1982-12-16-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 16. detsembril 1982 ~ Thursday December 16, 1982 Nr..94
NR. 1127
Eesti Kergejõustikuföderatsioo-liis
arutati tuleva aasta, kergejõustiku
programmi. Koosolekul kinnitati
veel läinud hooajal püstitatud
Eesti rekordid ja valiti aasta parimad
kergejõustiklased: meestest
odaviskaja Heino Puuste, naistest
Silva Oja, juunioridest Sveii Rein-täk
ja Ingrid Pulsty noortest Valter
KjiWet ja Merle Kibus. .
Sevastoopolis peeti ametiühingute
spordiühingute meistrivõistlused
j ahilaskmises. Kaevikuraj ai saavutas
esikoha ehitust õppiv Heikki
Jaaiišalu, kes tabas 200rst võima-likusit
192. Sama palju sai ka üks
venelane, kuid järgneval lisaläsk-misel
oli Jaansalu täpsem.
Spordiühingu „Kalev" juhatus
kinnitas lõpule jõudva spordiäasta
edukaimad 35 alal. 1982. aasta parimaks
naissportlaseks nimetati
teist aastat järjest vibulaskur Kersti
Veer} parimaks meessportlaseks
Euroopa Meistrivõistluste hõbenie-dalimees
odaviskes Heino Puuste.
Rostovis peatud N. Liidu karikavõistlustel
ujumises saavutati
kaks esikohta, mõlemad kompleksujumises,
200 m jä 400 m saavutas
Raily v Maalust aegadeks
2.29,74vja 5.19,3. Kolmandaile
kohtadele tülid irilh Kitsel ja
MaiuHerzmänn, esimene ujus 200
m selili ajaga 2.32,51, teine delfiinis
100 m 1.08,39 ja 200 m
2.28,83. Neljandale kohale tuli TiiM
na Toimet, ujudes 50 m kroolis
,29,03.^'-;;v:v
Eesti ujujäist tulid teiseks veel
4 X 50 m rinhuliteateujumises Tiia
Veske, Nonna Holih, Maiu Herž-mann
ja Raily Maalüst ajaga
2.30,81 .Teine kdit võideti ka: lib-likteäteujumises
ajaga 2.06,45.
Kolmanda koha saavutasid selili-^
teateujumises Kristi Jakön^^^T^^^
Kitsel, Katrin Ossip ajaga 2.16,88.
Eestlased jäid üldarvestuses kümnendaks.
lustest Knoxvilles ja Argo Tammemäe
Euroopa juunioride IX uju-mismeistrivõistlustest
Innsbruckis.
^ Aivi Liiv tuli naiste 400 m
kompleksujumises ameeriklannade
Sue Heroni, 4.53,92 ja Florence
Barkeri, 4.54,26 järel kolmandaks
ajaga 5.00,60.
Argo tammemäe lõpetas Austrias
rahvusvaheliste tippvõistluste
debüüdi kahekordse Euroopa juunioride
meistrina. Ta! ujus N ; Liidu
meeskonnas esimest vahetust 4x
100 m kui ka 4 x 200 m vabalttea-teujumises.
Ta 200 m ajaks mõõdeti
nooruki senisest isiklikust rekordist
üle kohne sekundi parem
1.56,93, millega osutus oma meeskonna
; parimaks ujujaks. Tema
1.56,93 oli nii; tugev, et see andnuks
medali kä individuaalses 200
m 'Vabaujumises, kus esimeseks tulnud,
venelase D. Suhhonlinovi aeg
oli 1.55,79 ja idasakslase U.
Dassleril 1.56,04. Ka Tamniemäed
taheti pärast sellise tulemuse saavutamist
sellele distantsile ujuma
panna, aga registreerimisega oli
hiljaks jäädud. N. Liidu kuldmedali
aeg oli 7.55,64.
Ka 4x100 31^ vabaltteateujumi-ses
oli N. Liit ajaga 335,18 esimene
ja üks yõistkoiina ujujäist
OÜ Argo Tammemäe, • kelle aeg
oma distantsil oli 54,61. See ön
100 m vabaujumises Eesti noorterekord
(0,29 sek. parem 5 aastat
Stukolkini nimel olnud rekordist
ja sarnal ajal Eesti meeste kõigi
aegade neljas tulemus). Stukolkini
nimel olev Eesti rekord on 52,66,
teine Margus: Kukk 53,06 ja kolmas
Igor Filen 54,3.
