisvu- kkjeldatakse põgusalt 1982. aastal verisesse kodusõtta, mille tšfmu-sioom 1980. seks ning vahendiks surve avalda- Ümunud novemkogus „The Mooiis seks oli mh. Ukraina jäämiii^õu- aasta Washingtoni „vene-ukraina mist. Põhiliselt on seega tegemist of Jutiiter". Rooneeme ettevõttest kogude Liidu koosseisu. j deklaratsioonile", kus vastastikku poolehoidu ärateeniva rahvusliku onjuttu novellis „Bardon Bus". Pärast võrdlemisi rahuliie 20- tunnustatakse Ukraina ja Vene- vabadusvõitluse vägivaUata vormi- JürJMk Alice Munro leiab oma ndaid aastaid tekkisid Ä rahvaste täielikku ja tingimusteta ga. K a võimude vastureaktsioonid, lopmmgule tüüpe ja amestikku iga ühiskonnas uued. Id:ambi3l93^ on olnud traditsioonilised.* " »- ndate algul teostatud jpoUuaajan- ; duse Sunniviisiline kollektivseeri-.. • . . — — — — - — . ; —— mine ja sellest tekkinud uljtuslik näljahäda maksid ka Uknin^le mitmete miljonite inimeste ,du. Nende keeriste kõrval algas ukraina haritlaskonna taga kiiisami-ne. Igor Eotshurovski (Kmtiiient 11) järgi saadeti asumisele ja mõrvati Ukrainas tuhandeid inimesi pärast Harkovi protsessi 1930. aas-päevastes rahmeldustes olevate inimeste hulgas liikudes ja Rooneeme äri pakub sellisteks vaatlusteks nähtavasti häid võimalusi. iseseisvuse bolshevlkyd @i vStnüd ky uides • a „ • Mis on saanud M. Mumikovist, kes mõned aastad tagasi Ottawas vene saatkonna^ töötades laiendas oma tegevust eesti pagulaskonna hulka. Eesti venelasena rääkis Murnikov vabalt eesti keelt, mis Moskvas on ilmunud Lenmi Mograaffilme kroonuta - „kaksteist võimaldas tal eestlastega kontakte tal, mng detsembris 1934 lasti^K^^^ kuldsete tähtedega tumesmist köidet". Sinna on koondatud ,,Hgi 39.000^. Murnikovi auto pakiruum oli vis maha 28 kultuuritegelast aastast aastasse, kuust kuusse, nädalast nädalasse, päevast rikkalikult varustatud viina- KotshurovsM andmeil hävitati P^^^^ pudelitega, mis vajaduse korral c*.,n«? o ^ o o f , , „ ö i i o r . i , v , o c + , + ™c mitmesuguses suuruses Ja valikus f f ^ i^^^^T^^^^^ Eestit puudutavad seUes krooni- tati Eesti kuulutamist.sõltumatuks välja toodi.. ' vvS>?^ kasvule 3Ö0 f a k t id mida ajakirjas nõukogude vabariigiks. Jaanuari a^ ,Kui Murnikovi omapärane ,4iplo-' Kirjamiüce b». „Eesti kommunist'' (nr. 4, 1983) gull918 vesües Lenin seüest nõu- maatiUne" tegevus eestlasi häiri- ^ Aastakümne vumase poole pu- meelde tuletab ja ligemalt tutvus- pidamisest J . Anveldiga. (5. kd., ma hakkas, süs teatati sellest Ka-hastused puudutasid karnii käega tab ajalookandidaat Dam lk. 157, 158, 168) / nada RatsapoHtsel julgeoleku osa-ka komparteid. Nü kirjutabki Mi- Teiste faktide hulgas on juttu ka haü Agurski (Kontinent 10): Lenini soovitustest Eesti iseseis- „Aastate 1936-1938 puhastustes >^aks kuulutada, mida-eesti tolle a ja hävitati kohalike kaadrite valdav bolshevikud kuulda ei võtnud. Rud-enamus. SeUele vaatamata süüdis- nev kirjutab: Eesti bolshevikud teatavasti konnale, kes hakkas agarat agenti kasutanud Lenini soovitust. Sellega teravalt sUmas pidama. Tagajär-seoses kirjutas