T 4~"
m m iO m • // li
M P 13 n B H - n
M 18 19 zo
ü cZ 23
24 M 26
M 27 28 i l'HIHtt
29 30 m 32 33 1 ü :\ • 37 1
39 40
42 43 -
OSTKE RÄÄMAT
JÕULUKINGIKS
¥ABA EESTLASELT
ILMUS
Eesti muinasjutte inglise keeles
TALES FROM ESTONIA
tõlkinud Gisela McBride
31 MUINASJUTTU JA KOKKUVÕTE «KALEVIPOJAST*
$6.95 — 50 celiti postikulu
SacidcflvdVcibcfl Eestlase tolituses
PÕikread;' 1. Kuningas Vanas
Testamendis, 6. Eesti riigimees-pastor
ja kirjanik, 10. Karl Asti
kirjanikunimi, 11. Täisnurkse
kolmnurga üks külgedest, 11. Väike
tuba,] 13. Kell teatud otstarbeks,
14. Prjantsuse ooperikomponist,
16. Sõna ühe populaarse itaalia
KÕIKIDEKS
KMPLUSTUSTEKS
HolÄTERltC©,
"INSURANCE" :
1482 Bathurst St, 4 koed
(Bathurst—5t. Glair)
Telefon kontoris 653-7815 \
653-7816
BON AIR APPLIANCE SERVICE
Tallinna Ujumisköoli treeneri PÄRANDAME
Svea Bestermani kaks 15-aastast
õpilast võistlesid peaaegu üheaeg- ll^^l^^wtwsl^ppejaplüte —igattlüM
selt rahvusvahelistel võistlustel. 31 aastat tööpraktikat -Ar
Aivi Liiv võttis osa varasügisesest Tel. 533-9334
USA ja Liidu ujum^^
VALGUS nr. 9 — 1982. Evangeelses
kuukirjas kirjutavad: E. Kiil
„Jeesuš on uks", T. Sjöberg^Isiklik
hingede võitmine", H. Viik-holiii
„Suvepäevad Stokholmi
skäärides", D. Prince „Võit kiitus-laiüu
läbi"/ F. Mahgs
või organisatsioon*', ,,20 aastat ko-dukiriku
raadiosaateid", vaimulik
luuletus ja lühiärtikleid.
August Nieländer, TAKTIKEPI
JA RELVAGA. Mälestusi. Välis-
Eesti & EMP, Stokholm 1982. 220
lk: Raamat on ilmunud autori 95.
sünnipäeva puhul. A. Nieländer
on jätnud kultuunlooüsi jälgi muusikaelu
organiseerijana, koorijuhina
ja õpetajana ja tal on oma ainulaadsest
eluteekonnast palju uut ja
huvitavat jutustada.
Hugh Page Taylor & Roger
James Bender, UNIFORMS, OR-GANIZATION
AND HISTORY OF
THE WAFFEN-SS, R. James Bender
Publishing, San Joše 1982, 256
lk. Leheküljed 120—230 kirjeldavad
20th Waffen-Grenadier- Division
der SS (Estnische Nr. 1) üksusi ja
nende tegevust kõös väga rohke
fotomaterjaliga.
laulu nimes, 18. Putuka vastne, 19.
Aug. Gailiti teos, 22. Tuntud poplaulja,
24. Rõdu, ,25. Mitte kinnine,
27. poiste muusikas, 29. Süüteo
palk/ 32. Isiklik asesõna, 35.
Üksiklaiie, 36. Naisenimi, 37; tiksus
suurtükiväes, 39. India püha
jõgi, 40. Maailma pikemaid jõgesid,
41. Juurdlev, 42. Mittevajalik
toredus, 43. Kihruse vastand;
Püstreadj 1. Kella „häälitsus",
2. Allpool, 3. Eesti kunstnik Rootsis,
4. On need, keda tuntakse, 5.
Maiustus, 7. Usin, innukas, 8.
Tahvel, 9. Elupaik, 12. Talvine
spordivahend, 15. Madal koht, 16.
Tshehhošlovakkia suuremaid heli-looj
aid, 17. Naisenimi, 20. Püüab
kalamees, 21. Populaarsete operettide
autor, .23. Sugulane, 26. Osa
Nõuk. Liidust, 28;-Truudus, 29.
Veeremäng, 30. Veeäärne ala, 31.
Jälle, 33. Asustatud kohal, 34. Tuli
tagasi, 37. Lõhkuv, (hobuse kohta),
38. Rahvastiku juurdekasv.
RISTSÕNANR. 1126 : . -
LAHENDUS ^
Põikread: 4. Rusuv, 7. Varas, 9.
Ravel, 11. Hani, 12. Enim, 13.
Sead, 14; Osavus, 16. Halle, 17.
Aste, 18. Laast, 20. Karu, 23. Alpid,
26. Murdma, 29. Rool, 30. Vi-ro,
31. Avus, 32. Kenad, 33. Pit-ka,
34. Uudis.
MAARJAMAA kirjastusel ilmunud
raamcatud müügil Vaba Eestlase talituses
Jüri IJlQotsa nEesÜaste lepingud võõmste^^
sajandil" -----_--.--:-„.--___-„_.___„........ 2JtO
Uku Maasing MÜdo Toonela jõeltt" 5^5
„ „ wPüridelePyydes" 4.2»
,,poefty estoni" — eesti luale antoloogia itaalia keeles 6,3»
Kalju Lepik — Death has a Child's Eyes — 4.30
Salasoo ja Salo — VälisiEesti perioodika 2.7»
V. Salo - Riik ja kirikud 2J0
Anfiihrnng zu der EtnischenSprach (Esimene katso
Sdsti keele granunatika ja sõnaraamatn koostamiseks
H. Stahli sulest aastal 1 6 3 7 ) — „ Ž,7Ö
Reedik Willem Wilmanni «Valmid" 2.70
H. Salu — Eesti vanem k i r j a n d u s 2 . 7 0
Blaise Pascal --Mõtted - - - - - - -------------^ 2,10
Antonio Possevino — Kiri Mantoya hertsogimioile 2,10
Arno Vihalemma — Kunstnik eesti kirjanduses — - 211
Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas — 6 4 0
nona Laaman ^ Üks üsna kerge haigus (luuletused) 5.50
ILMUS:
LIMBERG
EEST
Is 1. Susi, 2. Kures, 3.
Vahel, 4. Rändel, 5. Vana, 6. Re-mus,
8. Raal, 10. Viva, 13. Sadam,
14. Osaka, 15. Stiil, 19. Tarvis,
21. Ruven, 22. Urin, 24. Lout, 25.
Poska, 27. Drau, 28. Mõdus, 31.
Apis.
Sesti Vabariigi sõjajõudude
organisatsioon ja juhtkond.
• • '1 • •
leiab seltefit r&amatust 1028 nime, keda lagedes tekUb
küsimas: koha nad ön JfiSnod? Kidgl mõal nelsi on oma malie
teekonna Hõpetanud Wsox», on aBMtiis bftvliieuid koos Kectt
riikülka iseseisvusega. Selles raamatus on tohat meie sSjameet-test
leidnud sel yüsfl togasikoldllkkn meenatast
Hind $18.00 piuss saatekulu 70 centi
MÜÜGIL VABA EESTLASE tALWUSES
kiidetud nõukogude vabariiki, kus
töölisel nii mõnus olevat elada.
Need poolsada tuhat Eesti optanti
kes pärast
kodumaa-
Niiiid, kus Eesti valitsus iseda
tööstust koondama hakkas, seejuures
tööliskonna huve palju ettevaatlikumalt
käsitades • kui sarnastel
juhtudel Nõukogude Venemaal viisiks,
ehitasid enamlased sellele kogu
oma eestivastase kihutustöö
linnätQöliste seas: Eesti olevat
pankrotis, ainult Nõukogude Venemaa
suutvat Tallinna tööstust jalule
aidata.
Nõukogude Venemaa ülistamises
ulatuvad enamlased nendesamade
kurioosumiteni nagu Eesti
mähategemiseski. Kuna propagan-damaterjal
Verie keskustest saadakse,
kus see lühtaegu nii Euroopa
tööliste bolsheviseerimiseks kui
kapitalistidest-köntsessionaäride ,
juurdemeelitamiseks valmistatakse,
siis ajab Eesti enamlane pahatihti
'.mõlemad matei*jälid segi ja kiidab
Vene kommunismi võiduks seda,
mis õieti kapitalistliku' „nepi" edii-sammuna
mõeldud.
Kuiia enamlastel nii Eesti suurtööstuse
koondamise õiged põhjused,
kui ka tõeline majanduslik viletsus
Nõukogude Venemaal hästi
teada, Icannab nende kihutustöö
puhtal kujul organiseeritud kelmuse
(nn. haiiejahi) laadi (nagu see
oli omal ajal teataval patenteeritud
prahi müiütamisel Lodzi aferistide
poolt). Isegi Tallinna vabrikutööline,
kes tööpuuduse tõttu Oma
meelekibedust enamlaste poolt
hääletades avaldab, ei ole siiski nii
naiivne, et seda enamlaste Venemaa
ülistamist usuks: kui ta välja
rändab tööd otsima, siis läheb
kaugele Amerikasse, Kanadasse,
Brasiiliasse, Austraaliasse, kuid sugugi
mitte siiasamasse piiri taha,
igast seltskohnakihist,
rahutegemist Venemaal
le tagasi pöördusid, on tõetruud
teated Vene kommunismi läbikukkumisest
Eesti rahva seas jiii laialt
levitanud, et ükski kihutustöö selle
vastu ei küüni.
Et kihutustööl laiemates ra:hvar
hulkades oli vähe edu, pandi rohkem
rõhku üksikute aktiivsemate
isikute juurdetõmbamisele, seda
enam, et enamlaste eneste tegelasi
juhid ise väga amietuks pidasid.
Enamlaste eneste sõnade järgi oli
nende esindajate ülesandeks riigi-ja
omavalitsuse asutustes mitte positiivne
töö, vaid nende ; asutuste
lõhkumine kihutuse, obstruktsiooni
ja skandaalide läbi. Kuid sellegagi
ei saadud hakkama. Kommumstiik
Riigikogu rühm ei saanud põranda A
alt ettekirjutatud kihutuskõnede
hi^häveerimisegagi hakkama, millepärast
rühma koosseisu keskkomitee
poolt mitmel puhul ähvardati
revideerimisele võtta. •
(115 kommunisti protsessil 1922
maikuus esitati Riigikogu komm.
rühma sekretäri P. Raudsepa iseloomustused
rühma liikmetest, mis
naljakast laadist hoolimata siiski
tõele vastasid:
• • „Alliks6 — kõige terasem ja ak-
• tiivsem, teiste seas nagu a ja o,
kuid ilma hariduseta jä halva mee^
lespidamisega; täidab käske masinlikult.
Vanja — vaiksem mees, kuid
suudab rohkem mõtelda, peab
meeles ja ei vaja alati tagantlükka-mist.
Kommunismist teab väga vähe,
sest et peaaegu midagi ei loe.