V. Kingissepp, et J^^s oli, et Murnikov kutsuti kürelt Lenin tegi ettepaneku kuulutada 3» vaikselt koju tagasi - nähta-tati juba esimestel sõiaiär^setel ' Eesti iseseisvaks vabariigiks, arva- T^f ^^^^^sid ^ e l a s e d ^ " e r i t i ^ ^ ^ ^ ^^«^ kohalikku üarteiorgankafQmr^ni ia ^sest peale jagu saada kodanluse patsioom, kui Brestis rahu ei saa- suuremat sKanaaaii. oS i n t e m S ^ S ^ im-^vutata. Kuid nagu Eesti nii ka Läti Paljusid eestlasi huvitab kahtle- Tuletatagu meeldr Perialismi Õõnestustegevusest. Bio- bolshevikud ei pidanud otstarbe- mata, mis on saanud Mumikovist ffiüeri r i v u s s o t S i b V S ettepanekut kasutada, f^^g»' .Restis flmuvatest.. ajaleh. nm k a u S ^ kordselt laialdasele lugejaskomiale motiveerides oma mittenõustumist tedest nähtub, et taUe on usalda-le^ SmFvõmsSm ^^^^ ^«kument, milles sellega, et iseseisvuse j a erapoole- ^f^^ ^^^rge ja 'vastutusrikas rahvastik qi.'JtXiin^ l o o T paljastatakse Saksamaa sümakirja- tuse väljakuulutamine Nõukogude Positsioon, kuna ta on Eestimaa toSia^^n^^^ likku seisukohta Eesti suhtes Bres- vaUtsuse poolt ei hoia Saksamaad fomnmnistiiku Partei Keskkomi- sDaai srtaõjdaete nSaa, kesnan em iecueli entuesüte oskelugpeakts- ^. läbirääkimiste ajal. 1917. aasta tagasi .r«öxöv_nel4liik^u. .sxt ik„a, l,l_a,le. ^tm. „ i.g. i_s. t. J, . tee väUssIdemete.osakonna juhata-sioohipoliitikast detsembris kirjutas Lenin prantsus- Anvelt selgitas eesti bolshevike sei- Harva enam mäletataks seda M s e kirja (adressaat on kindlaks sukohta Lenini ettepanekute suhtes gi, et osa Teise maailmasõja ida-^^^^^^ poolt dekla^ samamoodi. Ees. anaea ^rontos eestlast ^ ! ^ ^ ^ propaganda tegemiseks j ja, • Seega oli see võrdlemisi suure-kaliibriline mees, kellele usaldati, mõned aastad tagasi suured ülesanded Torontos elavate eestlaste Pärast sõja l õ p p u ^ nüüd aga^n^^^ Eestlaste c^de yoimu^astu. osTSjaS okupatsioom. Nad ei Endlat antikommunistlikku hoia- Huvitav vaatenurk Vene ia Uk- /^.^ f mõistnud Lemm eti;epaneku polii- ?,„t PI Qniitnnd raina rahvaste suhetesse Äf^^^^f!^^ tUist tähtsust. Kui 1917. aasta^det- Sio?"S„agns jutt j . tema siiski kõigutada Utad ...W üm.„a .jalW. 8- H., WJ ^, y, ^ ;"„S»L te .h*S? ,,Kontinent'' numbris (33) avalda- 28. detsembrü^^^^m^ tud ühendriikides; eluneva ukraina 1918) tegi' Lenin vestluses Eesti USA ja teised imperialistid jäänud professori Vasili Grishko (s! 1914) Nõukogu Täitevkomitee esimehe J . ilma võimalusest hiljem spekuleeri-artikkel käsitleb seda teemat. Anveldiga eesti bolshevikele ettepa- da yõltsloosungiga, petta näilise on üks nõukogude rahvusriikluse Ta, neMib, et tõelise omava^^^^^^^ nekulabi arutada Eesti iseseisvaks isesMsvusega eesti rahva poliitili- vorm. Nad arvasid ekslikult, et soise arusaamise loomine vene ja ük-yaba^^ küsimus, selt vähe haritud osa, esitada en- tumatu Eesti võib olla ainult ko-raina emigrantide vahele oh väga 31.