/Soans — kõlbaks köstriks; et tema
kätte ühtegi teaduslikku raamatut
pole juhtunud, kujutab kommunismi
endale ette kui mõnda
pühadust. Ettekirjutatud kõnesid ei
suuda kunagi pähe õppida,_ olgugi
et tal muud tegemist pole; sellepärast
tulevat,tema kõned Riigikogus
ikka viletsad välja.
Laekahoidja Santa olla mees,
kes ainult üksinda kõneleb, aga
kus kaks ehk kohn koos, seal suud
lahti ei tee. Seepärast ei kirjutata
temale üldse Riigikogusse .kõnesid,
kaasa.
R.einbefg ei oska mingi aine üle
kõnelda, peale oma mullikate, kes
tema Riigikogusse astumise tõttu
peremeheta jäänqd.")
ühelt poolt nende isandate kirjaoskamatus,
teiselt poolt määratu
iseteadvus, mis iseend ainukeseks
Eesti rahva kutsutud ja seatud valitsejaks
luges, kuna teisi inimes-tekski
ei arvatud, — Riigikogus
pidasid nad end kui kõrtsis üleval,
— see igapäevane vastuolu pakkus
Riigikogu istungitel alalist nalja.
Eesti kommunismi võrreldi üsna
tabavalt halvasti lavastatud operetiga:
Võõrsilt laenatud aine, iriis
võõraste olude kohaselt läbitöötatud:
palgatud näitlejad ühes väikse
hulga statistidega, kes. kommunistideks
ja iseseisvateks sotsialistideks
riietatuna näitelaval sisse ja
välja käies rahvast peavad kujutama;
põrandaalune etteütleja, keda
publiku sihne eest hoolega varjata,
püütakse, kuid kelle häälekaja siiski
ühtelugu kuulajate ruumi ulatub,
— nagu ikka provintsi teatris,
kus näitlejad põrmugi oma osa ei
oska, vaid etteütlejat kuulatavad^
et siis valepaatosega tema sõnu
korrata; selle kõige juurde reklaa-mi-
lendlehekesed,' mis kümne-tu-handelistest
hulkadest ^ kriiskaval
toonil hooplevadj nii nägigi
välja partei, kes Eesti ja kogu
maailma elu lubas, uueks luua.
Poolkirjaoskamatute käsikutega
oli väga raske läbi saada ja sellepärast
vaatasid põrandaalused juhid
ümber, kust saaKs parteisse
„uut verd". Head juhust mitte ainult
tegelaste, vaid ka legaalse poliitilise
orgaiiisatsiooni ülevõtmiseks
pakkus iseseisvate sotsialistide
partei.
See partei oli juba algusest peale
olnud väga kõikuv (esmalt olid tema
juhid Vene sotsiaal-revolutsio-nääride
erakonnas; siis moodustasid
nad ühes enamlastega nõukogude
valitsuse Eestis, et varsti oma
allkirjad Eesti iseseisvuse deklaratsioonile
anda). Kui Vabadussõjas
kommunistlik partei illegaalseks
muutus, nihkusid iseseisvad sotsialistid
ikka rohkem enamlaste le-gaalseiks
asetäitjaiks. 1921 tunnistas
ises. sotsialistide keskkomitee
kominterni põhimõtted osaliselt
omaks ja (nagu ^Paul Raudsepalt
leitud kirjadest näha) käis enamlaste
palvel, et need talle ,,natuke
raha laenaks".
1922 jaanuaris hakkasid kõigi
maade kommunistid kominterni ettekirjutusel
„ühist väerinnet'V sobitama
sotsialistlike parteidega, et
neilt nende liikmeid ÜJelüüa. Ka
Eesti kommunistid seadsid seks rutuga
kokku 12 nõudmist, mida
Tallinna ametiühingute kesknõukogus
lasti hääletada. (Alles siis teatasid
nad teistele sotsiahstlikele
parteidele, juurde lisades, et neid
enam ei või parandada, vaid v^ib
ainult toetada.).
Uut kava ei võtnud keegi tõsiselt.
Ainult iseseisvad sotsialistid
vaidlesid sellele vastu, eriti parun-liku
5-nda punkti osäs:„Mõisate
tükeldamine seisma!" Enamlaste
intriigidega läks neil aga korda iseseisvate
sotsialistide partei ühes
suurema hulga liikmetega üle võtta.
, ^ ^ •
See partei oli juba pikemat aega
läbirääkimisi pidanud, et teda ko-|
minterni vastu Võetaks, kuid palu^
endale teatavat autonoomiat, et
oma legaalsust mitte hädaohtu saata,
ega tahtnud seepärast vastu võt^
ta komniterni 21 tingimust, kus
nõuti täielikku allumist põranda-
'alusele kommunistlikule keskusele.
Kuna läbirääkimised käisid, olid
enamlased võimaluse nõutanud
oma mehi iseseisvate parteisse sis^
se tuua. Kuna iseseisvatest enestest
osa ennegi oli kommunistlike
kalduvustega, siis oli enamlaste
käes varsti enamus. 1922 aprilli
kongressil valis see enamus partei
juhatuse ümber, kihutas senised
„paindlikud juhid" parteist välja,
tegi iseseisvate partei enamlaste
legaalseks organisatsiooniks ja
muiitis partei nimegi ära:„Eesti-maa
töörahva. parteiks", — niisama,
nagu see ühteaegu ka Soomes
sündis.