-detsembril 1917 (13. jaanuaril nast iseseisvuse eest võitlejatena, d a n p vabarük. Eesti Töörahva " 1918) toimus VSDT (b) P Eestimaa . kommuniste aga selle vaenlastena. Kommuun tõestas hiljem vastupi-vana impeeriumitaoline Keskkomitee ja VSDT (b) P Tallin- Eesti bolshevikud ei taibanud tol- dist." etniliselt hete- na Komite p,Side" Eriti arusaam VALVI NÄDAL 10. ja 11. sept. dr. M. Leesmcl 17. ja 18. sept. dr. T. Maimel EESTLASEDI ® Rootsi sisseräi Gradin andis nõj seks Stokholmr 18. augustü. Ta ja vastab kuulaja] tele. <d Stokholmi Eeäl ruumis on valgusti kus on võimalik ei väljapanekutega, toimunud mitmeidl suvel, on seal vii Surkevitsi puitehij mitmesugust puu( vaasid, toosid, kai sutatud on erinev, tuues nende toimj ke. Näitus kestab! (1> Rootsis toetas org-ide tööd teei tasumisega. Uus oma uues eelarvej vähendatud ja 19| tulemus on, et or( ma 10 prots. teei oma summadest, see seisukoht ole| kendatud, ® Skautmaster Eesti Saiitmaster^ koondiselt stipenc si krooni skaudital oskuste täiendam( Ta käis seal ja ji sakodüs, Maleva i| muljeist. Augsburgis asi leklubi eesti suui rese nime järele :| klubi mängib pr? <9 Saksamaal on| kide kogujaks elab DprtmundlsJ toimub Eesti poj te 3. kohtumine Würzburgis, hotel • Eesti ülüskond bariigis Esinduskj netu surma läbf Uueks lükmeks E li tema asemele] Heidelbergist. Lugejci kfVf Ettevaatus Kunagi nägin muusikute gruppi] seks frakid — jj kingad! Oli pent! midagi ilusat ol< Kuid on see mmi retseda või haladj „Vaba Eestiam ülesvõtte Stokhol esinemisest Jakol la rahvariiete jal kud! Oli pentsik sat oli katki rebiti nu asi, miUepäj häält. Rahväriieti tumatu ja täiuslil ei tohi segada tel käibeloleva moel need rohkem läigi Kirjanike S l Rootsis Laupäeval, 18. j| maine Eesti Kii esimese suvepäev Kalju Lepiku suve Havsskogenis. Suvepäeval kõi teemal „Pahand.u| ses". AiTO Mägi kõnj enne teose ilmumj probleeme, mis ]t| loomingulise töö mides. Ettekannetele tud koosviibijailt.| haruldaste taimet randa ja vaadati Suvepäevade ti sevad kirjamlaid
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 8, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-09-08 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e830908 |
Description
Title | 1983-09-08-02 |
OCR text |
VABA: EESTLANE gV^embril 19^ 1983 Hr. 66
Nr. 66
o n i ' W H W " ' ' t r r i i T T ' " " * ' '
VABADE EESTLASTE HMLEKANDJA
E S T L A N E
Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don M i
Ont.M3B2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
444^4832
TELIiMISHINNAD.Kanadas: aasta $48,--^
v ' : : ; V •'ja:veerandaastas $14.-^'; :
; TmJMISfflNNAD:;^^
aastas $31.-- Ja veerandaastas $16.---
Aadressi muudatus 50 c — Äsiknumbri hind 60 c»
KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel
kuulutuste küljel $4.75, tdcstis $5.—esiküljel $5.50
i i E S T O N IA
Publišhed by Free Estonian Publisher Ltd,
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Jõekäärul toimus kolme maakonaa, Saare-kandeid
j ä l Ä a s .
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Läänemaailmas räägitakse vüma°
šel ajal palju Kremli võimumehe
Juri Andropovi suurtest kavatsustest
ja plaanidest vene stagneerunud
majanduselu elustamiseks.