Leh'tedes, naerdi selle puhul, et
iseseisvatel oli läinud, nagu Tallinna
korterite spekulandil, ^Põrandaalusele"
rahakale allüürnikule, kellel
oma korterit ei olnud, üüriti
pool korterit mööbliga; siin tubades
üürnik, seal allüürnik, ühine
köögi tarvitamine või „ühine väe-rinne",
ja nagu korteritega hangeldamises
kunagi, tehti üürimäär
omavahel, mitte laia ilma teadmiseks.
'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 16, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-12-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e821216 |
Description
| Title | 1982-12-16-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 16. detsembril 1982 ~ Thursday December 16, 1982 Nr..94 NR. 1127 Eesti Kergejõustikuföderatsioo-liis arutati tuleva aasta, kergejõustiku programmi. Koosolekul kinnitati veel läinud hooajal püstitatud Eesti rekordid ja valiti aasta parimad kergejõustiklased: meestest odaviskaja Heino Puuste, naistest Silva Oja, juunioridest Sveii Rein-täk ja Ingrid Pulsty noortest Valter KjiWet ja Merle Kibus. . Sevastoopolis peeti ametiühingute spordiühingute meistrivõistlused j ahilaskmises. Kaevikuraj ai saavutas esikoha ehitust õppiv Heikki Jaaiišalu, kes tabas 200rst võima-likusit 192. Sama palju sai ka üks venelane, kuid järgneval lisaläsk-misel oli Jaansalu täpsem. Spordiühingu „Kalev" juhatus kinnitas lõpule jõudva spordiäasta edukaimad 35 alal. 1982. aasta parimaks naissportlaseks nimetati teist aastat järjest vibulaskur Kersti Veer} parimaks meessportlaseks Euroopa Meistrivõistluste hõbenie-dalimees odaviskes Heino Puuste. Rostovis peatud N. Liidu karikavõistlustel ujumises saavutati kaks esikohta, mõlemad kompleksujumises, 200 m jä 400 m saavutas Raily v Maalust aegadeks 2.29,74vja 5.19,3. Kolmandaile kohtadele tülid irilh Kitsel ja MaiuHerzmänn, esimene ujus 200 m selili ajaga 2.32,51, teine delfiinis 100 m 1.08,39 ja 200 m 2.28,83. Neljandale kohale tuli TiiM na Toimet, ujudes 50 m kroolis ,29,03.^'-;;v:v Eesti ujujäist tulid teiseks veel 4 X 50 m rinhuliteateujumises Tiia Veske, Nonna Holih, Maiu Herž-mann ja Raily Maalüst ajaga 2.30,81 .Teine kdit võideti ka: lib-likteäteujumises ajaga 2.06,45. Kolmanda koha saavutasid selili-^ teateujumises Kristi Jakön^^^T^^^ Kitsel, Katrin Ossip ajaga 2.16,88. Eestlased jäid üldarvestuses kümnendaks. lustest Knoxvilles ja Argo Tammemäe Euroopa juunioride IX uju-mismeistrivõistlustest Innsbruckis. ^ Aivi Liiv tuli naiste 400 m kompleksujumises ameeriklannade Sue Heroni, 4.53,92 ja Florence Barkeri, 4.54,26 järel kolmandaks ajaga 5.00,60. Argo tammemäe lõpetas Austrias rahvusvaheliste tippvõistluste debüüdi kahekordse Euroopa juunioride meistrina. Ta! ujus N ; Liidu meeskonnas esimest vahetust 4x 100 m kui ka 4 x 200 m vabalttea-teujumises. Ta 200 m ajaks mõõdeti nooruki senisest isiklikust rekordist üle kohne sekundi parem 1.56,93, millega osutus oma meeskonna ; parimaks ujujaks. Tema 1.56,93 oli nii; tugev, et see andnuks medali kä individuaalses 200 m 'Vabaujumises, kus esimeseks tulnud, venelase D. Suhhonlinovi aeg oli 1.55,79 ja idasakslase U. Dassleril 1.56,04. Ka Tamniemäed taheti pärast sellise tulemuse saavutamist sellele distantsile ujuma panna, aga registreerimisega oli hiljaks jäädud. N. Liidu kuldmedali aeg oli 7.55,64. Ka 4x100 31^ vabaltteateujumi-ses oli N. Liit ajaga 335,18 esimene ja üks yõistkoiina ujujäist OÜ Argo Tammemäe, • kelle aeg oma distantsil oli 54,61. See ön 100 m vabaujumises Eesti noorterekord (0,29 sek. parem 5 aastat Stukolkini nimel olnud rekordist ja sarnal ajal Eesti meeste kõigi aegade neljas tulemus). Stukolkini nimel olev Eesti rekord on 52,66, teine Margus: Kukk 53,06 ja kolmas Igor Filen 54,3. T 4~" m m iO m • // li M P 13 n B H - n M 18 19 zo ü cZ 23 24 M 26 M 27 28 i l'HIHtt 29 30 m 32 33 1 ü :\ • 37 1 39 40 42 43 - OSTKE RÄÄMAT JÕULUKINGIKS ¥ABA EESTLASELT ILMUS Eesti muinasjutte inglise keeles TALES FROM ESTONIA tõlkinud Gisela McBride 31 MUINASJUTTU JA KOKKUVÕTE «KALEVIPOJAST* $6.95 — 50 celiti postikulu SacidcflvdVcibcfl Eestlase tolituses PÕikread;' 1. Kuningas Vanas Testamendis, 6. Eesti riigimees-pastor ja kirjanik, 10. Karl Asti kirjanikunimi, 11. Täisnurkse kolmnurga üks külgedest, 11. Väike tuba,] 13. Kell teatud otstarbeks, 14. Prjantsuse ooperikomponist, 16. Sõna ühe populaarse itaalia KÕIKIDEKS KMPLUSTUSTEKS HolÄTERltC©, "INSURANCE" : 1482 Bathurst St, 4 koed (Bathurst—5t. Glair) Telefon kontoris 653-7815 \ 653-7816 BON AIR APPLIANCE SERVICE Tallinna Ujumisköoli treeneri PÄRANDAME Svea Bestermani kaks 15-aastast õpilast võistlesid peaaegu üheaeg- ll^^l^^wtwsl^ppejaplüte —igattlüM selt rahvusvahelistel võistlustel. 31 aastat tööpraktikat -Ar Aivi Liiv võttis osa varasügisesest Tel. 533-9334 USA ja Liidu ujum^^ VALGUS nr. 9 — 1982. Evangeelses kuukirjas kirjutavad: E. Kiil „Jeesuš on uks", T. Sjöberg^Isiklik hingede võitmine", H. Viik-holiii „Suvepäevad Stokholmi skäärides", D. Prince „Võit kiitus-laiüu läbi"/ F. Mahgs või organisatsioon*', ,,20 aastat ko-dukiriku raadiosaateid", vaimulik luuletus ja lühiärtikleid. August Nieländer, TAKTIKEPI JA RELVAGA. Mälestusi. Välis- Eesti & EMP, Stokholm 1982. 220 lk: Raamat on ilmunud autori 95. sünnipäeva puhul. A. Nieländer on jätnud kultuunlooüsi jälgi muusikaelu organiseerijana, koorijuhina ja õpetajana ja tal on oma ainulaadsest eluteekonnast palju uut ja huvitavat jutustada. Hugh Page Taylor & Roger James Bender, UNIFORMS, OR-GANIZATION AND HISTORY OF THE WAFFEN-SS, R. James Bender Publishing, San Joše 1982, 256 lk. Leheküljed 120—230 kirjeldavad 20th Waffen-Grenadier- Division der SS (Estnische Nr. 1) üksusi ja nende tegevust kõös väga rohke fotomaterjaliga. laulu nimes, 18. Putuka vastne, 19. Aug. Gailiti teos, 22. Tuntud poplaulja, 24. Rõdu, ,25. Mitte kinnine, 27. poiste muusikas, 29. Süüteo palk/ 32. Isiklik asesõna, 35. Üksiklaiie, 36. Naisenimi, 37; tiksus suurtükiväes, 39. India püha jõgi, 40. Maailma pikemaid jõgesid, 41. Juurdlev, 42. Mittevajalik toredus, 43. Kihruse vastand; Püstreadj 1. Kella „häälitsus", 2. Allpool, 3. Eesti kunstnik Rootsis, 4. On need, keda tuntakse, 5. Maiustus, 7. Usin, innukas, 8. Tahvel, 9. Elupaik, 12. Talvine spordivahend, 15. Madal koht, 16. Tshehhošlovakkia suuremaid heli-looj aid, 17. Naisenimi, 20. Püüab kalamees, 21. Populaarsete operettide autor, .23. Sugulane, 26. Osa Nõuk. Liidust, 28;-Truudus, 29. Veeremäng, 30. Veeäärne ala, 31. Jälle, 33. Asustatud kohal, 34. Tuli tagasi, 37. Lõhkuv, (hobuse kohta), 38. Rahvastiku juurdekasv. RISTSÕNANR. 1126 : . - LAHENDUS ^ Põikread: 4. Rusuv, 7. Varas, 9. Ravel, 11. Hani, 12. Enim, 13. Sead, 14; Osavus, 16. Halle, 17. Aste, 18. Laast, 20. Karu, 23. Alpid, 26. Murdma, 29. Rool, 30. Vi-ro, 31. Avus, 32. Kenad, 33. Pit-ka, 34. Uudis. MAARJAMAA kirjastusel ilmunud raamcatud müügil Vaba Eestlase talituses Jüri IJlQotsa nEesÜaste lepingud võõmste^^ sajandil" -----_--.--:-„.--___-„_.___„........ 2JtO Uku Maasing MÜdo Toonela jõeltt" 5^5 „ „ wPüridelePyydes" 4.2» ,,poefty estoni" — eesti luale antoloogia itaalia keeles 6,3» Kalju Lepik — Death has a Child's Eyes — 4.30 Salasoo ja Salo — VälisiEesti perioodika 2.7» V. Salo - Riik ja kirikud 2J0 Anfiihrnng zu der EtnischenSprach (Esimene katso Sdsti keele granunatika ja sõnaraamatn koostamiseks H. Stahli sulest aastal 1 6 3 7 ) — „ Ž,7Ö Reedik Willem Wilmanni «Valmid" 2.70 H. Salu — Eesti vanem k i r j a n d u s 2 . 