Kuidas nende suurte plaanidega
tegelikult on, see selgub Andropovi
teosest „Valitud kõned jä artiklid**,
millest ilmus äsja teine väljaanne.
Teost vaatleb oma veergudel
pikemalt „Pravda", kirjutades
muu hulgas: '
„üsna palju lehekülgi on seltsimees
J . V. Andropovi raamatus
pühendatud meie majandusmehhanismi
edasise täiustamise küsimustele.
Esikohale tõstetakse nüüd
ülesanne läbi mõelda ja järjekindlalt
ellu viia abinõud, mis suuda-
. .. .. \, - ^ vad anda suure tegevusavaruse
j a Vonamaa suvepäev. PM^saswepaevali^^^^^ majanduses kätkevatele ko-
Foto: J . Saagi j^gg^^jgg^gjg loomejõududele. Need
abinõud peavad olema hoolikalt ette
valmistatud ja realistlikud, mis
tähendab, et nende väljatöötamisel
€>n tarvis kõrvalekaldumatult lähtuda
sotsialismi majandussüsteemi
arenemise sekdustest ja vältida
igasuguseid katseid juhtida majandust
selle looi^usele võõraste mee- lses@l§¥ysesf
rogeensena, kuid ühtse suurriigina See kajastab aga Grishko järgi
suure, kõike oma embusse sulgeva ainult teatud ukraina ja vene emi-toditega.**
Seal see asi on. „Pravda" välja-
Sc^daarsDse sÜdi all tegaisey
opositsioon ja YabaduslükiE»
mine oli pärast paavst Johannes
Fauli küla^äiku ja sõjaseaduse
lõpetamist teataval määra segaduses
ja äraootaval i seisukohal, kiiid
on niiüd Pg«rfa!st saadetud infoi^
onatsiooni põhjal hakanud katoU-tu
kirikn toetusel uuesti aktiivsust
näitama. KomjnunistUku partei
ning tema selja taga oleva sõjaväelise^
vaMtspse suureks pahameeleks
ja meelehärmaks om vabadusliikumise
jahid eesotsas
ILech Wale!saga avaldanud tööIls-ikomiale
üleskutse ^ töötempo» aeglustamiseks
lüng sulehsd ame^
ühingu Solidaarsuse aastapäeva
avalikuks tähistamiseks 31. augus-t
a / ^ i ' r - r • - i - ^'
Paavst Johsimies Paoli läbirääp
Mmised Poola kommunistiikii peaministri
ja sõjavägede iMemjuhata-
|a kindral Jaruzelskiga paavsti külaskäigu
ajal Poolasse on seni-mjanl
Jäänud sdaduskaite äia,
knid kõiM tunnusmärk^ ja avalikkuse
eMe imbWiud jnfohnatsioonl
arvesse võttes üriias paavst
M riigi, iihiskonna |a üksIMskEo
^luävalduisi. Tema initšiatuvil rakendati
ka permanentne ja süstemaatiline
terror, mis andis jolge-olekttpolitseile
tohutud võimi^ürid
iga inimese saatuse, elu jai surma
üle otsustamiseks. Ja nagu kinnitab
Õigustatult Ühendriikide ajaloolane
Paul Johnson oriia äsja i l munud
t e o ^ „Modeni Times"
oli Lenin ka rahvuismõrvade poliitika
rajaja, ke>s likvideeris oma
teostamisel selli-
MIS JUHTUS?.
Vene rahvuse juhtimisel — am- grantide arvamusi, nii kiiduväärne võttest nähtub, et Andropov on na=
saam, millest on saanud vene rah- kui see areng tema arvates muidu
va enamiku raiivusiik-poliitüise ka pdeks. ^
Pärast tsaarivõimu kokkuvarise- teadvuse (või isegi alateadvuse) Q^shko meenutab et formaalselt- -^^^^^P^^ räägib küljest abi-mist
kevadel 1917 sündis peamiselt iseloomulik omapärane joon - juriidiliselt on Ukraina Venemaast annavad ««..ro +o |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-08-02