7 0 Blaise Pascal --Mõtted - - - - - - -------------^ 2,10 Antonio Possevino — Kiri Mantoya hertsogimioile 2,10 Arno Vihalemma — Kunstnik eesti kirjanduses — - 211 Aarand Roos — Juutide kuningas Tallinnas — 6 4 0 nona Laaman ^ Üks üsna kerge haigus (luuletused) 5.50 ILMUS: LIMBERG EEST Is 1. Susi, 2. Kures, 3. Vahel, 4. Rändel, 5. Vana, 6. Re-mus, 8. Raal, 10. Viva, 13. Sadam, 14. Osaka, 15. Stiil, 19. Tarvis, 21. Ruven, 22. Urin, 24. Lout, 25. Poska, 27. Drau, 28. Mõdus, 31. Apis. Sesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhtkond. • • '1 • • leiab seltefit r&amatust 1028 nime, keda lagedes tekUb küsimas: koha nad ön JfiSnod? Kidgl mõal nelsi on oma malie teekonna Hõpetanud Wsox», on aBMtiis bftvliieuid koos Kectt riikülka iseseisvusega. Selles raamatus on tohat meie sSjameet-test leidnud sel yüsfl togasikoldllkkn meenatast Hind $18.00 piuss saatekulu 70 centi MÜÜGIL VABA EESTLASE tALWUSES kiidetud nõukogude vabariiki, kus töölisel nii mõnus olevat elada. Need poolsada tuhat Eesti optanti kes pärast kodumaa- Niiiid, kus Eesti valitsus iseda tööstust koondama hakkas, seejuures tööliskonna huve palju ettevaatlikumalt käsitades • kui sarnastel juhtudel Nõukogude Venemaal viisiks, ehitasid enamlased sellele kogu oma eestivastase kihutustöö linnätQöliste seas: Eesti olevat pankrotis, ainult Nõukogude Venemaa suutvat Tallinna tööstust jalule aidata. Nõukogude Venemaa ülistamises ulatuvad enamlased nendesamade kurioosumiteni nagu Eesti mähategemiseski. Kuna propagan-damaterjal Verie keskustest saadakse, kus see lühtaegu nii Euroopa tööliste bolsheviseerimiseks kui kapitalistidest-köntsessionaäride , juurdemeelitamiseks valmistatakse, siis ajab Eesti enamlane pahatihti '.mõlemad matei*jälid segi ja kiidab Vene kommunismi võiduks seda, mis õieti kapitalistliku' „nepi" edii-sammuna mõeldud. Kuiia enamlastel nii Eesti suurtööstuse koondamise õiged põhjused, kui ka tõeline majanduslik viletsus Nõukogude Venemaal hästi teada, Icannab nende kihutustöö puhtal kujul organiseeritud kelmuse (nn. haiiejahi) laadi (nagu see oli omal ajal teataval patenteeritud prahi müiütamisel Lodzi aferistide poolt). Isegi Tallinna vabrikutööline, kes tööpuuduse tõttu Oma meelekibedust enamlaste poolt hääletades avaldab, ei ole siiski nii naiivne, et seda enamlaste Venemaa ülistamist usuks: kui ta välja rändab tööd otsima, siis läheb kaugele Amerikasse, Kanadasse, Brasiiliasse, Austraaliasse, kuid sugugi mitte siiasamasse piiri taha, igast seltskohnakihist, rahutegemist Venemaal le tagasi pöördusid, on tõetruud teated Vene kommunismi läbikukkumisest Eesti rahva seas jiii laialt levitanud, et ükski kihutustöö selle vastu ei küüni. Et kihutustööl laiemates ra:hvar hulkades oli vähe edu, pandi rohkem rõhku üksikute aktiivsemate isikute juurdetõmbamisele, seda enam, et enamlaste eneste tegelasi juhid ise väga amietuks pidasid. Enamlaste eneste sõnade järgi oli nende esindajate ülesandeks riigi-ja omavalitsuse asutustes mitte positiivne töö, vaid nende ; asutuste lõhkumine kihutuse, obstruktsiooni ja skandaalide läbi. Kuid sellegagi ei saadud hakkama. Kommumstiik Riigikogu rühm ei saanud põranda A alt ettekirjutatud kihutuskõnede hi^häveerimisegagi hakkama, millepärast rühma koosseisu keskkomitee poolt mitmel puhul ähvardati revideerimisele võtta. • (115 kommunisti protsessil 1922 maikuus esitati Riigikogu komm. rühma sekretäri P. Raudsepa iseloomustused rühma liikmetest, mis naljakast laadist hoolimata siiski tõele vastasid: • • „Alliks6 — kõige terasem ja ak- • tiivsem, teiste seas nagu a ja o, kuid ilma hariduseta jä halva mee^ lespidamisega; täidab käske masinlikult. Vanja — vaiksem mees, kuid suudab rohkem mõtelda, peab meeles ja ei vaja alati tagantlükka-mist. Kommunismist teab väga vähe, sest et peaaegu midagi ei loe. /Soans — kõlbaks köstriks; et tema kätte ühtegi teaduslikku raamatut pole juhtunud, kujutab kommunismi endale ette kui mõnda pühadust. Ettekirjutatud kõnesid ei suuda kunagi pähe õppida,_ olgugi et tal muud tegemist pole; sellepärast tulevat,tema kõned Riigikogus ikka viletsad välja. Laekahoidja Santa olla mees, kes ainult üksinda kõneleb, aga kus kaks ehk kohn koos, seal suud lahti ei tee. Seepärast ei kirjutata temale üldse Riigikogusse .kõnesid, kaasa. R.einbefg ei oska mingi aine üle kõnelda, peale oma mullikate, kes tema Riigikogusse astumise tõttu peremeheta jäänqd.") ühelt poolt nende isandate kirjaoskamatus, teiselt poolt määratu iseteadvus, mis iseend ainukeseks Eesti rahva kutsutud ja seatud valitsejaks luges, kuna teisi inimes-tekski ei arvatud, — Riigikogus pidasid nad end kui kõrtsis üleval, — see igapäevane vastuolu pakkus Riigikogu istungitel alalist nalja. Eesti kommunismi võrreldi üsna tabavalt halvasti lavastatud operetiga: Võõrsilt laenatud aine, iriis võõraste olude kohaselt läbitöötatud: palgatud näitlejad ühes väikse hulga statistidega, kes. kommunistideks ja iseseisvateks sotsialistideks riietatuna näitelaval sisse ja välja käies rahvast peavad kujutama; põrandaalune etteütleja, keda publiku sihne eest hoolega varjata, püütakse, kuid kelle häälekaja siiski ühtelugu kuulajate ruumi ulatub, — nagu ikka provintsi teatris, kus näitlejad põrmugi oma osa ei oska, vaid etteütlejat kuulatavad^ et siis valepaatosega tema sõnu korrata; selle kõige juurde reklaa-mi- lendlehekesed,' mis kümne-tu-handelistest hulkadest ^ kriiskaval toonil hooplevadj nii nägigi välja partei, kes Eesti ja kogu maailma elu lubas, uueks luua. Poolkirjaoskamatute käsikutega oli väga raske läbi saada ja sellepärast vaatasid põrandaalused juhid ümber, kust saaKs parteisse „uut verd". Head juhust mitte ainult tegelaste, vaid ka legaalse poliitilise orgaiiisatsiooni ülevõtmiseks pakkus iseseisvate sotsialistide partei. See partei oli juba algusest peale olnud väga kõikuv (esmalt olid tema juhid Vene sotsiaal-revolutsio-nääride erakonnas; siis moodustasid nad ühes enamlastega nõukogude valitsuse Eestis, et varsti oma allkirjad Eesti iseseisvuse deklaratsioonile anda). Kui Vabadussõjas kommunistlik partei illegaalseks muutus, nihkusid iseseisvad sotsialistid ikka rohkem enamlaste le-gaalseiks asetäitjaiks. 1921 tunnistas ises. sotsialistide keskkomitee kominterni põhimõtted osaliselt omaks ja (nagu ^Paul Raudsepalt leitud kirjadest näha) käis enamlaste palvel, et need talle ,,natuke raha laenaks". 1922 jaanuaris hakkasid kõigi maade kommunistid kominterni ettekirjutusel „ühist väerinnet'V sobitama sotsialistlike parteidega, et neilt nende liikmeid ÜJelüüa. Ka Eesti kommunistid seadsid seks rutuga kokku 12 nõudmist, mida Tallinna ametiühingute kesknõukogus lasti hääletada. (Alles siis teatasid nad teistele sotsiahstlikele parteidele, juurde lisades, et neid enam ei või parandada, vaid v^ib ainult toetada.). Uut kava ei võtnud keegi tõsiselt. Ainult iseseisvad sotsialistid vaidlesid sellele vastu, eriti parun-liku 5-nda punkti osäs:„Mõisate tükeldamine seisma!" Enamlaste intriigidega läks neil aga korda iseseisvate sotsialistide partei ühes suurema hulga liikmetega üle võtta. , ^ ^ • See partei oli juba pikemat aega läbirääkimisi pidanud, et teda ko-| minterni vastu Võetaks, kuid palu^ endale teatavat autonoomiat, et oma legaalsust mitte hädaohtu saata, ega tahtnud seepärast vastu võt^ ta komniterni 21 tingimust, kus nõuti täielikku allumist põranda- 'alusele kommunistlikule keskusele. Kuna läbirääkimised käisid, olid enamlased võimaluse nõutanud oma mehi iseseisvate parteisse sis^ se tuua. Kuna iseseisvatest enestest osa ennegi oli kommunistlike kalduvustega, siis oli enamlaste käes varsti enamus. 1922 aprilli kongressil valis see enamus partei juhatuse ümber, kihutas senised „paindlikud juhid" parteist välja, tegi iseseisvate partei enamlaste legaalseks organisatsiooniks ja muiitis partei nimegi ära:„Eesti-maa töörahva. parteiks", — niisama, nagu see ühteaegu ka Soomes sündis. Leh'tedes, naerdi selle puhul, et iseseisvatel oli läinud, nagu Tallinna korterite spekulandil, ^Põrandaalusele" rahakale allüürnikule, kellel oma korterit ei olnud, üüriti pool korterit mööbliga; siin tubades üürnik, seal allüürnik, ühine köögi tarvitamine või „ühine väe-rinne", ja nagu korteritega hangeldamises kunagi, tehti üürimäär omavahel, mitte laia ilma teadmiseks. ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-12-16-06
